Tartu ülikool avas vastuvõtu 19 ingliskeelsele õppekavale, kuhu oodatakse õppima ka Eesti üliõpilasi, lisaks välisüliõpilastele. Uute õppekavade hulgast leiab rahvusvahelise haardega õppekavu, mida saab Eestis õppida vaid inglise keeles.

Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma sõnas, et kuna Eesti on osa globaliseeruvast maailmast, on oluline pöörata tähelepanu rahvusvaheliselt aktuaalsetele teemadele ning koolitada inglise keeles eksperte, kellel on mõju ühiskonna parendamisel ja arendamisel.

„Tartu ülikooli vilistlased peavad suutma efektiivselt töötada rahvusvahelises keskkonnas. Selleks ei piisa ainult keeleoskusest, vaid vaja on ka oluliselt avardunud maailmapilti. Rahvusvahelise kogemuse saamise üks võimalus on õppida mõnda aega välismaal, teine võimalus on õppida rahvusvahelises keskkonnas siinsamas Eestis. Oleme selleks lähiaastatel arendanud mitmeid ingliskeelseid õppekavu, et meie lõpetajate oskus maailma näha, analüüsida ja muudatusprotsessides kaasa rääkida, oleksid pädevad ja konkurentsivõimelised,“ rääkis Noorma.

Tartu ülikooli rahvusvahelise õppe peaspetsialist Ülle Tensing rõhutas, et tänavu on loodus- ja täppisteaduste valdkonna ingliskeelsete magistriõppekavade kandideerimistähtajad varasemad, sest arvestatud on välisüliõpilaste vajaduste ja välisülikoolide rahvusvaheliste üliõpilaste vastuvõtu graafikutega.

„Et rahvusvahelises konkurentsis oleks ka Eesti kandidaatidel piisavalt palju aega ja võimalust ennast kandideerimiseks hästi ette valmistada, eeskätt oma valikut motivatsioonikirjas põhjalikult selgitada, avas ülikool sisseastumisesüsteemi SAIS avalduste esitamiseks tavapärasest varem, 15. veebruaril. Varasem vastuvõtuprotseduur võimaldab ka vastuvõtuotsuseid ingliskeelses õppes õppimiseks varem teha,“ ütles Tensing.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonna ingliskeelsetele magistriõppekavadele kandideerijad peavad sisseastumisdokumendid esitama hiljemalt 15. märtsil 2016. Kõikidele teistele ingliskeelsetele õppekavadele saab kandideerida 15. aprillini 2016.

Uued õppekavad

Eesti üliõpilased saavad Tartu ülikoolis tänu välisüliõpilastele- ja õppejõududele arendada oma teadmisi ja oskusi multikultuurses töökeskkonnas toimetulemiseks ühiskonnas olulistel teemadel 19 ingliskeelsel õppekaval.

Uute õppekavadena saab kandideerida loodus- ja täppisteaduste valdkonna bakalaureuseõppeastmes õppekavale „Science and Technology“ („Loodusteadused ja tehnoloogia“), mille kolm erialasuunda – geneetika ja biotehnoloogia, bioinseneeria ja robootika ning keemia ja materjaliteadus annavad üliõpilasele väärt ettevalmistuse nüüdisaegsete tehnoloogiate ja materjalidega tegelemiseks. Õppekava lõpetaja on oodatud panustama tehnoloogiaettevõtete arengusse Eestis ja mujal.

Magistriastmes on esimest korda kandideerimiseks avatud unikaalne ja ühiskonnas aktuaalne õppekava „International Law and Human Rights“ („Rahvusvaheline õigus ja inimõigused“), mille lõpetaja on laialdaste teadmiste ja praktilise kogemusega rahvusvahelise õiguse ja inimõiguse ekspert. Tegemist on erialaga, mis on praeguses ühiskonnas väga aktuaalne, kuna rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste probleemistik on suur.

Praktiline info

• Ingliskeelsele õppekavale kandideerimiseks eeldatakse vähemalt B2-tasemel inglise keele oskust, mida tõestatakse enamasti riigieksamiga.
• Ingliskeelsetel õppekavadel pakutakse rohkelt sihtstipendiume, mis võimaldavad õppekava läbida õppetasu maksmata samadel tingimustel eestikeelsete õppekavadega.
• Eestis gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetanud ja sel aastal lõpetavad üliõpilaskandidaadid saavad avalduse esitada loodus- ja täppisteaduste valdkonna ingliskeelsetele magistriõppekavadele 15. veebruarist 15. märtsini SAIS-is. Teistele ingliskeelsetele õppekavadele kandideerimiseks on SAIS avatud 15. aprillini 2016.

Tutvu Tartu ülikooli ingliskeelsete õppekavadega ning loe kandideerimise kohta Tartu ülikooli kodulehelt.

Lisainfo: Mart Noorma, TÜ õppeprorektor, tel 737 6201, 523 9159, e-post mart [dot] noorma [ät] ut [dot] ee
Ülle Tensing, TÜ rahvusvahelise õppe peaspetsialist, tel 737 5150, 5568 3533, e-post ulle [dot] tensing [ät] ut [dot] ee

Edukate ja innovaatiliste ideedega kohalike noorettevõtjate pealekasv näitab, et maailmamuutmiseks on Eesti ideaalne koht. ReLaDe, GoWorkaBit, Sportlyzer, Psühhobuss ja paljud teised uue põlvkonna ettevõtjad julgustavad noori ettevõtlusele 18. veebruaril Athena keskuses TÜ ideelabori avaüritusel „Ideede raju. 100 ideed, mis muudavad maailma“.

TÜ ideelabori juht Maret Ahonen sõnas, et sageli on heade ideede elluäratamiseks vaja õigeid tingimusi – elulist olukorda, mõttekaaslasi, inspireerivat eeskuju või kindlat tuge ühest punktist teise liikumisel. „Seda kõike me Tartu ülikooli ideelabori uue hooaja avaüritusel pakumegi. Soovime noortele teadvustada, et igast ideest võib välja kasvada midagi suurt ja julgustada neid heade eeskujude näitel oma ettevõtlikku vaimu toitma, sest ühel päeval võib nende ettevõtte olla see, kes oma ideega maailma vallutab,“ rääkis Ahonen.

Häid vestlusi ja ideid juhib ning suunab päeva jooksul kõnejuht Harald Lepisk, kes on ettevõtja, filmimees ning inspiratsioonikoolitaja. Päeva avavad Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura, Pirko Konsa arengufondist ning Enn Metsar UBER Eestist. Inspireerivaid lugusid ettevõtlusega alustamisest jagavad Rainis Venta ReLaDe´st, Kei Kalrson GoWorkaBit´st ning Jaanus Juss Telliskivi loomelinnakust.

Arendamaks ideid, millest võivad välja kasvada potentsiaalsed ettevõtted, kohtuvad sündmusel osalevad noored juba väiksemas ringis laudkondades. Tekkinud parimaid ideid presenteeritakse õhtu lõpus suuremale auditooriumile. Ideede edasiarenduseks saab liituda ideelabori neljakuulise programmiga, kus moodustuvad meeskonnad ning praktikutest töötubade juhendajate ning mentorite toel testitakse idee teostavust.

Laua juhtideks on ettevõtjad, kes muudavad oma tegemistega maailma: Tõnis Saag Sportlyzerist, Rainis Venta ReLaDe´st, Karen Kangro Burns Mooncascadeist, Helen Kokk ettevõttest YourDesignWorks, Madis Vasser Psühhobussist, Margus Siilik ettevõttest Okka style, Marko Oolo investeerimisklubist, Alo Murutar Sprayprinterist, Aleksander Tõnisson Buildit-st, Liina Adamson-Ehte XAOSst, Kuldar Leis TÜ ideelaborist, Sensest, Maria Laanelepp Faazist ning Jaan Naaber ettevõttest Neway.

