Tartu ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp esitles kahes Venemaa tippülikoolis venekeelset tõlget oma raamatust „Balti riikide ajalugu“.

Algupäraselt 2010. aastal Inglismaal väljaantud raamat on nüüdseks ilmunud seitsmes keeles. Venekeelne „Balti riikide ajalugu“, mida professor Kasekamp Moskvas tutvustas, anti välja 2014. aasta lõpus.

Kõrgemas majanduskoolis toimus professor Kasekampi loeng ja raamatuesitlus 3. detsembril ja Moskva riiklikus rahvusvaheliste suhete instituudis 4. detsembril. „Loengujärgsed arutelud Moskva õppejõude ja tudengitega toimusid viisakas õhkkonnas,“ rääkis Kasekamp ning avaldas lootust, et kohtumised aitasid kaasa eestlaste mõistmisele.

„Balti riikide ajalugu“ jälgib seostatult ja võrdlevalt kõigi kolme Balti riigi ajalugu alates esimeste asukate piirkonda saabumisest, Liivimaa vallutamisest ristisõdades ja Leedu kerkimisest keskaja Euroopa üheks võimsamaks riigiks, piirkonna liitmisest Venemaa keisririigiga ning uusaegse rahvusliku identiteedi teket.

Uusimatele teadustöödele tuginedes pöörab Kasekamp erilist tähelepanu 20. sajandile, mille jooksul Balti riigid saavutasid iseseisvuse, kuid pidid ka taluma nii Nõukogude Liidu kui ka Natsi-Saksamaa okupatsiooni. Raamat hõlmab samuti ülevaadet sellest, kuidas Balti riigid taastasid iseseisvuse ning neist said Euroopa Liidu liikmesriigid.

Professor Kasekampi esinemised Moskvas korraldas Eesti saatkond Moskvas. Raamatu tõlkis vene keelde Ljudmila Dubjeva. Monograafia venekeelset väljaandmist toetasid Tartu ülikooli kirjastamiskolleegium ja Euroopa Liidu-Vene uuringute keskus CEURUS.

Uuel aastal on oodata raamatu „Balti riikide ajalugu“ hispaaniakeelset tõlget.

Lisainfo: Andres Kasekamp, Tartu ülikooli Balti poliitika professor, tel: 600 1241, 526 7944, e-mail: Andres [dot] Kasekamp [ät] ut [dot] ee.

Hoolimata pere väärtustamisest, varjutab Eesti mehe elu ülekaal, riskantne käitumine ja tervisemured, selgus Tartu ülikooli teadlaste ja rakendusuuringute keskuse Eesti meeste uuringust. Kuidas kommenteerivad uuringu tulemusi tuntud Eesti mehed, selgub 10. detsembril Athena keskuse pööningusaalis (Küütri 1, Tartu).

Eesti meeste uuringu tulemused näitasid, et meestele meeldib olla suhtes. Eesti mees leiab püsipartneri 34. eluaastaks ja eelistab paljulapselist perekonda. Eesti meeste suurimaks terviseprobleemiks on ülekaalulisus. 21% Eesti meestest on depressiooniga seotud sümptomeid. Uuring näitas, et vähemalt iga neljas mees tarvitab alkoholi kaks või enam korda nädalas ja kolmandik meestest on igapäevased suitsetajad. Meeste terviseriske suurendab ka riskantne seksuaalkäitumine.

Nende ja paljude teiste tulemuste valguses kohtuvad oma nägemuste ja kogemuste jagamiseks vestlusringis „Mida teab Eesti mees iseenda kohta?“ näitleja Jan Uuspõld, kirikutegelane Juhani Jaeger, jalgpallur Kristjan Tiirik, suhtekorraldaja Janek Mäggi ning matemaatik Mart Abel. Vestlusringi juhib telesaadete produtsendi ja vabakutselise ajakirjanikuna tuntud Ylle Rajasaar.

Enne seda teeb TÜ RAKE analüütik Marek Sammul sissevaate uuringu „Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome“ tulemustesse. 2015. aastal esitletud uuringus osales üle 2000 Eestis elava 16–54-aastase mehe.

Üritus toimub 10. detsembril kell 15–17 Athena keskuse pööningusaalis (Küütri 1, Tartu). Kõik huvilised on oodatud osalema! Osalemiseks palume ennast eelnevalt registreerida.

Vestlusring kuulub seminaride sarja „RAKE arutleb“, kus arutatakse Tartu ülikooli teadlaste tehtud sotsiaalteaduslike rakendusuuringute tulemusi.

Lisainfo: Silver Bohl, TÜ Euroopa kolledži turundusspetsialist, tel: 737 6379, e-post: silver [dot] bohl [ät] ut [dot] ee.

Eile, 17. detsembril toimus haridus– ja teadusministeeriumis tunnustamisüritus, kus anti kätte üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi preemiad. Üle poolte konkursil tunnustust pälvinud töödest on valminud Tartu ülikoolis.

Üliõpilaste teadustööde konkursile esitatud tööde hulk kasvab aasta-aastalt, tänavu esitati kokku rekordilised 566 teadustööd. Kõige rohkem, 258 tööd, esitati ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas, järgnesid loodusteadused ja tehnika 182, bio-ja keskkonnateadused 85 ning terviseuuringud 41 tööga.

Konkursikomisjoni liikme Terje Tuisu sõnul kinnitab aasta-aastalt suurenev konkursitööde arv selliste konkursside vajadust. „Järjepidev riiklik noorte teadlaste tunnustamise süsteem motiveerib noori teaduses tegutsema, pakkudes teadlaskonnale hädavajalikku järelkasvu,“ rääkis Terje Tuisk.

Valdkondade ja tasemekategooriate ülesed peapreemiad läksid tänavu kahele välisülikoolis valminud doktoritööle – Marii Paškovile Amsterdami ülikoolist ning Einar Piusile Edinburghi ülikoolist.

Konkursi preemiafond 61 980 eurot jagunes rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõpe, magistriõppe, doktoriõpe ning nelja teadusvaldkonna vahel. Lisaks anti välja kaks valdkondade- ja tasemeteülest peaauhinda väärtuses 3600 eurot. Tunnustust avaldatakse ka parimate tööde juhendajatele.

Konkursi töid hindas 16-liikmeline komisjon, mis koosneb eri valdkondade tunnustatud teadlastest ning Eesti teadusagentuuri ja haridus- ja teadusministeeriumi esindajatest.

Lisainfo: Reet Rannik, konkursi koordinaator, tel 5347 2959; reet [dot] rannik [ät] etag [dot] ee

Tunnustuse pälvinud Tartu ülikooli üliõpilaste teadustööd:

Preemiad bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas:

rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:

• 3. preemia (320eurot) Liis Rüütel konkursitöö „Kasvutingimuste mõju hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) õhulõhede regulatsioonile” eest;
• Diplom Mona Teppor konkursitöö „Alfaviiruste replikaasi kompleksi struktuuri uurimine valkude homoloogsete domeenide vahetamisega” eest;
• Diplom Ando Vaan konkursitöö „Putukate suuruse ja värvuse seosed: evolutsioonilise ökoloogia vaatenurk” eest;

magistriõppe üliõpilaste astmes:

• 1. preemia (1600eurot) Siret Somarokov konkursitöö „Muutused replikatiivse helikaasi subühikute MCM3 ja MCM7 lokalisatsioonis ning interaktsioonis sensorvalguga KEAP1 vastusena oksüdatiivsele stressile” eest;
• 2. preemia (1300eurot) Marit Puusepp konkursitöö „Fotosünteetilist päritolu oligomeersete membraanivalkude barospektroskoopiline uurimus” eest;
• 3. preemia (700eurot) Artjom Stepanjukkon kursitöö „Integriinide modifitseerimine trofoblastide poolt sekreteeritud mikrovesiikulites ning tetraspaniin CD63 ja CFP liitvalgu saamine” eest;
• Diplom Kärt Kanger konkursitöö „Käärimisjäägi mõju põllumajandusliku rohumaa mulla antibiootikumresistentsusgeenide sisaldusele” eest;
• Diplom Kaur Kõue konkursitöö „Cr(VI) pikaajaline leostumine Jordaania hüdratiseerunud põlevkivituhast” eest;
• Diplom Brit Peensoo konkursitöö „Metsise (Tetrao urogallus) kohanemine metsamaastiku muutustega: mängualade asukohadünaamika Eestis” eest;

doktoriõppe üliõpilaste astmes:

• 2. preemia (1300eurot) Liina Remm konkursitöö „Metsakuivenduse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja elupaikadele: järeldused säästlikuks majandamiseks ja looduskaitseks” eest;
• 3. preemia (700eurot) Chandana Basu Mallick konkursitöö „Adaptatiivsete tunnuste geneetika ja soo-spetsiifilised demograafilised protsessid Lõuna-Aasia populatsioonides” eest;
• Diplom Aigar Niglas konkursitöö „Keskkonnafaktorite mõju heitlehiste puude gaasivahetusele: fookuses fotosünteesi veekasutuse efektiivsus” eest;
• Diplom OlgaŽilina konkursitöö „Kromosomaalne mikrokiibianalüüs diagnostilise vahendina: Eesti kogemus” eest.

