Enam kui 2300 üliõpilast saavad lähipäevil kätte Tartu Ülikooli diplomi. See on tasu viimaste aastate suure töö ja pühendumise eest. Eelolevatest lõpuaktustest saavad UTTV vahendusel osa kõik lõpetajate lähedased ja sõbrad.

Siia lehele tulevad jooksvalt nii käimasolevate aktuste otseülekanded kui ka juba toimunud aktuste salvestused.

Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi bakalaureuse- ja magistriõppe lõpuaktus 15. juunil kell 14 TÜ aulas:

LÕPUAKTUSTE AJAKAVA:

Ülikooli aulas toimuvate lõpuaktuste otseülekandeid on võimalik jälgida interneti vahendusel, peahoone auditooriumides 139 ja 140 (välja arvatud 15. juunil) ning restoranis Ülikooli kohvik.

Neliteist Euroopa ülikoolide ühendust on teinud ühisavalduse ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Nad soovitavad tungivalt uue teaduse rahastamise raamprogrammi „Euroopa Horisont“ („Horizon Europe“) teaduse ja innovatsiooni eelarvet kahekordistada. Kokku oleks vaja leida raamprogrammi järgmiste aastate eesmärkide täitmiseks 160 miljardit eurot.

Ühisavaldusele on kirjutanud alla ka ülikoolide võrgustik The Guild of European Research-Intensive Universities (Guild), mille liige on Tartu Ülikool.

„See on väga positiivne ja jõuline avaldus väga esinduslikult seltskonnalt,” ütles Tartu Ülikooli grandikeskuse juht Taivo Raud. „Muu hulgas on see kooskõlas Eesti ja Tartu Ülikooli huvidega, näiteks rõhutavad ühisavalduse autorid osaluslõhe ületamist. Praegu on ka Eesti Haridus- ja Teadusministeerium alustanud koostöös ülikoolide ja Rektorite Nõukoguga protsessi, et kujundada „Horisondi“ programmi kohta seisukohad.”

Peale eelarve kasvu soovivad ülikoolide ühendused ühisavalduses ka eelarve jaotamise põhimõtete muutmist, Euroopa ühise teadusruumi (ERA) põhimõtete senisest tõhusamat rakendamist, samuti teaduse, innovatsiooni ja hariduse valdkonna töötajate tugevamat koostööd ning fundamentaalteaduste ja ühiskonna soovidest lähtuvate tegevuste selgemat ja tugevamat toetamist.

„Euroopa Horisont“ on praegu ettevalmistatav teaduse rahastamise raamprogramm, mille alusel hakatakse rahastama Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonitegevusi aastatel 2021–2027. Eesti kuulub uues raamprogrammis n-ö üleminekuriikide hulka (sisemajanduse kogutoodang 75–100% euroliidu keskmisest), mis tähendab, et Eestile tõukefondidest tuleva rahastuse maht uues raamprogrammis väheneb.

Lisainfo: Taivo Raud, TÜ grandikeskuse juhataja, 737 6193, taivo.raud [ät] ut.ee

20. juunil hakkab Tartu Ülikool võtma vastu avaldusi neilt, kes soovivad asuda õppima eestikeelsete õppekavade alusel. Kõrghariduse esimesel astmel saavad tulevased üliõpilased valida 53 ja magistriõppes 48 õppekava vahel. Sügisel alustab ülikooli seinte vahel õpinguid üle 3800 uue üliõpilase.

Kandideerima on oodatud nii noored, kes on äsja lõpetanud gümnaasiumi, need, kes on juba saanud bakalaureusekraadi ja soovivad oma erialaseid teadmisi arendada magistriõppes, ning paindlikku õppevormi eelistavad täiskasvanud õppijad.

„Tartu Ülikool on parim valik jätkata haridusteed. Väiksemat eesmärki kui maailma muutmine ei peaks ükski meie ülikooli tudeng endale seadma,“ ütles õppeprorektor Anneli Saro. Ta lisas, et Tartu Ülikoolis on Eesti suurim valik õppekavu ja kõige laiapõhjalisem õpe, mis vastab ka nõudlikuima õppija ootustele. „Julgustan üliõpilasi kasutama ülikoolis ära kõik võimalused, sest peale maailmatasemel hariduse saate siit kaasa ka sõbrad ja asendamatud kogemused kogu eluks.“

Õppeprorektor innustas lõpetajaid bakalaureusekraadi omandamise järel kindlasti õpinguid jätkama. „Magistriõppes saab oma erialast pädevust arendada või omandada hoopis uue eriala, et olla tööturul suurepärane spetsialist. Uuringud näitavad, et Tartu Ülikooli lõpetajad on tööandjate seas hinnatud ja üle 80% meie magistriõppe vilistlastest töötab juhi või tippspetsialistina,“ lisas Saro.

Lisaks päevaõppele saab nii esimeses kui ka teises kõrgharidusastmes õppida sessioonõppes, kus on valida 38 õppekava. See on paindlik õppimisvõimalus neile, kes soovivad omandada hariduse töötamise kõrvalt. Silmast silma õppetöö toimub enamasti kuni kaks korda kuus nädala lõpus.

Avaldusi saab esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS 1. juuli südaööni. Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma pani üliõpilaskandidaatidele südamele, et nad peaksid vastuvõtuperioodi olulisi tähtaegu hästi silmas. „Sama tähtis kui avalduse esitamine on näiteks oma õppima tuleku kinnitamine tähtajaks juhul, kui kandidaat võeti ülikooli vastu,“ ütles Kaldma.

Olulised tähtajad:

• 20. juunist 1. juulini (k.a) avalduste vastuvõtt SAIS-is
• kuni 11. juulini kestavad sisseastumiseksamid
• 13. juulil avaldatakse esmased vastuvõetute nimekirjad
• 16. juuliks tuleb vastuvõetuil kinnitada õppima tuleku soov

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teise astme vaste on magistriõpe.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli õppeprorektor Anneli Saro meenutas kolmekümne aasta tagust aega, mil ta istus värske koolilõpetajana ülikooli peahoone trepil ja juurdles, kas tulla Tartusse ja astuda Tartu Ülikooli. Tema peas keerlesid mõtted: „Kas ma üldse sobin sellesse ülikooli? Kas ülikool ootab mind, kes ma ei olnud kuldmedalist, kelle lõputunnistusel oli käitumine rahuldav, sest ma ei suutnud oma suud kinni pidada siis, kui olnuks vaja?“

Nüüd, aastaid hiljem, on ta veendunud, et ülikooli astumisel on kõige olulisem õppimishimu ja teotahe. „Kui su soov õppida on kindel, siis ma julgustan sind astuma Tartu Ülikooli, sest me ootame just sinusuguseid üliõpilasi, kes tahavad panustada, kes tahavad julgelt muuta maailma,“ innustab Anneli Saro neid noori, kes seisavad praegu samasuguse valiku ees nagu tema kolmkümmend aastat tagasi.

Vastuvõtt Tartu Ülikooli on alanud! Uuri lähemalt siit.

Tartu Ülikool hakkab koos U4-võrgustikku koondunud Genti Ülikooli, Göttingeni Ülikooli, Gröningeni Ülikooli ja Uppsala Ülikooliga valmistama ette Euroopa ülikooli projektitaotlust Euroopa Liidu uue rahastusmeetme jaoks, tugevdades Euroopa Liidu Erasmus+ programmi tegevusi.