Üritus on kõrg- ja kutsekoolide õppuritele suunatud eelinkubatsioonitegevuste ehk praktilise ettevõtlusõppe programmi avaüritus. Tartu ülikooli ideelabori võimalustega tutvu www.ideelabor.ut.ee.

Üritust toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo: Maret Ahonen, TÜ ideelabori juht, tel 522 5910, e-post maret [dot] ahonen [ät] ut [dot] ee

Tartu ülikooli Euroopa Liidu-Venemaa uuringute keskuse (CEURUS) eesmärk on uurida süvitsi Euroopa Liidu, tema liikmesriikide ja Vene Föderatsiooni suhteid ning vastasmõjusid. 26.veebruaril kell 13 tutvustatakse Tartu ülikooli arengufondi poolt toetatud keskuse viie esimese tegevusaasta tulemusi ja edasisi plaane.

„Tänases muutunud rahvusvahelises julgeolekuolukorras on ühiskondlik vajadus kõrgetasemelise analüüsi ja teadustöö järele antud valdkonnas kordades suurem, kui seda Euroopas suudetakse pakkuda,“ rääkis keskuse tegevusest CEURUSe nõukogu esimees, Tartu ülikooli Euroopa Liidu–Venemaa uuringute professor Viatcheslav Morozov.

Keskus koondab Venemaa ja Ida-Euroopa uurimisega tegelevaid TÜ teadlasi eri valdkondadest ning toetab neid teadustöös, publitseerimistegevuses ja teadustulemuste rahvusvahelisel tutvustamisel. Mh uuritakse teemasid nagu Venemaa ja Ida-Euroopa riikide sise- ja välispoliitika, rahvusvahelised suhted ja julgeolek, Euroopa Liidu välissuhted ja naabruspoliitika, energiaküsimused, inimõigused, avalik õigus, ajalooline mälu ja rahvussuhted.

Viie tegutsemisaasta jooksul on CEURUS korraldanud üle 100 ürituse, mille hulgas on nii suuri erialakonverentse, üle 60 külalisloengu, arvukalt suve- ja talvekoole ning mitmeid teisi teadlastele, üliõpilastele ning ühiskonnale suunatud üritusi. „Keskuse üheks missiooniks on olnud ärgitada tudengite huvi Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute vastu, tuues Tartusse põnevaid külalisesinejaid ja õppejõude,“ ütles keskuse juhataja vanemteadur Piret Ehin.

CEURUS on aidanud kaasa ülikooli rahvusvahelistumisele ning õppekavade reformile, toetades magistriõppekavade ümberkujundamist ning uute ingliskeelsete õppekavade avamist. Oluline osa tegevusest on olnud akadeemilise rände soodustamine.

Keskus jätkab teadustööd Eesti teadusagentuuri rahastatud institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste toel, ainekursuste uuendamist finantseeritakse Jean Monnet’ õppemooduli kaudu, teadlaste ja doktorantide mobiilsust ning teadustöö kvaliteedi tõstmist toetab uus kolmeaastane koostööprojekt, mis sai rahastuse Euroopa Liidu Horisont 2020 programmist.

CEURUSe tegevustest ning tulevikuplaanidest saab ülevaate ingliskeelsel seminaril 26. veebruaril algusega kell 13 (Lossi 36-214, Tartu).

Huvilistel palume registreeruda hiljemalt 22. veebruaril aadressil maili [dot] vilson [ät] ut [dot] ee.

Lisainfo: Piret Ehin, Tartu ülikooli Euroopa Liidu–Venemaa uuringute keskuse (CEURUS) juhataja, e-post piret [dot] ehin [ät] ut [dot] ee

250 üliõpilast ja gümnaasiuminoort panid 18. veebruaril Tartu ülikooli ideelabori avaüritusel pead kokku, et luua üheskoos inspireerivate noorte ettevõtjatega uudseid ideid, mida sel hooajal ideelaboris ellu viia. Vaata ürituse videosalvestust ja kogu fotogaleriid.

25. veebruaril moodustatakse ideelabori töötoas meeskonnad, et arendada mentorite toel ideed ärimudeliks.

Tartu ülikooli ideelabori juht Maret Ahonen tunnistas, et nii suurt huvi ürituse vastu ei oleks nad osanud oodatagi: „Osalejate hulk ja tagasiside üritusele annab kinnitust, et ideelabori tegevust noorte ettevõtluse toetamisel on vaja. Noored tahavad ise panustada, luua oma ideest ettevõte ning anda seeläbi panus Eesti majanduse üldisele konkurentsivõime tõusule.“

Sündmusel oli kohal 22 inspireerivat uue põlvkonna ettevõtjat, kes aitasid 250-l noortel jõuda ideedeni, mida maailm vajab, et siin oleks parem õppida, töötada, elada. Enne kui asuti laudkondades ideede jahile, jagasid kolm noort ettevõtjat, Rainis Venta taaskasutava pesupesemise süsteemi arendavast ReLaDe´st, Kei Kalrson GoWorkaBit´st ning Marko Oolo Investeerimisklubist/TransferWise´st, kogemuslugusid, kuidas nad täna on jõudnud sinna, kus nad on ning millele peaksid tulevased start-up-ettevõtjad kindlasti mõtlema.

Ahoneni sõnul jäid kõlama mõtted, et järjekindel tegutsemine ja oma tegevusest õppimine viib sihile ning oluline on märgata, kui oled läbipõlemise äärel. „Nii tavalise ettevõtte kui ka start-up-ettevõtte loomine nõuab palju tähelepanu, mille juures antakse endast sageli 110% ja rohkemgi. Aga läbipõlenud noorest pole seejuures kasu. Nii et pigem tasub tegutseda läbimõeldult, ülesandeid meeskonna sees enam delegeerides,” ütles Ahonen.

22 ideelauast osutus kõige populaarsemaks Marko Oolo laud, kus arutati investeerimise valdkonna ideesid ja otsiti vastust küsimusele, kuidas investeerimise abil 30-aastaselt „pensionile“ minna.  Jõuti järeldusele, et esmalt peab endale selgeks tegema põhjused, miks tahetakse 30 aastaselt pensionile minna. Seejärel mõelda, kus finantsiliselt hetkel ollakse ning kuhu jõuda soovitakse. Kui finantsiline plaan paigas, tuleb tutvuda investeerimismaastikuga ning kui on piisavalt teadmisi, alustada säästude investeerimisega. Tehes seda järjepidevalt mitmeid aastaid, aitab kaasa ka liitintress ning on võimalik palgatöö kõrvale jätta, oli laudkonna tulemus.

Ideelaborist tuule tiibadesse saanud Psühhobussi asutaja Madis Vasseri lauas leiti, et vaja on rakendust „virtuaalne sõber“, mis tuletab meelde, millal miski on vaja ära teha ja annab märku, kui on aeg puhkuseks.

Üritusel osalenud Arengufondi juht Pirko Konsa ütles, et lauajuhid ei tulnud siia mitte noori õpetama, vaid uurima, kuidas noored mõtlevad ja asju näevad. „Minu eesmärk oli kuulata teistsuguseid ideid ja ma olen tulemusega väga rahul. Väga huvitav ja õpetlik üritus oli.“

„Töösituatsioonis jäävad inimesed tihti oma ideedesse kinni. Saadakse aru, et mitte miski ei tööta ja lastakse jõuetult käed rippu,“ rääkis lauajuht Tõnis Saag Sportlizerist. Saag leidis, et selline ideede raju peaks ka ettevõtetes endis toimuma. „Isegi kui kõik värsked väljapakutud ideed ei olegi asjakohased, aitavad need mõttekrambist välja tulla.“

Üritus oli kõrg- ja kutsekoolide õppuritele suunatud eelinkubatsioonitegevuste ehk praktilise ettevõtlusõppe programmi avaüritus. Tartu ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juhataja Andres Kuusik leidis, et üritus oli igati õnnestunud. „Heameelt teeb, et realiseerus programmi üks eesmärk, et kaasatud oleks erinevate õppeasutuste tudengid ja õpilased. Just sellistest väga erineva taustaga inimeste kooslustest tekivadki kõige kreisimad ja innovaatilisemad ideed.“

Sündmustel osalesid üliõpilased Tartu ülikoolist, Eesti maaülikoolist, Tartu kunstikoolist, Tallinna tehnikaülikoolist, Tallinna tehnikakõrgkoolist, Tartu kutsehariduskeskusest ja gümnaasiumidest.

