Tartu Ülikooli koroonateave

Koroonaviiruse levik nii Eestis kui ka mujal maailmas jätkub ja selle vältimiseks on endiselt parim viis iga inimese vastutustundlik käitumine.

Oleme kirja pannud soovitused ja nõuanded selle kohta, kuidas koroonaviiruse leviku tingimustes üksteist hoida. Olulisemad neist on järgmised.

1. Kuni kevadsemestri alguseni toimub kogu õppetöö ülikoolis kaugõppe vormis. Kevadsemester algab suures mahus veebipõhiselt.
2. Võimaluse korral tuleks teha kaugtööd.
3. Töö- ja õpikeskkonnas tuleb hoida teiste inimestega vahet ja järgida hügieenireegleid, et vähendada viiruse edasikandumise tõenäosust.  
4. Maski tuleb kanda kõigis ülikooli õppehoonetes, sh koridoris viibides. Maski olemasolu eest vastutab igaüks ise.
5. Vältida tuleb tarbetuid kontakte ja rahvarohkeid kogunemisi nii tööpäeva kestel kui ka muul ajal, nt arvukate ja üksuseväliste osalejatega koosolekuid ning kogunemisi õppehoonete koridorides.
6. Ka kergete viirushaiguse tunnustega tuleb jääda koju.
7. Soovitame kasutada mobiilirakendust HOIA, mille abil saab kiiresti teada võimalikust lähikontaktist koroonasse nakatunuga. Rakenduse kasutamine on turvaline.
8. Kontaktandmed tuleks hoida ajakohased, sest ülikool teavitab koostöös Terviseametiga oma liikmeid võimalikust lähikontaktist koroonasse nakatunuga telefoni ja e-kirja teel.
9. Suure koroonaohuga riikidest naastes tuleb pidada kinni Välisministeeriumi kehtestatud liikumispiirangutest.

Õppekorraldus

1. Kuni kevadsemestri alguseni toimub kogu õppetöö ülikoolis kaugõppe vormis.
2. Kevadsemester algab suures mahus veebipõhiselt. Auditooriumis võib teha praktikume, mida teisiti korraldada ei saa. Õppetöö algab veebruaris.
3. Selle kohta, mis saab märtsis, teeb ülikool uue otsuse veebruari esimesel poolel. Loodetavasti saab hakata märtsis-aprillis naasma väikestes rühmades tavapärase õppetöö juurde. Vajaduse korral saab selleks kasutada teaduspõhiseid arvutusi ning andmeid ruumide mahu ja ventilatsiooni kohta.
4. Kui vähegi võimalik, tehakse eksamid ja arvestused veebis. Põhjendatud erandite puhul on lubatud teha eksamit auditooriumis. Õppejõud kooskõlastab sel juhul programmijuhiga ettepaneku teha eksam või arvestus auditoorselt. Lõpliku otsuse teeb õppeprodekaan.
5. Tutvu üldiste e-õppe tarkuste ja õppetundidega eelmisest kevadest. 
6. Kõigist muudatustest teavitatakse üliõpilasi kohe ja muudatused on nähtavad ÕIS-is.
7. Füüsilisel kogunemisel järgitakse väga rangelt hajutamisreeglit ja maski tuleb kanda nii praktika, eksami ja arvestuse ajal kui ka hoonesse tulles ja sealt lahkudes.
8. Kui Sul on küsimusi õppetöö korralduse kohta, palun esita need siin.

Töökorraldus

1. Juhid ja töötajad leiavad koostöös lahendused, milles arvestatakse nii ülikooli kui ka töötaja huve ja tagatakse kõigile turvaline töökeskkond.
2. Et viiruse levikut takistada, palume juhtidel korraldada töö eelistatult kaugtööna.
3. Kaugtööd tegevatele inimestele tuleb luua võimalus osaleda koosolekutel elektrooniliselt.
4. Maski tuleb kanda kõigis ülikooli õppehoonetes, sh koridoris viibides. Töötajad võivad olla maskita ruumides, kuhu on ligipääs ainult neil. Maski olemasolu eest vastutab igaüks ise.
5. Vajaduse korral tuleb klientide ja üksuseväliste isikutega kokkupuutumist eeldavate tööde jaoks luua eraldi turvalised töökohad.
6. Eelistada tuleks paberivaba asjaajamist ja edastada dokumendid elektrooniliste kanalite kaudu.
7. Täpsemaid juhiseid töö korraldamiseks COVID-19 tingimustes saab lugeda ülikooli siseveebist.