U4-võrgustik on asutatud 2008. aastal. See tugevaks ja jätkusuutlikuks kujunenud võrgustik toetab väga paljudes vormides ja valdkondades koostööalgatusi hariduse, teaduse ja institutsioonide juhtimise alal.

U4 pole üksnes uute algatuste koostööplatvorm, vaid selgelt uuenduste ja muutuste elluviimisele suunatud võrgustik. Erinevalt teistest ülikoolide ühendustest osalevad U4 tegevustes aktiivselt nii üliõpilased, teadlased kui ka ülikoolide juhid. Oma eksperditeadmisi ja ressursse jagatakse uuenduslike protsesside algatamiseks ning ühiskondlikele probleemidele lahenduste leidmiseks. Suurt tähelepanu pöörab U4 altpoolt tulevate algatuste toetamisele. Lisaks aitab U4 leida häid partnereid Erasmus+ hariduskoostöös ja „Horisont 2020“ teaduskonsortsiumites osalemiseks.

Tartu Ülikool kutsuti U4 algatatud Euroopa ülikooli projektis osalema viienda tugeva ja kõrgetasemelise partnerülikoolina. Tartu Ülikooli kaasamine tugevdab võrgustiku praegusi tegevusi ning võimaldab veelgi rohkem panustada Euroopa kõrgharidus- ja teadusruumi arendamisse, toetudes keelte, kultuuride ja keskkondade mitmekesisusele.

U4 seab koos Tartu Ülikooliga kõrge eesmärgi: olla tunnustatud tõelise Euroopa ülikoolina, pakkudes avatud, lõimitud ja piirideta keskkonda tipptasemel õppe- ja teadustööks, samuti võimaldades üliõpilastele ja töötajatele vaba liikumist võrgustikus osalevate asutuste vahel.

Viis tippülikooli soovivad pakkuda kõrgkoolide rolli ümberhindamiseks uute teadus- ja kõrgharidusstandardite abil pikaajalisi lahendusi.

Tartu Ülikoolis juhib koostööd U4-võrgustikuga arendusprorektor Erik Puura. Puura sõnul on Tartu Ülikoolil uhke tunne, et U4 ülikoolid on kutsunud meid osalema Euroopa ülikoolide võrgustikus.

„Meil on oma tugevatelt partneritelt palju õppida, samas saame nn uue Euroopa parima ülikoolina anda kindlasti ka ise suure panuse,“ rääkis ta ning lisas, et Uppsala, Gröningeni, Göttingeni ja Genti ülikool on teinud U4 nime all väga tihedat koostööd juba pikka aega.

„Võib öelda, et Tartu Ülikooli rahvusvahelistumine jõuab uude ajajärku, hakates suurendama meie üliõpilaste rahvusvahelise mobiilsuse võimalusi, toetab teaduskoostööd ning seob meid senisest palju tugevamini Põhjamaade ning Kesk- ja Lääne-Euroopaga,“ tõdes Erik Puura.

Euroopa ülikoolide projektitaotluste voor kuulutatakse eeldatavalt välja juulis ja taotluste esitamise tähtaeg määratakse 2019. aasta algusse.

Lisainfo: Erik Puura, Tartu Ülikooli arendusprorektor, 506 9882, erik.puura [ät] ut.ee

 Esmaspäeva, 25. juuni ennelõunaks oli Tartu Ülikooli eestikeelsete õppekavade alusel õppimiseks esitatud kokku üle 3600 sooviavalduse. Enim tunnevad üliõpilaskandidaadid huvi arsti- ja õigusteaduse ja informaatika vastu.

Avaldusi kõrghariduse esimesse astmesse ja magistriõppesse kandideerimiseks saab esitada 1. juuli südaööni sisseastumise infosüsteemis SAIS. Kui peaks juhtuma, et tehnilistel põhjustel ei ole SAIS-is avaldust esitada võimalik, võib selle tuua ülikooli kohapeale Tartus (Jakobi 2–114), kolledžitesse Pärnus, Viljandis või Narvas, samuti Tallinna esindusse. Lisaks peaksid kohapeale tulekuga arvestama need, kellel ei kajastu SAIS-i avaldusel kõik vajalikud õppetulemused ja haridusandmed.

Vastuvõtutingimused on Tartu Ülikoolis õppekavati erinevad. Nii arvestatakse kõrghariduse esimeses astmes ligikaudu poolte õppekavade puhul erialakatse tulemust, osa õppekavade puhul riigieksamite tulemust või lõputunnistuse hinnet ning osa õppekavade puhul läheb arvesse nii riigieksami kui ka erialakatse tulemus. Magistriõppesse kandideerimisel arvestatakse eelmise õppeastme või eeldusainete keskmist hinnet, lõputöö või lõpueksami hinnet või sisseastumiseksami tulemust. Täpsed vastuvõtutingimused on kirjas iga õppekava kirjelduse juures sisseastumiveebis.

Vastuvõtt toimub üldjuhul paremusjärjestuse alusel. Mõnel õppekaval on kõrghariduse esimeses astmes kehtestatud 80 punkti lävend. See tähendab, et kõik kandidaadid, kes on saanud vastuvõtutingimuste täitmise tulemusel vähemalt 80 punkti, võetakse ülikooli vastu ja neile on õppekoht tagatud. Samuti võivad ülikooli sissesaamises olla enamiku õppekavade puhul kindlad need, kes sooritasid 24. märtsil akadeemilise testi vähemalt 65 punktile. Täpne õppekavade loetelu, kuhu testi tulemustega sisse saab, on kirjas akadeemilise testi kodulehel.

Olulisimad tähtajad vastuvõtuperioodil on järgmised:

• 20. juunist 1. juulini (k.a) avalduste vastuvõtt SAIS-is
• kuni 11. juulini kestavad sisseastumiseksamid
• 13. juulil avaldatakse vastuvõetute esmased nimekirjad
• 16. juuliks tuleb vastuvõetuil kinnitada oma õppima tuleku soov

Tartu Ülikool pakub Eesti kõige laiemat valikut erialasid ja kõige laiapõhjalisemat õpet, mis vastab ka nõudlikuima üliõpilaskandidaadi eeldustele ja ambitsioonidele. Kõrghariduse esimesel astmel saavad tulevased üliõpilased valida 53 ja magistriõppes 48 õppekava vahel. Sügisel alustab ülikooli seinte vahel õpinguid üle 3800 uue üliõpilase.

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teise astme vaste on magistriõpe.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Viimaseid päevi saab esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS avaldusi kõrghariduse esimese astme ja magistriõppe eestikeelsete õppekavade alusel Tartu Ülikooli kandideerimiseks. Täna hommikuks on esitatud juba üle 7100 avalduse.

Nagu ka varasematel aastatel, tunnevad kõrghariduse esimese astme päevaõppesse kandideerijad enim huvi arstiteaduse vastu. Sessioonõppes on kõige rohkem avaldusi esitatud koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekavadele. Magistriõppes soovitakse enim õppida päevaõppes õigusteadust ja sessioonõppes turundust ja finantsjuhtimist.

Vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul esitatakse viimastel päevadel avaldusi kindlasti rohkem. „Paljud kandidaadid, kes peavad lisama avaldusele kirjaliku eksamitöö, kasutavad nädalavahetust sellele viimase lihvi andmiseks,“ kommenteeris Kaldma.

Kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik SAIS-is avaldust esitada, saab paberavalduse esitada ülikoolis kohapeal Tartus (Jakobi 2–114), kolledžis Pärnus, Viljandis ja Narvas või esinduses Tallinnas. Samuti peavad kohapeale tulema need, kelle SAIS-i avaldusel ei kajastu kõik vajalikud õppetulemused ja haridusandmed.

Tuuli Kaldma pani kandidaatidele südamele, et kõik lisadokumendid ja kirjalikud eksamitööd jõuaksid ülikooli hiljemalt avalduste vastuvõtu lõppemisele järgneva tööpäeva jooksul. „Just avalduse viimasel minutil esitajad peaksid olema valmis esmaspäeval kiiresti reageerima, kui on vaja täiendada avalduse infot või haridusandmeid,“ lisas Kaldma.

Vastuvõtuperioodi olulisimad tähtajad:

• avalduste vastuvõtt SAIS-is lõpeb 1. juulil kell 23.59.
• 2. juulil kella 16.00ni on võimalik tuua ülikooli lisadokumente
• kuni 11. juulini toimuvad sisseastumiseksamid
• 13. juulil avaldatakse vastuvõetute esmased nimekirjad
• 16. juuliks tuleb vastuvõetuil kinnitada oma õppima tuleku soov
• 19. augustil lõpeb vabade õppekohtade täitmine

Tartu Ülikool pakub Eesti kõige laiemat valikut erialasid ja kõige mitmekülgsemat õpet, mis vastab ka kõige nõudlikuma üliõpilaskandidaadi eeldustele ja ambitsioonidele.

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teise astme vaste on magistriõpe.

Kõrghariduse esimesel astmel saavad tulevased üliõpilased valida 53 ja magistriõppes 48 õppekava vahel. Sügisel alustab ülikooli seinte vahel õpinguid üle 3800 uue üliõpilase.

Rohkem infot Tartu Ülikooli sisseastumise kohta on TÜ sisseastujate veebis ja SAIS-is.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Kaks aastat tagasi sai Tartu Ülikoolis kokku seltskond täiskasvanud õppijaid, kes soovisid omandada oma senise eriala kõrvale veel ühe, kutseõpetaja ameti, et anda oma oskusi tulevikus ka teistele edasi. Kursus, kus on üliõpilasi nii kahekümnendates kui ka viiekümnendates eluaastates, on hoidnud üksteist nalja ja naeru abil rajal kibedaimatelgi aegadel.

Et pere ja täiskohaga töötamise kõrvalt on ülikoolis käia raske, aimasid kõik need, kes kandideerisid 2016. aasta suvel Tartu Ülikooli kutseõpetaja erialale – nad teadsid, et neil tuleb hakata üle kolme nädala käima Tartus loengutes. Ent kuna selgus, et isegi kogu vaba aeg kulub palehigis õppimisele, pole olnud ka loobumismõtted neile võõrad, tunnistavad paljud selle kursuse üliõpilased.

Mariliis Õunapuu astus ülikooli 33-aastaselt ja arvas, et kaugõpe mahub tema töö ja eraelu kõrvale. Tegelikkus osutus aga hoopis karmimaks ja ta tõdeb nüüd, et rasketel hetkedel on just kursusekaaslased innustanud teda jätkama. „Siiamaani oleme koos tulnud, järelikult saame koos hakkama ka edaspidi! Ühine trots ei lase katkestada,“ sõnas ta. „Pealegi, pärast esimest aastat hakkas selline elu tavalisena tunduma. Liikumine mitme linna vahel ja pidev kodutööde kirjutamine on muutunud juba nii harjumuspäraseks, et kui see puuduks, ei oskaks ma vist oma üleliigse ajaga midagi peale hakata.“

See, kuidas täiskasvanud õppijad oma õpingute ajal pinnal püsimisest räägivad, näitab, et kõike üdini tõsiselt võttes ülikoolis vastu ei peaks. Iisaku Muuseumi direktorina töötav Mari Oolberg otsustas 46-aastaselt, et tahab täiendada oma teadmisi kutseõpetaja erialal. Nii kujutles ta, et käib korra kuus ülikoolis justkui täienduskoolitusel ja läheb õhtuti kursusekaaslastega peole. „Isegi peenema linnakleidi ostsin endale,“ meenutab ta muigega. Tegelikkuses tuli hoopis õppida ja õppida. „Kleiti pole ma õppesessioonide ajal kordagi selga saanud – ikka pükstes jooksen siia-sinna, et jõuaksin ühest õppehoonest teise. Õhtuti olen küps nagu ära muditud avokaado.“

Kutseõpetajate kursus Pirogovi platsil. Foto: Mario Kalmus

Mari Oolberg tõdes, et õpingud on teda mugavustsoonist välja kiskunud ning tänu sellele on ta mõistnud, et jaksab ja oskab veel õppida. „Selgub, et kuigi aeg on edasi läinud, on võimalik end kokku võttes aju uuesti täisvõimsusel tööle panna. Teadmised lisavad ka enesekindlust. Olen suutnud oma uute teadmistega tööl ja ühiskondlikus elus palju paremini hakkama saada,“ rääkis ta.

Kutseõpetajate kursus on ühiselt muu hulgas tegelenud sellega, et tulla toime kodutööde kuhja ja eksamiteks valmistumisega. Näiteks tehti koos kodutööde tabel, et kellelgi ükski tähtaeg ei ununeks.

„Üks vahvamaid tegevusi oli ühisõppimine Püssirohukeldris esimesel semestril enne sotsioloogiaeksamit. Meil tekkisid oma „lektorid“, kõik kordamisküsimused harutati maakeeles lahti ja toodi elulisi näiteid,“ meenutab Alvar Soome, kes astus ülikooli oma 40. sünnipäeval.

Kui kodutööd tehes kiilub mõte täiesti kinni, saavad kursusekaaslased nõu ja tuge ühisest Facebooki-grupist. „Seal on ikka ja alati lõbus, sest nalja saab ju teha ka pisarad silmis,“ sõnas Mariliis Õunapuu.

Pepe Sussen (vasakult), Ilmar Ronk ja Alvar Soome juuksurite näidistunnis. Foto: Kaire Kollom-Vahtra

Kui tulevased kutseõpetajad, kellest mõni on sel alal töödki alustanud, veedavad taas Tartus Salme tänava õppehoones pika päeva loengutel, on toidukullerid juba harjunud, et pühapäeval võib sealt tulla tellimus paarikümnele pitsale. See kosutus aitab pingelise päeva vastu pidada ja loengus jagatakse pitsat õppejõududelegi.

Neid täiskasvanud õppijaid, kel elukogemust küllaga, eristab värskelt gümnaasiumipingist tulnuist julgus enda eest seista ja ebamõistlike reeglite vastu argumenteeritult protestida. „Kui õpiülesanne vajab kriitikat, siis ega keegi meist end tagasi ei hoia,“ tunnistas Mari Oolberg. „Oleme selles eas, et teame, et ainult silitamise ja kiitmisega kuhugi ei jõua – korralik ja hea kriitika, mis ei solva, tuleb alati kasuks.“

See lõbus seltskond käib ühist haridusrada veel ühe aasta, kuid juba kaks esimest õppeaastat on teinud neist ilmselgelt sõbrad kogu eluks. 39-aastaselt üliõpilaseks saanud Kaire Kollom-Vahtraütles, et tema on leidnud endale ülikoolist lausa hingesugulased.

