Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsooni eriala magistrant Kristi Raidla vestles Raul Rebasega koroonakriisist ja kriisikommunikatsioonist, ajakirjanduse muredest-rõõmudest ning sotsiaalmeediast.
Raul Rebane, olete praeguseks juba üle pooleteise aasta kestnud koroonakriisiga seonduvat meedias järjepidevalt analüüsinud. Mis on teile selle aja jooksul silma jäänud?
Kõige rohkem häirib, et ühe aasta jooksul teist korda on väike Eesti koroonanakatumiselt maailma tipus. Esimene kord oli märtsis, teine nüüd. See tähendab, et midagi on põhimõtteliselt valesti, sest väga korraliku meditsiinisüsteemiga, väga hea haridusega ja hajaasustusega riik ei tohiks seal mitte mingil juhul olla. See ei ole ilmselt tingitud meie geneetilistest iseärasustest, vaid hoopis millestki muust: strateegilisest juhtimisest, käitumismudelitest, mentaalsusest. Nii et minu ettekujutuse järgi seisab meil koroonajärgsel perioodil ees suur riigi ja ka igaühe iseenda käitumismudeli audit: kuidas sai nii juhtuda, mis on need põhjused ja kes me tegelikult oleme.
Loe edasi Tartu Ülikooli tudengite veebiväljaandest Peegel.