Tartu ülikooli teadlased pälvisid TÜ populaarteadusliku Instagrami konto loomise eest SA Archimedese konkursil Kuldõun 2016 esikoha kategoorias „Aasta nutitegu hariduses“.

SA Archimedes kommunikatsiooniosakonna juhataja Eero Loonurme sõnul esitati tänavusele konkursile väga palju põnevaid lahendusi alates koolielu digitaliseerimisest ja sotsiaalmeediakanalite ärakasutamisest ning lõpetades kavalate võtetega sisseastumiskampaaniate raames. “Tartu ülikooli nutitegu oli silmapaistev kõigi žüriiliikmete jaoks. Meile meeldis, et Tartu ülikool on valinud täiesti teadliku lähenemise Instagrami kanalile ning teinud teadustöö tutvustamiseks eraldi keskkonna. Lisaks on positiivne, et nutiteo tulemustest saavad osa kõik ja silmapilkselt - igaüks saab Tartu teadustegevustega ennast kursis hoida,” rääkis Loonurm populaarteadusliku Instagrami konto võidu tagamaadest.

TÜ teadlaste hallatava Instagrami konto eesmärgiks on tutvustada teadlaste tööd laiemale sihtgrupile. Huvilised saavad jälgida teadlaste igapäevatöö telgitaguseid ning vaadata, milliseid põnevaid avastusi ja eksperimente oma erialade eksperdid tänasel päeval teevad. Oma teadustööst postitavad pilte 14 erineva valdkonna teadlast ning uuel aastal laieneb oma tegemisi jagavate teadlaste ring veelgi. Nii jõuab teadustegevus lihtsal ja köitval viisil ka nende huvilisteni, kes konkreetse valdkonnaga varem kokku puutunud ei ole.

Noorte jaoks on Instagrami konto mugav ja harjumuspärane suhtluskanal, mille kaudu on nüüd võimalik ka teadlastega otse ühenduses olla. Teadlaste Instagrami konto on töös olnud alates 2016. aasta maikuust. Poole aastaga on kontot jälgima asunud 1265 inimest.

Projekti eestvedaja Kaija Pook tunneb rõõmu, et teadustegevuse tutvustamine sotsiaalmeedia kaudu on sedavõrd populaarseks osutunud: „Populaarteadusliku Instagrami kontole postitatud pildid ja videod näitavad, kui põnevaid asju Tartu Ülikooli teadlased teevad. Mul on hea meel, et saame need telgitagused läbi sotsiaalmeedia tuua ka laiema auditooriumini. Eelkõige soovime selle kontoga sütitada just noortesse huvi teaduse vastu, sest nemad on Instagrami peamised kasutajad. See, et konto on jälgijate poolt poole aasta jooksul nii soojalt vastu võetud, näitab, et teadussisu läheb inimestele korda.“

Kuldõun 2016 on konkurss, mis hindab Eestis haridusasutuste loomingulist lähenemist läbi kujunduse, video ja nutitegude. Möödunud aastal pälvis Tartu ülikool kategoorias „Aasta video hariduses“ esikoha vilistlasvideote sarja eest.

Jälgi TÜ teadlaste Instagrami kontot: https://www.instagram.com/tartuuniversity/

Lisainfo: Kaija Pook, TÜ rahvusvahelise kommunikatsiooni spetsialist, 5191 2894, kaija.pook [ät] ut.ee

Täna, 9. detsembril andis TÜ eetikakeskus Tallinnas toimunud väärtuskasvatuse konverentsil üle tiitli „Väärtuskasvatuse kool 2016”, mille pälvis Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium. Tiitli „Väärtuskasvatuse lasteaed 2016“ pälvisid kaks lasteaeda – Tartu Luterliku Peetri Kooli Lasteaed ning Nõlvaku Lasteaed. 

