Briti ajakiri Times Higher Education (THE) avalikustas eile nn uue Euroopa ülikoolide värske edetabeli (THE New Europe ranking), kus esikoha on hõivanud Tartu Ülikool. THE seab pingeritta pärast 2004. aastat Euroopa Liiduga ühinenud 13 riigi 53 parimat teadusülikooli.

Tartu Ülikoolile järgnevad kaks Küprose ülikooli, Karli Ülikool Prahas ja viiendana Semmelweisi Ülikool Budapestis. Teise Eesti ülikoolina on edetabelisse mahtunud Tallinna Tehnikaülikool, mis on 18. kohal. Suurima arvu ülikoolidega (13) on edetabelis esindatud Tšehhi. Poolast on tabelis 12, Ungarist seitse ja Rumeeniast viis ülikooli.

„Tartu Ülikool ei keskendu oma arengukavas ja tegevustes edetabelikohtade tagaajamisele, kuid loomulikult on sellist hinnangut väga meeldiv lugeda,“ kommenteeris THE tulemust Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura. „See tähendab, et nii meie ülikoolis kui ka Eesti riigis on senine areng olnud kiirem kui mujal uues Euroopas.“

Samas tõdes Puura, et tugevate teadusülikoolide organisatsioonis The Guild, kuhu Tartu Ülikool 2016. aastast kuulub, on ülikooli sõnum olnud see, et Euroopa riikide jagamine vanadeks olijateks ja nn uueks Euroopaks on järjest tinglikum. „Pigem liigume Eestis ühes rütmis Põhjamaadega ja selles konkurentsis on meil veel pikk tee minna,“ rääkis ta.

Puura sõnul on Tartu Ülikooli edu taga tugev teadustöö, teaduspõhine õpe ja rahvusvahelistumine, mille aluseks on eelkõige konkurentsivõimelised rahvusvahelised õppekavad. Oluline on ka ühiskonna teenimine, sealhulgas ettevõtluskoostöö ja uusettevõtluse arendamine. „Kõige selle tagatis on omakorda Tartu linna elukeskkond ja tugevalt akadeemiline õhkkond,“ lisas Puura.

Pingerea koostamisel on THE võtnud aluseks sama metoodika, mida kasutab oma maailma ülikoolide edetabeli puhul. Hindamisel arvestatakse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulusid, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise ulatust.

Ajakiri Times Higher Education on maailmas tunnustatumaid ülikoolide edetabelite koostajaid. Maailma ülikoolide edetabelit, mida THE alates 2004. aastast avaldab, peetakse maailma mainekaimaks ja objektiivseimaks pingereaks, milles on teadusülikoole kõrvutatud kõigi peamiste tegevusalade alusel.

Lisainfo: Lauri Randveer, Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 737 5510, lauri.randveer [ät] ut.ee

Neljapäeval, 26. aprillil kell 12 koguneb Tartu Ülikooli aulasse 263-liikmeline valimiskogu, et valida ülikoolile järgmiseks viieks aastaks rektor.

Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad praktilise filosoofia professor Margit Sutrop ja neurokirurgia professor Toomas Asser. Margit Sutrop on ülikooli eetikakeskuse juhataja, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, rektoraadi liige ning Academia Europaea liige. Toomas Asser on Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja, ülikooli nõukogu liige ja Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Professor Sutropi esitas rektorikandidaadiks humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna nõukogu ning professor Toomas Asseri kandidatuuri seadis üles meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu. Mõlemat kandidaati toetavad nii loodus- ja täppisteaduste valdkonna kui ka sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu.

„Mulle teeb heameelt, et Margit Sutrop ja Toomas Asser on olnud oma seisukohti tutvustades väga aktiivsed,“ sõnas valimiskomisjoni esimees Hannes Kollist, viidates kandidaatide ülesastumisele meedias ja kohtumistele ülikooliperega. Ta lisas, et rektorikandidaatide tutvustamist kroonib teisipäeva, 24. aprilli õhtul kell 20 Tartu Ülikooli aulast Eesti Televisiooni otse-eetrisse minev väitlussaade „Foorum“.

„Meil on rektori ametikohale kaks väga tugevat kandidaati. Ma olen lootusrikas, et kõik valimiskogu liikmed tunnetavad sündmuse tähtsust ja tulevad neljapäeval valima,“ rääkis Kollist.

263-liikmelisse valimiskogusse kuuluvad Tartu Ülikooli nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning need professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole valimiskogu koosseisust. Seega vajab tulevane rektor vähemalt 132 poolthäält. Valimiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole valimiskogu liikmetest.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat. Kui aga kandidaadid saavad esimeses voorus võrdse arvu hääli, siis järgmisse vooru pääseja loositakse. Kui ka viimases hääletusvoorus ei saa kandidaat vajalikku arvu poolthääli, jääb rektor valimata.