„Luurele läheksin selle kambaga küll,“ on 27-aastaselt uuesti ülikooli astunud Triinu Kabel veendunud. „Kuigi ... peab tõdema, et ilmselt me astuks ikkagi miini otsa, aga kindlasti naerdes.“

„Meil on armas kursus ja kuigi ootan kooli lõpetamist, jään seda kampa igatsema,“ tõdes ka Mari Oolberg. Ta ei jätnud kasutamata võimalust visata kursusekaaslastele vimkat: „Kuigi nad alati polegi nii lahedad ja toredad ning mõni on kõvasti targem ja ilusam kui mina, siis … noh, nad on nagu oma pere – ilma nendeta ei saa.“

„Eelkõige peaks täiskasvanud õppijaid innustama see, et kaotada ei ole midagi. Samas peab arvestama, et ajakulu on suur ja niisama läbi lennelda ei ole võimalik. Tuleb endale nõuded selgeks teha ja arvestada sellega, et kohal käimine on rangelt soovituslik. Mõne aine puhul pole teisiti võimalik ainepunkte kätte saadagi.“ 
Triinu Kabel, astus Tartu Ülikooli 27-aastaselt

„Mind aitas kursus ja õppejõud Liina Lepp. Päris kindlasti avanes mul „viitamisesilm“. See oli nagu filmis: istusin külmunud tursa näoga ja üritasin aru saada, mida peab tegema. Liina oli minuga maailma kõige kannatlikum, aga samas järgijätmatum ja siis äkki ... sain aru, mitte ideaalselt, aga ma tean, mida peab tegema. Ma olin tänulik ja uhke.“
Mari Oolberg, astus Tartu Ülikooli 46-aastaselt

„Toetust olen saanud oma töökaaslastelt ja sellelt ägedalt kursuselt, kellega ma koos seda teed käin. Kui on ikka raske hetk, siis ollakse alati toetavad ja innustavad – me saame hakkama ja lõpetame selle kursuse koos. Eriti toetav on tugi kodutööde puhul. Vahel ma vaatan tööjuhendit ja mõte lihtsalt ei hakka jooksma. Siis ongi hea küsida mõnelt kursusekaaslaselt, kuidas tema sellest aru saab, ja ühiselt rääkides hakkab endal samuti mõte õiges suunas jooksma.“
Inga Paide, astus Tartu Ülikooli 36-aastaselt

„Ülikooliõpingutest olen saanud teadmised ja enesekindluse, uue töökoha ja uued sihid. Pealegi on meil vahva kursus: palju uusi, huvitavaid ja kasulikke suhteid, sest koos on kõigi vajalike erialade spetsialistid.“
Mariliis Õunapuu, astus Tartu Ülikooli 33-aastaselt

„Ülikooliõpingud on andnud mulle võimaluse tunda enda üle uhkust, et olen suutnud nii palju juba saavutada. Veel on ülikool andnud mulle suurepärase toetava kursuse kujul palju häid sõpru, kellel igaühel on elus omad kogemused nii erialaliselt kui ka eluliselt. Neilt õppida, samas kuulata konstruktiivset kriitikat ja neile vahel toetuda on olnud hea võimalus.“
Klaarika Siliksaar, astus Tartu Ülikooli 41-aastaselt

„Eks on olnud raske, aga mitte midagi sellist, millega ma hakkama ei saaks. Vahepeal on tunne, et ei jõua, ja tekib trots, aga kui semester saab jälle läbi, on hea tunne ning tagasi mõeldes polnudki asi nii hull. Kõik on peaaegu nii, nagu arvasin ees ootavat, ja ma ei kahetse oma otsust grammivõrdki. Praegu tagasi mõeldes oleksin tahtnud selle tee varem ette võtta, kuid samas sattusin nii toredale kursusele.“
Edith Rozentov, astus Tartu Ülikooli 21-aastaselt

„Kui eelnevast koolist on möödas omajagu aastaid, siis loomulikult võib olla esialgu raske ennast uuesti õppimisega harjutada. Aga sa saad hakkama!“
Annika Suur, astus Tartu Ülikooli 41-aastaselt

„Rasketel hetkedel on innustanud mind õppima jääma meie tore kursus ja ma ei tahaks neist lahkuda. Kui tunnen, et ka teistel on samasuguseid probleeme mõne koolitööga ja kiire, siis saan sellest tuge – kui teised jaksavad, jaksan ka mina.“
Anneli Pevgonen, astus Tartu Ülikooli 51-aastaselt

„Kõige suurepärasem asi, mille ülikooliõpingud on kaasa toonud, on meie kursus, need inimesed, nende elukogemus, jutud, teine vaade kogu maailmale. Väga mõnus.“
Alvar Soome, astus Tartu Ülikooli 40-aastaselt

„Algul tundus 55-aastaselt kõrghariduse omandamine lootusetult hiljaks jäänud ettevõtmine, aga kus on kirjas, et vanainimene ei või ülikooli astuda? Võib küll, kui tahab, elukestev õppe ikkagi.“
Ene Põllupüü, astus Tartu Ülikooli 55-aastaselt

„Mitte kunagi pole liiga hilja alustada. Ja alati peab julgema küsida. Mina arvan, et kui midagi väga tahta, siis saab kõigega hakkama. Aga kindlasti peab kooli jaoks aega võtma. Mütsiga lööma pole mõtet tulla!“
Vivian Kartsepp, astus Tartu Ülikooli 35-aastaselt

„Olen saanud juurde väga palju uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi. Kõige suurepärasemaks võin lugeda aga meie kursuse. Siiani ei ole mul õpingute ajal olnud nii vägevat kursust ega klassi, kui mul praegu on.“
Teele Vahtra, astus Tartu Ülikooli 22-aastaselt

„Panen kõikidele tudengitele südamele: seiske oma õiguste eest! Kui midagi ei meeldi, siis võta sõna ja tee muudatuste kohta ettepanekuid. Ilma selleta ei muutu midagi paremaks.“
Kaire Kollom-Vahtra, astus Tartu Ülikooli 39-aastaselt

„Unusta ära, et sa oled täiskasvanu. Saa üle eneseuhkusest. Kindlasti mine ja õpi! Sa saad hakkama!“
Pepe Sussen, astus Tartu Ülikooli 38-aastaselt

„Kursus on meil sigavinge!“
Keio Kaarlõp, astus Tartu Ülikooli 19-aastaselt

 Tartu Ülikooli rahvusvahelises suveülikoolis on juuli algusest augusti lõpuni kavas 11 programmi, mille teemad ulatuvad kultuurisemiootikast ja keeleõppest kaitsepoliitikani. Iga-aastaste traditsiooniliste programmide kõrval saab tänavu osaleda kahes uues programmis: „Lähis-Ida ja Aasia: sarnasused ja erinevused“ ning „Haridusuuendused kiire tehnoloogilise innovatsiooni ajastul“.  