Anna-Liisa Blaubrük, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õppekvaliteedi juht kirjeldas pärast tunnustuse saamist, et tal on hea tunne, sest nemad on sarnaselt konverentsil avakõnega esinenud Neil Hawkes’i mõtetele pidanud oma koolis oluliseks erinevaid suhteid. „Kuna me olem kirjeldatud teed juba kolm aastat käinud ning lootnud, et me inspireerime meeskonnas üksteist, siis on selle märkamine liigutav,“ sõnas Blaubrük ning lisas, et nende järgmine ülesanne on ka edaspidi olla saadud tunnustuse ja nime vääriline.

Nõlvaku lasteaia direktor Merle Perm ning õppealajuhataja Karolin Kabanen olid tänulikud saadud tunnustuse eest. „Istusime oma meeskonnaga maha, kirjutasime nii, nagu me iga päev tegelikult elame, kirjutasime üles peegelpildi endast – ja siis saime kõrvalt sellise patustuse õlale, et te olete midagi hästi teinud. See annab meie meeskonnale hoogu juurde,“ sõnasid Perm ja Kabanen.

Külve Teder, Tartu Luterliku Peetri Kooli Lasteaia direktori asetäitja lasteaia juhtimise alal sõnas, et tal on hea tunne, et lapse arengule keskendumist hinnatakse. „See, mida me teeme, lähtub lapse arengust ja heaolust ja ma loodan, et tänu saadud tunnustusele saavad ka paljud teised innustust, et meilt õppida,“ lisas Teder.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht Nele Punnar selgitas, et žürii tunnustas Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi teadlikku ja tulemuslikku väärtuskasvatust: tiitel anti süsteemse, tõenduspõhise ning kooli põhiväärtustest lähtuva analüüsi, aga ka õpilaskeskse ja väärtuspõhise koolikultuuri ning juhtimise arendamise eest. „Tartu Luterliku Peetri Kooli Lasteaia puhul anti tunnustus süsteemse ja tervikliku väärtusarenduse, väärtuspõhise juhtimise, lapse arengu ja loovuse toetamise ning läbimõeldud ja sihikindla koostöö eest lapsevanematega. Nõlvaku lasteaed paistis silma sidusa ja tervikliku analüüsi, teadliku väärtuskasvatuse, kaasava juhtimise ning tugeva meeskonnavaimu kujundamise poolest,“ sõnas Punnar.

Sama konkursi raames anti üle ka tiitlid headele koolidele ja lasteaedadele. „Hea kooli“ ja „Hea lasteaia“ nimelised konkursid toimusid sel aastal neljandat korda. Konkursside eesmärk on tunnustada koolide ja lasteaedade tööd nendes valdkondades, mis on seni vähe tähelepanu saanud, kuid on ometi väga olulised: õpilaste erinevate annete ja võimete parim võimalik väljaarendamine, õpilaste sotsiaalsete oskuste ja väärtushoiakute kujundamine, õpivalmiduse tagamine kogu elukaare jooksul, koolimeeldivus, füüsilise ja vaimse turvalisuse tagamine, tervislike eluviiside kujundamine.

Järjepideva töö eest tunnustati tiitliga „Hea kooli edendaja“:

Haapsalu Linna Algkool

Nissi Põhikool

Tartu Kivilinna Kool

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium

Tartu Luterlik Peetri Kool

Turba Kool

Türi Põhikool

Tiitliga „Hea lasteaia edendaja“ tunnustati:

Eralasteaed Naba

Nõlvaku Lasteaed

Saku Lasteaed Terake

Tallinna Lasteaed Sinilind

Tartu Luterliku Peetri Kooli Lasteaed

„Hea kooli rajaleidja“ tiitli pälvisid järgmised õppeasutused:

Emmaste Põhikool

Kilingi-Nõmme Gümnaasium

Kärla Põhikool

Loo Keskkool

Pärnu Vabakool

Saue Gümnaasium

Sillamäe Gümnaasium

Tartu Descartes'i Kool

Tartu Veeriku Kool

„Hea lasteaia rajaleidja“ tiitli pälvisid:

Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju

Tallinna Kannikese Lasteaed

 „Edendaja“ tiitliga tunnustab TÜ eetikakeskus õppeasutusi, mis on oma tegevuses pidanud oluliseks väärtusarendust, pöörates tähelepanu nii õpilaste kui ka lasteaiatöötajate individuaalse arengu toetamisele koostöös eri osapooltega.

