Täna ja homme võõrustab rektor Volli Kalm kolleege Vilniuse ja Läti ülikoolist. Rektoritel on kavas arutada väikeriikide ülikoolide spetsiifilisi arenguprobleeme ja väljakutseid.

Läti ülikooli rektor professor Indrikis Muižnieks ja Vilniuse ülikooli rektor professor Artūras Žukauskas külastavad Tartut Balti riikide juhtivate ülikoolide rektorite iga-aastaste kolmikkohtumiste raames, mis toimuvad alates 2011. aastast. Sarja eelmine kohtumine toimus eelmise aasta aprillis Vilniuses. Lisaks tavapärasele rektorite kohtumisele tutvuvad külalised tänavu ka Maarjamõisa tehnoloogialinnakuga.

”Balti riikide kolme juhtiva klassikalise ülikooli koostöö on kantud meie ühisest vastutusest oma riigi ja ühiskonna positiivsete muutuste tagamisel,“ selgitas selle koostöökohtumise olulisust Tartu Ülikooli rektor professor Volli Kalm. “Ülikoolide sisuline koostöö on eraldiseisvalt väldanud juba enam kui 25 aastat, ent kolm rahvusülikooli ühiselt saavad veelgi jõulisemalt teadvustada ülikoolide rolli targa järelkasvu kasvatamisel ja oluliste tulevikuprobleemide lahendamisel,” lisas Kalm.

Kolme Balti riigi piiriülese koostöö ja nende riikide juhtivate ülikoolide õppealase ühistöö edendamiseks ning teiste Balti riikide keelte ja kultuuri õppimise populariseerimiseks on kolmel rektoril plaanis allkirjastada kohtumisel leping, millega asutatakse stipendium kõiki kolme Balti riigikeelt oskavale üliõpilasele. Stipendiumi, mille suurus on 2000€, annavad edaspidi välja Tartu ülikooli, Läti ülikooli ja Vilniuse ülikooli rektorid kordamööda. Lisaks toetavad rektorid igal aastal oma ülikooli kolme lõppvoorus osalejat reisikulude katmisel.

Lisainfo: Kristi Kerge, TÜ rahvusvahelise koostöö juht, 737 6123, Kristi.kerge [ät] ut.ee

Eesti ainuke arheoloogia aastakiri Tutulus on nüüd ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele kergesti kättesaadav, kuna ilmub alates sellest aastast ajakirjalettidel oma nime ja kaanepildi all.

„Kui Tutuluse varasemad neli numbrit ilmusid Horisondi tagaküljele kiletatuna, siis loodetavasti on see Eesti arheoloogiat tutvustav väljaanne kõigile huvilistele nüüdsest paremini leitav“, ütles Tutuluse peatoimetaja, Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia kabineti juhataja vanemteadur Heiki Valk.

Tutuluse 2016. aasta number räägib Eesti Rahva Muuseumi arheoloogianäituse kokkupanemisest ja selle silmatorkavatest ekspositsioonidest, kirjeldab  Rõuge muinastalu uue sepikoja ehitamist ja seal raua sulatamist – nii nagu seda tehti viikingite ajal. Samuti tutvustab väljaanne 2016. aasta põnevamaid arheoloogialeide, teiste hulgas keskaegset veejuhet Tallinnas ja Vaidavere aaret, ning avaldab esimest korda Tutuluse ajaloos Eesti-sidusaid artikleid vene ja soome arheoloogide sulest. Kokku leiab ajakirjast enam kui 30 rohke pildimaterjaliga lugu kiviajast uusajani.

Tutulus on laiale lugejaskonnale suunatud, aastavahetusel ilmuv ajakiri, mis tutvustab Eesti arheoloogide tegemisi, arheoloogia uurimissuundi ja -meetodeid ning annab tagasivaate lõppenud aasta välitöödele. Väljaande eesmärk on viia inimesteni  arheoloogide tööde tulemusi, jagada uusi teadmisi ning suurendada huvi arheoloogia ja Eesti vanema ajaloo vastu.

Lisainfo:

Heiki Valk, Ajakirja Tutulus peatoimetaja, +37258451490, tutulus [ät] ut.ee
Riina Rammo, Ajakirja Tutulus toimetaja, +3725158371, rammo [ät] ut.ee

Tartu ülikooli partnerülikooli üliõpilased osalesid 28. detsembrist 10. jaanuarini toimunud täiendusõppeprogrammil „Venemaa ja Eesti Euroopa dimensioonis“, kus anti ülevaade Eesti ja Venemaa suhetest, ajaloost, koostööst ning tulevikuväljavaadetest. Eraldi tähelepanu all oli ka piirkonna julgeolek.

„Rahvusvaheline täiendusõppeprogramm toimub pikaajalise koostöö raames. Varasematel aastatel on osalejate poolt esile tõstetud programmi sisukust ja asjatundlikke õppejõude ning loodame, et ka tulevikus tulevad Eestisse õppima Ameerika Ühendriikide üliõpilased,“ ütles Tartu ülikooli rahvusvahelise suveülikooli programmijuht Mari-Ann Susi.

Programmi loenguid viisid läbi Tartu ülikooli õppejõud Andrey Makarychev, Andres Kasekamp, Piret Ehin, Viktor Trasberg ja Eoin McNamara.

Tagasiside programmile oli väga positiivne. Üliõpilased tõstsid esile õppejõudude asjatundlikkust ning märkisid, et just otseste kontaktide kaudu on võimalik paremini mõista Eestis toimuvat.

“Ma hindan kõrgelt välismaal toimuvaid õppeprogramme. Üks asi on õppida teise kultuuri kohta klassiruumis, kuid inimestest arusaamiseks on vajalik nendega suhelda kodukohas”, ütles San Diego Osariigi ülikooli üliõpilane Dale Bullington. Tema arvamust toetas ka programmil osaleja Colin Campell, kes hindas eriti kõrgelt loengut „Venekeelne vähemus Eestis 25 aastat pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist”, tuues positiivsena välja teadmiste omandamise Eesti uuemast ajaloost ning eesti ja venekeelse elanikkonna suhetest. “See loeng avas meile Eesti poolse perspektiivi rahvusvahelistele suhetele”, sõnas Campell.

Lisaks akadeemilistele loengutele ja seminaridele toimus mitmekesine kultuuriprogramm Tartus, Peterburis ning Tallinnas. Külastati ka Ameerika Ühendriikide saatkonda Tallinnas.

Lisainfo: Mari-Ann Susi, TÜ rahvusvahelise suveülikooli programmijuht, tel 501 4388, mari-ann.susi [ät] ut.ee, www.isu.ut.ee

ÕpiVeski programm kutsub õpetajaid, arendajaid ja kujundajaid looma hariduslikke arvuti- või telefonimänge, mida saaks ka koolitundides kasutada.

Programmi eestvedaja Angela Aderi sõnul on maailm pidevas muutumises, samuti muutuvad kool, õppimine ja õpilased. „Et robotite ja arvutitega konkureerida, vajame väga häid teadmisi ja mitmekesiseid oskusi. Digimeedia annab palju uusi võimalusi, kuid meie koolides napib kaasaegset eestikeelset õpivara,” märkis Ader.