Valimiskogu valib rektori viieks aastaks. Rektori ametiaeg algab 1. augustil 2018. Loe rektori valimistest lähemalt.

Otseülekannet rektori valimistest saab vaadata aadressil www.uttv.ee.

Lisainfo: Hannes Kollist, valimiskomisjoni esimees, 737 4814

Esmaspäeval, 30. aprillil kogunesid ülikooli akadeemilised organisatsioonid traditsioonilisele volbrirongkäigule.

Tavakohaselt tervitas neid Tartu Ülikooli peahoone trepil ülikooli rektor. Värskelt rektoriks valitud professor Toomas Asser sõnas üliõpilastele: „Ma tean, et teile on antud võim. Võim on vaimu käes. Vaim ja fantaasia – need peavad olema koos ja need on võimsad asjad. See on alus teie tulevikule. Kui te lähete siit üles Toomele, et pesta Karl Ernst von Baeri pead, siis tehke seda samasuguse hoole ja püüdlikkusega, nagu Baer tegi oma teadust. Ja veel üks asi. Minu hea kolleeg professor Mihkel Zilmer ütles mulle, et ta on välja selgitanud: üks volbriöö ei ole üliõpilase tervisele kahjulik. Aga sõbrad, ma tean, et sõber Mihkel ei ole uurinud, mis saab hommikul. Ja sellepärast teadke, et ka hommik tuleb kunagi.“

Neljapäeval, 10. mail kell 17 avatakse Tartu Ülikooli raamatukogus vabade kunstide professori Peeter Lauritsa loengusarja tudengitööde fotonäitus „Riburada > Semantilised vainoköied“.

Peeter Lauritsa loengusarjas „Metsik esteetika ehk Kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele“ osalenud tudengid said sügissemestril ülesandeks pildistada viiest fotost koosnev seeria. Iseseisva töö ülesanne oli võimendada foto semantilist potentsiaali, moodustades viieosalisi riburadu. Riburajas ehk pildijadas ehk vainoköies peab järgmine foto eelmisega riimuma värvi, vormi, kompositsiooni või motiivi kaudu. Samas peaks iga foto kutsuma mõttelõngas esile mingi pöörde või tekitama sõlme. Vainoköis on nähtus, mille puhul hulk tõuke moodustab elava keti ja liigub rongkäigus teise kohta.

Kevadsemestri kursusel taaskasutati kaastudengite fotosid uute riburadade moodustamiseks. Prooviti erinevaid taktikaid ja kombineeriti neid omavahel.

Peeter Laurits sõnas näituse kuraatorina, et vainoköied on valitud loetavuse ja näituse tervikusse sobitumise alusel. „Paljud huvitavad jadad pidime välja jätma. Sellest on kahju. Osa fotode puhul tegin ka järeltöötlust. Võimalik, et mõni läks autori kavatsustega vastuollu. Kõigi ees, kellele me liiga tegime, palun vabandust,“ lisas ta.

Kohe peale näituse avamist, kell 18.15 algab ülikooli peahoone auditooriumis 140 Peeter Lauritsa metsiku esteetika loengusarja eelviimane loeng „Postmodernismist, posthumanismist ja loomade tehtud kunstist“, kuhu on oodatud ka vabakuulajad.

Näitusetöid aitasid professor Lauritsal välja valida ja kokku panna loengusarjal osalenud tudengid ja vabakuulajad Marja-Liisa Plats, Jaanus Siim ja Ain Protsin. Näitusel aitasid materialiseeruda Eesti Kultuurkapital, kes toetas rahaliselt trükitöid, ning Tartu Ülikooli raamatukogu ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kunstide keskus. Fotod trükkis Seri Disain.

Näitus „Riburada > Semantilised vainoköied“ on ülikooli raamatukogu konverentsisaali fuajees avatud tööpäeviti kell 10–21 ja nädalavahetusel kell 12–18 kuni 22. juunini.

Lisainfo: Margot Must, kunstide keskuse koordinaator, 506 3686, margot.must [ät] ut.ee

Euroopa Isiksusepsühholoogia Assotsiatsiooni (European Association for Personality Psychology, EAPP) juhtkomitee kuulutas välja tänavused EAPP preemiate lauraadid. Kolmest preemiast kaks anti Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teadlastele, need pälvisid Jüri Allik ja René Mõttus.

Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik pälvis EAPP Euroopa isiksusepsühholoogia elutööpreemia. Preemiakomisjon rõhutas tema väljapaistvaid saavutusi isiksuse teooria ja metodoloogia-alases uurimistöös, millel on olnud suur panus ja mõju isiksusepsühholoogia kui distsipliini arengule nii Euroopas kui ka mujal maailmas.

