Patsiendiportaal on Eesti kui digiriigi üks edulugudest. Ent Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas doktoritöö kaitsnud Kärt Pormeister küsib, kuivõrd suur kontroll peaks patsiendil endal seal olevate andmete üle olema.
Ükskõik millises Eesti otsas arsti juurde minna, on arstil võimalik vaadata kõiki patsiendiga seotud terviseandmeid. See tähendab, et patsient ei pea ise oma varasema raviga seotud dokumente (nt haiguslugusid või röntgenpilte) kaasas kandma ega igale uuele arstile kogu oma terviseajalugu sedastama. See on võimalik tänu üle-eestilisele digitaalsele tervise infosüsteemile, kuhu kõik tervishoiuteenuse osutajad on kohustatud patsiendi terviseandmeid edastama.
Selline süsteem on loodud eeskätt ravi kvaliteedi tagamiseks ja edendamiseks. Kuid paraku ei ole praktikas – eriti ajakriitilistes olukordades – elektrooniliselt talletatud infost alati abi. Peale selle kogub riik läbi tervise infosüsteemi inimeste kohta meeletus mahus andmeid, mille üle puudub kodanikel tõsiseltvõetav kontroll ning mille kasutamise viisid ja otstarbed ei pruugi olla inimeste jaoks läbipaistvad.
Loe lähemalt Novaatorist.
Artikli autor Kärt Pormeister kaitses 2020. aasta jaanuaris Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas doktoritöö geeniuuringute läbipaistvuse teemal ning uuris seda, kas ja mis ulatuses on ja peaks olema inimestele tagatud teave selle kohta, kes ja millistel teaduslikel eesmärkidel nende geeniandmeid kasutab.
Lisateave:
Irene Kull, TÜ õigusteaduskonna tsiviilõiguse professor ja eraõiguse osakonna juhataja, 737 6050, irene.kull [ät] ut.ee
Kärt Pormeister, vabakutseline õigusekspert, kpormeister [ät] gmail.com