Kogenud ajaplaneerijad, juhtimise teadur Krista Jaakson ja raamatukogu arendusdirektor Liisi Lembinen, jagasid Lõuna-Eesti Postimehes häid harjumusi, mida nad on ise katsetanud või koolitustelt kõrva taha pannud.
Ajajuhtimine on üks populaarsemaid täienduskoolituse teemasid. Kahjuks ei ole teada, kui tõhusad need koolitused tegelikult on, sest küsimus ei ole enamasti teadmistes, vaid harjumustes. Ja neid muuta on teadagi tüütu. Praegune aeg aga sunnib seda tegema.
Kaugtööl on mitu eelist. Naistel näiteks kulub vähem aega enda sättimisele. Aga sättimisel on samas nii koduste kui enda silmis signaliseeriv funktsioon: lähen nüüd tööle. Regulaarselt kaugtööd tegevad inimesed kasutavad kodus olles töölolekut markeerivaid sümboleid: riietust, silti uksel, kõrvaklappe või muud seesugust. Samuti soovitatakse tööd teha kodus kindlas kohas, näiteks kabinetis või suure söögilaua ääres, aga mitte diivanil.
Ajaplaneerija Ardo Reinsalu soovitab ka lastele vastav koduõppekeskkond ette valmistada. Neile võiks samamoodi rõhutada, et täpselt nagu ema-isa on «tööl», on ka nemad «koolis» või «lasteaias» ning neil on kindlad tegevused ja ülesanded, mis tuleb ära teha. Kui ollakse harjunud tööl kontorit jagama kolleegiga, võib proovida kodus kontori jagamist koolilapsega, kes võib teises laua otsas oma koolitööd teha.
Kindlasti aitab, kui kinni pidada tööajast. Kodukontor peaks algama samal ajal kui tavapärane tööpäev ning lõppema samuti õigel ajal. Kodukontori kaks suurimat katsumust on end kodus õigel ajal voodist välja ajada ning lõpetada töö pärast tööpäeva lõppu. Samuti tuleb endale planeerida tavapärane lõunapaus ning end iga tunni järel sirutada.
Loe edasi Lõuna-Eesti Postimehest.