Alustava teadlase preemia sai sel aastal kaks noorteadlast: René Mõttus (Tartu Ülikool ja Edinburghi Ülikool) ning professor Christian Kandler (MSB Berliini Meditsiinikool). Tartu Ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia osakonnas projektivaldkonna spetsialistina töötava René Mõttuse puhul tõstis preemiakomisjon esile uurimistöö kõrget rahvusvahelist taset ja mõjukust, samuti tema uurimisvaldkondade laiahaardelisust, sest need ulatuvad isiksuse geneetikast võrdlevate kultuuriuuringuteni.

„Ma olen sellise tunnustuse eest väga tänulik. Tahan rõhutada, et võlgnen selle suuresti oma kolleegidele nii Tartu Ülikoolist kui ka mujalt maailmast. Ennekõike on see tunnustus neile koostööprojektidele, milles on mul olnud õnne osaleda,“ ütles Mõttus preemia saamist kommenteerides.

René Mõttus pälvis 2010. aastal Ernst Jaaksoni stipendiumi. 2009. aastal psühholoogia erialal kaitstud doktoritöös uuris ta inimese isiksuse ja intelligentsuse erinevusi. Foto: Andres Tennus

Professor Allik hindab samuti talle antud elutööpreemiat väga kõrgelt, kuid veelgi enam rõõmustab ta selle üle, et EAPP alustava teadlase preemia pälvis tema endine õpilane ja praegune hea noor kolleeg. „See on suur tunnustus nii Tartu Ülikooli psühholoogia instituudile kui ka Eesti psühholoogiale tervikuna. See kinnitab veel kord veenvalt meie uurimistöö olulisust ja rahvusvahelist tipptaset,” sõnas Allik.

EAPP on Euroopa suurim ja peamine isiksusepsühholoogia valdkonnas tegutsevaid teadlasi ühendav organisatsioon, mis loodi 1984. aastal ja millel on üle 300 liikme Euroopas ja mujal maailmas. EAPP annab välja isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia valdkonna juhtivat teadusajakirja European Journal of Personality ning korraldab iga kahe aasta järel isiksusepsühholoogia konverentsi.

Lisainfo: Jüri Allik, Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor, 518 4277, jyri.allik [ät] ut.ee

Reedel, 18. mail korraldab Tartu Ülikool vastavatud raamatukogus TÜ demopäeva, kus teadlased ja tudengid esitlevad uusi tehnoloogiaid, teaduspõhiseid teenuseid ja äriideid.

Tänavune demopäev keskendub sellele, kuidas viia Tartu Ülikooli teadlaste uuendused Eesti majandusse ja mida saab ülikool ettevõtetele veel pakkuda. Kohapeal näevad ettevõtjad ja huvilised ülikooli teadlaste leiutisi ja saavad uurida, millega tegelevad TÜ hargettevõtted (ingl spin-off). Lisaks esinevad teadlased kolmeminutiliste lühikõnedega, andes kiire ülevaate oma teadustegevusest, mida saab rakendada ettevõtluses.

Demopäeval esineb ettekandega riigikogu liige Anne Sulling, kes räägib teemal „Milleks riigile innovatsioonipoliitika?“. Eesti Teadusagentuuri vanemkonsultant Margit Ilves tutvustab väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele raamprogrammi Horisont 2020.

Ülikooli esindavad teiste seas tehnoloogiainstituudi teadlased, kes esitlevad biopolümeeride tehnoloogiat. Nimelt pakuvad TÜ teadlased ettevõtetele taastuvast toormest toodetud uudseid polümeerseid materjale, millega saab asendada praeguseid fossiilseid polümeere. „Üldjuhul on biotoormest saadud polümeerid mehhaaniliselt nõrgad ega talu kõrget temperatuuri, kuid tänu uudsele lähenemisele oleme saavutanud suure temperatuuritaluvusega materjalid, mis sobivad ka nõudlike toodete jaoks nagu näiteks UV-kindlad pinnakatted,“ selgitas tehnoloogiainstituudi nooremteadur Livia Matt. Ta lisas, et sellest tehnoloogiast on kasu eelkõige plasti-, värvi- ja pakenditööstuses.

Sel aastal peetakse TÜ demopäeva raames ka Lõuna-Eesti suurima äriideede konkursi „Kaleidoskoop“ finaalvõistlus. Finaalis hindab kümmet parimat meeskonda kolmeliikmeline žürii eesotsas TÜ arendusprorektori Erik Puuraga. Žüriisse kuuluvad ka Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse arengu peaspetsialist Siim Espenberg ja GoWorkaBit kaasasutaja Kei Karlson.

Demopäeva peaesinejad astuvad TÜ raamatukogu konverentsisaali lavale kell 11. Teadlaste lühiettekanded algavad kell 12. Kell 13 alustatakse „Kaleidoskoobi“ finaalvõistlusega ning samal ajal asuvad teadlased ja tudengid demoalal tutvustama oma teadustöö käegakatsutavaid tulemusi.