Preemiad ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas:

rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:

• 1. preemia (960eurot) Carl Eric Simmul konkursitöö „des-tarindi funktsioonidest vana kirjakeele põhjal” eest;
• 2. preemia (650eurot) Helen Lokke konkursitöö „8. klassi õpilaste tekstimõistmise tasemed bioloogiaõpikute kolme õppetunni materjali näitel” eest;
• 3. preemia (320eurot) Dmitri Koroljov konkursitöö „Leppetrahvi määravate hanketingimuste vastavus riigihankeõiguse üldpõhimõtetele” eest;
• Diplom Mari Sukk konkursitöö „Meediarepertuaari uurimise võimalusi Q-meetodil” eest;

magistriõppe üliõpilaste astmes:

• 1. preemia (1600eurot) Keiu Telve konkursitöö „Kvalitatiivne lähenemine pendeltööle Soomes töötavate Eesti meeste näitel” eest;
• 2. preemia (1300eurot) Kristjan Kaljusaar konkursitöö „Pantvangid ning Läänemere ristiretked, vallutussõjad ja kultuurivahetus 12.-13. sajandil” eest;
• 3. preemia (700eurot) Janika Raun konkursitöö „Turismisihtkoha määratlemine mobiilpositsioneerimise andmetega” eest;
• Diplom Richard Naar konkursitöö „Võidu ja kaotusega seotud seisundispetsiifilised moonutused etalonpaariga ajahindamise ülesandes” eest;
• Diplom Kristina Tupits konkursitöö „Narratiivi loome oskused autismispektri häirega 1.–2. klassi lastel” eest;

doktoriõppe üliõpilaste astmes:

• 1. preemia (1600eurot) Kadri Novikov konkursitöö „Achilleus Tatiose "Leukippe ja Kleiotphon": retoorilised figuurid, narratiivi tempo ja žanrid kreeka romaanis” eest;
• 1. preemia (1600eurot) Maria Tamm konkursitöö „Ajataju mõjutavad füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid” eest;
• 2. preemia (1300eurot) Tiit Remm konkursitöö „Sotsiokultuuriline ruum: sotsiokultuuriline maailm ja ruumiline modelleerimine” eest;
• 3. preemia 700eurot) Marko Kairjak konkursitöö „Keerukuse redutseerimine Eesti õiguses karistusseadustiku § 217-2 objektiivse koosseisu relatiivsete õigusmõistete sisustamise näitel” eest;
• 3. preemia (700eurot) Jaanus Veemaa konkursitöö „Geograafiast ja võimust: poliitikate kooskõla, ruumiline teadmine ja sidusate visioonide loomine” eest;
• Diplom Mart Jaanson konkursitöö „Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse ladinakeelse normteksti grammatiline, teoloogiline ja muusikaline liigendamine” eest;

Preemiad terviseuuringute valdkonnas:

rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:

• 1. preemia (960eurot) Mikk Tooming konkursitöö „Potentsiaalne veresoontelähedane tüvirakunišš Dupuytreni kontraktuuri koes” eest;
• 2. preemia (650eurot) Siim Jakobsoo konkursitöö „Psühhoosiriski hindavate mõõdikute adapteerimine eesti keelde” eest;
• Diplom Madli Uutma konkursitöö „Töömälu ülesande soorituse seos taustal esinevate stiimulite ja ülesande sooritamise strateegiaga” eest;

magistriõppe üliõpilaste astmes:

• Diplom Keiu Paapsi konkursitöö „Laste kasvajate andmekvaliteet Eesti Vähiregistris” eest;

doktoriõppe üliõpilaste astmes:

• 1. preemia (1600eurot) Sten Ilmjärv konkursitöö „Diferentsiaalse geeniekspressiooni erinevuste hindamine mitmete indikaatorite alusel” eest;
• Diplom Mari-Liis Kaldoja konkursitöö „Lapseea kerge ajutrauma: traumaeelne sotsiaal-emotsionaalne käitumine, sotsiaal-emotsionaalne käitumine ja kognitiivsed võimed ajutraumajärgselt ning soovitused tähelepanuhäirete rehabilitatsiooniks” eest;
• Diplom Kelli Lehto konkursitöö „Depressiooni ja ärevusega seotud geenivariandid: mõju isiksuseomadustele ja tervistmõjustavale käitumisele” eest;
• Diplom Uku Vainik konkursitöö „Heal lapsel mitu nime – söömiskäitumisküsimustikud mõõdavad sama nähtust, kuid keskenduvad erinevale raskusastmele.” eest.

Preemiad loodusteaduste ja tehnika valdkonnas:

rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:

• 1. preemia (960eurot) Sander Ratso konkursitöö „Hapniku elektrokeemiline redutseerumine lämmastikuga dopeeritud süsiniknanomaterjalidel” eest;
• 1. preemia (960eurot) Kristiina Verro konkursitöö „Noovajäänuki Nova Persei 1901 füüsikalised omadused” eest;
• 2. preemia (650eurot) Piia Ereth Kasatkin konkursitöö „Katalüsaatori katvustiheduse mõju hapniku redutseerumisreaktsioonile modifitseerimata ja plaatinaga modifitseeritud karbiidset päritolu süsinikmaterjalil leeliselises keskkonnas” eest;
• 3. preemia (320eurot) Martin Põder konkursitöö „ESTCube-2 elektrienergia alamsüsteemi juhtelektroonika prototüübi ehitamine ning testimine” eest;
• 3. preemia (320eurot) Agnes Vask konkursitöö „Aatomkihtsadestatud alumiiniumtitaanoksiid-kilede elektrilised omadused” eest;
• Diplom Anti Ingel konkursitöö „Visuaalse stiimuliga esilekutsutud potentsiaalidel põhinev roboti juhtimine Emotiv EPOC seadmega” eest;
• Diplom Carmen Taimre konkursitöö „Laenuvõtja maksejõuetuse modelleerimine” eest;

magistriõppe üliõpilaste astmes:

• 1. preemia (1600eurot) Jaanus Liigand konkursitöö „Mobiilse faasi efektid ionisatsiooniefektiivsusele ja ionisatsiooniefektiivsuste skaalade ülekantavus erinevatele massispektromeetritele” eest;
• 1. preemia (1600eurot) Merilin Vikkisk konkursitöö „Hapniku elektrokatalüütiline redutseerumine N-dopeeritud grafeenil ja N-dopeeritud süsiniknanotorudel leeliselises keskkonnas” eest;
• 2. preemia (1300eurot) Kerda Keevend konkursitöö „Mikrolaine hüdrotermaalse meetodiga sünteesitud vees dispergeeritavad luminestseeruvad neodüümiga dopeeritud ütrium fosfaadi ja fluoriidide nanoosakesed” eest;
• 3. preemia (700eurot) Karina Solovjova konkursitöö „Akrülodaaniga märgistatud cAMP-st sõltuva proteiinkinaasi A katalüütilise alaühiku seostumine inhibiitorpeptiididega” eest;
• Diplom Kaspar Märtens konkursitöö „Pärilike tunnuste täpne prognoosimine DNA põhjal” eest;

doktoriõppe üliõpilaste astmes:

• 1. preemia (1600eurot) Heiki Erikson konkursitöö „Hapniku elektrokeemiline redutseerumine nanostruktuursetel pallaadium- ja kuldkatalüsaatoritel” eest;
• 2. preemia (1300eurot) IndrekTallo konkursitöö „Uute mikro-mesopoorsete karbiididest sünteesitud süsinikmaterjalide valmistamine ning karakteriseerimine kõrge energia- ja võimsustihedusega elektrilise kaksikkihi kondensaatori elektroodimaterjalina” eest;
• Diplom Elena Samsonova konkursitöö „Energiaülekandesond kui vahend morfoloogiast ja struktuurist tingitud fluorestsentsi kustutamise uurimiseks haruldaste muldmetallidega dopeeritud nanoluminofoorides” eest.