Aasia ja Lähis-Ida teemadele pühendatud suveülikool on mõeldud nii rahvusvahelistele kui ka Eesti üliõpilastele, et tuua kokku Aasia-huvilised kõikidelt kontinentidelt ning soodustada uute teadmiste omandamist multikultuurses klassiruumis. „On äärmiselt vajalik tuua akadeemiline mõttevahetus neist piirkondadest Tartu Ülikooli, kaasates eri kultuuridest pärit õppijaid ja lektoreid, kelle perspektiivid ning akadeemiline taust rikastavad üksteist,“ kommenteeris TÜ Aasia keskuse juht Elo Süld. Ta lisas, et ühtlasi on tänavune suveülikool hea võimalus teavitada huvilisi 2019. aasta sügisel algavast Aasia-teemalisest magistriprogrammist.

Rahvusvahelise suveülikooli peaspetsialisti Laura Roobi sõnul oli kandidaatide seas äärmiselt populaarne programm „Haridusuuendused kiire tehnoloogilise innovatsiooni ajastul“, kuhu esitati esimesel toimumisaastal üle 90 avalduse. „Selline huviliste hulk näitab, kui aktuaalne ja vajalik on see teema peale Eesti ka mujal maailmas,“ lisas Roop.

Suveülikooli tuleb sel aastal Eestisse õppijaid ligikaudu 30 riigist üle maailma. Esindatud on näiteks Luksemburg, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Soome, Kanada, Malaisia, Jaapan, Hiina ja Hong Kong.

Tänavu sai Tartu Ülikooli suveülikoolis õppimiseks stipendiumi 27 osalejat. Neist 20 pälvis Välisministeeriumi arengukoostöö stipendiumi ning seitse SA Archimedese „Riikliku välisriikide üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude stipendiumide“ programmi stipendiumi. Stipendiaadid on pärit USA-st, Ukrainast, Venemaalt, Hiinast, Albaaniast, Iraanist, Gruusiast, Moldovast ja Valgevenest. Lisaks on Saksamaalt pärit osalejatele toeks Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) stipendiumiprogramm „Go-East“.

Stipendiumite toel on võimalik läbida programmid „Sotsiaalne dimensioon: Eesti ärikeskkond ja Euroopa ning Venemaa suhted“, „Sotsiaalne dimensioon: Euroopa ning Venemaa suhted ja Balti regionaalne julgeolek“, „Haridusuuendused kiire tehnoloogilise innovatsiooni ajastul“, „Juri Lotman ja kultuurisemiootika“ ja „Eesti keel inglise keele baasil“.

Tartu Ülikooli rahvusvaheline suveülikool tähistab 2018. aastal 20. sünnipäeva. Esimest korda korraldati rahvusvahelised suvekursused 1998. aastal ning sellest ajast alates on suveülikool olnud üks võimalus tutvustada Tartu Ülikooli õppe- ja teadustegevust õppijatele väljastpoolt Eestit.

Lisainfo: Laura Roop, Tartu Ülikooli rahvusvahelise suveülikooli peaspetsialist, 5349 0995, laura.roop [ät] ut.ee

Ka sul on ülikooli astumise avaldus esitatud? Paljudel erialadel pole sisseastumise maraton sellega veel lõppenud, vaid tuleb minna ka eksamitele. Siin on kaheksa kasulikku soovitust, kuidas näidata ennast sisseastumiseksamitel kõige tugevamast küljest. 

1. Tutvu õppekavadega.

Tulevane tudeng peab teadma, mida ta õppima tuleb. Igal õppekaval on oma sisseastumistingimused. Mõnel erialal tuleb sooritada akadeemiline test, mõnel erialakatse ja mõnel erialal vestled sisseastumiskomisjoniga. Uuri oma soovitud õppekava sisseastumistingimusi ja võimaliku eksami nõudeid ning anna endast kõik, et suudaksid need täita.

2. Ole kursis Eestis ja maailmas toimuvaga.

Loe ajalehti, vaata uudiseid ja jälgi päevapoliitikas toimuvat. Ükskõik, milline on sind huvitav õppekava, lai silmaring tuleb igal pool kasuks. Kuid ära pelgalt jälgi uudiseid, vaid mõtle kaasa ja kujunda oma seisukoht. Ära karda ka oma arvamust avaldada!

3. Mõtle läbi oma tugevad ja nõrgad küljed.

See punkt meenutab küll soovitust, mida jagatakse siis, kui hakkad töövestlusele minema, kuid see kehtib ka sisseastumiseksamitel. Komisjonile meeldib, kui kandidaat teab, mis vajab tema juures arendamist, osates samas esitleda oma tugevaid külgi.

4. Mõtle läbi oma erialaeelistused.

Komisjon tahab kindlasti teada, miks sa soovid õppida just seda eriala. Mõtle rahulikult läbi vähemalt kolm põhjust, miks sa tegid selle valiku, sest see näitab, kui motiveeritud sa oled.

5. Sõnasta oma tulevikueesmärgid.

Mõtle juba kaugemale tulevikule ja sõnasta eesmärgid, mida soovid saavutada nii õpingute ajal kui ka vilistlasena. Veel parem, pane need endale ka kirja.

6. Tunne valdkonda.

Loe oma soovitud eriala kirjandust ja tutvu olukorraga tööturul. Vii end kurssi mõne selles valdkonnas tegutseva organisatsiooni või ettevõttega, sirvides nende veebilehti. Nii on sul rohkem infot sellel alal töötamise eripära ja võimaluste kohta.

7. Loe läbi soovitatud erialakirjandus ja varu aega kodutööks.

Kui sinu õppekavale kandideerimiseks on esitatud soovituslik erialakirjandus, siis tasub need teosed ka päriselt läbi lugeda. Tihti võib vestlus komisjoniga ollagi just nende teoste põhjal. Kui aga ülikooli astumiseks tuleb teha kodune töö või kirjutada essee, siis ära jäta seda viimasele minutile ja mõtle kirjapandu hoolega läbi. Järgneva vestluse õnnestumine võib sõltuda suuresti just sellest, mida oled kirjutanud kodutöös.

8. Koosta ja võta kaasa oma portfoolio.

Eelkõige loovate õppekavade puhul tuleb kasuks (või on lausa nõutav), kui saad komisjonile tutvustada, milline on sinu senine kokkupuude selle valdkonnaga. Näiteks ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava alusel ülikooli kandideerides soovitame kokku koguda kõik artiklid, mille oled kirjutanud koolilehte või muudesse väljaannetesse. Vormista need portfoolioks, mida komisjon saab sirvida, sest see annab sealsetel sisseastumiseksamitel lisapunkte.

Loodame, et nendest soovitustest on abi ja su sisseastumiseksamid kulgevad edukalt.

Head põrumist!

Tänavu «Ajujahi» konkursil teise koha saanud Biofire on loodussõbralik ja peaaegu lõhnatu süütegeel, mis muudab tule süütamise lihtsaks nii ahjus kui ka grillil. Toote arendamisse on kaasatud ka TÜ teadlased ja üliõpilased.

Idee sellist geeli toota tekkis Biofire OÜ osanikul Urmas Habakukel. Ühel talvisel hommikul, kui olid ära põletatud kõik linnalehed ja süüte­kuubikud, võttis kaminas tuld hoopis lapse visatud šokolaadipaber, mis süttis järsku, sulas ja süütas vaevata kõik puud. Selle peale mõtleski mees, et olemas võiks olla aasta ringi kasutatav toode, mis sobiks ahju tule tege­miseks ja grilli süütamiseks.

