Uus Siiditee on Hiina lähiajaloo tähtsaim välispoliitiline algatus, milles maailma teine majandusriik seob endaga ka Läänemere. 17. veebruaril arutletakse Tartu Ülikooli Aasia keskuse eestvedamisel selle hiigelprojekti mõju üle Eestile ja kogu meie piirkonnale. Oma mõtteid avaldavad Tartu Ülikooli teadlased Marju Lauristin, Urmas Varblane, Dong Lisheng ja Viacheslav Morozov ning Kesk-Hiina Ülikooli professor Aleksander Lust.
Ajaloolise Siiditee taastamise projekt „Üks vöö, üks tee“ on Hiina lähiajaloo tähtsaim välispoliitiline algatus, mille eesmärk on saavutada taas suurriigi kunagine hiilgus. Ka Eesti ei jää sellest maailma ajaloo jaoks märgilise tähtsusega tee taasloomisest kõrvale. Maailma suuruselt teise majandusriigi hiigeltaristu ideesse on haaratud ka Läänemeri, sealhulgas Eesti veeteed ja sadamad.
17. veebruaril Tartus toimuv aruteluõhtu „Arktika suurenev olulisus: Hiina ja Läänemeri“ toob kokku poliitika-, majandus- ja ühiskonnateadlased, kes võtavad arutelu alla projekti mõju Eestile ja meie naaberriikidele. Ürituse korraldaja, Tartu Ülikooli magistriõppekava „Tänapäeva Aasia ja Lähis-Ida uuringud“ programmijuht Urmas Hõbepappel sõnas, et vastused on vaja leida paljudele küsimustele – näiteks millised on Hiina täpsemad plaanid, kuidas mõjutab uue Siiditee projekt sellest puudutatud riikide poliitilist olukorda, kas on oodata Hiina kasvavat mõju meie poliitikale ning kuidas olla valmis tegema Hiinaga endale kasulikku koostööd. „Nii üliõpilaste kui ka õppejõudude kohus on neil teemadel ühiskonnas kaasa rääkida. Seda saame aga teha vaid siis, kui meil on piisavalt teadmisi nii suurprojekti kui ka laiemalt tänapäeva Hiina kohta,“ lisas ürituse teine korraldaja ja üks esinejatest Aleksander Lust, kes töötab praegu Kesk-Hiina Ülikoolis (Central China Normal University).
Ingliskeelne aruteluõhtu toimub esmaspäeval, 17. veebruaril kell 16.15 Johan Skytte poliitikauuringute instituudis (Tartu, Lossi 36–214). Kõik huvilised on oodatud kuulama ja kaasa mõtlema. Ürituse korraldavad Aleksander Lust, Urmas Hõbepappel ning Tartu Ülikooli Aasia keskus koostöös Johan Skytte poliitikauuringute instituudi, majandusteaduskonna ja ühiskonnateaduste instituudiga.
Lisateave: Urmas Hõbepappel, Tartu Ülikooli õppekava „Tänapäeva Aasia ja Lähis-Ida uuringud“ programmijuht, 5168 744, urmas.hobepappel [ät] ut.ee