Kuritegusid, mis seisnevad peamiselt kahe poole omavahelises vestluses, on kriminoloogias praegu eelistatava teooriaga keeruline uurida. Sellest tulenevalt on petukõned ja -kirjad olnud kriminoloogias seni ebapiisavalt mõtestatud. Tartu Ülikooli doktoritöö pakub välja võimaluse, kuidas suhtluspõhiseid rünnakuid ära tunda ja ennetada.
"Minu hinnangul oli vaja mingisugust lahendust tühimikule, mis kriminoloogilises kirjanduses manipulatsioonirünnete kohta esines,"ütleb sotsioloogia doktorant Kristjan Kikerpill. Oma peagi kaitstavas doktoritöös kritiseeris ta praegu eelistatavat argitegevuse teooriat ja pakkus vastukaaluks välja idee kuritööst kui kommunikatsioonist. Kui kogu kuritegu seisnebki selles, et kaks inimest, inimene ja arvuti või kaks arvutit omavahel suhtlevad, siis kuidas saavad kriminoloogid seda uurida?
Loe lähemalt ERR Novaatorist.