Üritust toetas Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo: Maret Ahonen, TÜ ideelabori juht, tel 522 5910, e-post maret [dot] ahonen [ät] ut [dot] ee

23. veebruaril kell 12 tähistab Tartu ülikool aulas Eesti Vabariigi 98. aastapäeva kontsertaktusega. Ülikoolipere 35 liiget saab Tartu ülikooli aumärgi ning üle antakse 15 000 euro suurune Ernst Jaaksoni mälestusstipendium. Otseülekande sündmusest teeb www.uttv.ee.

Aastapäevale pühendatud kontsertaktuse avab kõnega Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm. Ettekande teemal „Teaduspõhine Eestis sõnas ja tegelikkuses“ peab Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor, ülikooli senati liige Irja Lutsar.

Tervitustega esinevad aktusel Tartu linnapea Urmas Klaas ning sotsiaalteaduste valdkonna majandusteaduse eriala magistriõppe 2. aasta üliõpilane Reelika Alunurm.

Aktusel antakse üle Tartu ülikooli sihtasutuse 15 000 euro suurune Ernst Jaaksoni mälestusstipendium, mille saab Tartu ülikooli matemaatilise majandusteaduse programmijuht, ökonomeetria vanemteadur Jaan Masso.

Vabariigi aastapäeva kontsertaktusel antakse 35-le ülikooli töötajale üle Tartu ülikooli aumärk, millega tunnustatakse ülikooli töötajaid eriti heade töösaavutuste eest.

Aumärgi saavad teiste seas kirikuloo professor Riho Altnurme, maailmakirjanduse dotsent Liina Lukas, teoreetilise filosoofia vanemteadur Bruno Mölder, kriminoloogia professor Jaan Ginter, majandusarvestuse professor Toomas Haldma, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar, kõrgkoolipedagoogika dotsent Mari Karm, võrdleva poliitika vanemteadur Piret Ehin, teoreetilise füüsika labori juhataja Piret Kuusk, polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo, personaliosakonna juhataja Kristi Tenno, informaatika lektor Eno Tõnisson. Tutvu kõikide aumärgi saajatega.

Aktuse kontsertosas astuvad üles Tartu ülikooli kammerkoor Triin Kochi dirigeerimisel ning Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia direktor Iñaki Sandoval klaveril, Marti Tärn kontrabassil ja Ahto Abner trummidel.

Vaata otseülekannet UTTV-st (www.uttv.ee).

Lisainfo: Kady Sõstar, avalike suhete spetsialist, tel 737 5685, e-post kady [dot] sostar [ät] ut [dot] ee

Tuntud Eesti juristid avasid uue õigusabilehe DigiLegal www.digilegal.ee, mis võimaldab koostada levinumaid juriidilisi dokumente, nagu üüri-, müügi-, töövõtulepinguid, internetis tasuta, kirjutab ajaleht Sakala.

Spetsiaalne IT-lahendus tagab, et koostatavad lepingud vastaksid kehtivale seadusele ja kohtupraktikale. Tulemuseks on juriidiliselt korrektne leping, mida on võimalik alla laadida, edasi saata või kohe ka välja printida.

„Olen korduvalt kogenud, et lepingute koostamise ja nende sisu selgitamisega seotud õigusabi on Eestis raskesti kättesaadav, kallis, ebaõiglane ega loo alati väärtust,“ nentis üks veebikeskkonna loojaid Sander Kaus.

DigiLegali idee sündis praktilisest vajadusest luua süsteem, mis oleks mõistetav ja kättesaadav kõigile.

Sander Kaus on lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduse ja Oxfordi ülikooli majanduse magistrantuuri. „Minu hinnangul peaks õigusabi olema vahend, mis parandab ühiskonna toimimist ja lihtsustab igaühe elukorraldust. DigiLegal on kahtlemata üks samm lähemale selle visiooni täitmisele,“ kõneles ta.

DigiLegali teine asutajaliige, vandeadvokaat ja Tartu ülikooli õppejõud Kristjan Tamm on veendunud, et lähiaastatel tuleb IT-läbimurre ka õigusnõustamises. „Infotehnoloogiliste lahenduste abil muutub teatud valdkondades õigusabi senisest oluliselt paremini kättesaadavaks ja odavamaks. DigiLegal on kindlalt üks hea näide sellisest arengust,“ märkis ta.

„Nii nagu pole mõtet sama ratast ikka ja jälle uuesti leiutada, on ka põhjalikult läbimõeldud lepingut võimalik väikeste muudatustega üha uute tehingute juures kasutada. Seda põhimõtet olemegi DigiLegali IT-lahenduse puhul järginud,“ ütles DigiLegali kolmas asutajaliige, Tartu ülikooli õigusteaduse magister ja õppejõud ning endine Skype`i arendustoe teenustejuht Peeter Paul Mõtsküla.

DigiLegali tööpõhimõte on tema sõnul lihtne. „Esmalt tuleb valida lepinguliik ja täita personaalne küsimustik ning seejärel on võimalik leping alla laadida.“

Keskkonna kasutajale ei ole hinnakirja, kuid talle pakutakse võimalust teenuse eest tasuda vabatahtlikkuse alusel, lähtudes personaalsest hinnangust, kui palju tal teenusest kasu oli. Saadud raha kasutatakse keskkonda uute lepingute lisamiseks ja automaatse tõlkelahenduse väljatöötamiseks.

DigiLegal on innovaatiline tehnoloogiline keskkond, mis on eelkõige mõeldud lepingute ja dokumentide koostamiseks, selles vallas nõustamiseks ning lepingute automaatseks tõlkimiseks, näiteks inglise ja vene keelde. Lehekülje eestvedajad on vabatahtlikud professionaalid, kelle ühine eesmärk on õiguskeskkonna parendamine õigusteenuse kättesaadavamaks muutmise kaudu.

Vaata videos DigiLegali lahendust. Artikkel ilmus ajalehes Sakala.

26.–28. veebruarini muutub TÜ Pärnu kolledž uute teenuste sünnipaigaks, sest seal toimub viiendat korda rahvusvahelise teenusedisaini ürituse Global Service Jam Eesti üritus. Ainsa kohana Eestis saab just Pärnus olla osa maailma suurimast teenuste arendamise nädalavahetusest, milles osaleb tuhandeid eri valdkondade inimesi.

Osalejate eesmärk on esitada 48 tunni jooksul moto „Show me, don’t tell me!“ all põnevate teenuste prototüüpe, mis on eelkõige katsetamise, mitte pikkade arutelude tulemused. Millise valdkonna teenustele tänavu keskendutakse, selle saavad osalejad rahvusvaheliselt korraldusmeeskonnalt teada alles kohapeal.

Üritus algab reedel kell 17 Pärnu kolledžis ja kell 18.30 selgub teema, millest seekord arendustöös lähtutakse. Kell 20 algava ajurünnaku järel jagunetakse meeskondadesse ning hiljemalt pühapäeval kell 15 on meeskonnad laadinud ürituse rahvusvahelisele veebisaidileüles oma teenuse idee ja prototüübi, lisades ka tõestusmaterjaliga arendusprotsessi kohta.

Pärnu Service Jamil suheldakse valdavalt inglise keeles. Korraldajad peavad pikal arendusnädalavahetusel tähtsaks katsetamisindu, koostööd ja sõbralikku võistlemist, samuti seda, et osalejad kasutaksid ära oma erinevaid teadmisi, oskusi ja kogemusi.