Huvilised on oodatud esmalt 16. jaanuaril kell 16.00–17.30 Tartusse 3D kasvuhoonesse (Kastani 42) ideekorjele. Eriti oodatakse õpetajaid, kes praktikutena oskavad öelda, missugused mängud lastele meeldivad ja millest oleks ka õppetöös kasu. 20.–22. jaanuaril toimub samas kohas üritus „Global Game Jam & Hackathon”. Arendusnädalavahetuse lõpus valitakse välja viis meeskonda, keda toetatakse kolme nädala jooksul oma prototüübi arendamisel, testimisel ning meeskonna loomisel. Seejärel valitakse välja kolm meeskonda, kes saavad idee lõplikuks väljaarendamiseks ning koolidele kättesaadavaks tegemiseks arendustoetust kuni 10 000 eurot. Juunis toimub uute mängude avalik tunnustamine ja mängimine.

Programmi arendamist ja toimimist toetab ekspertkogu, kuhu teiste hulgas on kaasatud Harri Tallinn (Civitta, Ajujaht), Rein Lemberpuu (Contriber), Raul Kübarsepp (Tartu Kunstikooli 3D eriala õppejõud), Henri Laupmaa (Hooandja, FundWise), Lauri Antalainen (CoreGrow​) ja Anzori Barkalaja (haridusuuenduskeskus).

ÕpiVeski programm on osa Euroopa sotsiaalfondist rahastatavast projektist „Tartu ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum arendamine“. Selle eesmärgiks on töötada välja uuendusliku õppevara koondamise, sõelumise, arendamise, kvaliteedikontrolli ja levitamise süsteem. Programmi koordineerib TÜ haridusteaduste instituudi haridusuuenduskeskus, kaasatud on arvutiteaduste instituut ning Tartu kunstikooli arvutimängude kogukond.

Täpsem info ja üritusele registreerimine on TÜ Pedagogicumi kodulehel.

Lisainfo: Angela Ader, TÜ haridusuuenduskeskuse spetsialist, e-post angela.ader [ät] ut.ee, tel 5343 3478

Tartu ülikooli teadlaste Instagrami konto @tartuuniversity kogub populaarsust. Tutvustavas videos ütlevad Tamme gümnaasiumi noored, et konto suureks plussiks on mitmekesised eri teadusvaldkondasid tutvustavad pildid ja videod.

Teadlaste Instagramis jagavad huvitavamaid hetki teaduse elust ja olust korraga tosinkond teadlast: vähiuurijatest ja robootikutest etnoloogide ja arheokeemikuteni. Parasjagu värvatakse ka uusi teadlasi, et sisu veelgi põnevamaks ja vaheldusrikkamaks muuta.

Tartu ülikooli etnoloogia professor Art Leete ütles, et otsustas koos teiste teadlastega Instagramis enda uurimisvaldkonda populariseerima hakata selleks, et pakkuda noortele põgusaid, ent tähendusrikkaid sissevaateid teadusmaailma, paotada akadeemiliste salateadmiste varakambri ust.

“Kui kuulsin 2016. aasta kevadel Tartu ülikooli plaanist alustada teadlaste Instagramiga, kandideerisin kohe toimkonda. Leian, et akadeemilist tarkust tuleb ühiskonnale vahendada kõikvõimalikel adekvaatsetel ja atraktiivsetel viisidel ning taipasin, et sellel algatusel on potentsiaali ühendada unikaalsel viisil teaduslike otsingute spetsiifiline sügavus ja üldise inimliku tunnetuse emotsionaalne ootus,” rääkis Leete.

Ülikooli teadlasi tunnustas populaarteadusliku Instagrami konto eest hiljuti ka Archimedese sihtasutus, kes nimetas teadlaste Instagrami Kuldõuna konkursil aasta nutiteoks hariduses.

1300 jälgijaga Tartu ülikooli teadlaste konto @tartuuniversity on suurima jälgijaskonnaga Eesti kõrgkooliga seotud Instagrami konto. See on ka esimene, mis tutvustab kohalikku teadust nii eesti kui inglise keeles. Tartu ülikooli teadlased lubavad autorile või kontole viidates vabalt kasutada kõiki @tartuuniversity kontol avaldatud pilte ja videoid.

Tartu ülikooli teadlaste Instagram otsib oma ridadesse uusi teadlasi, kes soovivad jagada huvitavamaid hetki oma teadlase tööst ja elust-olust.

Teadlaste Instagramiga liitumiseks saada oma liitumissoov koos lühikese tutvustusega endast ja sellest, mida tahaksid Instagrami postitada 31. jaanuariks projekti eestvedajale Kaija Pookile.
Varasem Instagrami kasutamiskogemus ei ole oluline. Laekunud sooviavalduste hulgast tehakse valik ning uutele projektis osalejatele korraldatakse Instagrami teemaline lühikoolitus ning lepitakse kokku Instagrami konto kasutamise heas tavas. 

Lisainfo: Kaija Pook, TÜ rahvusvahelise kommunikatsiooni peaspetsialist, kaija.pook [ät] ut.ee, 737 6165

CV Keskus.ee iga-aastasest uuringust selgusid taaskord Eesti hinnatuimad tööandjad ehk ettevõtted, kus eestimaalased enim töötada sooviksid. Tartu ülikool on edetabelis 19. kohal.

Viimasel viiel aastal neli korda esikohal olnud Eesti Energia jäi edetabeli etteotsa ka sel aastal. Teise koha Eesti ihaldusväärseimate tööandjate edetabelis haaras tänavu Telia ja kolmandaks tõusis Swedbank, kes möödus esimest korda viimase viie aasta sees nii Transferwise’st kui Skype’st. Tartu ülikool on selles tabelis tänavu koos Elisa Eesti AS, Pipedrive OÜ ja Kaubamaja AS-iga uus tulija. Varasemalt on Tartu ülikool hinnatud tööandjate seas figureerinud.

Tartu ülikooli personaliosakonna juhataja Kristi Kuninga sõnul on ülikooli töötajate jaoks oluline, et nad saavad oma tööga luua uut väärtust ning panustada ühiskonna arengusse. Ülikooli kui tööandjat iseloomustab ka tänapäevane töökeskkond ning stabiilsus, mis töökohta valides on samuti oluline.

Kõrget rahulolutaset oma töö ja töökeskkonnaga kinnitavad ka igal aastal läbi viidava ülikooli töörahulolu küsitluse tulemused. Rahulolu koondnäitaja on viimase viie aasta jooksul püsinud stabiilselt väga kõrgel: tööga rahul olevate töötajate protsent on jäänud vahemikku 92,9–94,6, mis on ka rahvusvahelises mastaabis ülihea tulemus. 

Nooremate kui 35-aastaste töövõtjate seas võttis eelistatuima tiitli tänavu Skype’lt üle samuti Eesti Energia, kes on seega tugevdanud oma mainet ka uue põlvkonna töötajate seas. Teisele kohale valiti noorte töötajate poolt Skype, kolmandale Swedbank, neljandale Transferwise ja viiendaks Telia Eesti.