Biofire on süütegeel, mis on loodust, ohutust ja tervist silmas pidav alternatiiv süütevedelikele, -kuubikutele ja teistele süütamiseks mõeldud materjalidele. Toodet saab kasutada nii kodustes kui ka tööstuslikes tingimustes. Geeli põlemisel ja selle tagajärjel ei teki jääke, toidule ei jää kõrvalmaitset ning sihtotstarbelisel kasutamisel on geel 100% ohutu.

Loe edasi ajakirja UT kodulehelt https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2788

Pühapäeval lõppes avalduste vastuvõtt Tartu Ülikooli eestikeelsete õppekavade alusel õppima kandideerimiseks. Koos kevadise vastuvõtuga ingliskeelsete õppekavade alusel esitati Tartu Ülikooli kõikidel õppeastmetel õppimiseks kokku 12062 avaldust. Sügisel oodatakse Tartu Ülikooli kõikides õppeastmetes õppima ligikaudu 4000 uut üliõpilast.

Kõrghariduse esimesse astmesse esitati 8139 avaldust, magistriõppes edasiõppimiseks 3527 avaldust ja doktoriõppesse astumiseks 396 avaldust.

„Kõrghariduse esimesel astmel on viimastel aastatel kõige rohkem avaldusi esitatud arstiteaduse õppekavale ja magistriõppes soovitakse konkurentsitult enim õppida infotehnoloogiat,“ kommenteeris Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma.

Arstiteaduse õppekavale esitati 634 avaldust, järgnevad informaatika (497 avaldust) ja õigusteadus Tartus (350 avaldust). Magistriõppes õppimiseks esitati enim avaldusi kolmele IT-õppekavale: eestikeelse õppekava infotehnoloogia mitteinformaatikutele alusel õppimiseks 330 avaldust, tarkvaratehnika õppekava alusel õppimiseks 273 avaldust ja ingliskeelse informaatika õppekava alusel õppimiseks 210 avaldust. Doktoriõppes esitati enim avaldusi informaatika ja majandusteaduse õppekavade alusel õppimiseks.

Suurimad konkursid olid koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekaval, kus ühele õppekohale kandideerib 9,7 soovijat, eripedagoogika õppekava konkursil on 9,6 soovijat kohale ning ingliskeelse arstiteaduse õppekava konkursil on 8,1 soovijat kohale.

Kuna paljudel Tartu Ülikooli esimese astme õppekavadel on kehtestatud vastuvõtulävend ehk punktisumma, mille ületamine tagab kindlasti vastuvõtu, on 1474 tudengikandidaati juba praeguseks taganud endale õppekoha. Ülejäänud kandidaatidel tuleb sõltuvalt valitud õppekavast sooritada sel või järgmisel nädalal sisseastumiseksam või kandideerida riigieksami tulemuste alusel.

Tartu Ülikool avaldab vastuvõetute esmased nimekirjad 13. juulil ja hiljemalt 16. juulil tuleb vastuvõetuil kinnitada oma õppima tuleku soov. Vabanenud õppekohti täidetakse jooksvalt kuni 19. augustini.

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teise astme vaste on magistriõpe ja kolmanda astme vaste doktoriõpe.

Tartu Ülikool kuulub ainsa Baltimaade ülikoolina maailma 1,2% parimate ülikoolide hulka (QS University Rankings). TÜ pakub Eesti kõige laiemat valikut erialasid ja kõige mitmekülgsemat õpet, mis vastab ka nõudlikema üliõpilaskandidaadi eeldustele ja ambitsioonidele.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli arstiteadlased osalesid rahvusvahelise ortopeede ühendava HypOrth konsortsiumi töös, mille tulemusena arendati välja uudsed ortopeediliste liigeseasendusproteeside materjalid. Need vähendavad patsientidel tulevikus operatsioonijärgset infektsiooniriski ja implantaadi irdumise tõenäosust.

TÜ kliinilise meditsiini instituudi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja, ortopeedia professor Aare Märtson selgitas, et Tartu Ülikooli teadlased vastutasid viis aastat kestnud projektis analüüsimaterjali kogumise ja andmebaasi loomise eest. “Tegime koostööd Saksamaal asuva Magdeburgi Ülikooli kliinikumi ja Tartu Ülikooli kliinikumi arstidega. Koostöös koguti kliinilised proovid ja operatsioonimaterjalid rohkem kui 400lt patsiendilt, kellele paigaldati puusa- või põlveliigest asendav protees. Samuti viisime läbi kõikide uuringus osalenud patsientide geeniuuringud,” rääkis Märtson.

TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituudi patofüsioloogia osakonna juhataja, patofüsioloogia professor  Sulev Kõks selgitas, et geeniuuringute tulemusena tuvastasid ülikooli teadlased geenid ja geneetilised variandid, millel on oluline tähendus implantaadi irdumise tekkes. “Näitasime, et patsientidel, kes kannavad teatud geenivariante, on teatud tüüpi implantaadi püsimise eluiga rohkem kui kaks korda väiksem. Selline teadmine aitab kaasa personaliseeritud arstiabile liigeste proteesimisel. Tulevikus on võimalik tuvastada biomarkerid, mis prognoosiksid liigesproteesidega seotud tüsistusi ja aitaksid arstil välja valida patsiendile sobivaima proteesi,” sõnas Kõks.

Juuni lõpus toimus Saksamaal, Magdeburgis HypOrth konsortsiumi lõppkohtumine. Konsortsiumi töös osales kaheksa partnerit kuuest riigist: lisaks kliinilistele partneritele Saksamaalt ja Eestist olid projekti kaasatud Taani, Poola, Ungari, Šveitsi ja Hispaania teadlased. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnast osalesid projektis kliinilise meditsiini instituudi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku ning bio- ja siirdemeditsiini instituudi patofüsioloogia osakonna töötajad.

Lisainfot leiab HypOrthi projekti kodulehelt.

Lisainfo:
Aare Märtson, TÜ kliinilise meditsiini instituudi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja, 731 8280, aare.martson [ät] ut.ee
Suleb Kõks, TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituudi patofüsioloogia osakonna juhataja, 737 4371, sulev.koks [ät] ut.ee

Patendi taotlemine on aeganõudev ja kallis, kuid selle saamine tähendab teadlase tööle suurt tunnustust. Just sellepärast tasub olla taotlusprotsessi eripäraga kursis. Nii ei ole tarvis ka hiljem tegematajätmisi kahetseda.

Kas leiutisele või ideele on võimalik patent võtta või mitte, selle analüüs algab koostööst. Tartu Ülikoolis on selles küsimuses hea partner tehnoloogiasiirde töötaja. Korrektne asjaajamine on teadlasele garantii, et saadud patent on vettpidav. Samuti toob tulu patenditud leiutise CV-sse lisamine.

Patenditaotlusi ja patente arvestatakse ülikoolile baasfinantseerimise määramisel, kuid see üksi ei ole põhjus, miks taotleda uutele tehnoloogilistele lahendustele patenti. See aitab ka suurtel välisettevõtetel TÜ teadlasi üles leida, et just neilt teadus- ja arendustööd tellida.