Eri valdkondade inimesed kogunevad mittetulunduslikule üritusele Global Service Jam kord aastas sadades paikades üle maailma.

Nagu öeldud, siis igal aastal saavad meeskonnad ette teema, millest lähtuvalt teenus disainida. Varem on olnud teenuste loomise teemaks näiteks „Grow“ ning osalejad jõudsid 48 tunni jooksul 532 ideeni. Üks neist oli Pärnu teenus „Restart from burnout“, mille puhul loodav ettevõte keskenduks mitmekülgsele personaalsele abile, mida vajavad läbipõlenud või selle ohus inimesed.

Veel arendati Pärnus rakendust „Semu“, mis ergutaks inimesi punktisüsteemi ja kingituste innustusel rohkem reaalselt suhtlema, pannes neid teatud ajaks loobuma sotsiaalmeedia kasutamisest. Tutvu ka teiste varem Pärnus välja pakutud teenuste ideedega.

Vaata ka värskeimat eelinfot Global Service Jami üleilmselt Facebooki-lehelt.

Lisainfo
Taavi Tamm, TÜ Pärnu kolledži disainipõhise innovatsiooni peaspetsialist
tel 5811 6360
e-post taavi [dot] tamm [ät] ut [dot] ee

Tartu ülikooli sihtasutus andis 23. veebruaril Tartu ülikooli aulas toimunud Eesti Vabariigi 98. aastapäeva kontsertaktusel välja 15 000 euro suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumi majandusteaduskonna ökonomeetria vanemteadur Jaan Massole.

Ernst Jaaksoni stipendium on teadaolevalt suurim üliõpilasele või teadurile antav erastipendium Eestis. Mälestusstipendiumiga toetatakse Tartu ülikooli doktorantide, teadurite ja õppejõudude õpinguid või teadustööd välismaal.

Jaan Masso peamine uurimisvaldkond on tööjõualased uuringud. Stipendium võimaldab noorel teadlasel arendada koostööd Saksamaa Konstanzi ülikooli majandusteaduskonnaga, et algatada ja realiseerida koostööd matemaatilise majandusteaduse magistriõppe arendamiseks ning teadustööks suurte andmete (nn ’big data’) valdkonnas.

Tartu ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan professor Raul Eamets rõhutas oma soovituskirjas, et Jaan Massost on viimastel aastatel kujunenud Eesti üks juhtiv teadlane majandusteaduse valdkonnas. Masso ampluaa on väga lai, ulatudes tööturu teemadest innovatsiooni ning väliskaubanduse teemadeni.

Professor Eametsa sõnul ei ole võimalik ülehinnata Jaan Masso rolli erinevate kvantitatiivsete andmebaaside innovaatilise kombineerija ja ühendajana, sest see tegevus on andnud koostöövõimalusi ja materjali teadustööks ka teistele teadlastele nii majandusteaduskonnas kui laiemalt Tartu ülikoolis ja Eestis.

Akadeemik Urmas Varblane, kes oli laureaadi teiseks soovitajaks, märkis oma soovituskirjas, et Jaan Masso on andekas ja perspektiivikas noor teadlane ja õppejõud, kes on väga heade isikuomadustega, mis võimaldab tal olla ühelt poolt autoriteetne teadlane, kuid teisalt ka tubli koostööle innustaja.

Jaan Masso kaitses oma doktoritöö 2005. aastal. Alates 2001. aastast töötab ta Tartu ülikooli majandusteaduskonnas. 2013. aastast on ta majanduse modelleerimise õppetooli juhataja ning 2014. aastast matemaatilise majandusteaduse magistriõppe programmijuht. Lisaks teadustööle viib Jaan Masso läbi õppetööd ja on edukalt juhendanud mitmeid bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöid. Hetkel on tema juhendamisel üheksa doktoritööd.

Ernst Jaaksoni mälestusfond loodi TÜ sihtasutuse juurde 2001. aastal, kui Tartu ülikooli jõudis legendaarse diplomaadi Ernst Jaaksoni 8,6 miljoni krooni suurune pärand. See on senini suurim eraisiku poolt hariduse toetamiseks tehtud annetus Eestis, samuti on suurim ka stipendium, mida mälestusfondist välja makstakse.

Tartu ülikooli sihtasutus on välja andnud 10 Ernst Jaaksoni stipendiumi ning tänane on järjekorras üheteistkümnes.

Lisainfo
Katrin Pärn, TÜ sihtasutuse assistent
tel 737 5852
e-post parn [dot] katrin [ät] ut [dot] ee

Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi üliõpilased koostasid kursusetöö raames esimest korda veebipõhise kursuse (MOOCi) „EL-Venemaa suhted: Vilniuse ja Riia idapartnerluse tippkohtumiste vahel“, mis on suurt populaarsust kogunud ka rahvusvaheliselt. Täna, 29. veebruaril alustavale kuuenädalasele kursusele on registreerunud 450 õpilast üle maailma, sh hulk õppureid Tartu ülikoolist.

Euroopa Liidu–Venemaa uuringute magistriõppekava programmijuht Stefano Braghiroli sõnul näitab sedavõrd laialdane huvi, et maailm soovib paremini ja teadlikumalt mõista Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid: „See on ülemaailmsete arengute mõistmiseks vajalik alusteadmine.“

Kursuse on loonud õppekava „EL-Venemaa uuringud“ arenguseminari raames üliõpilased Anna Beitane Lätist ja Givi Gigitashvili Gruusiast. Seminar on ainulaadne osa õppekavast, mis edendab õpilaste isiklikku arengut, keskendudes igale õppijale individuaalselt ja viies ellu üliõpilaste juhitud koostööprojektid.

Kursuse põhieesmärk on anda valdkondadeülene ülevaade EL–Venemaa suhetest. Loengutes käsitletakse võtmesündmusi, nagu idapartnerluse tippkohtumised Vilniuses ja Riias, Sotši olümpiamängud, Krimmi annekteerimine, aga ka Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonid Venemaale.

Üliõpilaste juhendamisel osalevad kursuse videotes Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi Euroopa ja EL-Venemaa suhete valdkondades rahvusvahelise kogemusega tunnustatud õppejõud. Selleks, et ühendada akadeemiline kvaliteet otsuste tegemisega „päris maailmas“, on e-õppesse kaasatud ka kaks Eesti esindajat Euroopa Parlamendis. „Kursus kombineerib teoreetilised ja praktilised ülesanded. Oleme põnevil, et see on osalema meelitanud nii palju väliseid õppijaid,“ ütles kursuse üks loojatest Anna Beitane.

Vaba juurdepääsuga e-kursused (MOOCid) on veebipõhised kursused, millel osalemisele ei ole seatud piiranguid ja millele on vaba ligipääs interneti kaudu. Kursused on täiuslik meetod kvaliteetse hariduse ülemaailmse leviku suurendamiseks ja haridust andvate asutuste rahvusvaheliseks näitamiseks.

Tartu ülikooli MOOC „EL-Vene suhted“ ei ole selles osas erand. Juba enne ametlikku algust oli uus MOOC püstitanud kaks rekordit. See on üks populaarsemaid, kui arvestada registreerunud osalejaid. Lisaks on see Tartu ülikooli esimene kogemus veebikursusega, mida arendavad ja juhivad täielikult õpilased, mis teeb sellest tulemustele orienteeritud aktiivse õppeprotsessi kvaliteedinäitaja.