Kella 16-ni avatud demoalal saab muu hulgas hakata geenidoonoriks, tutvuda tuleviku merejahtide elektrigeneraatoritega ja sõbrustada TÜ robottudengi Pepperiga.

Demopäeval näeb ka robotit, mille nimi on KUKA youBot. Tegu on mobiilse manipulaatorrobotiga, keda juhitakse käeviibete ja häälkäskluste abil. Käeviibete ja häälkäsklustega juhtimise eesmärgiks on muuta keerukad robotsüsteemid lihtsasti kasutatavaks. Mida lihtsam on inimeste jaoks robotite kasutamine, seda väiksem on tõenäosus, et midagi läheb valesti nn inimliku vea tõttu. Inimlikul veal võib olla aga väga suur hind, kui mõelda näiteks robotitele kosmoses, meditsiinis ja katastroofipiirkondades.

Lisainfo: Aitel Käpp, Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht, 737 6531, aitel.kapp [ät] ut.ee

Tartu Ülikool tunnustas tänasel demopäeval esimest aastat oma teadlasi, kes on andnud suure panuse ettevõtliku ülikooli arendamisse. Ettevõtliku teadlase tiitli pälvisid vähibioloogia uurimisgrupi külalisprofessor Tambet Teesalu ning TÜ mereinstituudi ihtüoloogia ja kalanduse professor Toomas Saat.

TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juhataja Kristel Reimi sõnul valiti tiitli saajad välja selle järgi, kes olid möödunud aastal toonud ülikoolile kõige rohkem ettevõtluslepinguid. „Tartu Ülikool on võtnud oma strateegiliseks eesmärgiks olla ettevõtlik ülikool,“ rääkis Reim. „Meie teadlased ja üliõpilased annavad endast palju, et muuta Eesti majandus nutikamaks ja suuremat lisandväärtust tootvaks. Seetõttu soovime nüüdsest tõsta esile neid teadlasi, kes on aidanud eriti hoogsalt kaasa ettevõtliku ülikooli eesmärkide täitmisele.“

Professor Tambet Teesalu on aktiivselt tegelenud vähiravimi arendamisega ja teinud selleks ettevõtjatega tõhusat koostööd. Professor Toomas Saat on oma teadustöö tulemusel sõlminud ettevõtluslepinguid, mis on seotud keskkonnauuringutega.

2017. aastal sõlmis Tartu Ülikool 8,2 miljoni euro väärtuses lepinguid mõõte-, analüüsi-, konsultatsiooni või teadus- ja arendustegevuse teenuste osutamiseks. See on 3,7 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Enim on kasvanud tellimused Eesti ettevõtetelt, kes kasutavad väga aktiivselt riiklikke teadus- ja arendustegevuse koostöömeetmeid.

TÜ ettevõtluskoostöö mahtu on märkimisväärselt mõjutanud 2016. aastal avatud nutika spetsialiseerumise rahastusmeede, mille kaudu SA Archimedes rahastas 2016. ja 2017. aastal 21 projekti. Neist 11 viiakse ellu koostöös Tartu Ülikooliga. 2017. aastal sõlmis Tartu Ülikool selle meetme raames 2,2 miljoni euro ulatuses teadus- ja arendustegevuse lepinguid.

Lisainfo: Aitel Käpp, Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht, 737 6531, aitel.kapp [ät] ut.ee

18. mail toimus Tartu Ülikooli vastavatud raamatukogus TÜ demopäev, kus teadlased ja tudengid esitlesid ettevõtjatele uusi tehnoloogiaid, teaduspõhiseid teenuseid ja äriideid. Vaata videost kõiki demopäeva ettekandeid ja lühikõnesid.

24.–27. maini toimuvate Poola kultuuri päevade programmis leidub kontserte, töötubasid, filmiõhtuid, võistlusi ja palju teisi mitmekesiseid tegevusi nii suurtele kui väikestele huvilistele.

Neli päeva kestev programm algab 24. mail Poola organisti ja barokkoreli eksperdi Krzysztof Urbaniaki kontserdiga Pauluse kirikus. Reedel, 25. mail on kõik huvilised juba hommikul kl 10 oodatud Trükimuuseumi linoollõike töötuppa ja kl 16 algavale sõnalahingule. Õhtul lõpeb Tartu Loodusmajas vareenikute meisterdamise ja Poola õlude degusteerimisega (loe lähemalt Tartu Ülikooli sarja Kultuuriderikas Tartu kodulehelt). Laupäeval kl 11.30 meisterdatakse Tartu Mänguasjamuuseumis poolapäraseid mänguasju, lõunaks pakub põnevaid roogi GenKöök ning liigse maiustamise saab kohe tasa teha kl 15 algavas Poola tantsude töötoas.