„Rajaleidja“ tiitliga tunnustab TÜ eetikakeskus õppeasutusi, mis teevad oma organisatsiooni arendamisel head tööd, pöörates tähelepanu iga lapse individuaalse arengu toetamisele koostöös eri osapooltega.

Pressiteatele on lisatud pildid, kõikide piltide autor on Triin Paaver, TÜ eetikakeskus

DSC_9415_v2ike – Tunnustatud lasteaiad ja koolid.

DSC_9435_V2ike – Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi direktor Merike Kaste (vasakul), Tartu Luterliku Peetri Kooli Lasteaia direktori asetäitja lasteaia suunal Külvi Teder (keskel), Nõlvaku Lasteaia direktor Merle Perm ja õppealajuhataja Karolin Kabanen (paremal) koos väärtuskasvatuse rändkarikatega.

Rohkem infot:  www.eetika.ee 

Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus. Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013" jätkuprogrammi raames. Konverentsi korraldamist toetab ka Briti Nõukogu Eestis.

Lisainfo:

Nele Punnar, TÜ eetikakeskuse projektijuht, tel 52 85 783, nele.punnar [ät] ut.ee
Mari-Liisa Parder, TÜ eetikakeskuse projektijuht, tel 737 5426, 505 2517, mari-liisa.parder [ät] ut.ee

Kolmapäeval, 14. detsembril algusega kell 16.15. toimub vabade kunstide professor Valdur Mikita loengusarja „Mõtterännak eestlaste elutundest" viimane loeng „Hümn sääsele, karule ja mesitarule“. 

Kirjanik ise soovib enne viimast loengut hoida huvilistes ootusärevust ning seetõttu ei kipu Mikita metafoore pikalt ja põhjalikult lahti seletama. Küll aga iseloomustab TÜ vabade kunstide professor loengusarja viimast vestlust kui espitsjooni eestlaste loodustunnetuse juurde.

Mikita loengukursus uurib ja mõtestab eestlaste elutunnet läbi paigavaimu ja loodustunnetuse. Vaatluse alla võetakse sellised põnevad teemad nagu maagiline elutunne, metsarahva müüt, isiklikud pühapaigad, panteistlik looduskogemus, intuitiivne usuelu, maastikupõhised mõtlusvormid, maagiline sõna, eesti märk, kognitiivne perifeeria, mitmiktaju, pärismaised meeleseisundid, müüti loov rahvusbiograafia ja palju muudki – näiteks armastus seente vastu.

Kursus kutsub looma seoseid arhailiste ja tänapäevaste kultuurinähtuste vahel, mis on pika aja jooksul kujundanud eestlaste elutunnet, ning lugu pidama oma isiklikust ja intuitiivsest paigatunnetusest.

Loengud toimuvad ülikooli ringauditooriumis aadressil Jakobi 2-226. Kuulama ja osalema on oodatud kõik huvilised nii ülikoolist kui väljapoolt.

Juba toimunud loenguid on võimalik UTTV vahendusel järelvaadata.

Jätkuna väga populaarsele loengusarjale toimub 2017. aasta kevadel kursus “Praktiline mütogeograafia”. Jätkukursus on mõeldud TÜ üliõpilastele, külalisüliõpilastele ja täiendusõppijatele, kes on läbinud eeldusaine “Mõtterännak eestlaste elutundest” positiivse tulemusega.

Lisainfo
Maarja Nõmmik, TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppekorralduse spetsialist, 737 5669, maarja.nommik [ät] ut.ee

Tartu ülikooli tänavuse talveülikooli kursustel saab omandada uusi ja kasulikke teadmisi enam kui 20 täiendusõppekursusel Tartus, Tallinnas, Pärnus, Viljandis ja Narvas.