Braghiroli sõnul teeb õpilaste saavutus väga uhkeks: „Ülemaailmne vastukaja, mis nad on saanud ja mis ületas ka kõige optimistlikumad ootused, ei tõesta mitte ainult nende töö kvaliteeti. See kinnitab, et tähelepanu, mida me magistriõppekaval pöörame aktiivsele õppimisele ja teadmiste rakendatavusele, on olulise tähtsusega meie õpilaste ja vilistlaste saamisel tulevikumaailma kujundajateks. Meie õpilaste edulood innustavad kõige rohkem jätkama seda rada – akadeemilise ja päris maailma ühendamist.“

Lisainfo
Stefano Braghiroli
e-post stefano [dot] braghiroli [ät] ut [dot] ee
tel 737 6581

29. veebruaril allkirjastasid Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm ja Eesti Meedia juhatuse esimees Sven Nuutmann koostöökokkuleppe. Osapoolte ühine huvi on edendada Tartu Ülikooli teadus- ja arendustegevust, õppetööd, Eesti Meedia personali täiendusõpet ning panustada nii sisu kui ka ideedega Eesti Meedia kanalitesse.

Tartu Ülikooli rektori professor Volli Kalmu sõnul on Tartu Ülikooli ja Eesti Meedia potentsiaali ühise vankri ette rakendamisega võimalik saavutada mõlema osapoole kiirem areng ja nähtavuse tõus: „Tartu Ülikooli eesmärgiks on õppe- ja teadustegevusega Eesti ühiskonda teenida ning meie jaoks on oluline, et meie töö tulemused jõuaksid võimalikult suure auditooriumini. Usun, et see koostööleping aitab ülikooli tegevused Eesti Meedia kanalite kaudu inimestele veelgi lähemale tuua.“

Rektor rõhutas, et Tartu Ülikoolile on sama oluline jätkata koostööd ka teiste suurte meediakanalite ja heade partneritega, sest Eesti meediamaastik on väike ja töö käib ühiste eesmärkide nimel.

Eesti Meedia juhatuse esimees Sven Nuutmann lisas, et ühise koostöökokkuleppega panustatakse laiemalt Eesti meediamaastiku kvaliteedi tõusu. „Eesti Meedia eesmärk on, et ajakirjandust teeksid oma valdkonna hästi koolitatud töötajad ja ajakirjanikud. Kasutame kindlasti Tartu Ülikooli kui Eesti suurimat koolituspakkujat oma personali arendamises. Ja kui vaadata, et ülikool on tulevaste ajakirjanike kasvulava, võime kindlad olla, et koostööleppest saavad osa nii tänased kui ka homsed ajakirjanikud.“

Koostöö teadus- ja arendustegevuses hõlmab rakendusuuringute läbiviimist, teadustulemuste, õppe- ja ettevõtlusteemade võimalikku kasutamist Eesti Meedias. Õppetöö ja täiendusõppe valdkonnas pakuvad osapooled vajadustest lähtuvaid koolitusi ning täiendusõppe võimalusi. Õppetöö edendamise eesmärgil tehakse koostööd kursuse-, diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja/või doktoritööde teemade leidmise osas.

Muuhulgas nähakse koostöövõimalusi Tartu ülikooli kultuuri- ja spordialase tegevuse ning üliõpilaste ja nende organisatsioonide tegevuste toetamisel.

Koostööleping allkirjastati 29. veebruaril kell 13 Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ajakirjandustudengite ruumis (Lossi 36 II korrus).

Lisainfo: Jaan Rosental, Tartu Ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja, tel 737 6540, 511 8593, e-post jaan [dot] rosental [ät] ut [dot] ee;
Sven Nuutmann, Eesti Meedia juhatuse esimees, e-post sven [dot] nuutmann [ät] eestimeedia [dot] ee.

Tööandjate aastakonverents "Tuulelohe lend 2016" keskendub ühele Eesti arengu hetke suuremale probleemile – tööjõupuudusele. Tartu ülikoolist astub konverentsil üles professor Raul Eamets. Vaata otseülekannet Postimehest. 

See on mure, millega on täna piike murdmas pea iga Eesti ettevõtja. Seejuures ei ole enam puudus vaid tippspetsialistidest, vaid ka lihtsama töö tegijatest. Me ei saa enam mööda vaadata vajadusest välistööjõu järele.

Kolmapäeval, 2. märtsil toimuval konverentsil alapealkirjaga "Welcome to Estonia? Sisserändest paanikavabalt." arutlevad selle üle nii teadlased, ettevõtjad, poliitikud kui ka sisserändajad ise, ilma tabude ja paanikata.

Otseülekanne kestab 9.00-16.00. Lõunapaus on kell 12.05-12.45

Konverentsil otsitakse muuhulgas vastuseid küsimustele: Keda me siia tegelikult vajame? Kuidas me nad üles leiame? Miks inimesed üldse peaksid tahtma Eestisse tulla?

Oma kogemusi ja õppetunde välistööjõuga jagavad Swedbanki Balti panganduse juht Priit Perens, ISSi juht Madis Kase ja G4S juht Priit Sarapuu.

Kuidas on olla välismaalasena Eestis? Oma loo räägivad IT talent Carlos Johnson, vabakutseline ajakirjanik Stuart Garlick ja Venemaa kodanikuaktivist Jevgenia Tširikova.

Tartu ülikooli majandusteaduskonna professor Raul Eamets räägib tööjõu sisserändest ja tööjõu vajadusest Eesti majanduse kontekstis. Meie hoiakute mõju majandusele analüüsib Teleporti omanik Sten Tamkivi, kultuurimõjude üle arutleb ajaloolane ja mõjukas ühiskonategelane David Vseviov.

Õpime teiste riikide kogemusest. Dublini majandus- ja sotsiaaluuringute instituudi teadur Merike Darmody räägib, mida on Iirimaa immigratsioonist võitnud ja mida kaotanud. Kuidas Uus-Meremaa endale vajalikke töötajaid ääremaale meelitab, kõneleb sealne immigratsionispetsialist Jeannie Melville.

Valitsuserakondade debatis küsib Kristen Michalilt (Reformierakond), Margus Tsahknalt (IRL) ja Jevgeni Ossinovskilt (SDE) teravaid küsimusi Märt Treier, kes püüab jälile saada poliitikute tegelikule probleemile sisserände teemas. Avaettekande peab peaminister Taavi Rõivas.

Tutvu konverentsi programmiga.

Reedel, 4. märtsil alustab Tartu ülikooli Narva kolledžis tegutsemist ettevõtluslabor (E-LAB). Labori käivitab Uppsala ülikooli õppejõud Mikael Schedrin ning seal kasutatakse tema poolt Uppsala ülikoolis välja töötatud live case-meetodit, millega vormitakse äriideed edukateks äriplaanideks.

E-LAB puhul on tegemist uuendusliku ettevõtluse õppe-meetodiga, mis on välja arendatud Uppsala ülikoolis Rootsis ja on mitmetes välisriikides edukalt elluviidud. Õppekursuse jooksul otsitakse Ida-Virumaa ettevõtjate äriideedele või probleemidele praktilisi lahendusi kogenud õppejõu juhendamisel, st. õpitakse äriinnovatsiooni, tootearenduse ja äriplaanide koostamist ning saadud tulemuste rakendusvõimalusi praktikas. E-LABi eeliseks on tugev seotus õppeprotsessi ning rahvusvahelisse ettevõtlusõppejõudude koostöövõrgustikuga.

Nii viivadki live case-meetodi abil 16 Narva kolledži IT ja ettevõtluse ning projektijuhtimise eriala üliõpilast koos teiste osalejatega Ida-Viru maakonna ettevõtlikelt inimestelt kogutud äriideed äriplaanideni. Väljatöötatud äriplaanid jäävad äriidee omaniku valdusesse.

TÜ Narva kolledži direktori Kristina Kallase sõnul on Narva ja kogu piirkonna arenguks vaja algatada ja katsetada erinevaid ettevõtlust ning ettevõtlikkust soodustavaid lahendusi.

TÜ Narva kolledž tunnetab vajadust toetada maakonna ettevõtluskeskkonda. Lisaks alustavale ettevõtluslaborile tegutseb Narva kolledžis Narva juhtimiskool, alustatakse turismivaldkonna koolitusprogrammiga koostöös Ida-Virumaa turismiklastriga ning kavandatakse EL-Venemaa teemalise kompetentsikeskuse loomist koostöös partneritega.

