Tartu Ülikooli Pärnu kolledži uurimisrühm koos teiste Tartu Ülikooli instituutide ja Statistikaametiga sai valmis uuringu „COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele“, mis kestis 2020. aasta oktoobrist kuni tänavu aasta jaanuarini. Uuringu käigus koostati turismi edasise arengu kohta kolm võimalikku stsenaariumi.
Uuringu eesmärk oli analüüsida koroonaviiruse leviku majanduslikku mõju ja turismivaldkonna võimalikke arengustsenaariume koroonakriisi järel ning leida võimalusi, mida peaks Eesti turismisektori arendamiseks lähiajal ja pikemas plaanis tegema. Uuringu jaoks intervjueeriti turismile omaste majandusharude esindajaid ja väliseksperte ning peeti fookusgrupi arutelusid turismierialaliitude ja ‑organisatsioonide esindajatega.
Tulevikku vaatava uuringu käigus loodi kolm turismi arengu stsenaariumi, mis lähtuvad epidemioloogilise olukorra võimalikest muutustest maailmas. Kindlapiirilisi stsenaariume tegelikkuses siiski ei ole, nii et päris elu on kombinatsioon eri võimalustest.
Esimese stsenaarium, mille pealkirjaks pandi uuringus „Kriis kestab“, näeb ette, et viiruse levikut ei suudeta tänavu suvel rahvusvahelise reisimise võimaldamiseks piisavalt ohjeldada. See tähendaks, et Eesti turismis kordub valdavalt 2020. aastaga sarnane mudel, kui domineerib siseturism ja lähiriikidega kokku lepitu kohaselt lubatud turism. Kriitiliste tegurite hulka kuuluvad muu hulgas turvalisuse tagamine ja inimeste pidev teavitamine turvanõuetest, turuosaliste toetamine ja riskide vähendamine, keskkonnakoormuse jälgimine, põhipersonali säilitamine ja turismioskuste taseme parandamine. Turvalisust ei taga ainult riik, vaid ka iga teenusepakkuja.
Teise stsenaariumi „Euromull“ järgi saab suvel vabamalt reisida Euroopa riikide vahel, kuid jätkuvad piirangud mujalt saabujatele. See tekitab Euroopas tiheda konkurentsi ja riigid rakendavad toetusmeetmeid. Turism taastub nii Euroopas kui ka Eestis 2019. aasta tasemele viie-kuue aasta jooksul, kuid teistsugusena. Siinne turismisektor seisab valiku ees, kas jääda Eesti- ja Baltikumi-keskseks või hakata koos naabermaadega võimendama Läänemere turismibrändi, et kasutada võimalust jagada Euroopa turismiturgu ümber Läänemere piirkonna kasuks. Võimalikud lahendused hõlmavad muu hulgas kommunikatsiooni ja ühtse usaldusväärse infovälja loomist koos naabermaadega, riigisiseste osaliste kaasamist ja omavahelist õppimist, riiklikku koostööd turismisektori toetamisel ning digivõimekusest tuleneva ebavõrdsuse vähendamist.
Kolmandas stsenaariumis „Lendame taas!“ pakutakse, et turisminõudlus hakkab 2021. aasta teisel poolel kiiresti taastuma, kuna viirusest saadakse jagu terves maailmas. Varasemad näitajad ületatakse kolme aastaga, kuid arvestada tuleb suurte muutustega turgude ümberjagamisel. Kaugetele maadele reisimine võib viia siseturult maksejõulise kliendi. Lähiaastatel kergitab inflatsioon kinnisvara- ja toormehindu ning elu läheb kallimaks. Oluliseks valikuks saab kaasaminek olemisele ja elamustele suunatud kestliku rohepöörde mudeliga, sest turg ja Euroopa Liidu toetusraha sõltub sellest, kui tõsiselt võetakse keskkonnaeesmärkide täitmist.
Uuringus aitasid kaasa: Ain Hinsberg (projektijuht), Tiina Viin, Marit Piirman, Garri Raagmaa, Anne Roosipõld, Taavi Tamberg, Kandela Õun, Sergey Kask, Karit Jäärats, Ragnar Kolga, Ülle Pärl, Merike Hallik, Tiia Vissak, Tiit Kask, Kadri Lees.
Uuringu tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (lühendatult RITA, kood 2014-2020.4.02.16-0025) raames.
Loe täpsemalt uuringu kohta: www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/uudised/uuring-covid-19-majandusmojust-turismisektorile.
Tutvu uuringu täisversiooniga: www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/uuringud-ja-statistika/turismiuuringud-eestis.
Lisainformatsioon uuringu kohta: Ain Hinsberg, projektijuht, ain.hinsberg [ät] ut.ee