Uuringust selgus, et Eesti ihaldusväärseimateks tööandjateks pidasid töövõtjad ettevõtteid, kus on konkurentsivõimeline palgatase, võimalused areneda ja karjääri teha ning juhtimisstiil on läbipaistev ja aus. Negatiivselt mõjutavad ettevõtte mainet enim juhtimisvead ja töökoha ebastabiilsus. Tööandja hea maine aitab kokku hoida ka värbamisel – kehva mainega tööandja peab talendi palkamisel pakkuma märkimisväärselt kõrgemat palganumbrit, mis aga ei taga ka siis töötaja soovi taolise ettevõttega liituda.

Edetabeli TOP20 oli järgmine:

Koht (koht eelmisel aastal) Nimi/kaubamärk

1. (1.) Eesti Energia AS
2. (3.) Telia Eesti AS
3. (5.) Swedbank AS
4. (2.) Skype Technologies OÜ
5. (4.) Transferwise Ltd Eesti filiaal
6. (6.) AS Tallink Grupp
7. (11.) ABB AS
8. (7.) OÜ Playtech Estonia
9. (8.) AS LHV Pank
10. (9.) AS SEB Pank
11. (-) Elisa Eesti AS
12. (14) Nortal AS
13. (12.) Riigimetsa majandamise keskus (RMK)
14. (16) Microsoft Estonia OÜ
15. (10.) Riigikogu
16. (17.) AS Merko Ehitus Eesti
17. (-) Pipedrive OÜ
18. (19) Kalev AS
19. (-) Tartu ülikool
20. (-) Kaubamaja AS
     

Edetabelist on välja kukkunud Eesti kaitsevägi (mullu 13.), Eesti rahvusringhääling (15.), Eesti Pank (18.) ja Ericsson Eesti AS (20.). 

Uuringusse andis oma panuse enam kui 6000 vastajat üle Eesti erinevatest vanuserühmadest. Lisaks parimatele tööandjatele arvestati edetabeli koostamisel ka negatiivset tagasisidet ehk töövõtjad andsid teada ka ettevõtetest, kuhu nad mitte kunagi tööle ei läheks.

Lisainfo:

Kristi Kuningas
personaliosakonna juhataja
737 5140
kristi.kuningas [ät] ut.ee

Tartu ülikooli Eesti lähiajaloo professori akadeemik Tõnu Tannbergi koostatud mahukas Esimese maailmasõja teemaline artiklite kogumik avab ilmasõja uurimisel uudseid tahke, toob teaduskäibesse senitundmata arhiiviallikaid ning pakub uudseid võimalusi analüüsida selle hiigelheitluse rolli meie ajaloos.

Kogumik „Esimene maailmasõda ja Eesti“ koosneb 11 artiklist, millest mitu käsitlevad ilmasõja historiograafilisi aspekte. Autorite hulgast leiab järgmised nimed: Ago Pajur, Kersti Lust, Maie Pihlamägi, Margo Roasto, Timo Aava, Lea Teedema, Toomas Hiio, Mart Kuldkepp, Liisi Esse ja Priit Rohtmets.

Ago Pajur annab oma artiklis põhjaliku ülevaate rahvusväeosade uurimisest ja Kersti Lust heidab historiograafilise pilgu Eesti majandusliku olukorra käsitlemisele senises ajalookirjanduses. Lusti artikliga haakub Maie Pihlamägi uurimus Eesti tööliste töö- ja elutingimustest sõja ajal. Ideeajaloolist lähenemist esindavad kogumikus Margo Roasto ja Timo Aava artiklid, mis analüüsivad vastavalt baltisaksa publitsistika rahvusküsimuse käsitlust ja selle vastukajasid eesti ajakirjanduses ning Mihkel Martna tekstide põhjal sõja ajal Euroopas levinud poliitilisi ideid ja nende omavahelisi seoseid. Lea Teedema jätkab uurib sõjaaegse linna toimimist Tartu näitel võttes vaatluse alla sõjaga päevakorrale kerkinud sotsiaalprobleemid. Teedrajavateks uurimusteks on Toomas Hiio artikkel Tartu ülikooli üliõpilaskonnast, A. Pajuri detailne käsitlus Eesti rahvuslikest väeosadest pärast Saksa okupatsiooni algust 1918. aasta kevadtalvel ning Mart Kuldkepi uurimus eestlastest annektsionistliku Saksa poliitika sihtmärgina 1918. aasta okupatsiooni eel. Priit Rohtmets aga võtab oma pikas, minimonograafia mõõtu, artiklis vaatluse alla kiriklikud olud Esimese maailmasõja ajal. Liisi Esse analüüsib maailmasõja invaliidide toetusi ja ühiskondliku positsiooni sõdadevahelises Eestis.

Kogumiku koostaja Tõnu Tannbergi sõnul pakuvad avaldatud sisukad uurimused võimalust nii erialaseks süvenemiseks kui ka põnevat lugemist kõigile ajaloohuvilistele, keda kõnetab meie ajalugu sel murranguperioodil, mil „vana maailm“ kokku varises ja impeeriumide ajaloo areenilt taandumine andis väikerahvastele ainukordse hetke omariikluse rajamiseks. „Kuna seni on Esimene maailmasõda olnud paljuski „unustatud sõjaks“ ja jäänud Vabadussõja uurimise varju, siis kõneksolev kogumik täidab olulise tühimiku meie ajalookirjanduses ning teadmistes ilmasõja kohta,“ rääkis Tannberg.

Käesolev väljaanne on jätkuks 2014. aastal Eesti Ajalooarhiivi toimetiste sarjas ilmunud samanimelisele artiklite kogumikule, mille koostajaks oli samuti prof Tõnu Tannberg.

Lisainfo: TõnuTannberg, Tartu ülikooli Eesti lähiajaloo professor, 5228790, tonu-andrus.tannberg [ät] ut.ee.

Neljapäeval, 26. jaanuaril saavad 9. klassi õpilased avatud uste päeval uudistada, mida põnevat on Tartu ülikoolil pakkuda. Õpilastele on avatud 36 erinevat töötuba kõigist valdkondadest.

Tartu ülikooli avatud uste päev algab kell 12.30 TÜ aulas (Ülikooli 18) õppeprorektor Mart Noorma avaloenguga „Kuidas teha õigeid valikuid?“. Loengu järel on õpilastel võimalik suunduda töötubadesse, mis tänavu toimuvad 3 sessioonis. Töötoad algavad kell 13.00, 14.00 ja 15.00 ning kestavad 45 minutit. Seega on igal õpilasel võimalik soovi korral osaleda kuni kolmes erinevas teda huvitavas töötoas. Registreerimine töötubadesse kestab 23. jaanuarini. http://www.teaduskool.ut.ee/et/lahtiste-uste-paev-9-klassidele-26012017 või kuni töötubades kohti jätkub. „Kuna varasem kogemus näitab, et mõned töötoad täituvad väga kiiresti, tasub aegsasti otsustada,“ ütleb avatud uste päeva korraldaja TÜ teaduskooli peakoordinaator Terje Kapp

9. klasside avatud uste päev toimub 4. korda ning on õpilaste nõudluse tõttu suurem kui varem. „Tänavusele lahtiste uste päevale oleme valmis vastu võtma 1000 õpilast üle Eesti,“ ütleb Terje Kapp, lisades: „Suur õpilaste huvi on tingitud sellest, et 9. klassis tuleb noortel teha mitmeid tulevikku puudutavaid olulisi valikuid.“ Tänavusel avatud uste päeval on suuremat tähelepanu pööratud ka venekeelsele sihtrühmale, pakkudes venekeelseid loengud ja töötubasid.