Tänukirjad 2015. a üliõpilaste teadustööde riikliku konkursil I preemia pälvinud teadustööde juhendajatele:

rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes:

• Ivar Kruusenberg Sander Ratso konkursitöö „Hapniku elektrokeemiline redutseerumine lämmastikuga dopeeritud süsiniknanomaterjalidel” juhendamise eest loodusteaduste ja tehnikavaldkonnas;
• Kaido Tammeveski Sander Ratso konkursitöö „Hapniku elektrokeemiline redutseerumine lämmastikuga dopeeritud süsiniknanomaterjalidel” juhendamise eest loodusteaduste ja tehnikavaldkonnas;
• Külli Habicht Carl Eric Simmuli konkursitöö „des-tarindi funktsioonidest vana kirjakeele põhjal” juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuurivaldkonnas;
• Helen Plado Carl Eric Simmuli konkursitöö „des-tarindi funktsioonidest vana kirjakeele põhjal” juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuurivaldkonnas;
• Viljar Jaks MikkToominga konkursitöö „Potentsiaalne veresoontelähedane tüvirakunišš Dupuytreni kontraktuuri koes” juhendamise eest terviseuuringutevaldkonnas;

magistriõppe üliõpilaste astmes:

• Anneli Kruve Jaanus Liigandi konkursitöö „Mobiilse faasi efektid ionisatsiooniefektiivsusele ja ionisatsiooniefektiivsuste skaalade ülekantavus erinevatele massispektromeetritele” juhendamise eest loodusteaduste ja tehnikavaldkonnas;
• IvarI lves Siret Somarokovi konkursitöö „Muutused replikatiivse helikaasi subühikute MCM3 ja MCM7 lokalisatsioonis ning interaktsioonis sensorvalguga KEAP1 vastusena oksüdatiivsele stressile” juhendamise eest bio- ja keskkonnateadustevaldkonnas;
• Aimar Ventsel Keiu Telve konkursitöö „Kvalitatiivne lähenemine pendeltööle Soomes töötavate Eesti meeste näitel” juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuurivaldkonnas;
• Ivar Kruusenberg Merilin Vikkisk'i konkursitöö „"Hapniku elektrokatalüütiline redutseerumine N-dopeeritud grafeenil ja N-dopeeritud süsiniknanotorudel leeliselises keskkonnas"” juhendamise eest loodusteaduste ja tehnikavaldkonnas;
• Kaido Tammeveski MerilinVikkisk'i konkursitöö „"Hapniku elektrokatalüütiline redutseerumine N-dopeeritud grafeenil ja N-dopeeritud süsiniknanotorudel leeliselises keskkonnas"” juhendamise eest loodusteaduste ja tehnikavaldkonnas;

doktoriõppe üliõpilaste astmes:

• Ave Sarapuu Heiki Eriksoni konkursitöö „Hapniku elektrokeemiline redutseerumine nanostruktuursetel pallaadium- ja kuldkatalüsaatoritel” juhendamise eest loodusteaduste ja tehnikavaldkonnas;
• Kaido Tammeveski Heiki Eriksoni konkursitöö „Hapniku elektrokeemiline redutseerumine nanostruktuursetel pallaadium- ja kuldkatalüsaatoritel” juhendamise eest loodusteaduste ja tehnikavaldkonnas;
• Jaak Vilo Sten Ilmjärve konkursitöö „Diferentsiaalse geeniekspressiooni erinevuste hindamine mitmete indikaatorite alusel” juhendamise eest terviseuuringutevaldkonnas;
• Hendrik Luuk Sten Ilmjärve konkursitöö „Diferentsiaalse geeniekspressiooni erinevuste hindamine mitmete indikaatorite alusel” juhendamise eest terviseuuringutevaldkonnas;
• Eero Vasar Sten Ilmjärve konkursitöö „Diferentsiaalse geeniekspressiooni erinevuste hindamine mitmete indikaatorite alusel” juhendamise eest terviseuuringutevaldkonnas;
• Janika Päll Kadri Novikovi konkursitöö „Achilleus Tatiose "Leukippe ja Kleiotphon": retoorilised figuurid, narratiivi tempo ja žanrid kreeka romaanis” juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuurivaldkonnas;
• Jüri Allik Maria Tamme konkursitöö „Ajataju mõjutavad füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid” juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuurivaldkonnas;
• Kairi Kreegipuu Maria Tamme konkursitöö „Ajataju mõjutavad füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid” juhendamise eest ühiskonnateaduste ja kultuurivaldkonnas.

4. jaanuarist on kolmel nädalal TÜ raamatukogu esmaspäevast neljapäevani avatud tavapärasest kolm tundi kauem, kella 9 hommikul kella üheni pärast südaööd. Esimest korda laieneb ööraamatukogu 4.-7. jaanuarini ka Eesti maaülikooli raamatukogusse, kus ruumid on õppimiseks avatud kell 9-23. Traditsiooniliselt oodatakse lapsi TÜ raamatukogus lastetuppa Nimmik-Nummik.

Tartu ülikooli raamatukogus on tudengite kasutuses kõik valdkonnasaalide avakogud, rühmatööruumid, kojulaenutus, arvutitöökohad, 2. korruse suur saal ja mõnus õpikeskkond.

Tudengitel on erakordne võimalus valmistuda eksamiks koos spetsiaalselt välja õpetatud lugemiskoertega. Õppimine koos ülisõbraliku lugemiskoeraga toimub teisipäeviti ja neljapäeviti 2. korrusel rühmatööruumis Karja kell 18–20.

Ööraamatukogu korraldatakse koostöös TÜ üliõpilasesindusega. Sel ajal kui raamatukogu tagab tudengitele „vaimset toitu“, hoolitseb TÜÜE üliõpilaste kehakinnituse eest öistel tundidel, pakkudes raamatukogu fuajees kohvi ja puuvilju.

Iga päev on kohal erinevad tudengiorganisatsioonid, kes korraldavad mitmekülgselt arendavaid tegevusi. Kõik tegevused on valitud nii, et need toetaksid tudengeid eksamiperioodil – oleksid õpetlikud ning aitaksid leida motivatsiooni.

Taas on kogu ööraamatukogu ajal avatud ka lastetuba Nimmik-Nummik 2. korrusel ruumis 186, kuhu lapsevanemad saavad tulla õppima koos lapsega. Esmaspäevast neljapäevani kell 17–20 hoolitsevad laste eest TÜ raamatukogu töötajad ning TÜÜE liikmed.

Lastetoas saavad pisipõnnid ronida, sõita autoga, liugu lasta, kodu- jm rollimänge mängida, puslesid kokku panna, joonistada, lugeda ja muinasjutte kuulata. Lastetuppa on toodud arendavaid ja lõbusaid mänguasju ning raamatuid.

Laste soovitatav vanus on 2-7-eluaastat. Lastetoa teenus on tasuta.

Rohkem infot leiab ürituse Facebookist.

Lisainfo: Olga Einasto, TÜ raamatukogu teenindusosakonna juhataja, tel: 737 5774, e-post: olga [dot] einasto [ät] ut [dot] ee.