Pühapäev algab mängulise keeletunniga TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis ning õhtu lõpeb kahe suure üritusega. Kl 17 on kõik huvilised oodatud raamatutuppa Fahrenheit 451 kohtuma raamatu „Porisse tallatud lootus“ autori Jacek Cieleckiga. Tegemist on esimese Poolas välja antud raamatuga mis käsitleb Saksa poolel võidelnud eestlaste saatust Teise maailmasõja viimastel kuudel. Poola kultuuri päevade viimane üritus leiab aset Tartu Elektriteatris, kus linastub Poola kaasaegse kino hinnatuima autori Pawel Pawlikovski Oscari võitnud film „Ida“ (2013). 

Poola kultuuri päevade eestvedajateks on TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži poola keele ja kultuuri külalislektor Joanna Dagmara Dobosz ning tema kaaslane Patryk Jarzębski. Joanna on ülikoolis külalislektorina tegev juba aastast 2014. Kuigi poola keelel on üsna keeruline hääldus ja selle grammatikat peetakse üheks kõige keerulisemaks terves maailmas, leidub igal aastal ligikaudu 30 õppijat, kes on valmis väljakutse vastu võtma. Tänu Joanna tihedale koostööle Poola teadus- ja haridusministeeriumiga ning Poola saatkonnaga Tallinnas, saavad tublimad keeleõppijad igal aastal võimaluse osaleda tasuta Poola suveülikoolides. Samuti käib lektori algatusel ülikoolis koos „Poola klubi Tartus“, mis lisaks Eestis elavatele poolakatele ühendab ka kõiki teisi poola kultuuri huvilisi.

Üritusi viivad lisaks Joannale läbi Tartu Ülikoolis poola keelt õppivad tudengid, külalislektorid Sileesia Ülikoolist, Tartu Poola kogukonna liikmed ning spetsiaalselt kultuuripäevadeks Tartusse kutsutud külalised Poolast.

Kogu programmi ja täpsemad kirjeldused leiab Poola kultuuri päevade Facebooki lehelt.

Lisainfo: Joanna Dagmara Dobosz (joanna.dagmara.dobosz [ät] ut.ee)

Alates 1. septembrist 2018 hakkab Tartu Ülikool maksma doktorantidele tulemusstipendiumi suurusega 400 eurot kuus.See lisandub riigi makstavale doktoranditoetusele ning aitab atesteeritud doktorandile tagada 2018/2019. õppeaastal sissetulekuks 1060 eurot kuus.

Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil selgitas, et tulemusstipendiumi maksmise eesmärk on võimaldada doktorantidel keskenduda täielikult õpingutele. Selle tulemusena ootab ülikool ka doktoriõppe lõpetamise tõhususe paranemist. „Paljud doktorandid käivad normaalse sissetuleku nimel õpingute kõrvalt tööl, ent see lükkab lõpetamise kaugemale tulevikku,“ rääkis Vassil. „Tulemusstipendiumi loomise ajend on asjaolu, et riik ei ole täitnud lubadust tagada 2018. aasta riigieelarvest doktorantidele poole suurem sissetulek. Rektoraadi ja nõukogu ettepanekul võtame selle puudujäägi ajutiselt ülikooli kanda. Kindlasti jätkame koostööd ka Vabariigi Valitsusega, et leida lahendus doktorantide sissetuleku suurendamiseks riigieelarvest.“

Tulemusstipendiumi maksmist toetab Tartu Ülikool kuni 2020. aastani oma kesksest eelarvest ning meetme tõhusust ja vajalikkust kaalutakse kord aastas. Tulemusstipendiumi on kuni 48 kuu jooksul õigus saada doktorandil, kes vastab järgmistele tingimustele:

• õpib täiskoormusega õppes;
• ei viibi akadeemilisel puhkusel;
• tema õppeaeg ei ole ületanud õppekava nominaalkestust, st ta ei õpi pikendusaastal;
• ta ei täida ülikooli töölepingu alusel selliseid tööülesandeid, mis toetavad tema õpinguid. See tingimus ei laiene esimese aasta doktorandile, kes ei ole läbinud atesteerimist.

Tulemusstipendiumi saab ka esimese aasta doktorant, kes ei ole veel läbinud atesteerimist või on atesteerimistulemuste kohaselt täitnud õppekava sajaprotsendiliselt.

Doktorandi tulemusstipendiumi maksmist reguleerib stipendiumi ja õppetoetuse taotlemise, määramise ja maksmise kord (TÜ senati määrus 25. maist 2018).