5. jaanuarist 19. veebruarini toimuvaid koolitusi viivad läbi oma ala tunnustatud õppejõud ja pikaajalise kogemusega praktikud. Kursusi pakutakse ettevõtjatele, juhtidele, spetsialistidele, õpetajatele ning kõigile teistele huvilistele.

Talveülikooli programmi on koondatud lai valik päevakajalisi koolitusteemasid argikultuurist, religioonist, veebisuhtlusest , reklaammaterjalide kujundamisest, õigusest, eneseväljendusest, depressioonist jpm.

Esmakordselt toimub hinnatud koolitaja, religiooni- ja suhtlemispsühholoog professor Tõnu Lehtsaare koolitus taandumistarkusest ja taandumisega kaasnevate emotsionaalselt raskete olukordadega toimetulekust. „Taanduda, sh tagasi astuda suudavad vaid küpsed ja tugevad isiksused, kes usuvad oma üritusse rohkem kui oma isikusse,“ avab Lehtsaar teemat.

Talveülikooli kursustele on registreeruda võimalik juba praegu.

Koostöös Tartu ülikooli muuseumiga saavad talveülikoolis osalejad külastada soodushinnaga Tartu ülikooli muuseumit, kunstimuuseumit ja Tartu tähetorni.

Täpsem info http://www.ut.ee/et/taiendusope/talveulikool

Vaata ka professor Tõnu Lehtsaare videot taandumistarkusest

Lisainfo: Marko Ojakivi, TÜ elukestva õppe keskuse turundusspetsialist, 515 6142, marko.ojakivi [ät] ut.ee

Käesoleva aasta lõpus saab läbi pea viis aastat kestnud projekt „LIFE+ URBANCOWS ehk LINNALEHMAD“, mille eesmärgiks oli Pärnu linna rannaniitude taastamine ja sidumine linnakeskkonda.

Pärnu kolledži nooremteadur Merle Mägi sõnul oli ala taastamine erakordne selle asetsemise tõttu linnaterritooriumil. „Populaarse suvitusranna vahetu lähedus püstitas projektile tervikuna suuri väljakutseid, kuna ühelt poolt puudutasid ala looduskaitselised huvid, teiselt poolt linnaarengulised huvid linnaala laienemise osas ning kolmandalt poolt elanikkond senise käitumisharjumusega,“ selgitas Mägi tööde keerukust.  Pärnu kolledž kaardistas projekti käigus jooksvalt elanikkonna hoiakuid niidu taastamistööde suhtes. Selgus, et Pärnu elanikele tundusid tööd vajalikud ja linna arengu seisukohalt olulised.

Projekti käigus taastati intensiivse karjatamise, vana pilliroo ja põõsastiku eemaldamisega ligi 220 hektarit rannaniitu ning ca 74 hektarit lõukaid. Külastajatele ehitati looduse eksponeerimiseks omanäolise arhitektuuriga kaks linnuvaatlustorni ning 660-meetrine puidust laudtee-õpperada. Lisaks tehti mitmeid vajalikke uuringuid ja seireid projektitulemuste hindamiseks ja soovitud tulemuste kinnitamiseks.

Haudelinnustiku uuring andis tunnistust, et kaitsekorralduslikult oluliste liikide jaoks on projekti tegevused elupaikade seisundit parandanud ning nende arvukus on seetõttu oluliselt kasvanud. Nii on näiteks ujuvpartide arvukus tuntavalt tõusnud, võrreldes varasemate loendusaastatega. Ka kiivitaja ja tikutaja arvukus on kasvanud ligi kahekordseks, lambahänilaste arvukus on samamoodi tuntavalt tõusnud.

Rannikulõugaste setete uuringust ilmnes, et lõugaste taastamistegevused on lõugaste veekvaliteedile soodsalt mõjunud, vesi on muutunud palju selgemaks ja päikesevalguse  eest varem pillirooga varjatud lõugastes suurenes hapnikusisaldus. Ka karjatamise tulemusena lõugaste servade puhastumisega on lõugaste olukord paranenud ning taastamistööd on oma eesmärke täitnud.