Lisainfo: Terje Kapp, TÜ teaduskooli peakoordinaator, 7375589, terje.kapp [ät] ut.ee

Tartu ülikooli tänavuse talveülikooli kursustel saab omandada uusi ja kasulikke teadmisi enam kui 20 täiendusõppekursusel Tartus, Tallinnas, Pärnus, Viljandis ja Narvas.

19. veebruarini toimuvaid koolitusi viivad läbi oma ala tunnustatud õppejõud ja pikaajalise kogemusega praktikud. Kursusi pakutakse ettevõtjatele, juhtidele, spetsialistidele, õpetajatele ning kõigile teistele huvilistele.

Talveülikooli programmi on koondatud lai valik päevakajalisi koolitusteemasid argikultuurist, religioonist, veebisuhtlusest , reklaammaterjalide kujundamisest, õigusest, eneseväljendusest, depressioonist jpm.

Esmakordselt toimub hinnatud koolitaja, religiooni- ja suhtlemispsühholoog professor Tõnu Lehtsaare koolitus taandumistarkusest ja taandumisega kaasnevate emotsionaalselt raskete olukordadega toimetulekust. „Taanduda, sh tagasi astuda suudavad vaid küpsed ja tugevad isiksused, kes usuvad oma üritusse rohkem kui oma isikusse,“ avab Lehtsaar teemat.

Talveülikooli kursustele on registreeruda võimalik juba praegu.

Koostöös Tartu ülikooli muuseumiga saavad talveülikoolis osalejad külastada soodushinnaga Tartu ülikooli muuseumit, kunstimuuseumit ja Tartu tähetorni.

Täpsem info http://www.ut.ee/et/taiendusope/talveulikool

Vaata ka professor Tõnu Lehtsaare videot taandumistarkusest

Lisainfo: Marko Ojakivi, TÜ elukestva õppe keskuse turundusspetsialist, 515 6142, marko.ojakivi [ät] ut.ee

Esmaspäeval, 6. veebruaril annab president Kersti Kaljulaid Kadriorus vanemteadur Tõnu Eskole üle Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia ja vanemteadur Heli Luknerile noore teadlase eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest.

Noore teadlase preemia laureaat Tõnu Esko on Tartu ülikooli Eesti geenivaramu vanemteadur teadusdirektori ülesannetes. Pärast geenitehnoloogia doktorikraadi kaitsmist 2012. aastal Tartu ülikoolis läbis Tõnu Esko järeldoktorantuuri Bostoni lastehaiglas ning MIT ja Harvardi ülikooli Broad instituudis Bostonis, mis on maailma üks parimaid inimese genoomika uurimise keskusi. Suuresti tänu Tõnu Eskole toimib TÜ Eesti geenivaramu rahvusvaheline koostöövõrgustik, seal hulgas tihe koostöö Broad instituudiga.

Tõnu Esko kuulub juba praegu molekulaarbioloogia ja geneetika teadlaste maailma tippu ning on valitud Thomson Reutersi 2016. aasta maailma mõjukaimate teadlaste hulka. Tõnu Esko on muuhulgas uurinud eestlaste geneetilisi iseärasusi, selgitanud, millised rahvused Euroopas on eestlastele geneetiliselt sarnaseimad ning kirjeldanud uusi inimese keha pikkuse ja vaimsete võimetega seostatavaid geene.

„Minu jaoks isiklikult on väga oluline, et riiklikul tasandil on minu tööd geenivaramus märgatud. Teadusringkondades tunnustatakse ikka aeg-ajalt erinevate tööde eest inimesi, kuid sel juhul märkavad pigem ühed teadlased teiste teadlaste tegemisi. Selleks, et presidendilt preemiat saada, peab tehtud töö kõlapind olema laiem ja seetõttu leian, et antud preemia on veelgi olulisem ja mõjukam,” hindas Tõnu Esko talle omistatud preemia olulisust.

Sel aastal otsustas Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu anda välja ka noore teadlase eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest, mis läks füüsikalise optika uurijale Heli Luknerile.

Heli Lukner on Tartu ülikooli füüsika instituudi füüsikalise optika vanemteadur ja õppejõud. Pärast 2010. aastal Tartu ülikoolis füüsika doktorikraadi kaitsmist hindele summa cum laude läbis ta järeldokturantuuri Max Plancki valgusteaduste instituudis Erlangenis Saksamaal. Heli Lukneri teadustöö kuulub kaasaegse optika valdkonda, hõlmates laineoptikat, valguse levikut optilistes kiududes, mittelineaarset optikat ning ülilühikeste impulsside ajalis-ruumilist vormimist ja mõõtmist.

Igapäevase teadustöö kõrvalt on Heli Lukner tegelenud aktiivselt teadusliku mõtteviisi populariseerimisega. Ta on üks Teadusbussi algatajatest ning aastatel 2005 ja 2006 oli esineja ja projektijuht ERRi hommikuprogrammi füüsikaminutites. Alates aastast 2015 veab ta ettevõtlikele tudengitele suunatud fotoonikaklubi ning juba 6. hooaega on Heli Lukner haridussaate Rakett 69 kohtunik ning teadusmeeskonna liige.

Kõigi preemiate suuruseks on 5000 eurot. Noore teadlase preemiat rahastab Väino Kaldoja.

Lisainfo:
Tõnu Esko, Tartu ülikooli Eesti geenivaramu vanemteadur, 737 4028, tonu.esko [ät] ut.ee
Heli Lukner, füüsikalise optika vanemteadur, heli.lukner [ät] ut.ee

Tartu ülikool avas täna vastuvõtu 22-le ingliskeelsele õppekavale, kuhu oodatakse lisaks välistudengitele õppima ka Eesti üliõpilasi. Tudengite valikuvõimalused täienesid sel aastal 5 uue õppekava võrra.

„Ingliskeelne õpe on parim võimalus saada rahvusvaheline õpikogemus kodusest Eestist lahkumata. Multikultuurne õpikeskkond avardab kahtlemata noore inimese maailmapilti ja pidev kontakt eri rahvustest kaastudengite ning välisõppejõududega loob mitmekesise ning tarviliku suhtevõrgustiku kogu eluks. Vähe tähtis pole seegi fakt, et mitmed õppekavad, mida Tartu ülikoolis pakume, on väga ainulaadsed, kuna sarnaseid õppekavasid meie lähiümbruses, peamiselt Euroopas, inglise keeles ei õpetata,“ rääkis TÜ õppeprorektor Mart Noorma Tartu ülikooli ingliskeelsete õppekavade eelistest.

