Seitsmendal Põhja- ja Baltimaade rändekonverentsil 29. märtsil Tallinnas Kumu kunstimuuseumis keskenduti haridusele ja lõimumisele ning seal osalesid ka Tartu Ülikooli teadlased. Arutleti rändepoliitika küsimuste ja hariduse rolli üle sisserändajate lõimumisel vastuvõtvate riikide ühiskonda ja tööturule.
Üks suur aruteluteema oli õpiränne, mis eristub teistest rändeliikidest ajutisuse poolest, sest valdav osa välismaal õppivatest üliõpilastest pöördub oma koduriiki tagasi. See ei tähenda, et välismaal õppimine – eestlaste õppimine välismaal ja välistudengite õppimine Eestis – ei oleks vajalik.
Tartu Ülikooli rahvastikugeograafia professori ja „RITA-rände“ projekti juhi Tiit Tammaru sõnul on praegusaja ettevõtted sageli juba sünnihetkel rahvusvahelised ning vajavad teadmisi sellest, kuidas maailma eri paikades äri ajada. Tammaru hinnangul aitab üliõpilasena välismaal õppimine sellele kaasa. „Seda, kuivõrd tudengid osalevad rahvusvahelises õpirändes, näitab nii riigi atraktiivsust, võimet olla osa maailmas toimuvast, võimet näha uusi võimalusi ja seda, et riik ei karda oma keele ega kultuuri hääbumist,“ lisas ta.
Konverentsi õpirände ettekannetest ilmnes, et konkurents välistudengite meelitamiseks riikide vahel tugevneb ja selle nimel tehakse järjest süsteemsemalt tööd. Selleks, et tudengid sooviks õpingute järel riiki tööle jääda, tuleb pöörata tähelepanu kolmele aspektile.
- Riik, linnad, ülikoolid ja ettevõtted peavad tegema koostööd ning eriti suur roll on linnadel, kes saavad osaliste suhtlust koordineerida.
- Kuigi õpingute ajal pole kohaliku keele oskus tingimata vajalik, siis pärast õpinguid riiki tööle või elama jääjale on see oluline ja seepärast tuleks juba õpingute ajal soodustada üliõpilaste ühiskonda lõimumist.
- Lõimumine on tööturuga hea sideme saavutamise eeldus ning üliõpilase ja tööandja kontakt võiks tekkida juba õpingute ajal.
Konverentsil arutleti ka selle üle, kuidas laste ränne mõjutab koole, ja „RITA-rände“ projekti käigus välja töötatud ühtse Eesti kooli raamistiku üle. Projekti määratluse kohaselt nimetatakse ühtseks Eesti kooliks kooli, kus õpivad koos erineva keele- ja/või kultuuritaustaga õpilased, kellele tagatakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest lähtuv peamiselt eestikeelne õpe. Selline õpe toetab õpilastes Eesti riigiidentiteedi kujunemist ja eneseteostust ühiskonnas, väärtustades nende kultuurilist identiteeti.
Konverentsi peakorraldaja oli Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis. Kaaskorraldajad olid Tartu Ülikool, Siseministeerium ja Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt.
Konverents on järelvaadatav Postimehe veebilehel.
Lisateave: Tiit Tammaru, TÜ rahvastikugeograafia professor ja „RITA-rände“ projekti juht, 505 7331, tiit.tammaru [ät] ut.ee