Tartu ülikooli RAKE värskes uuringus vaadati esimest korda koos soolist ja ealist võrdust, rahvusvähemuste, puudega inimeste ja LGBT inimeste olukorda olulistes elukvaliteeti mõjutavates valdkondades. Võrdõigusvoliniku kantselei tellitud uuring on vajalik otsustajatele inimeste tulevikku puudutavate otsuste tegemisel.
Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta rõhutas, et Eesti elu edenemiseks on vaja, et keegi ei jääks Eestis kõrvale. See tähendab, et iga inimene Eestis, kellel tahtmist on, saaks õppida, töötada, lapsevanem olla, seda kõike kasvõi korraga tehes. „Inimeste võrdsete võimaluste hindamiseks ja takistuste kõrvaldamiseks töötamisel ja õppimisel on vaja ülevaadet eri rühmadesse kuuluvate inimeste olukorrast ja senisest käekäigust ühiskonnas – see tähendab andmeid. Siin mudelis on esimest korda seni kogutud andmed koos,“ ütles Pakosta.
Pakosta toonitas, et ebavõrdsuse vähendamiseks saavad palju ära teha inimesed, kellel on vastutus otsustada ehk poliitikud. „Selleks, et Eesti inimeste tulevikku puudutavad otsused oleksid head ja toetaksid võrdsemaid võimalusi, ongi vaja tõenduspõhiseid andmeid. Nende pinnalt saab seada sihte ja juba seatud sihte vajadusel ümber vaadata,“ märkis Pakosta. Samuti tuleb neist andmetest või ka osade vajalike andmete puudumisest välja, mis vajab edasi uurimist.
Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuse (RAKE) analüütik Marek Sammul rääkis, et võrdõiguslikkuse mudelis kasutatud indikaatorite põhjal hinnatult avaldub sooline ebavõrdsus eelkõige tööelus, turvatundes, hariduses, tervises ja poliitikas. Puudega inimeste paljud probleemid saavad alguse ligipääsust haridusele ja kajastuvad hiljem ebavõrdsuses töös, sissetulekutes ning elustandardis.
Uuringust tõusis esile, et rahvusepõhine ebavõrdsus on tihedalt seotud keele, kultuuri ja identiteedi või kuuluvuse aspektidega. „Eestis on rahvusel põhineva ebavõrdsuse kujunemisel sageli kriitiline tegur puudulik eesti keele oskus. Muust rahvusest inimesed tunnetavad puudulikul keeleoskusel põhinevat ebavõrdset olukorda ja kohtlemist ühiskonnas üsna teravalt, kuna selle tagajärjed avalduvad nii nende tööhõives, töötasus kui madalamas elustandardis,“ arutles Sammul.
Uuringus võrreldi ka noorte ja vanade ebavõrdust. Nähtus, et eakate vanuserühma üks olulisem probleem on sotsiaalne isoleeritus ning üks selle probleemi väljendus on suhteliselt suur enesetappude arv. Noorte puhul on ebavõrdse olukorra allikateks eelkõige nõrgem positsioon tööturul ning suurem risk sattuda kuritegevuse ohvriks.
Uuringus vaadati ühtlasi lähemalt lesbide, geide, biseksuaalsete ja transsooliste (LGBT) inimeste olukorda, keda puudutavad ennekõike turvatunde ja õiguskindlusega seotud probleemid. Üldise ebasoosiva hoiaku tõttu kogevad LGBT inimesed sagedamini ahistamist ning tõrjutust töökohal ja haridussüsteemis, mis väljendub muu hulgas selles, et LGBT inimesed satuvad sageli seksuaalse ja füüsilise vägivalla ohvriks või ähvardatakse neid vägivallaga. Madal sotsiaalne positsioon ja ühiskondlik tauniv hoiak võivad soodustada vaimse tervise probleemide ilmnemist ning kahandada selle sotsiaalse grupi toimetulekut ning kaasatust ühiskonnas.
Võrdõigusvoliniku kantselei tellitud võrdõiguslikkuse mõõtmise mudeli „Kellel on Eestis hea, kellel parem?“ eesmärk oli välja töötada metoodika Eesti võrdõiguslikkuse olukorra seireks. See mudel võimaldab mõõta ja võrrelda eri elanikkonnarühmadesse kuuluvate inimeste olukorda, võimalikku mahajäämust, heaolu, juurdepääsu eri hüvedele ja teenustele ning nende kaasalöömise võimalusi otsuste tegemisel.
Analüüsitud andmed ja analüüsi tulemused koondanud selliste tunnuste kaupa nagu sugu, vanus, rahvus, puude olemasolu ja seksuaalne sättumus. Käesolev analüüs näitab võrdõiguslikkuse olukorda Eestis aastal 2015 ja loob aluse, mille põhjal edasi arenguid hinnata.
Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuse RAKE töötas võrdõiguslikkuse mõõtmise mudeli „Kellel on Eestis hea, kellel parem?“ välja võrdõigusvoliniku tellimusel projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames. Projekti rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.
Loe lähemalt uuringut „Kellel on Eestis hea, kellel parem?“
Lisainfo
Nele Meikar, võrdõigusvoliniku kantselei meedianõunik
tel 53 584 968, 6269 056
e-post nele [dot] meikar [ät] svv [dot] ee
Marek Sammul, TÜ RAKE analüütik
tel 737 6378
e-post marek [dot] sammul [ät] ut [dot] ee