Ida-Virumaal on elujärg endiselt Eesti kehvemaid ja Tartu Ülikoolis lõputöö kaitsnud Kersti Liiva hinnangul on selles oma osa ka erasektori tööandjatel.
Liiva uuringust selgus, et tööandjatelt oodatakse eelkõige suuremat panust piirkonna arengusse, st tarku töökohti, uuenduslikke tooteid ja teenuseid ning nüüdisaegse tehnoloogia rakendamist. Riik küll pakub ettevõtetele suurel hulgal toetusi, peamiselt EAS-i ning PRIA kaudu, kuid ei nende kasutamine ega ka uuendused pole Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes õiget hoogu sisse saanud.
Tartu Ülikooli Narva kolledžis ettevõtluse ja projektijuhtimise eriala lõpetanud Kersti Liiva uuris oma lõputöös, milliseid toetusmeetmeid eelistavad Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega innovaatilised tööstusettevõtted kasutada ning millest nad puudust tunnevad.
Selgus, et üks suur uuenduslike toodete ja teenuste pakkumata jätmise põhjus on alltöövõtt, mida kasutab kolm neljandikku uuritud ettevõtetest. Alltöövõtjatelt tellitakse tooteid nende tehnilistest ja tehnoloogilistest võimalustest lähtudes, mistõttu ei ole neilt oodata tooteuuendusi. Uusi tooteid on viimase kolme aasta jooksul turule toonud ainult neljandik uuritud ettevõtteid ja tulevikus plaanivad seda teha vähem kui pooled. Ometi on kõik uuritud ettevõtted ettevõtlustoetusi taotlenud ja neid ka saanud.
Uuringust selgus veel, et uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks mõeldud toetusi, mida pakub näiteks EAS, pole uuenduslikke tooteid arendavad ettevõtted taotlenud. Pooled ettevõtted on teinud tehnoloogilisi uuendusi ning taotlenud ja saanud ka toetusi, ent need toetused ei olnud suunatud otseselt innovaatilisusele. Kõige menukamad on Eesti Töötukassa toetusmeetmed.
Kersti Liiva töös tuli välja, et Eestis pakutavate toetusmeetmete seas ei ole tehnoloogiliste uuenduste juurutamist otse toetavaid meetmeid ja seetõttu tehakse neid uuendusi ettevõtetes omal kulul. Liiva hinnangul peaks EAS ja PRIA uute toodete ja teenuste väljatöötamise toetuste kõrval pakkuma ka tehnoloogilisi uuendusi toetavaid meetmeid ning ta usub, et need leiaksid kindlasti laialdast kasutust.
„EAS-i, PRIA ja teiste asutuste jagatav info toetusmeetmete kohta jõuab küll otsustajateni, kuid see on liiga mahukas ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete juhid ei jõua seda läbi töötada,“ selgitas Liiva. Sama kehtib toetuste taotlemise, menetlemise ja aruandluse kohta. „Mure on ka sellega, et puudub ülevaatlik vene- ja ingliskeelne info, mida läheks eriti Ida-Virumaal toetuste taotlemise üle otsustamiseks kindlasti tarvis,“ lisas ta.
Liiva koostas lõputöö käigus toetusmeetmete lühiülevaate ja see pälvis piirkonna ettevõtjate seas suure tunnustuse. Tema kogumik võeti kasutusele paljudes ettevõtetes.
Samuti soovitab Liiva korraldada meetmeid tutvustavaid infopäevi eri piirkondades, mitte kutsuda ettevõtete esindajaid vaid Tallinna või Tartusse. „Toetusmeetmete tutvustamiseks tuleb minna ettevõtetesse kohale, õppida tundma nende vajadusi ning kohandada meetmete kohta antavat infot selle järgi, mida konkreetsed ettevõtted vajavad,“ selgitas ta.
Liiva sõnul peaks EAS, PRIA, ettevõtjate ühendused ja kõik teised arengu toetajad püüdma rohkem suurendada ettevõtluskeskuste ettevõtlusnõustajate informeeritust ja pädevust ning korraldama neile regulaarseid koolitusi. „Just koolituste, infopäevade, konkursside jms abil on võimalik parandada ka ettevõtjate teadlikkust,“ ütles ta.
Kersti Liiva uuris 2019. aasta alguses Ida-Virumaal 22 väikest ja keskmise suurusega tööstusettevõtet, millel oli tema hinnangul piisavalt uuenduspotentsiaali. Need ettevõtted olid tegutsenud vähemalt kolm aastat, neil oli üle kümne töötaja, nad olid esitanud viimase kolme aasta jooksul tähtajaks aastaaruanded, neil ei olnud riigi ees võlgu ning nende käive ja kasum olid stabiilsed. Kaheksa ettevõtte esindajatega tegi Liiva ka süvaintervjuud, mille sisuanalüüsi järeldusi võib laiendada tervele valimile.
Lisateave:
Kersti Liiva, lõputöö autor ja Ida-Viru Ettevõtluskeskuse ettevõtluskonsultant, 515 8929, kersti.liiva [ät] gmail.com
Jelena Rootamm-Valter, TÜ Narva kolledži asjaajamise lektor ja lõputöö juhendaja, 5622 1542, 740 1935, jelena.rootamm-valter [ät] ut.ee