Ülikooli uue põhikirja jõustumine 1. jaanuaril 2016 tõi kaasa uue akadeemilise struktuuri ja sellega seotud muudatused ülikooli juhtimises.

Uue põhikirjaga soovitakse, et iga juhtimistasandi otsused arvestaks ülikooli kui terviku eesmärke ning toetaks ülikooli missiooni täitmist ja akadeemilise võimekuse teostamist.

Uue põhikirjaga rakendus ka ülikooli uus struktuur. 1. jaanuarist 2016 toimub õppe- ja teadustöö Tartu ülikoolis neljas suures valdkonnas:

• humanitaarteaduste ja kunstide valdkond,
• sotsiaalteaduste valdkond,
• meditsiiniteaduste valdkond,
• loodus- ja täppisteaduste valdkond.

Teise tasandi üksustena koonduvad valdkondade alla instituudid ja kolledžid (instituudi nimes võib 21.07.2015 senati otsusega kasutada sõna "teaduskond").

Rektor Volli Kalmu sõnul lubab uus struktuur Tartu ülikoolil edasi minna viisil, mis suurendab enam erialadevahelist lõimumist, ülikooli liikmete kaasatust ja vastutust strateegiliste otsuste langetamisel.

Põhikirja rakendamise komisjoni esimees, TÜ teadusprorektor Marco Kirm lisas, et muudatused on vajalikud, et püsida kõrghariduse ja teaduse tipus ka piiratud rahastuse ja väheneva üliõpilaste arvu tingimustes.

„Oma arengukavasid on uuendanud ning ülikooli struktuuri ja juhtimist kaasajastanud ka Tallinna tehnikaülikool ja Tallinna ülikool. Sarnased protsessid konkurentsivõime tagamiseks on käimas ka rahvusvahelisel kõrgharidusmaastikul meie naabrite juures Põhjamaades,“ tõi Kirm näiteid, kuidas mitmed teised ülikoolid kõrgaridusmaastikul toimuvate muutuste tingimustes kohanevad.

2015. aasta sügisel valiti valdkondade dekaanid. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaaniks sai Margit Sutrop, sotsiaalteaduste valdkonna dekaaniks valiti Raul Eamets, meditsiiniteaduste valdkonna dekaan on Margus Lember ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaani ametil on  Peeter Burk.

Loe lähemalt, mis 1. jaanuaril 2016 Tartu ülikooli juhtimises ja struktuuris muutus.

2016. aastal on kavas toetada 81 meeskonda, kelle ideest on programmi lõpuks välja arendatud perspektiiviga ärimudel. Eelinkubatsiooni avaüritus toimub Tartus Athena keskuses 18. veebruaril. Hoia silm peal Tartu ülikooli ideelabori Facebooki lehel!

Eelinkubatsiooni mudeli rakendamine on osa tegevusest „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“, mille eesmärk on kujundada noortes ettevõtlikku hoiakut ja arendada praktilist ettevõtlusõpet kõigil haridustasemetel, sh arendada valdkondade- ja rahvusvahelisi ning rühmatöö õppevorme.

Eelinkubatsiooni käigus arendavad noored oma idee ärimudeliks. Mudelit rakendatakse semestripõhiselt ja see on avatud kõigile kõrg- ja kutsekoolide õppuritele. Alustatakse inspiratsiooniseminaridega uute ideede leidmiseks. Sellele järgneb idee ja meeskonna arengut toetav neljakuuline praktiline koolitus.

Meeskonnad saavad tuge mentoritelt ja valdkonnapõhist nõustamist. Iga semestri lõpus toimuval võistlusel esitlevad meeskonnad oma ärimudelit. Õppuritele on kõigis tegevustes osalemine tasuta.

Eelinkubatsiooni jätkutegevustes tehakse koostööd Eestis tegutsevate ettevõtlusinkubaatorite ja kiirenditega, et pakkuda meeskondadele võimalust arendada oma ärimudelit edasi, kasutades vajaduse korral mentoreid ja tuge lisarahastuse leidmisel.

Eelinkubatsiooni mudeli koostamisel on lähtutud eri haridustasemetel juba toimuva ettevõtlusõppe ja startup-valdkonna arendustegevuste parimatest praktikatest. Eelinkubatsiooni juhtkeskused Tartu ülikoolis, Tallinna tehnikaülikoolis ja Tallinna ülikoolis keskenduvad loome- ja tehnoloogiaettevõtluse arendamisele.

Osalevad kõrgkoolid Tartu ülikool, Tallinna ülikool, Tallinna tehnikaülikool, Estonian Business School, Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti muusika- ja teatriakadeemia, Eesti kunstiakadeemia ja Eesti maaülikool teevad tihedat koostööd kutse- ja rakenduskõrgkoolidega.

Eelinkubatsiooni avaüritused toimuvad Tallinnas ja Tartus:

29.‒31. jaanuarini on Tallinna ülikooli Balti filmi- ja meediakoolis koostöös Digixiga arendusnädalavahetus „Loomehäkk“;
18. veebruaril on Athena keskuses Tartu ülikooli inspiratsioonipäev „Ideede raju. 100 ideed, mis muudavad maailma”;
22. veebruaril toimub Tallinna tehnikaülikooli Mektory saalis inspiratsiooniöö „How to start up 2016 – ideede öö“.

Tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu sotsiaalfondist.

Lisainfo: Piret Arusaar, tegevussuuna juht, TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus, e-mail: piret [dot] arusaar [ät] ut [dot] ee.

Hea õpetamine on Tartu ülikoolis väga tähtis. Selle kinnituseks hakkab Tartu ülikool esimese Eesti ülikoolina koostama õpetamise hea tava dokumenti.

Kuidas hästi õpetada ja millised peaksid olema hea õpetamise põhimõtted, arutati Tartu ülikoolis 14. jaanuaril toimuval konverentsil „Õppejõult õppejõule 2016: õpetamise hea tava”. Konverentsil kohtus üle 200 õppejõu, teadlase ja üliõpilase, et jagada parimaid meetodeid ja võtteid, vahetada mõtteid heast õppimisest ja õpetamisest ning õppida üksteise kogemustest.

„Õpetamise hea tava põhimõtete avamiseks ning sisuliste arutelude toetamiseks on oluline tuua näiteid ning kinnitada seda, kuidas üks või teine põhimõte meie igapäevases õpetamispraktikas juba avaldub,“ rääkis Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma, lisades, et konverentsi arutelu oli oluline sisend õpetamise hea tava dokumendi koostamisel, mis annab ette ühised väärtused ja põhimõtted, mis peaksid olema aluseks õppetöö planeerimisel.

Tartu ülikooli üliõpilaskonna esimehe Martin Noorkõivu arvates on ühiste põhimõtete kirjapanemine tähtis. „See aitab tekitada teatud ühise tööriistakasti, mida hiljem kasutada. Minu jaoks on hea õppimise märksõna teadlikkus: õppe viga ei ole enamasti see, mida tehakse, vaid mida ei tehta. Näiteks ei arutata või ei mõelda piisavalt läbi, kuidas õppetööd korraldada. Tudengid tunnetavad õppimise kvaliteeti eelkõige õppejõudude kaudu,“ tõi Noorkõiv välja.

Noorma lisas, et nii üliõpilaste kui ka hiljuti Tartu ülikoolis rakendatud kolleegide tagasiside on õppetöö kvaliteedi üks näitajaid. „Tagasiside ütleb, et õppejõudude arusaam heast õpetamisest on muutunud õppimiskeskseks. Üha enam tajutakse, et õpetamisel ülikoolis on kõige tähtsam õppija arengu toetamine ning parim viis selleks on näiteks aktiivne mitmepoolne suhtlus või kontaktõpe,“ tõi Noorma näite, mis võiks olla üks õpetamise hea tava Tartu ülikoolis.