Uppsala ülikooli eestvedamisel on loomisel Läänemere piirkonna ettevõtluslaborite võrgustik, kuhu hakkab kuuluma ka Tartu ülikooli Narva kolledž. Koostöövõrgustiku toimimiseks koostatakse hetkel projektitaotlust Interreg BSR (Baltic Sea Region) programmi Uppsala koordineerimisel.

Ettevõtluslabor saab teoks Narva kolledži, Ida-Viru maavalitsuse, Narva ärinõuandla ja Rootsi suursaatkonna koostöös. Ettevõtluslaborit toetab Rootsi suursaatkond.

Ettevõtluslabori avamine toimub reedel, 4. märtsil algusega kell 13 Narva kolledži ruumis 216.

Lisainfo
Kristina Kallas, Tartu ülikool Narva kolledži direktor
tel 740 1901
e-post Kristina [dot] Kallas [ät] ut [dot] ee

Tartu ülikooli õigusteaduskonna üliõpilaste õigusbüroo uksed on avatud 30. aprillini 2016. Tasuta õigusabi saamiseks tuleb eelnevalt registreerida telefonil 737 5299 või e-posti teel juuraabi [ät] ut [dot] ee.

Vastuvõtt õigusbüroos toimub esmaspäevast neljapäevani kell 16–19 ja laupäeval kell 10–13 Tartus Näituse tn 20-115.

Õigusnõu annavad Tartu ülikooli õigusteaduse bakalaureuseastme viimase aasta üliõpilased ja magistrandid.

Õigusbüroo tegevus on olnud populaarne läbi aastate. Õigusbüroo administraatori Gertrud Palu sõnul osutati sügissemestril kaheksa lahtioleku nädala jooksul õigusabi enam kui kahesajale inimesele.

„Peamised mured, millega meie poole pöörduti, olid perekonna- ja pärimisõiguse valdkonnast ning probleemid erinevate võlanõuetega. Üldiselt on olnud palju ka töövaidluste probleeme,“ tõdes Palu.

Õigusabi soovijail tuleb end eelnevalt registreerida telefonil 737 5299 või e-posti teel juuraabi [ät] ut [dot] ee.

Tartu ülikooli RAKE värskes uuringus vaadati esimest korda koos soolist ja ealist võrdust, rahvusvähemuste, puudega inimeste ja LGBT inimeste olukorda olulistes elukvaliteeti mõjutavates valdkondades. Võrdõigusvoliniku kantselei tellitud uuring on vajalik otsustajatele inimeste tulevikku puudutavate otsuste tegemisel.

Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta rõhutas, et Eesti elu edenemiseks on vaja, et keegi ei jääks Eestis kõrvale. See tähendab, et iga inimene Eestis, kellel tahtmist on, saaks õppida, töötada, lapsevanem olla, seda kõike kasvõi korraga tehes. „Inimeste võrdsete võimaluste hindamiseks ja takistuste kõrvaldamiseks töötamisel ja õppimisel on vaja ülevaadet eri rühmadesse kuuluvate inimeste olukorrast ja senisest käekäigust ühiskonnas – see tähendab andmeid. Siin mudelis on esimest korda seni kogutud andmed koos,“ ütles Pakosta.

Pakosta toonitas, et ebavõrdsuse vähendamiseks saavad palju ära teha inimesed, kellel on vastutus otsustada ehk poliitikud. „Selleks, et Eesti inimeste tulevikku puudutavad otsused oleksid head ja toetaksid võrdsemaid võimalusi, ongi vaja tõenduspõhiseid andmeid. Nende pinnalt saab seada sihte ja juba seatud sihte vajadusel ümber vaadata,“ märkis Pakosta. Samuti tuleb neist andmetest või ka osade vajalike andmete puudumisest välja, mis vajab edasi uurimist.

Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuse (RAKE) analüütik Marek Sammul rääkis, et võrdõiguslikkuse mudelis kasutatud indikaatorite põhjal hinnatult avaldub sooline ebavõrdsus eelkõige tööelus, turvatundes, hariduses, tervises ja poliitikas. Puudega inimeste paljud probleemid saavad alguse ligipääsust haridusele ja kajastuvad hiljem ebavõrdsuses töös, sissetulekutes ning elustandardis.

Uuringust tõusis esile, et rahvusepõhine ebavõrdsus on tihedalt seotud keele, kultuuri ja identiteedi või kuuluvuse aspektidega. „Eestis on rahvusel põhineva ebavõrdsuse kujunemisel sageli kriitiline tegur puudulik eesti keele oskus. Muust rahvusest inimesed tunnetavad puudulikul keeleoskusel põhinevat ebavõrdset olukorda ja kohtlemist ühiskonnas üsna teravalt, kuna selle tagajärjed avalduvad nii nende tööhõives, töötasus kui madalamas elustandardis,“ arutles Sammul.

Uuringus võrreldi ka noorte ja vanade ebavõrdust. Nähtus, et eakate vanuserühma üks olulisem probleem on sotsiaalne isoleeritus ning üks selle probleemi väljendus on suhteliselt suur enesetappude arv. Noorte puhul on ebavõrdse olukorra allikateks eelkõige nõrgem positsioon tööturul ning suurem risk sattuda kuritegevuse ohvriks.

Uuringus vaadati ühtlasi lähemalt lesbide, geide, biseksuaalsete ja transsooliste (LGBT) inimeste olukorda, keda puudutavad ennekõike turvatunde ja õiguskindlusega seotud probleemid. Üldise ebasoosiva hoiaku tõttu kogevad LGBT inimesed sagedamini ahistamist ning tõrjutust töökohal ja haridussüsteemis, mis väljendub muu hulgas selles, et LGBT inimesed satuvad sageli seksuaalse ja füüsilise vägivalla ohvriks või ähvardatakse neid vägivallaga. Madal sotsiaalne positsioon ja ühiskondlik tauniv hoiak võivad soodustada vaimse tervise probleemide ilmnemist ning kahandada selle sotsiaalse grupi toimetulekut ning kaasatust ühiskonnas.

Võrdõigusvoliniku kantselei tellitud võrdõiguslikkuse mõõtmise mudeli „Kellel on Eestis hea, kellel parem?“ eesmärk oli välja töötada metoodika Eesti võrdõiguslikkuse olukorra seireks. See mudel võimaldab mõõta ja võrrelda eri elanikkonnarühmadesse kuuluvate inimeste olukorda, võimalikku mahajäämust, heaolu, juurdepääsu eri hüvedele ja teenustele ning nende kaasalöömise võimalusi otsuste tegemisel.

Analüüsitud andmed ja analüüsi tulemused koondanud selliste tunnuste kaupa nagu sugu, vanus, rahvus, puude olemasolu ja seksuaalne sättumus. Käesolev analüüs näitab võrdõiguslikkuse olukorda Eestis aastal 2015 ja loob aluse, mille põhjal edasi arenguid hinnata.

Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuse RAKE töötas võrdõiguslikkuse mõõtmise mudeli „Kellel on Eestis hea, kellel parem?“ välja võrdõigusvoliniku tellimusel projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames. Projekti rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.

Loe lähemalt uuringut „Kellel on Eestis hea, kellel parem?“

Lisainfo
Nele Meikar, võrdõigusvoliniku kantselei meedianõunik
tel 53 584 968, 6269 056
e-post nele [dot] meikar [ät] svv [dot] ee

Marek Sammul, TÜ RAKE analüütik
tel 737 6378
e-post marek [dot] sammul [ät] ut [dot] ee

Vastuvõtt Tartu ülikooli ingliskeelsetele õppekavadele on poole peal. Tänase, 11. märtsi seisuga on Tartu ülikooli 19 ingliskeelsele õppekavale esitatud 828 avaldust, sh 20 eesti üliõpilaskandidaatide poolt. 15. märtsil lõppeb vastuvõtt loodus- ja täppisteaduste valdkonna ingliskeelsetele magistriõppekavadele. Kõikidele teistele ingliskeelsetele õppekavadele saab kandideerida 15. aprillini 2016.

