Eesti Psühholoogide Liit peab 10. aprillil kell 12–16 koroona- ja vaimse tervise teemalist veebikonverentsi „Psühholoogid koroonas(t)“.
Kuigi koroonaviirus ründab eelkõige keha, on pikaleveninud võitlus viirusega toonud väga teravalt esile ka vaimse tervise teemad. Psühholoogid on kogunud selle kohta väärtuslikku infot nii teadusuuringute kui ka vahetute praktiliste kogemuste kaudu.
Konverentsil tutvustatakse mitme värske vaimse tervise uuringu tulemusi ja käimasolevaid uuringuid. Samuti räägitakse, mida inimesed stressi leevendamiseks teevad ja kuidas oma emotsioone juhivad. Oma kogemusi jagavad lisaks teadlastele ka nõustavad psühholoogid. Konverents lõpeb aruteluga selle üle, millised aspektid mõjutavad inimeste vaktsineerimisotsust.
Konverentsile on oodatud kõik psühholoogiahuvilised. Üritusega saab liituda 10. aprillil, kui klõpsata sellel lingil. Ürituse täpsemat kava on võimalik näha allpool.
Konverents on osalejatele tasuta, aga oodatud on annetused, mida kasutatakse Eesti Psühholoogide Liidu põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks. Liidu arvelduskonto number on EE401010220001923011.
Lisateave: Kariina Laas, Eesti Psühholoogide Liidu president, kliiniline psühholoog ja Tartu Ülikooli lektor, 505 2062, kariina.laas [ät] ut.ee
KONVERENTSI KAVA
12.00 Avasõnad ja konverentsi sissejuhatus
Kariina Laas, Eesti Psühholoogide Liidu president, kliiniline psühholoog ja Tartu Ülikooli lektor
12.10 Emotsionaalne enesetunne koroonapandeemia tingimustes
Kairi Kreegipuu, Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor; Hedvig Sultson, Tartu Ülikooli psühholoogia doktorant; Kirsti Akkermann, Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia kaasprofessor
Ettekandes räägitakse, kuidas tundsid inimesed end 2020. aasta eriolukorra ja sügisese koroonapandeemia tõusulaine ajal ja mida nad stressi leevendamiseks ette võtsid. Esinejad tutvustavad emotsionaalse enesetunde küsimustikke ja vahetu kogemuse põhjal kogutud tulemusi enesetunde kohta.
12.40 Tallinna Ülikooli vaimse tervise ja heaolu longituuduuring - mõningaid tulemusi 2020. aasta kolmest andmekogumise lainest
Kristjan Kask, Tallinna Ülikooli õiguspsühholoogia dotsent
Ettekandes tutvustatakse Tallinna Ülikooli vaimse tervise ja heaolu longituuduuringu kolme andmekogumislaine tulemusi ning keskendutakse mõningatele muutustele vastajate enesekohastes hinnangutes oma hoiakute ja käitumise kohta seoses Covid-19 pandeemiaga.
13.05 Rahvastiku vaimse tervise uuring
Kenn Konstabel, Tervise Arengu Instituudi vanemteadur ja Tartu Ülikooli isiksuse- ja tervisepsühholoogia kaasprofessor
Ettekandja tutvustab uuringu eesmärke, valimi koostamise viise ja andmeallikaid. Ta vaatleb, kuhu oleme praeguseks andmete kogumisega jõudnud ja mis hakkab toimuma järgmistes küsitluslainetes.
13.30 Covid-19 põdemise ja vaimse tervise seoseid käsitlevad uuringud Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu valimi põhjal
Kelli Lehto, Tartu Ülikooli Geenivaramu kaasprofessor
Ettekandes antakse ülevaade erinevatest Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu käimasolevatest uuringutest, milles käsitletakse Covid-19 pandeemia eri tahkude seoseid vaimse tervisega. Esineja annab esialgse ülevaate, millised on seosed test Covid-19 läbipõdemise ja vaimse tervise indikaatorite vahel Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu Covid-19 uuringu baasil.
13.55–14.15 PAUS
14.15 Uudistest tingitud negatiivsete emotsioonide regulatsioon: ümberhindamise strateegiate efektiivsus koroonaviiruse kontekstis
Pärtel Poopuu, Tartu Ülikooli psühholoogia magistrant
Koroonateemalised uudised kutsuvad inimestes esile negatiivseid reaktsioone. Kas leidub mingi viis, kuidas uudiste negatiivset mõju leevendada? Esineja uurib oma magistritöös, milline on negatiivsete uudiste mõju ja kuidas olukorda ümber hinnates uudiste tekitatud negatiivseid emotsioone vähendada.
14.40 Kliiniliste psühholoogide töö võimalikkusest sotsiaalse distantseerumise ajastul – mida saab teha siis, kui enam midagi ei saa normaalselt teha?
Triinu Tänavsuu, Tallinna Lastehaigla kliiniline psühholoog
Ettekandes tutvustatakse Eesti Psühholoogide Liidu, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu ja kõigi vastanud praktiseerivate kliiniliste psühholoogidega koostöös valminud kliiniliste psühholoogide kaugtöö eelanalüüsi tulemusi. Eelanalüüsi alusel lisandusid alates selle aasta 1. jaanuarist Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kaugteraapiad.
15.05 Millised on koolipsühholoogide koroona-aasta õppetunnid?
Ada Urm, koolipsühholoog ja Tartu Ülikooli arengupsühholoogia doktorant
Esineja annab praktiseeriva koolipsühholoogi pilgu läbi ülevaate sellest, mida teame möödunud aastal alanud kriisi mõjust lastele, peredele ja haridustöötajatele. Mida on koroona-aasta õpetanud koolipsühholoogidele? Millised on olnud väljakutsed ja millised on arenguvõimalused?
15.30 Vaktsiiniotsuse anatoomia
Andero Uusberg, Tartu Ülikooli afektiivse psühholoogia kaasprofessor ja valitsuse COVID-19 tõrje teadusnõukoja liige
Ettekandes arutletakse, mida on teaduskirjandusel pakkuda vaktsiinis kõhkleja mõistmiseks ja mõjutamiseks.
16.00 Lõppsõna