Tartu ülikooli välisüliõpilaste vastuvõtu spetsialist Kaija Murasov rõhutas, et tänavu on ingliskeelsete magistriõppekavade kandideerimistähtaeg varasem, 15. märts 2017. Ingliskeelsetele bakalaureuseõppekavadele (sh arstiteadus) saab kandideerida 15. aprillini 2017.

„Ingliskeelsete õppekavade rahvusvahelises konkurentsis on ka Eesti kandidaatidel oluline ennast kandideerimiseks hästi ette valmistada, eeskätt oma valikut ja plaane motivatsioonikirjas või muus kirjalikus töös põhjalikult selgitades. Et kandidaatidele piisavalt aega anda, avas ülikool sisseastumise infosüsteemi SAIS avalduste esitamiseks tavapärasest varem, 6. veebruaril.“ ütles Murasov.

Lisaks juhib Kaija Murasov tähelepanu, et avalduse esitamise ajal ei pea eelnev haridustase olema lõpetatud, vaid õpingud kõrgkoolis või gümnaasiumis võivad olla lõpetamisel ka 2017. aasta juunis.

Uued õppekavad

Tänavu on lisandunud 5 uut magistriõppekava: linnastunud ühiskonna geoinformaatika; Euroopa keeled ja kultuurid; folkloristika ja pärandirakendused; haridustehnoloogia; innovatsiooni ja tehnoloogia juhtimine.

Ingliskeelne õpe on parim võimalus saada rahvusvaheline õpikogemus Eestist lahkumata. Rahvusvahelise mõõtme annavad lisaks töökeeleks olevale inglise keelele ka välisõppejõud ja eri riikidest pärit kaastudengid. Tartu ülikoolis õpib hetkel 1300 rahvusvahelist tudengit enam kui 90 riigist.

Praktiline info

·         Ingliskeelsele õppekavale kandideerimiseks on vajalik vähemalt B2-tasemel inglise keele oskus, mida saab tõendada inglise keele riigieksamiga või erinevate rahvusvaheliste testidega; samuti on võimalik sooritada inglise keele test TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis.

·         Ingliskeelsetel õppekavadel pakutakse sihtstipendiume, mis võimaldavad õppekava läbida õppetasu maksmata.

·         Eestis kõrgkooli lõpetanud ja sel aastal lõpetavad üliõpilaskandidaadid saavad ingliskeelsetele magistriõppekavadele avalduse esitada 6. veebruarist 15. märtsini SAIS-is. Ingliskeelsetele bakalaureuseõppe õppekavadele kandideerimiseks on SAIS avatud 15. aprillini 2017.

·         Magistriõppesse vastuvõtust teavitatakse kandidaate hiljemalt 15. mail, bakalaureuseõppesse vastuvõtust hiljemalt 15. juunil.

Tutvu Tartu ülikooli ingliskeelsete õppekavadega ning loe kandideerimise kohta Tartu ülikooli kodulehelt.

Lisainfo:
Mart Noorma, TÜ õppeprorektor, tel 737 6201, 523 9159, e-post mart.noorma [ät] ut.ee
Kaija Murasov, TÜ välisüliõpilaste vastuvõtu spetsialist, tel 737 5152, e-post kaija.murasov [ät] ut.ee

Alates 9. veebruarist on Tartu ülikooli kunstimuuseumis külastajatele avatud muumiakamber – koht, mis jutustab lugusid ja viib seiklustele vanasse Egiptusesse.

„Muumiakamber on väga mitmekülgne paik, mis ühest küljest pakub lõpuks väärikat kohta meie muuseumi kogudesse kuuluvatele unikaalsetele muumiapoistele ning teisalt võimaldab saada põhjaliku ettekujutuse vanade egiptlaste maailmapildist ning tutvuda sealse surmakultuuri ja ihaldatud hauataguse eluga.“ tutvustab ülikooli kunstimuuseumi juhataja Jaanika Anderson. Kambri seinu katvad detailsed seinamaalingud jutustavad lugusid mumifitseerimisest, südame kaalumisest, teispoolsusest ja paljust muust. „Avastamisrõõmu jagub siin kindlasti igas vanuses huvilistele“ kinnitab Anderson.

Püsiekspositsiooni laiendusena avatud muumiakamber loob suurepärase võimaluse ka kooliõpetajatele antiikkultuuride, ajaloo ja kunsti õpetamiseks, sest lisaks varasematele Kreeka ja Rooma kultuuri teemadele on nüüd muuseumis ka haridusprogrammid Vana-Egiptuse kohta.

Lisaks on muumiakambris säilinud elemente ka selle ruumi algsest funktsioonist ehk 19.sajandil eksisteerinud ülikooli rahakassast, kus rikkalike kaunistustega seifiluukide taga hoiti töötajate palgaraha.

Muumiakamber on külastajatele avatud E-R 11-17 Tartu ülikooli peahoones asuvas kunstimuuseumis.

Muumiakambri idee ja kontseptsioon: Tartu ülikooli kunstimuuseumi meeskond (Jaanika Anderson, Ingrid Sahk, Kristiina Tiideberg, Külli Valk, Anne Arus, Maria Väinsar, Liisi Pabstel)

Sisekujundus: Mari Kurismaa

Seinamaalingud: Kristiina Ribelus ja Pille Vilgota

Sarkofaagi ja kanoopide mudelid: Eike Eplik, Anne Arus, Arvi Kuld

Mööbel: Wako Värkstuba                                                                                                       

Näituse valmimist toetasid Sihtasutus Eesti teadusagentuur, Euroopa sotsiaalfond, Integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus Meie Inimesed ja Tartu ülikool.

Lisainfo: kunstimuuseum.ut.ee

Lisainfo: Jaanika Anderson, TÜ kunstimuuseumi juhataja, 53447404, jaanika.anderson [ät] ut.ee

Homme, 10. veebruaril toimuva Tartu ülikooli eetikakeskuse ja Eesti teadusagentuuri teaduseetika-teemalise konverentsi keskmes on hea teaduse ja küsitavate praktikate piiritlemine ning väärkäitumise ärahoidmine.

„Teadustöö tegemise mängureeglid on muutunud järjest keerulisemaks,“ ütleb konverentsi peakorraldaja, eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop. Tema sõnul ootavad teadlased ülikoolidelt ja teadusasutustelt nõu ja tuge, et muutuvate nõudmistega kaasas käia. Seetõttu rõhutab konverents organisatsiooni rolli hea teaduse tegemisel.

„Tahame pöörata tähelepanu sellele, et kogu vastutust ei saa panna ainult teadlastele. Organisatsioonil ja selle kultuuril on väga oluline roll: mõnikord võib organisatsioon teha heade tavade järgmise võimatuks ja see, kes tahab teha karjääri ja olla edukas, on sunnitud järgima hoopiski halba tava. Võib-olla olekski otstarbekas alustada sellest, milliseid käitumisi või tavasid me mingil juhul ei soovi,“ sõnab prof Margit Sutrop.

Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel märgib: „Selleks, et nii teadlased, teadusasutused kui rahastajad saaksid ühtmoodi aru, kuidas teaduse tegemisel hästi käituda ja karisid vältida, on sarnaselt teiste riikidega ka Eestis vaja hea teadustava üldist raamistikku.“

Eesti hea teadustava loomiseks on teadusagentuuri juures koos käinud töörühm, mille pingutuste tulemust konverentsil tutvustatakse. „See dokument peaks saama teadusasutustele üldiseks suuniseks, mille toel on igal ülikoolil, instituudil ja ka teadusagentuuril võimalik välja töötada oma täpsemad  tegevusjuhised, kuidas oma töö tegemisel hoiduda heade tavade vastu eksimistest ja mida väärkäitumise korral teha,“ lisab Koppel.

Konverentsi töötubades saab arutleda Eesti hea teadustava tööversiooni üle ning dokumendile parandusettepanekuid teha. Koostatud hea teadustava esimesele versioonile on võimalik tagasisidet anda ka pärast konverentsi.

Konverentsil esinevad dr Isidoros Karatzas (Euroopa komisjoni eetikarühm), professor Krista Varantola (Soome teaduseetika nõuandev kogu), dr Daniele Fanelli (Stanfordi ülikool, USA), prof Eric Breit (Oslo ja Akerhusi ülikool, Norra), prof Margit Sutrop (Tartu ülikooli eetikakeskus). Ettekannete järel arutlevad prof Toivo Maimetsa juhitavas paneeldiskussioonis Eesti hea teadustava vajalikkuse üle avalik-õiguslike ülikoolide esindajad ja Eesti teadusagentuuri ning Teaduste akadeemia esindajad.

Konverentsile eelneb Konstanzi ja Tartu ülikooli doktorantide töötuba teaduseetikast. Konstanzi ülikooli doktorandid annavad tagasisidet ka Eesti hea teadustava esimesele tööversioonile, osaledes konverentsi ingliskeelses töötoas. Konstanzi ülikool võttis oma hea teadustava vastu 2015. aastal. Selle koostamises osales ka Tartu konverentsi peakorraldaja, professor Margit Sutrop.

Konverentsi korraldab Tartu ülikooli eetikakeskus koostöös Eesti teadusagentuuriga. Konverentsi toetavad Tartu ülikooli arengufond ning Euroopa komisjoni rahastatud Horizon 2020 projekt „Promoting Integrity as an Integral Dimension of Excellence in Research“ (PRINTEGER), mis keskendub muuhulgas ka organisatsiooni rollile teadaste eetilise käitumise tagamisel. Konverents toimub Haridus- ja teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi 2015–2020 raames. Konverentsile eelnevat doktorikooli ühiskursust toetab Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumi vahenditest Saksa akadeemilise vahetusteenistuse (DAAD) kaudu Balti-Saksa kõrgkoolide büroo (Baltisch-Deutsches Hochschulkontor).

Konverentsi kava on leitav aadressilt http://www.eetika.ee/et/konverents-researching-integrity
Konverentsi on võimalik otse jälgida aadressil www.uttv.ee.

Lisainfo:
Katrin Velbaum, Tartu ülikooli eetikakeskuse projektijuht, katrin.velbaum [ät] ut.ee, +372 551 9184

Eesti Vabariigi valitsus kinnitas oma tänasel, 16. veebruari istungil Tartu ülikooli nõukogu uue koosseisu. Rektor kutsub nõukogu esimese istungi kokku 13. märtsiks 2017.

Nõukogu on Tartu ülikooli kõrgeim otsustuskogu, mis vastutab ülikooli majandustegevuse ja pikaajalise arengu eest. Muuhulgas kinnitab nõukogu põhikirja ning võtab vastu ülikooli arengukava ja eelarve.

Rektor Volli Kalm sõnas, et uudis valitsuse otsuse kohta pakub kergendust. „Ehkki ülikooli igapäevaelu on toiminud tõrgeteta ka vaatamata nõukogu puudumisele, on ometi mitmeid protsesse, mida juhtorgani otsusteta pikalt jätkata ei õnnestuks,” selgitas rektor, viidates kinnitamisprotsessi pikale venimisele. Rektor avaldas heameelt ka nõukogu koosseisu üle: „Ülikool saab oma pikaajalist arengut toetama silmapaistvaist ja võimekaist isikuist koosneva esindusliku kogu”.

Nõukogusse kinnitati järgmised ülikoolivälised liikmed:

• Uppsala ülikooli rektor professor Eva Åkesson,
• Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni EstBAN tegevjuht Heidi Kakko,
• Sangar AS juhatuse esimees Vahur Kraft,
• advokaadibüroo Ellex Raidla juhtivpartner Ants Nõmper,
• Chemi-Pharm AS juhataja Ruth Oltjer.

Tartu ülikoolist kuuluvad nõukogusse:

• neurokirurgia professor, akadeemik Toomas Asser,
• majanduspoliitika professor Jüri Sepp,
• eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang,
• arheogeneetika professor, akadeemik Richard Villems,
• religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar.

Toomas Asser, Jüri Sepp ja Vahur Kraft kuulusid ka ülikooli nõukogu eelmisesse koosseisu.

Rektor teeb ülikooli uue nõukogu liikmetele ettepaneku koguneda esimesele istungile esmaspäeval, 13. märtsil 2017. Esimesel istungil valib nõukogu esimehe, lepib kokku kodukorra ning arutab muid ülikooli juhtimise üldküsimusi. Nõukogu istungile järgneb samal päeval nõukogu ja senati ühisistung, kus toimub ülikooli rektori kandidaatide ärakuulamine ja kandidaatide osas hinnangu kujundamine.

Ülikooli nõukogusse kuulub TÜ põhikirja järgi 11 liiget, kellest viis nimetab senat, ühe Eesti teaduste akadeemia (isikute hulgast, kes ei ole Tartu ülikooli töötajad) ning viis haridus- ja teadusminister, kaasates kandidaatide esitamisesse avalikkust ning lähtudes sellest, et nõukogu koosseisust enamuse moodustavad isikud, kes ei ole ülikooli töötajad.

Lisainfo: Saima Tiirmaa-Oras, nõukogu sekretär, 737 5602, saima.tiirmaa-oras [ät] ut.ee

Tartu ülikool ei aktsepteeri mistahes ahistamist, diskrimineerimist ega privaatsuse rikkumist.

Viimaste päevade jooksul on ajakirjanduse vahendusel avalikkust eksitatud väitega, nagu Tartu ülikool ei reageeriks võimalikele ahistamisjuhtumitele ülikoolis. Tegelikkus on täpselt vastupidine. Ainsa ülikoolina Eestis on meil koostatud võrdse kohtlemise juhend ning igapäevaselt tegutsevad nii töötajate kui üliõpilaste nõustajad. Sellest lähemalt allpool. Laiemalt on ülikool kokku leppinud head tavad kõikide oma kesksete tegevuste jaoks. Meil on olemas õppimise ja õpetamise, doktoriõppe ning juhtimise head tavad, ka teadustöö jaoks valmib juhend juba lähemas tulevikus.

