Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru ja kestlikkuse sotsioloogia vanemteadur Kati Orru on ühed 30-st teadusartikli kaasautorist, kes uurisid, kuidas Euroopa Liidu 885 linna reageerivad kliimamuutustele ning sellega kaasnevatele ohuolukordadele. Mahukas uuring sai maineka José María Sarriegi katastroofiuuringute auhinna.
Teadustöö „How are cities planning to respond to climate change? Assessment of local climate plans from 885 cities in the EU-28“ autorite sõnul on Euroopa suurlinnad astunud konkreetseid samme, et seista vastu kliimamuutustega kaasnevatele raskustele. 66% uuringusse kaasatud linnadest on välja töötanud spetsiaalsed kavad kriisisituatsioonis käitumise kohta.
Uurimistöö käigus töötati läbi 885 linna kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise plaanid ning analüüsiti neis seatud eesmärke. Uuritud linnu oli kõigist 28-st Euroopa Liidu liikmesriigist. Tartu Ülikooli teadlased uurisid Eesti ja meie lähiriikide kliimaplaane. Eestist kuulusid uuritavate linnade hulka Tallinn ja Tartu.
„Uuringu tegemise ajal olid Tallinna ja Tartu säästva energiamajanduse tegevuskavades kliimamuutuste leevendamise meetmed olemas, ent puudusid eraldiseisvad kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise plaanid,“ rääkis Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru.
Linnade kliimapoliitikat on tähtis analüüsida seepärast, et suur osa vastutusest heitkoguste vähendamise ja kliimamuutuste mõjuga kohanemise eest lasub just linnadel. „Kliimamuutustega kaasnevad äärmuslikud ilmaolud, näiteks kuumalained. Hädaolukorras hakkamasaamiseks peaksid linnad arendama välja hoiatussüsteemid ja seadma sisse kindlaksmääratud tegevuskorrad, mida kriisi puhkedes järgida,“ selgitas Orru.
Orru sõnul näitas uuring muu hulgas seda, kui olulised on ühised kavatsused. Näiteks kliima- ja energiameetmeid käsitleva rahvusvahelise linnapeade paktiga on tuhanded kohalikud omavalitsused võtnud poliitilise kohustuse vähendada CO2 heitkogust ja koostada kliimamuutustega kohanemise kavad. Järjest suuremat populaarsust võidab ka kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmine.
Laiaulatusliku uuringu alusel on võimalik luua Euroopa tasandil kohaliku poliitika ja kohalike kavade võrdlusalus.
José María Sarriegi auhinna on ellu kutsunud AON Hispaania Fond ja selle mõttekoda Observatorio de Catástrofes, et avaldada tunnustust parimate akadeemiliste uurimistööde eest, mis käsitlevad hädaolukordi. Tänavu seati tähelepanu keskmesse toimetulek kliimamuutustega.
Tunnustuse saanud teadusartikkel ilmus ajakirjas Journal of Cleaner Production, artikliga saab tutvuda veebilehel https://doi.org/10.1016/j.jclepro.2018.03.220.