14. jaanuaril 2016 toimunud konverentsil „Õppejõult õppejõule 2016: õpetamise hea tava“ kohtusid Tartu ülikooli raamatukogus ülikooli õppejõud ja üliõpilased, kes sõnastasid ühistes aruteludes, mis õpetamise heaks teeb ja milliseid põhimõtteid võiks Tartu ülikooli õppejõud õppetöö läbiviimisel jälgida.

Tutvu konverentsi kavaga.

Ajakiri UT kutsel kohtusid sama teema arutamiseks vestlusringis rakubioloogia professor Toivo Maimets, võrdleva poliitika lektor Alar Kilp, majandusteaduskonna asejuhataja õppe alal Krista Jaakson, haridusteaduste instituudi kõrgkoolipedagoogika dotsent Mari Karm ja üliõpilaskonna esimees Martin Noorkõiv. Loe nende mõtteid Tartu ülikooli hea õpetamise tava kohta ajakirjast UT.

Lisainfo: Mart Noorma, Tartu ülikooli õppeprorektor, 523 9159, e-post: mart [dot] noorma [ät] ut [dot] ee;
Mari Karm, Tartu ülikooli kõrgkoolipedagoogika dotsent, tel: 737 6470, e-post: mari [dot] karm [ät] ut [dot] ee.

Tartu ülikoolis kogunes esimest korda juristkonna kaalukatest esindajatest koosnev sihtasutuse Iuridicumi uus nõukogu koosseisus Norman Aas, Uno Lõhmus, Ülle Madise, Priit Pikamäe, Tarvo Puri ja Jüri Raidla. Uue nõukogu soov on läbi SA Iuridicumi tegevuste juhtida Eesti õigusteaduse arendamist, alustades ülikooliõpingutest ja lõpetades laiema õigusruumiga.

Sihtasutus asutati Tartu ülikooli juures 1997. aastal eesmärgiga varaliselt toetada õigusteaduse arendamist avalikes huvides. Nõukogu koosoleku avas Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm, kelle sõnul on SA Iuridicumi fookuses olnud eelkõige õigusteadmise ja -teaduse levitamine.

Seda fookust peab silmas ka uus nõukogu. Nende eesmärk on luua SA Iuridicumi tegevuste näol keskkond, mis võimaldab meediast ja turust sõltumatult koguda akadeemiliselt korrektset õigusinfot, seda süstematiseerida ja laiemalt levitada. Õigusinfo levitamise eesmärgil on kindel soov jätkata ajakirja Juridica arendamist ning osalemist rahvusvaheliste konverentside ja Eesti õigusteadlaste päevade korraldamises.

„Järgmised kümmekond aastat on otsustava tähendusega Eesti riikluse kindlustamisel ja moderniseerimisel,“ ütles sihtasutuse Iuridicum nõukogu vastvalitud esimees vandeadvokaat Jüri Raidla.

Raidla on kindel, et nõukogu uue koosseisu juriidiliste professioonide mitmekülgsus annab hea väljavaate praeguse initsiatiivi realiseerimiseks ja uute ideede elluviimiseks. „Iuridicumi uus nõukogu oma väga esindusliku koosseisuga panustab Eesti õigusliku mõtte arengusse nii lähemas kui kaugemas perspektiivis,“ kinnitas ta.

Tartu ülikooli õigusteaduskonna direktor Peep Pruks sõnas, et SA Iuridica tegevustest saavad kasu ka eriala üliõpilased. Sihtasutuse üheks konkreetsemaks tegevuseks on olnud ainukese eestikeelse juuraajakirja, Tartu ülikooli õigusteaduskonna ajakirja Juridica väljaandmine.

Iga-aastaselt avaldatakse eraldi nö tudenginumber, kus eelneva hindamise läbinud paremik kraaditaotlejate töödest saab võimaluse artikli avaldamiseks. „Üliõpilase jaoks on ajakirjas artikli avaldamine suurepärane väljund ülikoolis tehtud uurimistöö kaudu enese erialaliseks tutvustamiseks juristkonnale,“ ütles Pruks, lisades: „Oluline on ka see, et artiklid on aktuaalsed ka aastate pärast ehk käsitlused ei aegu ajas ja ruumis, mistõttu on need erinevate erialaprobleemide uurimisel asendamatuks algmaterjaliks.“

Ajakirja tegevtoimetaja Katrin Prükk kirjutas viimast tudenginumbrit sisse juhatades: „Õppeprotsessis on meile välja jagatud kaartide hulgas üks jokker – meil on õpetaja. Nii on õppimise käigus artiklite kirjutamisel tohutu eelis kellegi näol, kes teab ja aitab.“

Läbi aastate on sihtasutust toetanud justiitsministeerium, riigikohus, õiguskantsleri kantselei, riigiprokuratuur, Eesti advokatuur ja notarite koda.

Lisainfo: Peep Pruks, Tartu ülikooli õigusteaduskonna direktor, tel: 510 5511, e-post: peep [dot] pruks [ät] ut [dot] ee;
Jüri Raidla, Raidla Ellex advokaadibüroo vanempartner, e-post: jyri [dot] raidla [ät] raidlaellex [dot] ee.

Tartu ülikoolil on Eesti suurim vilistlaste kogukond – hinnanguliselt 70 000 vilistlast. Sooviga tihendada vilistlaste kogukonda, siduda neid enam ülikooliga, arendada omavahelist suhtlust ja erialast koostööd, avas Tartu ülikool nii Eestis kui ka Euroopas uudse vilistlasvõrgustiku www.utalumni.ee, millesarnast kasutab näiteks ka Oxfordi ülikool.

„Väga suur hulk Tartu ülikooli vilistlasi on oma erialases tegevuses, ettevõtluses või ühiskondlikus aktiivsuses silmapaistvad arvamusliidrid, kes peavad Tartu ülikoolis õppimist oma professionaalse elu kujunemise loos üheks oluliseks etapiks,“ ütles Tartu ülikooli turunduse peaspetsialist Teele Arak.

Tartu ülikooli soov on, et vilistlane ei sulgeks pärast lõpetamist ülikooliust, vaid jätkaks igapäevast või erialast suhtlemist oma kursuse- ja ülikoolikaaslastega ning tunneks, et ta on vilistlasena ülikooli väga oodatud, olgu siis mentori, praktikapakkuja või näiteks loengupidajana.

Araku sõnul ongi portaali üheks suurimaks väärtuseks vilistlaste kaasamise võimalus, sest ülikool jõuab portaali kaudu just nende inimesteni, kes on nõus ülikooli tegemistesse panustama.

Veebipõhine keskkond võimaldab liitujatel muuhulgas postitada ise sündmusi ja saata sihtrühmapõhiseid kutseid, kuulutada välja töö- ja praktikapakkumisi ning üles otsida vanad kursusekaaslased.

Vilistlasvõrgustikuga saavad liituda kõik Tartu ülikooli lõpetajad ja viimase aasta magistriõppe üliõpilased. „Üliõpilastele on loodud ligipääs, et nad saaksid juba oma õpingute lõppjärgus luua kontakti oma eriala vilistlasega ja loodetavasti seeläbi siseneda paremini professionaalsesse töömaailma. See on oluline tegur, et tekitada üliõpilases vilistlasmentaliteeti juba õpingute ajal,“ lisas ta.

Tartu ülikooli vilistlasvõrgustiku ideed toetavad mitmed oma erialal edukad Tartu ülikooli vilistlased, näiteks zooloog Aleksei Turovski, Mooncascade ja Garage48 kaasasutaja Priit Salumaa ning õiguskantsler Ülle Madise, kes kõik väärtustavad oma ülikooliaega ja tunnustavad Tartu ülikooli kui kvaliteedimärki. Nii on nemad Tartu ülikooli vilistlasportaali reklaamklippide näod. Vaata esimest klippi Aleksei Turovskiga.

Tutvu ja liitu Tartu ülikooli vilistlasvõrgustikuga aadressil www.utalumni.ee.

Lisainfo: Teele Arak, Tartu ülikooli turunduse peaspetsialist, tel: 5343 3773, e-post: teele [dot] arak [ät] ut [dot] ee.