Loe edasi ajakirja UT kodulehelt https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2825

Palju õnne ja tere tulemast ülikooliperre! Enne, kui hakkad täiel rinnal suve nautima, tee veel üks oluline samm ja kinnita, et tuled ülikooli õppima. Anname sulle selleks mõne soovituse.

• Sellest, et oled ülikooli sisse saanud, annab märku SAIS-is avaldusele lisatud tunnus „vastuvõetav“. Sulle saadetakse selle kohta SAIS-ist ka e-kiri, kuid meie ülikoolis ei saa tagada, et see sinuni jõuab. Seepärast hoia oma avaldusel SAIS-is silm peal.
• Õppima tuleku pead kinnitama kahe päeva jooksul pärast vastuvõtuotsust.
• Kui sa ei kinnita õppima tulekut tähtajaks, tähendab see, et sa loobud oma õppekohast.
• Kui sa said sisse mitmele õppekohale, siis kinnita õppima tulek oma lemmikõppekaval ja loobu õppekohast, kus sa ei plaani õppima asuda. Sul on palju kaaskandideerijaid, kes ootavad pikisilmi võimalust pingereas ülespoole tõusta ja saada ülikoolilt kinnitus sissesaamise kohta.
• Õppima tuleku saad vajaduse korral kinnitada mitmel õppekaval. Arvesta ainult sellega, et iga uus õppima tuleku kinnitus tühistab eelmise. Seega võid olla kindel, et kui kõrgkool, kuhu soovid õppima asuda, avaldab oma vastuvõetute nimekirjad hiljem kui see kõrgkool, kuhu oled juba sisse saanud, saad oma valikut alati muuta.
• Õppima tuleku kinnitamine ei tühista sinu teisi avaldusi, millel on tunnus „kandideeriv“ ja mis ootavad vastuvõtuotsust.
• Vabaks jäänud õppekohti täidame ülikoolis 19. augustini.
• Kui sul ei õnnestu SAIS-is oma õppima tulekut kinnitada (sa ei saa SAIS-i sisse logida vms), siis võta esimesel võimalusel ühendust Tartu Ülikooli vastuvõtutalitusega aadressil sisseastumine [ät] ut.ee või telefonil 737 5625.
• Veel täpsemalt saad õppima tuleku kinnitamisest lugeda https://www.ut.ee/sisseastumine/vastuvoetud

Kui oled õppima tuleku kinnitanud (SAIS-is on avalduse staatus sel juhul „tuleb õppima“), siis polegi sul enne õppeaasta algust vaja midagi muud teha.

Septembri alguses immatrikuleerime sind Tartu Ülikooli üliõpilaseks ja 3. septembril ootame sind õppeaasta avaaktusele. Loe kindlasti ka infot uuele üliõpilasele ja tutvu Tartu tudengieluga.

Täna said Tartu Ülikooli vastuvõtmise otsuse teada 3024 kõrghariduse esimese astme üliõpilaskandidaati, kellel tuleb hiljemalt esmaspäeval, 16. juulil kinnitada, et nad asuvad õppima. Alates 17. juulist vastu võetud üliõpilaskandidaadid peavad õppima tuleku kinnitama kahe päeva jooksul.

Enne tänast võisid olla ülikooli sissesaamises kindlad need 567 kandidaati, kes olid sisseastumisel täitnud mõne vastuvõtu eritingimuse, näiteks sooritanud kevadel akadeemilise testi vähemalt 65 punktile või saavutanud riiklikul või rahvusvahelisel olümpiaadil väga häid tulemusi.  Lisaks on vastu võetud kandidaatide seas 630 gümnaasiumi medaliga lõpetanut.

Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja professor Tõnu Lehtsaar rõõmustas, et Eesti parim ülikool saab minna uuele õppeaastale vastu taas parimate üliõpilastega. „Elus on nimekirju, millesse sattumisest pole meil tavaliselt sooja ega külma. On ka nimekirju, kuhu sattumist tuleks vältida. Edunimekirjad on aga need, kus tahame oma nime näha,“ mõtiskles Lehtsaar ning saatis värsketele üliõpilastele oma palavad õnnitlused.

Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma tuletab kandidaatidele meelde, et nad suures ülikooli sissesaamise rõõmus õppima tuleku kinnitamist ei unustaks. Ta täpsustas, et õppekoht tuleb sisseastumise infosüsteemis SAIS kinnitada hiljemalt 16. juulil. „Kui vastuvõtuotsuse saanud kandidaat õppima tulekut tähtajaks ei kinnita, siis pakume vabanenud koha pingereas järgmisele kandidaadile,“ lisas Kaldma.

Üliõpilaskandidaadid saavad kontrollida oma vastuvõtuotsuseid ning kohta pingereas SAISi kasutajakontolt. Lisaks tasub üle vaadata SAISi kontole saadetud teated. „Automaatsed teated avaldustega tehtud toimingute kohta saadetakse ka üliõpilaskandidaadi e-posti aadressile. Kahjuks on igal aastal omajagu juhtumeid, kus kandidaat ei saa vastuvõtuotsust kätte, kuna e-posti aadress SAISis on valesti sisestatud või on teade läinud rämpkirjade hulka,“ lisas Kaldma ja selgitas, et kui kandidaat leiab vastuvõtuteate liiga hilja, siis on tõenäoline, et tema õppekoht on pakutud juba järgmisele kandidaadile ja vastuvõtuotsust ennistada ei saa.

Magistri- ja doktoriõppe vastuvõtuotsuseid on tehtud jooksvalt ning tänaseks on vastuvõtuotsuse teada saanuid 2083, kellest 1482 on õppekoha ka vastu võtnud.

Vastuvõtu käigus vabaks jäänud õppekohti täidetakse kõikides õppeastmes kuni 19. augustini.

Vastuvõetute nimekirjad on avaldatud SAIS-is ja juhiseid, millega peaks õppima tulekut kinnitades arvestama, saab lugeda ülikooli sisseastumisveebis. Uued üliõpilased saavad õppetööd puudutava esmase infoga tutvuda ülikooli kodulehel.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Alates tänasest, 1. augustist 2018 on Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser. Senine rektori kohusetäitja professor Tõnu Lehtsaar andis ülikooli asjaajamise, varad ja dokumentatsiooni Toomas Asserile üle eile, 31. juulil.

Tõnu Lehtsaar ütles dokumente üle andes, et ta tänab kõiki meeldiva koostöö eest. „Rektori töö oleks mõeldamatu ilma toeta. Ma sain kinnitust, et ülikool on tugev ja saab hakkama ka ootamatutes olukordades. Soovin ülikoolile õitsengut,“ ütles Lehtsaar ning lisas, et lähinädalatel plaanib ta aja maha võtta ja puhata.

Professor Toomas Asser avaldas Tõnu Lehtsaarele tema valmiduse eest tulla appi ülikooli juhtima raskel üleminekuajal suurt tänu. „Olen seisnud ülikooli juhtimisele lähedal mõnda aega ja tean, kui suur on see vastutuskoorem.“

Toomas Asser ütles, et ta on juba ette tänulik kogu ülikooliperele, kes aitab organisatsiooni toimimisele ja arengule kaasa. „Rektoriametis alustades on mul kindlustunne, sest tean, et mul on tugev meeskond. Teisest küljest tunnen ka veidi kõhedust, sest võrreldes senise arstitööga kliinikumis on Tartu Ülikool ikka hoopis teistsugune organisatsioon,“ ütles ta.