Eesti Päevalehes ja Delfis käsitletud doktorandi ja professori vahelises konfliktis hoiame me avalikkuses diskreetset positsiooni vaid selleks, et kaitsta osapoolte endi soovitud privaatsust. Seda sõltumata asjaolust, et üks osapooltest on siiski otsustanud avaliku meedia kaasata tülisse, millele on praeguseks juba mitu aastat otsitud lahendust juristide kaasabil. Ülikool ei hakka avalikkuse ees tõestama või ümber lükkama väiteid, kas professor ikka tegelikult ronis või ei roninud läbi vannitoa akna hotellituppa. Või kui palju ja kas ähvardava või mitteähvardava sisuga oli sõnumeid, mida doktorant professorile saatis. Hoidume sel tasemel avalikust debatist mitte üksnes sõnumisaladuse hoidmiseks, vaid ka põhjusel, et vastasel korral me tahes-tahtmata kahjustaks doktorandi kui nõrgema osapoole huve. Ma ei pea õiglaseks ja eetiliseks korraldada avalikku kohtumõistmist olukorras, kus nii doktorandi kui professori poolt esitatud kaebuste alusel jätkub kriminaaluurimine. Rõhutan siiski, et erinevalt ajakirjaniku esitatud versioonist on ülikool tutvunud mõlema poole esitatud materjalidega. Nende tundlikku sisu silmas pidavalt ei ole ülikoolil aga võimalik neid täpsemalt kommenteerida.

Selle juhtumi osapooltele ning ülikoolipere liikmeile on teada, et mistahes diskrimineerimine või ahistamine mistahes vormis ei ole ülikoolis aktsepteeritav. Vastupidi avalikkusele kujundatavale muljele on ülikool selle juhtumiga tegelnud mitu aastat, kõigi osapooltega on korduvalt vesteldud ja neid nõustatud, instituudi juhatajale ja professorile on kohustuseks pandud probleem lahendada ning professorile on tehtud hoiatus. Veelgi enam, ka siis, kui mõlemad – nii doktorant kui professor – sõlmisid ülikooliga lepingu, milles avaldasid soovi juhtunut edaspidi lahendada ilma ülikooli osaluseta, lisas ülikool professoriga sõlmitud lepingusse klausli, mis jätab ülikoolile õiguse tulla küsimuse juurde tagasi kriminaaluurimise tulemuste selgumisel.

Olen veendunud, et ülikoolipere ühistele põhiväärtustele tuginev töökultuur ning ülikooli kollektiivne eetika- ja moraalitunnetus on tasemel, mis Eesti Päevalehes avalikustatud juhtumist saab vaid õppida ja tugevneda. Ilmselgelt on ülikoolil siin õppimisruumi selles osas, mis puudutab taoliste juhtumite avalikustamise aega, kohta ja viisi ning oma liikmeskonna informeerimist. Mul on kahju, et kõnealuse juhtumi puhul on meie akadeemilise pere töörahu sellisel moel riivata saanud.

Mistahes ahistamise, diskrimineerimise või ebavõrdse kohtlemise juhtudel on tegutsemisviis ülikoolis selge ja ühene. Üliõpilased peaksid abi saamiseks pöörduma vastavalt sellele, kellega on probleem seotud, kas instituudi juhi või dekaani poole. Pidevalt on valmis nõu andma ja edasistes toimingutes toetama õppeosakonnas töötavad üliõpilasnõustajad ja psühholoogid. Töötajad peaksid pöörduma esmalt enda töö vahetu korraldaja poole. Kui probleem ongi tekkinud töö vahetu korraldajaga, siis struktuuriüksuse juhi, vajadusel ka dekaani poole. Kui sealt ei saa abi, on võimalik esitada kaebus akadeemilisele sekretärile. Üliõpilane või töötaja võib akadeemilise sekretäri poole pöörduda ka ilma juhendis soovitatud etappe (töö vahetu korraldaja, instituudi juht jne) läbimata, kui nimetatud isikud ei tundu piisavalt erapooletud. Akadeemiline sekretär saab vajadusel moodustada ka täiendava komisjoni. Akadeemilisel sekretäril on ka hilisem järelevalvekohustus lahenduse püsivuse üle. Lisaks on võimalik pöörduda personaliosakonnas nõustajana töötava professor Tõnu Lehtsaare poole, kelle ülesandeks on aidata osapooltel konfliktile lahendus leida. Käitumisvõimalused erinevates olukordades on põhjalikumalt lahti seletatud Tartu ülikooli võrdse kohtlemise juhendis: https://www.ut.ee/et/vordse-kohtlemise-juhend.

Kõikidesse olukordadesse, kus on kahtlus, et kedagi on töökohal ebavõrdselt koheldud, tuleb alati suhtuda täie tõsidusega. Loodan, et me kõik oleme osavõtlikud kiusamisjuhtumeid ning töö- ja õpingukaaslaste probleeme märkama ja nii üksi kui ühiselt sekkuma. Mõistan, et kujunenud infoväljas on praegu töörahu leidmine kõige raskem just üliõpilaste jaoks ja seetõttu jätkame järgnevatel päevadel kõiki võimalusi kasutades esmajärjekorras just nende turvatunde taastamisega.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm

1. märtsil kell 13.00 toimub Tartu ülikooli peahoones juba viiendat korda populaarne TÜ karjääripäev, mis tänavu juhindub põhimõttest „Praktika teeb tegijaks!“.

Karjääripäev on oluline ennekõike tudengitele, kes saavad kavandada oma õpinguid lähtuvalt tööturu vajadustest, aga ka ettevõtetele, kes vajavad paremat ülevaadet homsest tööjõuturust.

Tänavune päev keskendub praktikakohtade otsijatele ning pakkujatele. Sündmusel osalevad paljud nimekad ettevõtted alates Swedbankist lõpetades Eesti Meediaga. Esindatud on organisatsioonid erinevatest majandusharudest, pakkudes võimalusi nii meditsiini-, sotsiaal-, reaal-, humanitaar- kui ka loodusteadust õppivatele noorele.

Karjääripäeva projektijuhi Liis Rebase sõnul on tegemist hea ja turvalise kohtumisvormiga tudengitele. „Karjääripäev pakub võimalusi üliõpilastel ja ettevõtetel luua sidemeid, mis on kasulikud mõlemale osapoolele nii teadmiste, oskuste kui ka tööjõu näol. Koolipingis istudes unustame tihti, kuidas parim viis teadmiste omandamiseks on nende praktiline rakendamine. Just selle eesmärgist tänavune mess lähtubki,” lausus Rebane.

Lisaks on üliõpilastel karjääripäeva jooksul võimalik võtta osa praktilistest töötubadest nii eesti kui ka inglise keeles. Teemade valik on lai ning päeva jooksul leitakse vastuseid mitmetele intrigeerivatele küsimustele: Mida noor peab teadma tööle minnes? Neli põlvkonda korraga tööturul – tule taevas appi! Usalduse ja vastutuse parimad õppetunnid. Töötubadega samaaegselt räägivad mitmed inspireerivad esinejad oma lugusid ning toimub paneeldiskussioon „Tugevale teooriale praktiline väljund.”

Karjääripäev on kõikidele tudengitele tasuta.