Seni on kohalikud ja välisüliõpilaskandidaadid näidanud üles suuremat huvi IT-valdkonna õpingute vastu: kõige enam on avaldusi esitatud informaatika ja tarkvaratehnika õppekavadele.

„Tartus ja Tartu ülikoolis on IT-valdkond kõrgel tasemel ning kasvõi uus avatud asjade interneti labor annab õpingutele uue praktilise mõõtme ja võimaluse tegeleda tulevikutehnoloogia arendamisega. See on kindlasti põhjus, mis kutsub enam kandideerima just IT-valdkonna õppekavadele,“ arutles Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma.

Kuigi varasemate aastate praktika näitab, et suur hulk avaldusi laekub vahetult enne tähtaega, julgustab Mart Noorma kõiki Eesti üliõpilasi mitte jätma kandideerimist viimasele minutile. „Kandideerimiseks ei pea olema gümnaasium või ülikool lõpetatud. Ingliskeelsetele õppekavadele saavad kandideerida ka sel aastal gümnaasiumi ja ülikooli bakalaureuseastet lõpetavad üliõpilaskandidaadid, kes soovivad oma järgmise taseme õpingutele anda rahvusvahelisema mõõtme.“

Enamikel ingliskeelsetel õppekavadel on ülikool loonud sihtstipendiumid, mille saajad on vabastatud õppetasu maksmisest. Tuleval õppeaastal võetakse rahvusvahelistele õppekavadele vastu 420 esmakursuslast, kellest 266 saab tänu sihtstipendiumile õppida tasuta.

Praktiline info

• Eestis gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetanud ja sel aastal lõpetavad üliõpilaskandidaadid saavad avalduse esitada loodus- ja täppisteaduste valdkonna ingliskeelsetele magistriõppekavadele 15. märtsini SAIS-is. Teistele ingliskeelsetele õppekavadele kandideerimiseks on SAIS avatud 15. aprillini 2016. Jätkub ka vastuvõtt kahele uuele õppekavale: loodusteaduste ja tehnoloogia bakalaureuseõppekavale ning rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste magistriõppekavale.
• Ingliskeelsele õppekavale kandideerimiseks eeldatakse vähemalt B2-tasemel inglise keele oskust, mida tõestatakse enamasti riigieksamiga,
• Enamikel ingliskeelsetel õppekavadel on loodud sihtstipendiumid, mis võimaldavad õppekava läbida õppetasu maksmata.

Tutvu Tartu ülikooli ingliskeelsete õppekavadega ning loe kandideerimise kohta Tartu ülikooli kodulehelt.

Lisainfo
Mart Noorma, TÜ õppeprorektor, tel 737 6201, 523 9159, e-post mart [dot] noorma [ät] ut [dot] ee
Kaija Murasov, TÜ välisüliõpilaste vastuvõtu koordinaator, tel 737 5152, e-post kaija [dot] murasov [ät] ut [dot] ee

Tartu ülikooli lahtiste uste päev 23. märtsil aitab igal kõrgharidushuvilisel õppekava valikul selgemaid sihte seada. Õppekavade mess, infotund, arvukad töötoad ja ekskursioonid on iga aastal Baltimaade parimasse ülikooli toonud pea tuhatkond huvilist. Ka sel aastal toovad huvilised Tartusse tasuta bussid. Avapaugu saab ka uus ideekonkurss „Võime muuta maailma“, mille avab õppeprorektor Mart Noorma.

Lahtiste uste päeva avab kell 10 ülikooli peahoone aulas erialasid, instituute ja üliõpilaselu tutvustava infomessiga. Kell 11 on kõik oodatud Jakobi 2 ringauditooriumisse, kus tulevasi sisseastujaid tervitab õppeprorektor Mart Noorma ja teeb avalikuks ideekonkursi, kuhu on oodatud osalema kõik uuenduslike ja maailma muutvate ideedega noored üle Eesti.

Räägitakse karjäärivalikutest ja 2016. aasta sisseastumisest. Tudengielust kõneleb ettekandes „Bioloogina suurtel lavadel ehk minu uus elu Tartus“ bioloogia eriala üliõpilane Nils Joonas Kristian Saar.

TÜ turunduse spetsialist Karin Kustavus sõnas, et Tartu ülikoolis on 60 bakalaureuseõppekava, millel õppimine paneb maailma teistmoodi, avatumalt, vaatama. „Läbi praktiliste töötubade näitame, kuidas oleme kokku viinud nüüdisaegse tehnoloogia ja vahetu suhtluse, et anda oma üliõpilastele kõige laiapõhjalisem haridus Eestis. Soovime, et lahtiste uste päevadel osalejad saaksid selle hariva ja toreda päevaga aimu Tartu ülikooli maailmatasemel hariduse eelistest, oleksid teadlikud sisseastujad ja kinnitaksid endale, et hariduse ja sellega seotud võimalustega on just neil võime muuta maailma.“

Töötubades saab maitsta eri religioonide toite ja tutvuda moodsa aparatuuriga, mida kasutavad oma igapäevatöös arheoloogid. Garage48 HUBis tutvustavad turundajad, mis on neuromaagia. Haridusteadlastega saab harjutada esinemisoskust, simulatsiooni ja mudeldusmängu. Proviisorid näitavad, kuidas valmib tablett. Loodus- ja täppisteaduste valdkonna töötubades saab kätt proovida linnaplaneerimist, lahata hiiri, hinnata eluviise koljude alusel ja programmeerida. Registreeru töötubadesse ja loengutesse ut.ee/tu-lahtiste-uste-paev. Arvutiteaduse instituudis saab tutvuda IT-ettevõtete poolt sisustatud uute ruumide ja äsja avatud asjade interneti laboriga.

Taisto ja Swedbanki abil saavad kõik huvilised tulla Tartu kõrgkoolide lahtiste uste päevale tasuta eribussidega üle Eesti. Tartusse tulevad bussid Tallinnast, Narvast, Jõhvist, Sillamäelt, Pärnust, Viljandist, Võrust, Valgast, Otepäält, Paidest, Põltsamaalt ja Koselt. Registreeru bussile ut.ee/buss.

23. märtsil toimuvad lahtiste uste päevad korraga viies Tartu kõrgkoolis: Tartu ülikoolis, Eesti maaülikoolis, Eesti lennuakadeemias, Tartu kõrgemas kunstikoolis ja Tartu tervishoiu kõrgkoolis.

Lisainfo
Karin Kustavus, TÜ turunduse spetsialist
tel 737 6271, 5621 1461
e-post karin [dot] kustavus [ät] ut [dot] ee

18. märtsil toimus ühiskonnateaduste instituudis seitsmes tööandjate mess.

Ühiskonnateaduste instituut korraldab messi eesmärgiga viia kokku praktika- ja töökohti pakkuvad ettevõtted ning erialast rakendust otsivad tudengid. Mess annab mõlemale poolele võimaluse kohtuda, arutleda ootuste ja võimaluste üle ning sõlmida esimesi kokkuleppeid.

Selleaastasel messil oli tudengitele praktika- ja tööpakkumisi tutvustamas 26 organisatsiooni, nende hulgas näiteks Õhtuleht, Postimees, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Corpore, Eesti Loodusmuuseum, Päästeamet, Tartu Linnaraamatukogu, Hamburg & Partnerid, TÜ muuseum, RAKE jpt.

