Kaksteist lendu nelja kuuga – see teeb keskmiselt kolm lendu kuus. Kuidas on võimalik, et tavaline Eesti tudeng suudab nelja kuu jooksul lennata kaksteist korda, sealjuures kodust pea 8000 kilomeetri kaugusele? Tere tulemast vahetusüliõpilase põnevasse maailma!
Nii mõnigi noor mõtleb pärast gümnaasiumi lõpetamist, et vaba hingena on tema ees kõik maailma uksed valla. Tegelikult aga on karm tõde see, et laias maailmas ei oota sind mitte keegi mitte kuskil suure rahapaja ja ideaalse tööga. Küll aga ootavad välisülikoolid avasüli tudengeid vahetussemestriks enda juurde õppima.
Mina otsustasin minna vahetusüliõpilaseks nii kaugele kui vähegi võimalik. Niisiis osutus minu valikuks Charlestoni Kolledž Ameerika Ühendriikides – Tartu Ülikoolist paari tuhande üliõpilase võrra pisem ülikool, mis on ühtlasi ka USA 13. vanim ülikool.
Eesti ja Ameerika Ühendriikide haridust ei ole muidugi võimalik võrrelda juba seetõttu, et kodumaal on õppimine tasuta, teisel pool Atlandi ookeani kõrguvad aga ühe semestri tasud pea 35 000 dollarini. Oma jõududega ei suudaks ilmselt ükski eestlane sinnapoole õppima suunduda, kuid minule tagas selle võimaluse just Tartu Ülikool.
Ka kogemuse poolest ei ole Ameerika ülikoolielu võimalik võrrelda mitte ühegi teise riigiga, sest sealne kultuuriruum on üks maailma suurimaid ja vaheldusrikkamaid. Kas olete filmides näinud suuri ülikoolilinnakuid, tudengeid täis parke ja raamatukogusid? Täpselt selline näebki üks klassikaline Ameerika ülikoolilinnak välja. Lisaks akadeemilisele elule on kindlasti silma hakanud ka suured pidustused, punased joogitopsid ja vabalt suhtlevad noored – ka see filmistseen vastab päris elule.
Välisüliõpilasena sain ma senise ülikooliaja suurima õppetunni – teadmise, et maailm on nii suur, et asjadest tuleb osata lahti lasta. Eestlasele omaselt hoiame alati kinni oma eelarvamustest ja tõekspidamistest, solvume kergelt ega taha vabandust paluda, isegi kui oleme eksinud. Ma ütleksin, et need on põhjamaa rahva tunnused. Pole midagi imestada: kui kogu aeg on külm ja vihmane, siis kipubki tuju tõrksaks muutuma. Vahetusüliõpilasena aga õppisin lihtsat ja muretut elu: peaasi, et poleks suuri muresid ja et väikesed tuju ei rikuks.
Noor, kes sa mõtled minna välismaale lõplikult ülikooli õppima – ära mine! Tule parem mõnda Eesti ülikooli – meil on koos oma ala parimad spetsialistid ning parimad võimalused minna vahetusüliõpilaseks. Sa ei usu? Toon sulle mõne näite sellest, mida meie koolid on saavutanud.
Tartu Ülikool on ainus Eesti ülikool, mis kuulub maailma parimate ülikoolide 1,2% hulka. Kas tead, kui palju on maailmas ülikoole kokku? Mina ka täpselt ei tea, kuid Google’i järgi on see arv üle 28 000. Tartu Ülikool on tabelis 301. kohal! Eestlasena olen ma väga uhke, et minu ülikool on edetabelis nii kõrgele kohale jõudnud, olles ise üsna väike ülikool.
Tallinna Tehnikaülikooli tudengid panid kokku isesõitva auto ning nende tantsutüdrukute tiim on 2018. aasta Euroopa meister cheerleading’us. Peale selle on Tallinna Tehnikaülikoolis välja töötatud 3D-mudelid ortopeedidele ja lülisambakirurgidele, et toetada neid inimeste ravimisel. Nii uskumatu kui see ka pole, hakatakse varsti tänu tudengitele pakkuma taastusravi virtuaalreaalsuse abiga.
Tallinna Ülikoolis õpivad tipptasemel produtsendid oma ala meistrite käe all, põimides uusi filme, seriaale ja dokumentaale Eesti filmiloo lõimedesse. Tallinna Ülikooli rahvusvahelised suhted annavad ka sel aastal tudengitele kordumatu võimaluse – lüüa kaasa Christopher Nolani uue filmi „Tenet“ võtetel.
Ja mis kõige ägedam – kõik ülikoolid teevad koostööd partnerülikoolidega, rääkimata lõpututest Erasmus+ programmidest, mille kaudu saab iga tudeng, kes vähegi tahab ja vaeva näeb, minna õppima välismaale. Milleks kulutada meeletult raha ja õppida aastaid kodust eemal, kui meie oma ülikoolid pakuvad stipendiume ja kordumatut kogemust?
Eesti ülikoolide võlu ongi just see, et uksed välismaale on igal pool avatud – ja just need uksed, mille taga teid oodatakse. Õppekavad on kultuurirohked ja vaheldusrikkad, avardades noore silmaringi ja maailmapilti.
Kui see oleks minu võimuses, saadaksin iga tudengi üheks semestriks välisriiki õppima. Miks? Sest välisriigis ei õpi ta tundma mitte ainult selle riigi kultuuri, vaid ka paljusid teisi maailma kultuure. Tihtipeale on sealsed tudengid kokku tulnud eri riikidest ja alati loovad nad omavahel kontakte. Neist õpirändekaaslastest saavad sõbrad, kellega tekkiv side jääb kestma terveks eluks. Just nemad on inimesed, kes muudavad sind ja sinu maailmapilti. Ja miks on nemad just kõige truumad sõbrad? Sest olles koos võõras riigis, muutute üksteisele toeks ja seltskonnaks.
Noore eestlasena võin öelda, et pärast vahetussemestri kogemust ei taha ma olla enam tüüpiline kinnine eestlane. Ma tahan inimestega suhelda ja olla avatud uutele võimalustele ning ma tahan olla piisavalt julge, et võtta vastu otsuseid, mis sunnivad mugavustsoonist väljuma. Inimene kohaneb igas olukorras ning tutvub ikka ja jälle uute inimestega, sest suhtlemine ja teiste lähedus on üks meie põhivajadustest, et elada rõõmsat ja tervet elu. Kuid selleks, et areng, kohanemine ja muutused saaksid toimuda, on vaja väljuda oma turvalisest keskkonnast ja lasta elul end proovile panna.
Hea noor, lase sinagi elul end proovile panna! Tule ülikooli, saa tudengiks ja mine vahetusüliõpilaseks. Tule, et avastada, kui väärtuslikud kogemused sind siin ootavad. Tule, sest sa veel ei tea, mis sinus peidus on. Tule, et õppida tippude seas nii kodus kui ka võõrsil. Tule, sest ma kutsun.
Katria Helena Komp, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni II kursuse tudeng
Loe ka Eesti Päevalehe artiklit.