Justiitsministeeriumi tellitud ja eelmisel aastal Tartu ülikooli läbi viidud uuringust selgus, et kolmandik Eesti 15-19aastastest noortest on elu jooksul kogenud mõnda seksuaalse väärkohtlemise juhtumit. Suurem osa sellistest juhtumitest leiab aset noorte endi vahel.

„Lubamatult palju Eesti lapsi langeb seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. 12 aastaga, mil tehti viimane sarnane uuring, pole olukord värske uuringu järgi paremuse poole läinud. Kolmandik alaealistest lastest on kogenud seksuaalset väärkohtlemist ning neist omakorda kolmandik on olnud sellest nii sügavas depressioonis, et pole soovinud enam elada. Sellega, et olukord pole positiivsemaks muutunud, ei tohi leppida ja peame kuulutama sõja laste seksuaalsele väärkohtlemisele,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Justiitsministeeriumi tellitud ja eelmisel aastal Tartu ülikooli läbi viidud uuringust selgus, et kolmandik Eesti 16-19aastastest noortest on elu jooksul kogenud mõnda seksuaalse väärkohtlemise juhtumit. Peamiselt seisneb seksuaalne ahistamine uuringu andmetel käperdamises ja alasti eksponeerimises. Suurem osa sellistest juhtumitest leiab aset noorte endi vahel.

„Seksuaalne väärkohtlemine lapse- või noorukieas jätab inimese ellu sügava jälje, mis võib viia väga tõsiste tagajärgedeni inimese psüühikale. Seetõttu on väga oluline selliseid juhtumeid ennetada ja õppida juba väärkoheldud lapsi paremini aitama. Uuringu tulemused on vajalik sisend selliste ennetustegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste.

Seksuaalvägivalda on kogenud iga kümnes noor, 5% on sunnitud olema seksuaalvahekorras. Tüdrukud on võrreldes poistega oluliselt rohkem seksuaalset väärkohtlemist kogenud (47% vs. 19%).

Uuringu üks autoreid, Tartu ülikooli soouuringu lektor Kadri Soo rääkis, et ebameeldivaim seksuaalvägivalla juhtum toimus enamasti siis, kui noor oli 15−16aastane. „Toimepanija oli sellistel juhtudel peamiselt meessoost 16−17aastane või alles täiskasvanuks saanud tuttav või praegune/endine poiss-sõber. 8% oli kogenud vägivalda pereliikme või sugulase poolt, 18% juhtudel oli vägivallatsejaks võõras isik.“

Veidi enam kui pooled väärkohtlemise ohvrid räägivad juhtunust kellelegi. Enamasti räägitakse toimunust sõbrale või emale. Vähesed usaldavad juhtumi rääkimisel spetsialiste (nõustaja, arst, lastekaitsetöötaja). Politseisse on teatatud aga väga üksikutest juhtumitest.

Seksuaalsel väärkohtlemisel võib olla tõsine mõju noore emotsionaalsele heaolule. Väärkohtlemist kogenud noored tundsid end väärkohtlemist mittekogenutega võrreldes enam õnnetult, masendunult, tõrjutult ja pinges. Neil esines rohkem unehäireid, nad muretsesid enam ning tundsid tuleviku suhtes abitust.

Seksuaalset väärkohtlemist kogevad rohkem noored, kelle vastu on varem kodus kasutatud vaimset või füüsilist vägivalda ning kelle vanemate suhted on vägivaldsed. Samuti suurendab väärkohtlemise kogemise tõenäosust vanemate vähene osavõtlikkus lapse käekäigust. See tõukab noort inimest otsima tähelepanu ja lähedust väljastpoolt kodu.

„Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring“ viidi läbi 2015. aastal justiitsministeeriumi tellimusel Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlaste poolt. Viimane võrreldav uuring viidi Eestis läbi enam kui 10 aastat tagasi.

Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise levikust Eestis: kui palju lapsi ning noori seksuaalse väärkohtlemisega kokku puutunud on, millised on väärkohtlemise ohvriks sattumise riskitegurid, kas ning kellele lapsed endaga juhtunust räägivad ning mida saaksime teha selleks, et seksuaalset väärkohtlemist senisest paremini ennetada.

Uuringuga saab tutvuda kriminaalpoliitika veebilehel.

Justiitsministeeriumi kodulehel on olemas ka abimaterjal olukorraks, kui inimene kahtlustab, et last on seksuaalselt väärkoheldud. Sama abimaterjal on kaasas manuses.

Lisainfo: Kadri Soo, TÜ soouuringu lektor, tel 737 5936, e-post kadri [dot] soo [ät] ut [dot] ee

Neljapäeval, 4. veebruaril avab Tartu ülikool uksed 9. klasside õpilastele, et rääkida, mida nad saavad juba praegu teha, et mõne aasta pärast ülikooli edukalt sisse saada. Võimaliku erialavaliku üle aitavad otsustada 27 töötuba, kus mh selgub potentsiaalne Eesti uus president, sest mängitakse läbi presidendi otsevalimised.

Lahtiste uste päeva korraldaja, Tartu ülikooli teaduse populariseerimise peaspetsialist Marek Järvik rõõmustas, et üritus on koolinoorte poolt juba kolmandat aastat väga hästi vastu võetud: „Tänavusele lahtiste uste päevale on registreerunud juba ligi 500 põhikooliõpilast.“

„Paljud õpilased teavad juba põhikooli lõpuks, millise erialaga nad end pärast gümnaasiumi lõpetamist siduda soovivad. Teised, kes alles otsivad oma suunda, tahavad kogeda äratundmist. Nii sobib see üritus kõigile, kes ülikooli peale mõtlevad, sest gümnaasiumis peavad noored juba suunatult mõtlema ja oma edasiõppimise eelistustest lähtuvalt eksameid valima,“ rääkis Järvik.

Päeva avab kell 12.30 ülikooli aulas, kus füüsika 2. aasta tudeng, telesaate „Rakett69“ 2015. aasta võitja Karl Reinkubjas räägib elust ülikoolis. „Ülikoolis õppimine on midagi täiesti teistsugust võrreldes gümnaasiumi või põhikooliga. Nii arutlengi, milline on üliõpilase elu, kas ülikool on vajalik, kuidas valida eriala, mida teha juba praegu, et ülikooli oleks kergem sisse saada ning keda otsib Tartu ülikool,“ kirjeldas Reinkubjas.

Päev jätkub töötubades, kus Tartu ülikooli üliõpilased ja õppejõud tutvustavad läbi kaasavate arutelude, sotsiaalsete eksperimentide ja katsete erialasid ning õppekeskkonda.

Töötoad toimuvad kahes sessioonis. Esimene algab kell 13.15 ja teine kell 14.15.

27 töötoa hulgas ootavad mh osalema järgmised töötoad:

• Sotsiaalteaduste huvilised saavad riigiteadlaste eestvedamisel osaleda presidendi otsevalimiste simulatsioonis; psühholoogiatudengite inimkatsetes ning arutleda, mida head või halba on pärisvirtuaalmaailmas. Haridustehnoloogide juhendamisel saab endast teha 3D mudeli.
• Humanitaarteaduste ja kunstide huvilised saavad mängulisel viisil teha tutvust maailma keeltega; arutleda, miks ebaõnnestumised pakuvad meile rõõmu; sukelduda arheoloogiasse; tutvuda toitude näitel religioonidega ning tunnetada konfliktiolukorras oma kehakeelt.
• Meditsiiniteaduste huvilised saavad määrata oma veregruppi ja õppida elustamist; proovida füsioterapeudile igapäevaseid teraapia- ja massaaživõtteid ning teha katseid meeltega. Üheskoos võrreldakse populaarsetes meditsiinilistes telesarjades ja filmides nähtut päriselus toimuvaga ning tuuakse välja meditsiinilised eksimused, mida filmikunstis ikka ja jälle tehakse.
• Loodus- ja täppisteaduste huvilised saavad eristada ohtlikke jäätmeid ehitusmaterjalidest ning sissevaate geeniteadlase ellu. Avaldatakse hõljuva rongi saladus; õpitakse programmeerima ning tehakse kaitseid tehislihastega, millel on suur potentsiaal tulevikurobootikas.