Nooremteadur Merle Mägi sõnul ei kao projekti lõppedes linnalehmad kuhugi. „Ala hooldamine jätkub maaelu arengukava allikatest makstavate toetuste abil ning karjapidajad kohustuvad ala hooldama ka pärast projekti lõppu,“ rääkis Mägi.

Projekt kandideeris 2016. aasta "European Natura 2000 Award 2016" finalistide hulgas „The European Citizens´ Award“ tiitlile.

Projekti partneriteks olid lisaks Pärnu kolledžile ka Keskkonnaamet ja Pärnu Linnavalitsus.

Lisainfo:

Merle Mägi, Pärnu kolledži nooremteadur, merle.magi [ät] ut.ee

Tartu ülikooli loodusmuuseumi ekspositsiooni „Maa. Elu. Lugu.” kujundust tunnustati 9. detsembril toimunud auhinnagalal Eesti sisearhitektide liidu preemiaga kategoorias parim muuseum või näitus. Kujunduse autorid on arhitektuuribüroo KOKO arhitektid. 

Eesti sisearhitektidelLiidu žürii liige Anja Dirks rõhutas just antud ekspositsioonile sobivat kujunduslikku lahendust, mis toob esile iga näituse eksponaadi selle õiges „valguses”.

Loodusmuuseumi ekspositsioon „Maa. Elu. Lugu" oli nomineeritud muuseumide ja näituste kategoorias ning Eesti kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali preemiale.

TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia näituste ja loodushariduse osakonna juhataja Reet Mägi tunneb tunnustuse üle suurt heameelt: „Meil on hea meel, et näituse kujundus tõstab esile loodusmuuseumi suurepärast kollektsiooni ja seda on nii kõrgel tasemel tunnustatud. Me täname arhitekte ja kujundajaid professionaalse töö ja suurepärase sisulise koostöö eest.“

Lisainfo:

Kaja Karo, TÜ loodusmuuseumi turundus- ja kommunikatsioonispetsialist, kaja.karo [ät] ut.ee

Reedel, 9.detsembril toimus sTARTUp Day ärifestivalil TÜ Ideelabori laval äriideede konkursi Kaleidoskoop finaal, kus omavahel võtsid mõõtu Lõuna-Eesti parimad noored ettevõtjad ja Ideelabori STARTER programmi parimad tiimid. Peaauhinnad pälvisid õpilasfirma Festera, mis toodab mikroobsel toimel biojäätmeid lagundavaid prügikaste, ning TÜ Ideelabori STARTER programmist välja kasvanud Triplecase, kes on välja töötanud praktilise kolme lukuga pinali.

„Kui eelvoorus oli pigem mõnus ja mentorklubile omane õhkkond, siis Startup Day jättis väga võimsa mulje – nii meie oma Kaleidoskoop kui ka suured esinejad suurtel lavadel! Ühele õpilasfirmale on see sama tunne, nagu näiteks mõnele koolipoisile NBAsse pääsemine,” kiidab Festera meeskonnaliige Sandra ürituse mastaapi. „Meile andis Kaleidoskoobil osalemine nii tohutult esinemiskogemust kui ka vägeva start-up pisiku – tahaks veel võistelda, pitchida, müüa ja networkida!”​​

Zürii esimees, Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura tõdeb, et eriti tuleb esile tõsta tublisid õpilasfirmasid, mis oma ideede arenduses on osanud konsulteerida ülikoolide teadlastega. „See näitab, et teaduspõhisus uue ettevõtluse tugisambana on mõistetav juba meie koolides,” kiitis Puura.

Kaks parimat Kaleidoskoobi meeskonda sõidavad osalema Polar Bear Pitching võistlusele, mis on rahvusvaheline start-up üritus, kus oma ideid esitletakse vööni jääaugus seistes.