Tartu Ülikooli senat kinnitas religioonipsühholoogia professori Tõnu Lehtsaare rektori kohusetäitjaks alates 27. detsembrist 2017 pärast rektor professor Volli Kalmu ootamatut surma. Tõnu Lehtsaar naaseb 1. augustil ülikooli töötajate nõustaja – kaplani ametisse personaliosakonnas. Samast kuupäevast jätkab ta ka ülikooli nõukogu liikmena.

Neurokirurgia professor Toomas Asser valiti Tartu Ülikooli rektoriks 26. aprillil 2018. Tema ametiaeg algab 1. augustil 2018 ja kestab viis aastat. Rektori inauguratsioon on 24. augustil.

Ülikooli rektoraadiga liitus 1. augustil ka uus õppeprorektor Aune Valk. Ametis jätkavad teadusprorektor Kristjan Vassil ja arendusprorektor Erik Puura.

Ülikooli nõukogus sai Toomas Asseri asemel liikmeks kardioloogia professor Jaan Eha. Tõnu Lehtsaare rektorikohustuste ajal asendusliikmena nõukogu töös osalenud Irja Lutsar naaseb senati koosseisu.

Lisainfo: Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor, 737 5600, rektor [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli spetsialistid aitavad koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskusega koolitada meedikuid, politsei, prokuratuuri, naiste tugikeskuste ja lastekaitse töötajaid, kes puutuvad oma töös kokku seksuaal- ja lähisuhtevägivalla ohvritega.

Projektijuhi, TÜ naistekliiniku sünnitusabi ja günekoloogia lektori Kai Pardi sõnul on praktikast näha, kui väga on just meedikutele vaja koolitusi seksuaalvägivalla kahtlusega laste vigastuste hindamise kohta. „Seni on selliseid koolitusi pakutud üksikutel kordadel, kuid teadlikkuse kasvades tuntaks lastevastane seksuaalvägivald paremini ära ja sellise vägivalla kahtlusega lapsed saaksid asjatundlikumat abi,“ lisas Part.

Projekti käigus korraldatakse kaks seksuaal- ja lähisuhtevägivalla ohvrite toetamise koolitust. Esimene koolitus on mõeldud töötajatele, kes võivad puutuda kokku seksuaalvägivalda kogenud lapsega, ja teisel käsitletakse ohvrile vajaliku tundliku juriidilise toe küsimusi.

Kai Pardi sõnul on selline koolitamine samm edasi ohvrikesksema abisüsteemi poole, sest seksuaalvägivalla ohvrit mõjutab abi otsimisel üleelatud trauma. „Koolitame projekti käigus ka juriste, et neid oleks edaspidi võimalik suunata ohvri juurde. Ideaalis võiksid nad vajaduse korral nõustada kannatanut kogu järgneva süüteomenetluse vältel,“ lisas Part.

Koolitusprojekti rahastab Justiitsministeerium kuriteoennetuse iga-aastase riikliku toetuse eraldamise kaudu.

Lisainfo: Kai Part, TÜ naistekliiniku sünnitusabi ja günekoloogia lektor, kai.part [ät] ut.ee

26. augustil peetakse Otepääl kaheksas Tartu Ülikooli rektori karika golfiturniir, mille põhivõistluse võitjad saavad peale karika auhinnaks ka rahvusliku lennufirma Nordica reisivautšeri. Eriauhinnana on AS Silberauto pannud hole in one-löögi eest välja sõiduauto Mercedes-Benz A200 kaheaastase kasutusõiguse.

 Kõikide osalejate vahel loositakse veel välja Tartu Ülikooli täiendusõppe kursus võitja vabal valikul. Esimest korda Eestis on ülikooli korraldataval golfiturniiril sedavõrd suur auhinnafond. Otepääl astub võistlusrajale ka 1. augustil TÜ rektori ametisse asunud professor Toomas Asser. 

„Rektori golfiturniir on kujunenud traditsiooniks ja kindlasti üheks hooaja oodatuimaks võistluseks just Tartu Ülikooli vilistlaste hulgas, sest individuaalsele arvestusele lisab põnevust võimalus võistelda oma valdkonna eest,“ rääkis Tartu Ülikooli torakaalkirurgia dotsent Tanel Laisaar, kes on võistluse korraldustoimkonna liige ja osalenud ise peaaegu kõigil rektori karika turniiridel.

Laisaare sõnul peavad ka Tartu Ülikooliga mitteseotud golfimängijad seda turniiri väga ihaldusväärseks. „Sel aastal on lisaboonuseks hole in one-auhind. Autot ei ole siiani Eestis veel golfivõistlusel võidetud, ehk siis õnnestub seekord,“ avaldas ta lootust.

Turniiri eesmärk on tuua kokku Tartu Ülikooli ja golfi vastu huvi tundvad inimesed, et veeta heas seltskonnas sportlik pühapäev ning tutvuda uue rektori professor Toomas Asseriga. Osalejate jaoks on võistlus ühtlasi hea koht, kus arendada ja luua koostöösuhteid.

„Igal aastal augustikuus toimuv golfiturniir pakub hea võimaluse propageerida ülikoolipere liikmete liikumisharrastust ja samal ajal kokku tuua meie häid koostööpartnereid ja vilistlasi,“ sõnas rektor Toomas Asser, rõõmustades, et turniirile registreerunute hulk üha kasvab. Asser kinnitas ka oma osalemist turniiril. „Ma ei olnud golfimänguga varem kokku puutunud, aga kuna see on ikkagi rektori karika turniir, siis tahan nüüd kindlasti selle sümpaatse spordialaga lähemalt tutvuda, eriti kui seda saab teha end ülikooliga seostavate kaasmängijate seltskonnas,“ ütles ta.

Põhivõistlus toimub Stablefordi punktiarvestuses nii individuaalselt kui ka valdkondlikult kokku 18 rajal. Hole in one-vahevõistlus peetakse neljandal rajal koos erivõistlusega „Lähim lipule“.

Samal ajal saavad huvilised osaleda golfidemol, kus kogenud treener annab harjutusväljakul ülevaate golfist ja selle reeglitest ning osalejad saavad ka ise kätt proovida. Demo on hea võimalus sündmusel osaleda neile, kes on seni golfiga vähe kokku puutunud.

Võistluspäev lõppeb golfikeskuse restoranis Mr Jakob rektori vastuvõtu, auhindade üleandmise ja õhtusöögiga.

Nii põhivõistlusele kui ka demole on võimalik registreeruda 24. augusti keskpäevani. Põhivõistlusel saab osaleda 96 võistlejat ja demole oodatakse kuni 20 külalist.

Esimene Tartu Ülikooli rektori karika golfiturniir peeti 2011. aasta augustis ja esimestel aastatel oli see mõeldud üksnes Tartu Ülikooli üliõpilastele, töötajatele ja vilistlastele. Alates 2014. aastast on võistlus avatum – osalema on oodatud kõik, kes tunnevad huvi Tartu Ülikooli ja golfi vastu.

Lisainfo: Monika Õun, Tartu Ülikooli turunduse peaspetsialist, 5664 0356, monika.oun [ät] ut.ee, www.ut.ee/golf