Tutvu päeva kavaga Tartu ülikooli kodulehelt.

Lisainfo: Marek Järvik, Tartu ülikooli teaduse populariseerimise peaspetsialist, tel: 517 7091, e-post: marek [dot] jarvik [ät] ut [dot] ee.

Tartu ülikool alustab uue loengukursusega, kus tegeletakse inimeste tugevate külgede leidmise ja nende arendamisega ehk positiivse psühholoogiaga. Positiivse psühholoogia kursust loetakse ka näiteks Harvardis, kus see on alates 2006. aastast, mil seda esimest korda loeti, ülikooli läbi aegade populaarseim kursus.

Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia vanemteadur Toivo Aavik rääkis, et psühholoogias on läbi aegade käsitletud uusi suundi ja lähenemisi, kuid mõne aja pärast on need vaibunud. „Mulle tundub, et positiivne psühholoogia on tulnud, et jääda. Seda põhjusel, et tal on ühiskonnale rohkem anda kui lihtsalt teadmisi inimpsüühikast,“ tõdes Aavik.

Erinevus tavapsühholoogiast on, et positiivne psühholoogia tegeleb inimeste tugevate külgede leidmise ja arendamisega. Aaviku sõnul on selge, et kui võtta inimese elust ära negatiivne, ei tee see teda automaatselt õnnelikuks.

„Kognitiivses teraapias on põhieesmärk muuta inimeste negatiivseid mõtlemisprotsesse, see on väga edukas sekkumisviis. Sarnaselt püüab positiivne psühholoogia muuta inimese mõttekäiku,“ rääkis Aavik, tuues igipõlise näite pooltühjast ja pooltäis klassist. „Kui inimesed on õnnelikumad ja rohkem rahul oma eluga, ning näevad maailma rohkem pooltäis versioonis, on tervikuna kõigil parem elada.“

Positiivse psühholoogia kursus põhineb usaldusväärsetel empiirilistel uurimustöödel. Seal käsitletakse teemasid nagu heaolu ja õnn, kulgemine ehk flow, lootus ja optimism, loovus, positiivne (hea) tervis, positiivne vananemine jms.

Tegemist on Tartu ülikooli esimese laiaulatusliku akadeemilise loengukursusega positiivse psühholoogia vallas. Selle eesmärk on anda nii teoreetiline kui ka praktiline vundament kogu valdkonnaga tegelemiseks.

Loe põhjalikumat teemakäsitlust Postimehe artiklist "Inimesed janunevad positiivse järele".

Toivo Aavik, Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia vanemteadur, tel: 737 6365, 51938048, e-post: Toivo [dot] Aavik [ät] ut [dot] ee.

President Toomas Hendrik Ilves annab Eesti Vabariigi 98. aastapäeva eel, 23. veebruaril Eestile osutatud teenete eest 99 inimesele riikliku autasu. Saajate hulgas on neli Tartu ülikooliga seotud inimest.

„Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele, demokraatiale, teadmistele, innovatsioonile,“ kirjutas president Ilves otsuse eessõnas.

Valgetähe III klass

Ergo Nõmmiste– akadeemik, Tartu ülikooli elektronspektroskoopia professor

Otsuse kirjelduses tuuakse välja, et tema elektron- ja ioonspektroskoopia alased uurimistööd Tartu ülikooli füüsika instituudis võivad juba lähitulevikus viia uute superrakkude ja nanomaterjalide loomiseni.

Nõmmiste uurimisvaldkonnad on elektron- ja ioonspektroskoopia sünkrotronkiirgusega ergastatud aatomites, molekulides ja tahkistes, isolaatorkilede röntgenoskoopiline uurimine ning pinnanähtused tahkisefüüsikas ja -tehnoloogias. Ta on Eesti füüsika seltsi asutajaliige (1989) ja Soome füüsika seltsi liige (1993). Ta on avaldanud ligi 170 teaduspublikatsiooni.

Valgetähe IV klass

Anu Realo– Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor

„Minu jaoks tähendab see, et tunnustust on leidnud uurimistöö, mida oleme kolleegidega aastate jooksul teinud,“ ütles Realo Postimehele.

Realo uurimistöö keskmes on isiksusomaduste erisuse rahvuste vahel, mis tihti väljenduvad küll rohkem tajutud stereotüüpidena naabrite kohta. Ta usub, et kõrgele riiklikule tunnustusele aitas kaasa tema teadustöö Eesti mõõde.

Loe ka ERR Novaatori intervjuud Anu Realoga, mis ilmus artikliseerias, kus Eesti naisteadlased avasid oma tööd ja karjäärivalikuid.

Toomas Saat – Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi direktor

Tema pikaajaliste uurimisvaldkondade alla kuulub luukalade embrüoloogia, Eesti kalandus, kalafauna dünaamika, kaitse ja ratsionaalne kasutamine ning mageveekalade ajaline ja ruumiline levik Läänemere kaldalähedastel aladel.

Kristiina Ehin  – Tartu ülikooli vabade kunstide professor, luuletaja ja proosakirjanik

Ehin on üks tänapäeva tuntumaid ja enim tõlgitud eesti kirjanikke. Tema luuletusi ja jutte on avaldatud 22 keeles, sh šoti, kõmri, makedoonia, udmurdi, prantsuse ja norra keeles. Inglise keeles on Ehinil ilmunud 11 raamatut Ilmar Lehtpere tõlkes.

Et tegemist on ka kodumaal ühe hinnatuima kirjanikuga, näitab see, et tema looming kõlab laulupidudel, Eesti Vabariigi aastapäevakontsertidel, olümpiamängudel ning paljudel teistel esindusüritustel.

Kristiina Ehin on Tartu ülikooli vabade kunstide professor. Oma professuuri ajal annab loengukursust "Teekond tundva inimese ehk homo sensibilis´e juurde. Loovuse kujundlikud väljakutsed".

Loe Ehini esimestest emotsioonidest teenetemärgi saamisest Postimehest.

ERR Novaator kirjutas ka teistest Eesti teadlastest, kellele president teenetemärgi annab.

Loe teenetemärkide kohta ja tutvu kõikide teenetemärgi saajatega presidendi veebilehel.

Veebruaris 2016 möödub 160 aastat nüüdisaegse teadusliku psühhiaatria rajaja Emil Kraepelini sünnist. 2016 möödub ka 130 aastat, mil 30-aastane Kraepelin valiti Tartu ülikooli psühhiaatria professoriks ning ta alustas teadusliku psühholoogia kui teadusharu rajamist. Seitsmel korral Nobeli auhinnale esitatud Kraepelini panust teadussuuna arendamisel tunnustatakse 19. veebruaril TÜ-s konverentsiga.

Rahvusvaheline konverents „Emil Kraepelin 160/130“ toimub reedel, 19. veebruaril 2016 Tartu ülikooli peahoone aulas. Konverentsi peaesineja on Berliini Humboldti ülikooli professor Erik J. Engstom loenguga „Emil Kraepelin's Inaugural Lecture: Contexts and Legacies“.

President Toomas Hendrik Ilves andis 8. veebruaril erandkorras välja kaks noore teadlase preemiat. Selle said Tartu ülikooli seeneteadlane Leho Tedersoo ning meedia ja kommunikatsiooni uurija Andra Siibak. Arvutiteaduse instituudi vilistlane Dan Bogdanov sai noore IT-teadlase eripreemia.

Leho Tedersoo on Tartu ülikooli bioloogiliste interaktsioonide ökoloogia vanemteadur. Ta on lühikese ajaga loonud oma uurimisrühma ning saanud tunnustatud mükoloogiks üle maailma.

Andra Siibak on Tartu ülikooli meediauuringute vanemteadur. Ta on enam kui kümme aastat tegelenud sotsiaalmeedia uurimisega. Siibak on olnud mitmete Eesti ja Euroopa projektide põhitäitja ning avaldanud arvukalt publikatsioone eelretsenseeritud teadusajakirjades ning kogumikes.