Lisainfo: Anneli Saro, TÜ õppeprorektor, 5557 5657, anneli.saro [ät] ut.ee

Tartu Ülikool on töötanud välja erialade kompassi ERKO, mis aitab koolilõpetajal leida edasiõppimiseks sobiva eriala ja suurendab teadlikkust Tartu Ülikooli õppekavadest.

Kui Eesti elanike seas populaarseks saanud valimiskompass aitab leida endale valimiste eel maailmavaateliselt sobiva erakonna, siis ERKO näitab teed haridusvaldkonnas.

„Kuna Tartu Ülikoolis on bakalaureuseõppes ligikaudu 60 eriala, otsustasime tulla gümnaasiumilõpetajatele valiku tegemisel appi. Loodame, et erialade kompass aitab valikuvõimalusi avardada ning suunab noore inimese tutvuma ka nende erialade ja võimalustega, mis olid seni tema huviorbiidist välja jäänud,“ rääkis Tartu Ülikooli kantsler Meelis Luht.

Kuigi äsja valminud erialade kompass ei asenda kogenud karjäärinõustajaid, paneb testi küsimustele vastamine tulevase sisseastuja mõtlema sellele, millised eluvaldkonnad ja erialad võiksid talle sobida.

Meelis Luht lisas, et ülikool arendab erialade kompassi edasi nii, et sellest saaks karjäärivalikul sama oluline abiline, kui on valimiste eel valijakompass. „Ka ERKO õpib. Tulevikus suudab ta anda kindlasti veelgi rohkem ja täpsemaid soovitusi,“ sõnas Luht.

ERKO loomisele aitasid kaasa ka gümnasistid ise. Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi abituriendid Liis Marii Valeika ja Anette Jaani tunnistasid erialade kompassi küsimustele vastamise järel, et ERKO soovitused langesid kokku sellega, millistele erialadele nad olid ka ise mõelnud. Näiteks Anette Jaanil soovitas ERKO leida kutsumuse meditsiiniteaduste valdkonnast. „Arstiks õppimine on asi, millele olen mõelnud küll,“ tõdes Jaani.

„Paljudel mu sõpradel ei ole veel aimugi, mida nad õppida tahaksid, ja see test näitab neile suuna kätte. Küsimused annavad mõtlemisainet ja võib-olla isegi tutvustavad mõnda sellist eriala, millest nad varem kuulnud ei olnud,“ rääkis Liis Marii Valeika. Tema enda mõtteis mõlguvad ajakirjandus- või politoloogiaõpingud ja ka ERKO soovitas tal õppida ühiskonnateaduseid.

Läinud nädala lõpus avatud erialade kompassi küsimustele on vastanud juba üle 3000 inimese. Noortel on praegu veel veidi aega enda tulevikueriala kaaluda, sest Tartu Ülikooli astumine algab 20. juunil. Seega tasub enne seda vastata ERKO küsimustele ja saada soovitusi erialavalikuks.

Lisainfo: Karin Kustavus, TÜ turunduse peaspetsialist, 5621 1461, karin.kustavus [ät] ut.ee

Ilmus uus väljaanne Tartu Ülikooli emeriitprofessor Edgar Krulli koostatud õppematerjalist „Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat“, mis on üliõpilaste seas saanud hellitusnimeks „Krulli piibel“.

Mahuka ja põhjaliku käsiraamatu kolmas väljaanne on eelnevate põhjalikult ümbertöötatud ja täiendatud versioon. Lisatud on hariduslike erivajadustega õpilasi käsitlev osa, mille autorid on Astra Schults, Pille Häidkind, Triin Kivirähk, Inga Brin, Tõnu Jürjen, Evelyn Kiive, Ragne Kuusk, Anne Kõiv, Kaja Pastarus, Kaja Plado, Ulvi Raidla, Viire Sepp ja Kristi Simso.

Teemade süstemaatiline, terviklik ja teaduskirjandusele toetuv käsitlus ning detailne sisukord ja aineregister võimaldavad kasutada teost nii õpiku kui ka käsiraamatuna. Sageli tulebki ette, et tegevõpetajad otsivad koolielu praktiliste probleemide lahendamisel tuge just Krulli käsiraamatust.

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis toimunud raamatu esitlusel tõdesid Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja professor Tõnu Lehtsaar ning haridusteaduste instituudi juhataja professor Äli Leijen, et tegu on väärtusliku teosega nii Eesti kõrgkooliõpikute kui haridusteadusliku kirjanduse maastikul. Raamatu valmimisloost rääkisid lisaks põhiautorile ka toimetajad Hiie Asser ja Rain Mikser ning eripedagoogika osa autoreid esindanud Kaja Plado.

Edgar Krull on pedagoogikateaduses tegev olnud üle 30 aasta, sellest 15 aastat üldpedagoogika professorina. Tema loetud pedagoogilise psühholoogia aine ühendab sadu kooliõpetajaid kogu Eestis.