Täpsemalt karjääripäevast aadressil http://careerday.ut.ee/

Lisainfo: Liis Rebane, TÜ karjääripäeva projektijuht, 538 44 733, liisr [ät] ut.ee

Tartu tudengiorganisatsioonide koostöövõrgustik jagab tublimatele tudengitele, organisatsioonidele ja koostööpartneritele auhindu, et tunnustada parimaid.

Kuni 24. veebruarini on võimalik esitada kandidaate OLE ROHKEM auhindadele, et tunnustada tegusaid organisatsioone ja tudengeid ning inimesi ja organisatsioone, kes on silmapaistvalt toetanud tudengeid, tudengiorganisatsioone ja nende algatusi.

OLE ROHKEM auhindu antakse seitsmes kategoorias:

1)      Aasta tudengiorganisatsioon,

2)      Aasta tudeng,

3)      Aasta suurima ühiskondliku mõjuga tudengiorganisatsioon,

4)      Aasta tegu,

5)      Aasta koostööpartner,

6)      Aasta tudengisõber,

7)      Aasta Tartu-väline tudengiorganisatsioon. 

Kandidaate saavad esitada kõik aadressil http://olerohkem.ee/auhinnad/.

Kõikide nomineeritute hulgast valitakse e-hääletuse käigus välja parimad, kellest omakorda valib võitjad välja komisjon.

Auhinnagala on ellukutsutud Tartu tudengiorganisatsioonide koostöövõrgustiku poolt, Üliõpilaskonna SA eestvedamisel.

Lisainfo: Katrin Kaaver, TÜ Üliõpilaskonna sihtasutuse liige, katrin.kaaver [ät] gmail.com
 

Rektori valimiskomisjon registreeris oma tänasel, 20. veebruari koosolekul rektorikandidaatideks professor Margit Sutropi ja professor Volli Kalmu.

Loodus- ja täppisteaduste valdkond otsustas veebruari alguses esitada rektorikandidaatideks nii Margit Sutropi kui ka Volli Kalmu. Professor Margit Sutropi kandidatuuri esitasid ka sotsiaalteaduste valdkond ja humanitaarteaduste ja kunstide valdkond. Praeguse rektori Volli Kalmu kandidatuuri toetas meditsiiniteaduste valdkond.

Valimiskomisjoni esimees Priit Kaasik ütles, et esitatud on kaks väärikat kandidaati: „Nüüd, kui kandidaadid on ametlikult registreeritud, saame minna edasi aruteludega ülikooli sees, mis toovad rektori kandidaadid kindlasti ülikooliperele lähemale,"ütles Kaasik.

Rektorikandidaatide väitluskoosolek toimub 9. märtsil 2017. a kell 16.15 Tartu ülikooli aulas.

Rektori valib valimiskogu valimiskoosolekul 30. märtsil 2017. Valimiskoosolek algab kell 12.00 ülikooli aulas.

Rektor Volli Kalm on Tartu ülikooli rektorina juhtinud alates 1. juulist 2012. Professor Margit Sutrop on TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan ja eetikakeskuse juhataja.

Lisainfo: Priit Kaasik, TÜ valimiskomisjoni esimees, 517 7696, priit.kaasik [ät] ut.ee

Ülehomme, 23. veebruaril kell 12 tähistab Tartu ülikool peahoone aulas Eesti Vabariigi 99. aastapäeva kontsertaktusega. Ülikoolipere 23 liiget saavad Tartu ülikooli aumärgi ning üle antakse 15 000 euro suurune Ernst Jaaksoni mälestusstipendium. Otseülekande sündmusest teeb www.uttv.ee.

Aastapäevale pühendatud kontsertaktuse avab kõnega Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm. Ettekande teemal „Kellele võiks olla eeskujuks Eesti haridussüsteem?“ peab Tartu ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna õppeprodekaan, haridustehnoloogia professor Margus Pedaste.

Tervitustega esinevad aktusel Tartu linnapea Urmas Klaas ning humanitaarteaduste valdkonna religiooniuuringute eriala magistriõppe 2. aasta üliõpilane Karl Käsnapuu.

Aktusel antakse üle Tartu ülikooli sihtasutuse 15 000 euro suurune Ernst Jaaksoni mälestusstipendium, mille pälvib meditsiiniteaduste valdkonna sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi kergejõustiku didaktika lektor Martin Mooses.

Vabariigi aastapäeva kontsertaktusel antakse 23-le ülikooli töötajale üle Tartu ülikooli aumärk, millega tunnustatakse ülikooli töötajaid eriti heade töösaavutuste eest.

Aumärgi kui tunnustuse suurepäraste töösaavutuste eest saavad järgmised Tartu ülikooli töötajad:

Mati Laur - ajaloo ja arheoloogia instituudi üldajaloo osakonna juhataja, uusaja professor
Liina Lindström - eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele dotsent ja vanemteadur
Kersti Lepajõe - maailma keelte ja kultuuride kolledži direktor, eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele dotsent
Klaarika Marton - humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekanaadi juhataja
Vello Andres Pettai - Johan Skytte poliitikauuringute instituudi demokraatia ja valitsemine magistriõppekava programmijuht, võrdleva poliitika professor
Piret Luik - haridusteaduste instituudi kutseõpetaja programmijuht, haridustehnoloogia dotsent
Veronika Kalmus - ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia doktoriõppekava programmijuht, sotsioloogia õppetooli juhataja, sotsioloogia professor
Matti Raudjärv - Pärnu kolledži ettevõtlusosakonna rahvamajanduse dotsent
Pilvi Ilves - kliinilise meditsiini instituudi radioloogiakliiniku juhataja, radioloogia dotsent
Jana Kuremägi - kliinilise meditsiini instituudi radioloogiakliiniku sekretär
Kalle Kisand - bio- ja siirdemeditsiini instituudi immunoloogia vanemteadur
Maret Pihu - sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi peaspetsialist, kehalise kasvatuse didaktika lektor
Oive Tinn - ökoloogia ja maateaduste instituudi geoloogia vanemteadur
Tiina Tamm - molekulaar- ja rakubioloogia instituudi molekulaarbioloogia vanemteadur
Anne Luik-Ristikivi - füüsika instituudi jurist
Rainis Haller - matemaatika ja statistika instituudi funktsionaalanalüüsi vanemteadur
Redik Eschbaum - Eesti mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juhataja, ihtüoloogia ja kalanduse teadur
Natali Belinska - arvutiteaduse instituudi asjaajamiskorralduse spetsialist
Krista Fischer - Eesti geenivaramu biostatistika vanemteadur
Tiina Vint - ülikooli muuseumi peavarahoidja
Inga Varamäe-Tamm - teadus- ja arendusosakonna teadus- ja arendustöö projektide peaspetsialist
Erme Reino - infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arenduse peaspetsialist
Liilia Kärp - kinnisvaraosakonna sisevalvetalituse administraator

Aktusel astuvad üles Tartu ülikooli akadeemiline naiskoor Triin Kochi dirigeerimisel ning aktuse kontsertosas esineb vokaalansambel Estonian Voices.

Vaata otseülekannet UTTV-st (www.uttv.ee).

Lisainfo: Kady Sõstar, avalike suhete spetsialist, tel 737 5685, e-post kady.sostar [ät] ut.ee