Esimest korda andis president Ilves üle ka IT-teadlase eripreemia, mille sai Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi vilistlane, andmetöötlussüsteemi Sharemind looja, arendaja ja rakendaja Dan Bogdanov.

Noore teadlase preemiale saab kandideerida kuni 35-aastane doktorikraadiga teadlane, kes teeb uurimistööd Eesti või välisriigi teadusasutuse või ülikooli juures. Preemia suurus on 5000 eurot, seda rahastab Väino Kaldoja. Tutvu laureaatidega lähemalt ERR Novaatorist.

Noore IT-teadlase eripreemia on mõeldud kuni 35-aastasele teadlasele, kes on omandanud doktorikraadi või kes on taotluse esitamise hetkel doktoriõppesse vastu võetud (nii Eesti kui välismaa ülikoolis) ning kelle teadustöö on tihedalt seotud infotehnoloogia ja selle valdkonna arendusega. Preemiat võib kasutada teadustöö edasiarendamiseks või praktikas rakendamiseks. Preemia suurus on 5000 eurot, seda rahastab Skype Eesti.

Neljapäeval, 25. veebruaril tulevad esimest korda Tartu kõrgkoolid Tallinnasse, et üheskoos inspireerivate kõnelejate ja silmaringi avardavate töötubadega tutvustada tasuta messil „Õpi Tartus!“ Tartu kõrghariduse mitmekülgsust. Tuju hoiab päevajuht Jalmar Vabarna.

Messi „Õpi Tartus!“ projektijuht, Tartu ülikooli turundusspetsialist Karin Kustavus ütles, et uue messi eesmärk on murda välja praeguseks juba aastaid toimunud messide traditsioonilisest formaadist ning tutvustada gümnaasiumiõpilastele Tartus antavat kõrgharidust lõbusal ja harival viisil.

„Peame oluliseks keskenduda messil just Tartule, sest Tallinna ja Harjumaa potentsiaalsele sisseastujale võib kahte linna lahutav 180 km näida teinekord liiga suur, et tulla üheks päevaks tudengivarjuks või osaleda Tartu kõrgkoolide lahtiste uste päeval. Meie soov on pakkuda võrdseid võimalusi kõigile Tartu kõrgharidusest huvitatud noortele. Mõnikord tuleb selleks ise samm gümnaasiumilõpetajale lähemale astuda ning vahetu ülevaate ja kogemusega Tartu kõrgharidust ja tudengielu tutvustada,“ rääkis Kustavus.

Kustavuse sõnul katavad Tartu kõrgkoolide võimalused igat eluvaldkonda, nii et messilt leiab ideid edasiõppimiseks igaüks. Selleks on avatud 20 praktilist töötuba, kogu päeva vältel saab karjäärinõustajatelt küsida suuniseid eriala valikul, kohal on mitmed Eesti arvamusliidrid, kelle lühiloengud peegeldavad ühiskonnas noorele aktuaalseid teemasid, millega saab tegeleda ka kõrgkoolis, ning tudenginurgas saab kogeda tõelist Tartu tudengielu.

Inspiratsiooni jagavad teiste hulgas loomaarmastaja Aleksei Turovski, iduettevõtja Triin Kask, turundusguru Andres Kuusik, Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma, majandusteadlane Siim Kallas, digiguru Taavi Kotka, skulptor Anne Rudanovski ning kümnekordne Eesti meister sõudmises Jarek Mäestu.

Mess algab Tallinna lauluväljakul 25. veebruaril kell 10. Tutvu ajakavaga www.ut.ee/opitartus.

Messi korraldavad Tartu ülikool, Eesti maaülikool, Eesti lennuakadeemia, Tartu kõrgem kunstikool ja Tartu tervishoiu kõrgkool. Sündmust toetab Eesti Meedia.

Lisainfo: Karin Kustavus, messi „Õpi Tartus!“ projektijuht, Tartu ülikooli turundusspetsialist, tel 737 6271, 5621 1461, e-post karin [dot] kustavus [ät] ut [dot] ee

17. veebruaril kell 16.15 peab Tartu ülikooli eripedagoogika professor Evelyn Kiive ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Keda häirib aktiivsus- ja tähelepanuhäire?“. Kiive tutvustab probleemi olemust ning arutleb, milliseid väljakutseid esitab häire õpilasele, klassikaaslastele, õpetajatele ja lapsevanematele. Tule kohale või jälgi veebiülekannet www.uttv.ee.

Evelyn Kiive kirjeldas, et aktiivsus- ja tähelepanuhäire on lapseeas algav neurobioloogilise taustaga häire, mille tunnuseid esineb 5–10 protsendil kooliealistest lastest. „Kuni pooltel aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastest esineb lisaks käitumishäireid ja emotsionaalseid probleeme ning kuni kolmandikul on õpivilumushäired. Ka ilma kaasuvate probleemideta suurendavad häire sümptomid akadeemilise edasijõudmatuse tõenäosust,“ arutles Kiive.

Kaasava hariduse suundumusest lähtudes õpivad aktiivsus- ja tähelepanuhäirega õpilased tavaliselt elukohajärgses üldhariduskoolis, mis seab klassikaaslastele, õpetajatele ja lapsevanematele mitmeid väljakutseid.

Evelyn Kiive valiti Tartu ülikooli eripedagoogika professoriks 2015. aasta juunis. 2001. aastast on ta tegelenud õpetajate koolitamise ning õpetajaraamatute ja õppematerjalide koostamisega inimeseõpetuse valdkonnas. Tema viimaste aastate teadustöö püüab selgitada geenide ja keskkonna koosmõju laste ja täiskasvanute impulsiivse ja agressiivse käitumise ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite kujunemisele.

Kõik huvilised on loengule oodatud. Inauguratsiooniloengust toimub veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV (www.uttv.ee) vahendusel.

Lisainfo: Evelyn Kiive, TÜ eripedagoogika professor, tel 737 5911, e-post evelyn [dot] kiive [ät] ut [dot] ee

Reedel, 12. veebruaril tutvustab Tartu ülikooli psühholoogiatudengite initsiatiivist alguse saanud Psühhobuss Tartus Intellektika haridusmessil esimest korda Tartu ülikooli virtuaalse reaalsuse kogemust.

Psühhobuss viib messikülalise ja potentsiaalse sisseastuja läbi virtuaalreaalsuses Tartu ülikooli, tutvustab Tartu tudengielu, ülikoolilinnakut ning ülikoolis tehtavat õppe- ja teadustööd.

See on esimene kord kui taolist ekskursiooni läbi virtuaalreaalsuse korraldatakse. Virtuaalreaalsuse kogemus petab inimpsüühikat tekitades tõelise Ameerika mägedel sõitmise tunde läbi Tartu linna ja kireva tudengielu.

Psühhobuss liidab parimad teadmised ja tehnoloogiad, et demonstreerida inimaju toimemehhanisme. Psühhobussi meeskond tutvustab messil ka psühholoogia eriala õppimise võimalusi Tartu ülikoolis.

Tartu ülikoolist on messil kohal ka loodus- ja täppisteaduste valdkond, kes tutvustab uusi õppekavasid, mis on loodud ühiskonna prioriteetsetest teemadest lähtuvalt.

Arvutiteaduse instituudi esindajad jagavad IT-õppe võimalusi ning annavad ülevaate veebipõhistest eeltutvustavatest kursustest.

Kohal on ka Pärnu kolledž, teaduskool ning õppeosakond, kes jagavad infot sisseastumise kohta ja vastavad kõige olulisematele edasiõppimist puudutavatele küsimustele.

Intellektika on külastajatele avatud reedel, 12. veebruaril kell 9–18. Pileti saab osta messilt.

Tule, uuri õppimisvõimalusi ja leia end Tartu ülikoolist. Rohkem infot leiad www.intellektika.ee.

Kaadrid Tartu ülikooli valmivast virtuaaltuurist (Madis Vasser, Psühhobuss)

Lisainfo: Teele Arak, TÜ turunduse peaspetsialist, tel 737 6121, 5343 3773, e-post teele [dot] arak [ät] ut [dot] ee