2.–4. juunini kogunevad kaheksast riigist pärit magistrandid Tartusse rahvusvahelisse suvekooli „Linnaplaneerimine ja tervis“, et leida viise, kuidas säästa linnakeskkonna parandamise abil elanike tervist.

Kursusel osalevad tulevased linnaplaneerijad, rahvatervise spetsialistid, geograafid, maastikuarhitektid ja keskkonnaspetsialistid. Koostöös Tartu Linnavalitsusega on valitud Tartus välja viis ala, kuhu üliõpilased lähevad kohapeale ja uurivad, milliseid muudatusi peaksid linnaplaneerijad seal tegema, et vähendada riske inimese tervisele.

Suvekooli juhi, Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnul võib linnakeskkonna muutmisest olla väga palju kasu. „Näiteks Tallinna planeeritava uue peatänava projektiga on võimalik vähendada kesklinnas Narva ja Pärnu maantee alguses õhusaaste ja müra põhjustatud varajasi surmi 1,2 juhu võrra aastas,“ rääkis Orru. „Kui aga suurendada selles piirkonnas aktiivselt liikujate hulka praegusega võrreldes poole võrra, hoiaksime ära veel kolm varajast surma aastas.“

Maailmas elab üha rohkem inimesi linnades, kus nad puutuvad kokku õhusaaste ja müraga, samuti on tihti piiratud nende juurdepääs tervist edendavatele rohe- ja sinialadele. Linna kuumasaare efekti tõttu on kuumalainete ajal linnaaladel tunduvalt kõrgem õhutemperatuur kui väljaspool linna, mis võib muuta linnas viibimise talumatuks. Probleemiks võib olla ka halb sotsiaalne keskkond, mille tõttu sagenevad turvalisusprobleemid ja väheneb heaolu.

Et neile probleemidele tähelepanu juhtida, on Rootsis asuv Karolinska Instituut kutsunud ellu BELUGA võrgustiku, mis keskendub Baltimaade säästva ja tervist edendava linnaarengu tugevdamisele. Võrgustiku juhi professor Göran Perhageni sõnul on väga tähtis saavutada linnade jätkusuutlik areng, samal ajal vähendades mõju inimtervisele ja keskkonnale.

Suvekool lõpetatakse esmaspäeval, 4. juunil kell 14 Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna saalis, kus 27 üliõpilast esitlevad analüüse terviseriskidest ning pakuvad lahendusi Tartu elukeskkonna parandamiseks.

Lisainfo: Hans Orru, Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent, 527 7427, hans.orru [ät] ut.ee

Vähem kui kuu aja pärast, 20. juunil, saab hakata esitama avaldusi Tartu Ülikooli õppima asumiseks. Seni tasub tutvuda õppekavade ja sisseastumistingimustega, et valida välja kõige paeluvam eriala.

Olulised kuupäevad bakalaureuse- ja magistriõppesse astujatele

• 20. juunist 1. juulini saab SAIS-i kaudu esitada avaldusi
• 13. juulil avalikustatakse vastuvõetute nimekirjad
• 16. juuliks tuleb vastuvõetuil kinnitada õppima tuleku soov
• 15. juunini võetakse vastu avaldusi doktoriõppesse astumiseks. Viimased vastuvõtuotsused tehakse hiljemalt 6. juulil.

Eelmisel aastal esitati Tartu Ülikool 12 307 sisseastumisavaldust. Õpinguid alustas 3976 uut üliõpilast: kõrghariduse esimesel astmel 2394 (60%), magistriõppes 1405 (35%) ja doktoriõppes 177 üliõpilast (5%).

Ühel õppeastmel õppimiseks saab esitada kuni kaks avaldust. Nende hulka loetakse ka ülikooli Pärnu ja Narva kolledžisse ning Viljandi kultuuriakadeemiasse kandideerimise avaldused.

Info selle kohta, mitu inimest eelmisel aastal TÜ õppekavadele kandideeris ja kui suur oli konkurss, on vastuvõtutatistika lehel.

Sisseastumisinfoga saab kursis olla, kui tellida endale Tartu Ülikooli sisseastumise infokiri.

10.–12. juunini koguneb Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute konverentsile Tartus ligikaudu 250 teadlast üle kogu maailma, et käsitleda piirkonna rahvusriikide 100. aastapäeva taustal praegusaja olukorda.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ja Euroopa Liidu – Venemaa uuringute keskuse eestvedamisel kolmandat aastat toimuva konverentsi tänavune juhtteema on „Reflecting on Nation-Statehood in Eastern Europe, Russia and Eurasia“ („Rahvusriiklus Ida-Euroopas, Venemaal ja Euraasias“).

