Tartu ülikooli teadlased osalesid uuringus, mille käigus selgitati välja põhjused, miks investorid – nii äriinglid kui ühisrahastusinvestorid – sageli alustavate ettevõtjate ideid ei rahasta.
Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel ning Euroopa Sotsiaalfondi toel toimiva ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames korraldasid Tartu ülikool, Tallinna ülikool ja Estonian Business School uuringu „Äriinglite ja ühisrahastuse võimalused alustavale ettevõtjale“, millest selgus, et äriinglite ehk investorite ja ettevõtjate arvamused koostöö takistustest on küllaltki erinevad, mis on iseenesest arengut pärssiv asjaolu.
Kui investorid näevad ettevõtjatega koostöö kõige suurema takistusena ettevõtlustiimi ebapiisavat pühendumist ja vähest pädevust äriidee elluviimisel, siis ettevõtjad ise eeldavad, et peamine takistus seisneb selles, et investeeringuks küsitav summa on liiga suur või ei suudeta investeeringuvajadust piisavalt põhjendada.
Enamus investoreid tõi takistustena esile ka ettevõtjate vähest klientide ja sihtturu tundmist ning tehnoloogiliste riskide alahindamist. Veel mainiti äriidee tehnoloogilise lahenduse ebaselgust ja valdkonnapõhise tehnoloogilise pädevuse puudumist tiimis, eriti infotehnoloogiaga seotud äriideede puhul ning ka äriidee nõrkust, sh selle vähest turupotentsiaali. Ettevõtjad seevastu ootavad investoritelt suuremat avatust ja kannatlikkust ning riskialtimat suhtumist.
Ettevõtjate koolitusvajaduste osas, mis parandaks rahastuse saamist, olid investorite arvamused suhteliselt ühtsed. Toote või teenuse turul testimine ja klientidelt tagasiside saamine ning meeskonnatöö oskused on kaks aspekti, millele ettevõtjad peaksid investorite arvates suuremat tähelepanu pöörama. Samuti tõdesid nii investorid kui ettevõtjad ise üksmeelselt, et osapoolte vaheline kommunikatsioon vajab parandamist.
Tartu ülikooli ettevõtluse lektori Liina Jolleri sõnul on ettevõtlusõppe raames oluline just praktiliselt protsess läbi teha. „Ideed, mida ettevõtlusõppe raames grupitööna arendatakse, viiakse harva lõpuks edukalt ellu. Samas kogemused meeskonnatööst ja idee elujõulisuse testimisest on hädavajalikud oskused selleks, et tulevikus juba oma põhierialaga seotud teaduspõhiseid äriideid ellu viia, sealhulgas selleks vajalik rahastus leida.”
Uuringus küsitleti investoreid ja alustavaid ettevõtjaid eesmärgiga selgitada välja koostöö eeldused ning seda takistavad ja arendamist vajavad valdkonnad. Kokku tehti uuringu raames 38 intervjuud, sh intervjueeriti 19 investorit, kahe ühisrahastusplatvormi esindajaid (Fundwise ja Funderbeam) ning 17 investeeringuid edukalt ja ka mitteedukalt kaasanud ettevõtjat.
Uuringuga saab tutvuda ettevõtlusõppe programmi kodulehel http://ettevotlusope.edu.ee/uuringud/
Ettevõtlusõppe programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel ning Euroopa Sotsiaalfondi toel aastatel 2016-2018 ellu viidav programm, mille eesmärk on arendada koolinoorte ettevõtlikkust ning seeläbi kasvatada nende konkurentsivõimet igal elualal. Selleks rakendatakse ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja ettevõtlusõpe süsteemselt kõigil haridustasemetel ja –liikides: luuakse õppevara ja metoodika ning koolitatakse õpetajaid/õppejõude, toetatakse õpilasfirmade ja äriideede arenguprogramme. Oluline märksõna õppe ettevõtlikumaks muutmisel on koostöö ettevõtjate ja kogukonnaga.
Programmi elluviimisse on kaasatud kõik Eesti ülikoolid, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduskoda, SA INNOVE hariduse agentuur, Junior Achievement Eesti ja Ida-Viru Ettevõtluskeskus ning maakondlikud arenduskeskused.