Avalike ürituste korraldamine

Arvestades praegust epidemioloogilist olukorda, palume ära jätta kõik seltskondlikud ja meelelahutuslikud üritused ning kogu hobitegevuse (näiteks kooriproovid) ülikooli ruumides. Vajaduse korral palume pidada üritusi veebi teel. Loe ka riiklikke juhiseid avalike ürituste korraldamiseks.
 

Reisimine

Kui olete käinud reisil, jälgige kindlasti Välisministeeriumi kodulehel olevat teavet riikide ja liikumispiirangute kohta Eestisse saabujatele. Kuna epidemioloogiline olukord muutub kiiresti, tasub välisreisi planeerides arvestada võimalusega, et Eestisse tagasi jõudes tuleb järgida liikumispiiranguid.

Võimalik nakatumine

1. Nakatumiskahtluse korral tuleb helistada nõu saamiseks oma perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220. Perearsti juurde kohale minekut tuleb vältida. 
2. Testitulemusi oodates või positiivse tulemuse korral tuleb nakkushaiguse edasise leviku tõkestamiseks püsida kodus.
3. Teave koroonasse nakatumise kohta kuulub eriliigiliste isikuandmete hulka, mida ei ole lubatud edastada, kui nakatunu sellega ei nõustu. Julgustame töötajaid ja üliõpilasi siiski ülikoolile teada andma, kui nad osutuvad viirusekandjaks või on viirusekandja lähikontaktsed. Teabe kiire jagamine aitab meil tõkestada ülikoolis võimalikku viiruse levikut, vähendada teadmatusest tulenevat segadust ja tulla appi Terviseametile.

• Kui koroonasse nakatub või lähikontaktseks osutub töötaja, soovitame tal tungivalt teavitada oma vahetut töökorraldajat või akadeemilist sekretäri, kes on ülikoolis Terviseameti kontaktisik. On aga väga teretulnud, kui töötaja teavitab ka ise oma kolleege ja võimalikke lähikontaktseid.
• Kui koroonasse nakatub või lähikontaktseks osutub üliõpilane, soovitame tal tungivalt teavitada kas
  • oma õppekorraldusspetsialisti,
  • programmijuhti,
  • instituudi juhti või
  • eelkõige õhtuti ja nädalavahetusel otse ülikooli akadeemilist sekretäri Tõnis Karkit (529 7917, tonis.karki [ät] ut.ee).
• Soovitame juba enne ülikooli teavitamist tuletada meelde, millal ilmnesid esimesed haigusnähud. Mõelge ka kahele päevale enne seda ja püüdke meenutada, millal osalesite auditoorsel õppetööl ning millistes ruumides viibisite. Kui haigusnähtusid ei ole, aga olete andnud positiivse proovi, mõelge oma käikudele kaks päeva enne proovi andmist. Selle info toel saab ülikool välja selgitada võimalikud lähikontaktsed ja teavitada neid eneseisolatsiooni vajalikkusest.
• Seejärel otsustavad akadeemiline sekretär, ülikooli üksus ja Terviseamet ühiselt, millised abinõud on vaja õppetöös ning õppe- ja tööruumides tarvitusele võtta.

Terminid

• Viirusekandja on inimene, kelle viiruseproov on positiivne. Diagnoosi saamisest kuni terveks tunnistamiseni ei tohi ta elukohast lahkuda. 
• Viirusekandja lähikontaktne on inimene, kes on viibinud viirusekandjaga ühes ruumis vähemalt 15 minutit ja vähem kui kahe meetri kaugusel. Lähikontaktne peab viibima 14 päeva eneseisolatsioonis, isegi kui tal ei ole ühtegi haigustunnust. Lähikontaktseid selgitab välja ja teavitab Terviseamet. Tutvu Terviseameti juhisega viirusekandja lähikontaktsele. 

Kontaktid

Tõnis Karki, Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär, Terviseameti Tartu Ülikooli kontaktisik, 529 7917, tonis.karki [ät] ut.ee 
Viivika Eljand-Kärp, Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuht, 5354 0689, viivika.eljand-karp [ät] ut.ee

Riiklik koroonaviiruse infotelefon 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247)

Riiklik koroonateabe veebileht www.kriis.ee
Terviseameti veebileht www.terviseamet.ee