Konverentsi peakorraldaja, TÜ Euroopa Liidu – Venemaa uuringute professor Vjatšeslav Morozov seob konverentsi teema valiku Eesti ja ümbruskonna rahvusriikide 100 aasta juubelitega: „Kuigi me võime rääkida rahvusliku eneseteadvuse sünnist ka juba sajand varem, domineerisid esimese maailmasõjani meie piirkonnas paljurahvuselised impeeriumid. Nende kokkukukkumine oli otsustav hetk paljude rahvaste jaoks. Pärast iseseisvuse saavutamist on tulnud selle säilitamise nimel kaua vaeva näha.“

Konverentsi 46 paneelsessioonis esineb 213 teadlast ja eksperti kõikjalt Euroopast, USA-st, Kanadast, Venemaalt ja mujalt. Ettekanded on seotud näiteks poliitika, julgeoleku, majanduse ja õigusteadusega, aga ka kirjanduse, tõlketeaduse ning kultuuri- ja mälupoliitikaga nii Venemaa, Kesk- ja Ida-Euroopa kui ka laiemalt rahvusvahelises kontekstis.

Konverentsi avab 10. juunil Harvardi Ülikooli professor, tuntud politoloog Grzegorz Ekiert, kes vaatab oma loengus tagasi viimase saja aasta demokraatlikele ja autoritaarsetele arengusuundadele Kesk- ja Ida-Euroopas ning Venemaal. 11. juunil esineb Oxfordi Ülikooli professor Catriona Kelly, kes kõneleb Venemaa ja Nõukogude identiteedist aastatel 1881–2018. Konverentsil on kavas ka kolm ümarlauda, kus käsitletakse uusi uurimissuundi Vene sotsioloogias, Ida-Euroopa rahvusriikluse ajaloos ja mälupoliitikas.

Konverentsi kaaskorraldajad on Uppsala Ülikooli Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute instituut ning Kenti Ülikooli politoloogia ja rahvusvaheliste suhete instituut. Konverentsi toetatakse Euroopa Liidu „Horisont 2020“ programmist rahastatud projekti „UPTAKE“ raames. Projekti eesmärk on arendada Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute alast teadustegevust.

Konverentsi koduleht asub aadressil www.tartuconference.ut.ee.

Lisainfo: Maili Vilson, konverentsi kaaskorraldaja, TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teaduskommunikatsiooni spetsialist, maili.vilson [ät] ut.ee, tel 737 6584

Esmaspäeval, 11. juunil esitletakse elektroonilist kõrgkooliõpikut „Rakubioloogia“, mis on esimene nii mahukas ja seda teemat nii laialt käsitlev algupärane eestikeelne väljaanne.

„Algusest saadik oli meie mõte koguda seda õpikut kirjutama kõik, kes Eestis rakubioloogia alal ühel või teisel moel tegutsevad,“ rääkis raamatu üks autor, TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets. „Seega võib õpikut pidada ka ülevaateks rakubioloogia tasemest tänases Eestis: kaasatud on 26 autorit nii Tartu Ülikoolist kui ka Tallinna Tehnikaülikoolist ja mitmest teisest teadusasutusest.“

See, et õpik on kogu Eesti tänaste rakubioloogide ühislooming, näitab meie tugevust nii rakubioloogias kui ka paljudel rakubioloogiaga piirnevatel teadusaladel. Õpiku autorid usuvad, et eestikeelne õpik on vajalik eesti keele kui teaduskeele arendamiseks ning loodavad, et õpikust saavad palju kasu nii üliõpilased, õpetajad kui ka ärksamad gümnaasiumiõpilased.

Maimetsa sõnul on rakubioloogia õpiku koostamisel lähtutud Uku Masingu soovist luua oma kõrgkeele sõnavara. „Mida muud me autoritena soovimegi kui parandada ja täiendada eestlaste mõtlemist ning olemist omas keeles ja omal maal,“ lisas Maimets.

1867-leheküljelist õpikut illustreerib 13 Eesti kunstniku 953 joonist ning 16 fotograafi pea 100 fotot. Õpiku elektrooniline formaat võimaldab lihtsat ligipääsu õppematerjalidele ning lubab pidevalt ajakohastada raamatut vastavalt muutustele meie teadmistes. Õpik antakse järgmisel aastal välja ka raamatuna, lisaks on internetis kättesaadav rakubioloogia sõnastik (vt ka sõnastiku Androidi versiooni).

Õpiku esitlus toimub 11. juunil kell 15 Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis (Riia 23-217). Esitlusel tutvustavad õpikut TÜ rakubioloogia professor Toivo Maimets, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse, TÜ geneetika professor Ain Heinaru ning rakubioloog, Glaxo Smith Kline’i teadusnõunik Rein Sikut.

Lisainfo: Toivo Maimets, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi rakubioloogia professor, 5277002, toivo.maimets [ät] ut.ee