Sotsiaalteaduste valdkonna talvepäevadel tunnustati ühiskondlikult aktiivseid töötajaid ning kuulutati välja valdkonna aasta tegu

30.–31. jaanuaril toimusid sotsiaalteaduste valdkonna talvepäevad, kus muuhulgas kuulutati välja ka 8 aktiivse ühiskondliku tegevuse preemia saajat ning valdkonna aasta tegu. Aasta tegu 2018 on valdkondliku õppekava „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ avamine ning erilise äramärkimise rändava karika näol sai õppekava avamise eestvedamise eest ühiskonnateaduste instituut. 

Dekaan Raul Eametsa sõnul väärib see algatus tunnustust just selle tõttu, et tegu on ülikoolis ainulaadse magistriõppekavaga, mis koondab kompetentse kuuest meie üksusest. „Lisaks ÜTI-le, kes järjekindlalt ideest teostuseni liikus, on loomulikult kiituse ja tänu ära teeninud ka kõik teised üksused, kes õppekavas osalevad,“ lisas dekaan. 

Tunnustades SV ühiskondlikult aktiivseid töötajaid, märkis dekaan, et töötajate ühiskondlik aktiivsus on ühest küljest midagi, mida neilt oodatakse, kuid toimub siiski õhinapõhiselt ning igaühe enda initsiatiivil. „Peame neid pingutusi rohkem väärtustama ning märkama, et meie inimesed teevad head tööd, pakkudes oma erialast kompetentsi ühiskonnale olulistes valdkondades – olgu see siis leheveergudel, organisatsioonide nõustamisel või lihtsalt oma eriala tutvustamisel,“ lisas Eamets.

- ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute professor Andra Siibak. 

Lisaks ametijuhendis välja toodud kuue erineva kategooria tegevustele, ütlevad kolleegid järgmist: “Andra on inimene, kes armastab oma eriala kirglikult, jagab oma teadmisi erinevatele inimestele akadeemilises maailmas ja väljaspool. Ta töötab suure pühendumusega. Ühiskonnateaduste instituut on uhke, et Andra Siibak on meie kolleeg!”

Martin Mölder on 2018. aasta jooksul avaldanud erinevates Eesti ajalehtedes kokku 19 arvamuslugu ehk sisuliselt üks lugu iga 14 tööpäeva järel. Need lood ei ole olnud aga lihtsalt arvamised, vaid alati empiirilistel uuringutel põhinevad tasakaalukad analüüsid, mis toovad välja mõne seni tundmata asjaolu või seose, mille abil me Eesti inimeste poliitilist käitumist, hoiakuid ja maailmavaadet paremini mõistame.

René Värk on panustanud ÜRO rändekompakti puudutanud vaidluses rahvusvahelise õiguse alusmõistete selgitamisse. Ta on avanud avalikus debatis olulisi õiguslikke mõisteid ja aidanud kaasa sellele, et Eesti debatis eristataks pagulasseisundit ja rännet (ning rändajat). Nimetatud debatt on saavutanud maksimaalse ühiskondlik-poliitilise resonantsi ja samas markeerinud ka neid keerukusi, mida kohtavad sotsiaalteadlased ühiskondliku debati keskmes olevaid teemasid valgustades.

Kirsti on olnud üks võtmefiguuridest praktilise professionaalse psühholoogia maine kujundamisel Eestis. Ta on selgitanud kliinilise psühholoogi kutse eripärasid ja vajalikkust nii üldsusele kui vaimse tervise poliitika kujundajatele ning tervishoiuasutustele; lisaks on ta arendanud kliinilise psühholoogia õpet TÜs.

Lisaks mitmetele artiklitele meedias ning osalemist haridusvaldkonna aruteludes ja arendamises, tuleb välja tuua Stanfordi sõnumite nimelist artiklite seeriat, mis ilmusid Õpetajate Lehes ning kajastasid Stanfordi ülikooli olulisi haridusvaldkonna teadlasi ja nende tööd. Selle honorari annetas professor Pedaste auhinnafondi, mis pandi välja haridusteadust tutvustavate artiklite konkursil „Teadussõnumid“. 

Majandusteaduskond soovib esile tõsta professor Vadi tegevust mitte ainult 2018. aastal, vaid läbi aastate. Ta on olnud aktiivne nii teadusorganisatsioonides kui ka administratiivselt, saanud mitmeid teaduspreemiaid ja tunnustusi ning panustanud ühiskonda hulgaliste uuringute ja projektidega. Lisaks on ta ka hinnatud koolitaja ülikooli välistele organisatsioonidele. 2018. aastal valisid tudengid ta majandusteaduskonna lemmikõppejõuks.

Kolleegid toovad eriti esile Jelena Rootamm-Valteri viimaste aastate uurimistegevust seoses Eesti haridusmaastikuga. Ta paistab silma oskuse ja sooviga tutvustada tehtud uuringuid laiemalt. Lisaks haridusteemale võtab Jelena Rootamm-Valter sõna ka teistel regioonile ja Narva kolledžile olulistel teemadel. Ärksa inimesena räägib ta aktiivselt kaasa nt lõimumise teemadel.

Valter - aktiivne kodanik, räägib avalikult kaasa kogukondlikes küsimustes, pakub lahendusi, et muuta elukorraldust paremaks:  osaleb volikogu töös, kohtub noortega, jälgib liikluskultuuri, huvitub luulest ja muusikast ning vabal ajal mängib muusikat avalikel üritustel teistelegi.

Ühiskondlikult aktiivse töötaja preemiale esitas iga instituut/kolledž ühe oma töötaja, kes said lisaks tunnustuskirjale ka rahalise preemia. Aasta tegu on dekaani tunnustus algatusele, mis on toonud valdkonnale positiivset tähelepanu nii ülikoolis kui ka ühiskonnas laiemalt. Valdkonna tunnustamise põhimõtted kinnitati jaanuari nõukogus.
 

Lisainfo:

Gea Kääpa

turunduse ja kommunikatsiooni peaspetsialist