Messil ERR Novaatorit esindanud Marju Himma-Kadaka sõnul on tööandjate mess üks väheseid kohti, kus tudengid saavad organisatsioonide esindajatelt küsida, millised pakkumised parasjagu turul on ning mis on nende töö- või praktikakohtade tegelik sisu. Ka kiidab Himma-Kadakas messi külastavaid üliõpilasi: "Tunnustust väärib see, et tudengid on aasta-aastalt läinud julgemaks ning sisukamaks. Küsitakse väga asjatundlikult ehk näha on eeltööd ja sisulist läbimõtlemist, mida potentsiaalselt tööandjalt oodatakse."

Lisaks suhtlusele üliõpilastega toob Himma-Kadakas välja messi teisigi positiivseid külgi: "Sugugi vähemtähtis pole see, et igal aastal saavad tööandjad kokku oma kolleegidega. Tore on vaadata, kes on kuhu jõudnud, mida teeb ja mida pakub, millised on uued suunad meediaturul".

Kommunikatsioonijuhtimise magistrant Viljam Viljasoo toob välja messi kasulikkuse üliõpilase jaoks: "Pole ju väga neid kohti, kus oleks võimalik saada poolesaja meetri pikkuse koridori pealt niivõrd laia ülevaadet enda erialaga seotud tööandjatest ja nende konkurentidest. See on parem ju, kui googeldamine!"

Viljasoo toob välja ka personaalse kontakti olulisuse: "Kui veebist ja ajalehtedest leiame üldiselt ohtrate positiivsete omadussõnadega ilustatud töökuulutusi, siis messil saab igasugu küsimusi tööpakkujalt otse küsida, vajadusel isegi kriitilisi ja ebameeldivaid küsimusi. Ja kui tingimused ei sobi, saab ju kohe kõrvallaua taga olevat konkurenti küsitlema minna."

Tööandjate messile eelnes praktikaarutelu, kus üliõpilastele praktikakohti pakkuvate organisatsioonide esindajad arutlesid koos õppejõududega selle üle, kuidas praktikat kolme osapoole – üliõpilane, organisatsioon, ülikool – jaoks võimalikult efektiivselt korraldada.

Täna, 23. märtsil tutvustati Tallinnas e-Estonia showroom’isinfotehnoloogia mõju-uuringute keskust CITIS (Center of IT Impact Studies), mis tegeleb ainsana Eestis avalike e-teenuste ja tehnoloogia mõjude kvantitatiivse hindamise ja modelleerimisega. CITIS koolitab ühelt poolt e-riigi valdkonna arendajaid, teiselt poolt kasutab e-riigi andmeid, et luua uusi teenuseid.

Eesti e-valitsemise ökosüsteem pakub hetkel ligikaudu 1500 e-teenust, mida kasutati 2014. aastal kokku enam kui 340 miljonit korda; digitaalset autentimist kasutati samal ajal enam kui 80 miljonit ning digitaalset allkirjastamist enam kui 35 miljonit korda. Oma loomuliku tegevuse käigus loob riik oma institsioonide kaudu väga palju andmeid, millel on suur potentsiaal nii efektiivsema juhtimise kui uute teenuste väljatöötamise osas.

E-riigi võimaluste leviku kõrval teatakse vähe, millised on e-teenuste majanduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud mõjud. „Nende mõjude kohta on üllatavalt vähe tõendeid. Õhus on küsimused, kas e-teenused säästavad aega ja raha või on tegemist ainult marginaalsete mugavusele suunatud alternatiividega, või kuidas on Eesti e-teenused ajas kasvanud ning missuguseks võib kujuneda nende tulevik,“ arutles keskuse eestvedaja, Tartu ülikooli tehnoloogiauuringute vanemteadur Kristjan Vassil, lisades, et nende küsimustega CITIS tegelebki.

Keskusel on kaks olulist eesmärki – luua Eesti e-teenuste analüüsil tuginevaid uusi teadmisi ja valmistada ette uue põlvkonna eksperte, kes näevad avalike e-teenuste, andmeanalüütika ja teenusearenduse kokkupuutealadel avanevaid uusi innovatsioonivõimalusi.

Spetsialistide koolitamiseks alustas veebruaris kursus peamiselt sotsiaalteaduste tudengitele, mis keskendub Eesti e-riigi ja digitaalsete teenuste mõjude analüüsile ning mõjude mõõtmisele ja hindamisele. Sügisel toimub e-kursus laiemale sihtrühmale, mis vaatleb konkreetseid e-teenuseid ja nende mõjuanalüüsi.

TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteaduri Mihkel Solvaku sõnul on huvi e-teenuste vastu rahvusvahelise kaaluga. „E-riigi kontekstis on Eesti riigi huvi suunatud väljapoole. Meie e-teenuste tõenduspõhine analüüs aitab teistele riikidele näidata, kuidas ja miks sarnased teenused toimiks või mitte. E-riigi rahvusvaheline reklaam on sama oluline kui analüüsida, kui palju saaks olemasolevaid andmeid ristkasutada, et veel uusi lahendusi välja pakkuda,“ rääkis Solvak.

Keskus kasutab e-riigi andmeid lisaks valdkonna ekspertide koolitamisele ka e-riigi arendamiseks. CITISe pikem eesmärk on läbi andmete ristkasutuse arendada ja katsetada uute teadusmahukate innovaatiliste e-teenuste prototüüpe, mille loomine ei eelda eraldi andmekogumise protsesse, vaid keskendub juba olemasolevate andmestike väärtustamisele.

Kristjan Vassili sõnul hinnatakse CITISe edukust nelja aasta pärast mitte ainult koolitatud inimeste ja teadusväljundi kaudu, vaid selle kaudu, kas ja kui palju on CITIS suutnud oma tegevuse käigus aidata välja arendada uusi tõendipõhiseid e-teenuseid, millel on laiapõhjaline ühiskondlik mõju.

CITIS uuringute keskuse rahastajad on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Euroopa sotsiaalfondi programmist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine 2014-2020“ ning Tartu ülikool.

Lisainfo
Kristel Vits, CITIS projektijuht
tel 58160307
e-post kristel [dot] vits [ät] ut [dot] ee või citis [ät] ut [dot] ee

Tartu ülikool avalikustas täna kampaania „Võime muuta maailma!“, kus noori oodatakse üheminutilises videoklipis esitama ideid, kuidas nemad tahaksid maailma muuta. Parimatele motiveerivad auhinnad ja säravamaid ideid saab edasi arendada koostöös Tartu ülikooli ideelaboriga.

Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma usub, et igaüks peaks andma enda panuse, et muuta maailma meie ümber paremaks: „Näiteks Tartu ülikooli üliõpilased koos sõpradega viisid kosmosesse Eesti esimese kosmoselaeva ESTCube-1 ning annavad ka edaspidi oma panuse inimkonna kosmose avastustesse.“

Noorma sõnul tuleb suurte tegude tegemiseks astuda vaid esimene samm. „Mis oleks, kui kõik Eesti noored saadaksid Tartu ülikoolile oma mõtteid, kuidas maailma paremaks muuta. Selleks ootame noorte ideid üheminutilistes videoklippides. Valime ideede hulgast parimad välja ja viime need võimalusel üheskoos ellu. Võitja saab vääriliselt autasustatud ja võimaluse päriselt maailma muutmises osaleda,“ julgustas Noorma osalema.

Ideekonkursil saavad osaleda kõik Eesti noored, kes on konkursi toimumise ajal kuni 30-aastased. Osalevas meeskonnas võib olla üks kuni neli liiget.

Konkursi võitja valib välja Tartu ülikooli moodustatud žürii. Ühtlasi valitakse rahvahääletusel rahva lemmik. Parimatele auhinnaks GoPro kaamera. Säravamaid ideid on võimalus edasi arendada koostöös Tartu ülikooli ideelaboriga.

Vaata tingimusi ja esita idee hiljemalt 15. mail 2016 aadressil muudamaailma.ut.ee.

Lisainfo
Karin Kustavus, TÜ turunduse spetsialist
tel 737 6271, 5621 1461
e-post karin [dot] kustavus [ät] ut [dot] ee