Kaleidoskoop oli ka Ideelabori STARTER programmi lõppvõistluseks, kus kaks parimat TÜ Ideelabori meeskonda pääsesid üle-eestilisele lõppvõistlusele ning said veel ühe võimaluse Startup Day raames oma ideed esitleda. „Minule on STARTER programm nii palju uksi avanud!” tunnistab Triplecase’i eesvedaja Liis. „Läbi STARTER programmi praktiliste koolituste, tutvuste ja mentorite tagasiside on meie ideest on saanud midagi palju suuremat kui algul arvata oskasime!”

Tänavu juba seistmendat korda toimunud Kaleidoskoop on TÜ Ideelabori korraldatud Lõuna-Eesti suurim noorte äri- ja projektiideede konkurss. Sel aastal osales võistluses rekordarv osalejaid. Lõppvooru žüriisse kuulusid Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura, Tartu Linna ettevõtluse arengu peaspetsialist Siim Espenberg, Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni EstBAN esindaja Kristian Sägi ning Ajujahi konkursi eestvedaja Harri Tallinn.

Ürituse toimumist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo:
Maret Ahonen, TÜ Ideelabori juht, 5225910, maret.ahonen [ät] ut.ee

Neljapäeval, 15. detsembril kell 16.00 avatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumis TÜ raamatukogu ja loodusmuuseumi ühisnäitus „Metamorfoosid. Maria Meriani imetabased putukad“. Näitus on pühendatud hollandi kunstniku ja putukauurija Maria Sibylla Meriani (1647–1717) juubeliaastale ja tema tähelepanuväärsele teosele Metamorphosis insectorum Surinamensium.

Sahtlinäitusel on võimalus võrrelda 17. sajandi loodusuurija Maria Meriani filigraanse teostusega illustratsioone Suriname putuka- ja taimeriigist loodusmuuseumi kogudes asuvate eksootiliste eksemplaridega. Autori 300 aasta vanuseid värvikaid kirjeldusi täiendavad entomoloog Andro Truuverki selgitavad kommentaarid.

Näituse idee kasvas välja Tartu ülikooli raamatukogu 2017. aasta kalendrist, mis tutvustab raamatukogu haruldaste raamatute kogus asuvat Meriani teost. „Kalendri ettevalmistamisel loodusmuuseumi külastades avastasin, et paljud Meriani kujutatud putukad on väljas muuseumi püsiekspositsioonis. Sealt edasi sündis idee, et miks mitte Meriani pilte ja päris putukaid üheskoos eksponeerida,“ rääkis kalendri ja näituse üks koostaja, TÜ raamatukogu töötaja Moonika Teemus.

„Kuuldes, et Tartu ülikooli raamatukogus on olemas "Metamorphosis insectorum Surinamensium" originaalköide ning on idee teha selle põhjal näitus koostöös TÜ loodusmuuseumiga, olin ma kohe nõus. Meriani materjaliga töötamine oli väga kaasahaarav,“ selgitas näituse koostaja, TÜ zooloogia osakonna doktorant ja loodusmuuseumi spetsialist Andro Truuverk.

Maria Sibylla Meriani tuntakse kui üht entomoloogia rajajat. Aastatel 1699–1701 viibis Merian Surinames, Hollandi asumaal Lõuna-Ameerikas, kus vaatles ja kogus putukaid. Juba 1705. aastal ilmus Amsterdamis tema tähtteos Metamorphosis insectorum Surinamensium („Suriname putukate metamorfoosid“), mis oli üks esimesi Uue Maailma putukafaunat tutvustavaid raamatuid. Teosele andsid suurima väärtuse 60 käsitsi koloreeritud illustratsioonitahvlit. Pärast Tartu ülikooli taasavamist 19. sajandi alguses jõudis raamat ka ülikooli raamatukogusse.

Näitus jääb TÜ loodusmuuseumis avatuks kuni 3. detsembrini 2017. TÜ raamatukogu 2017. aasta kalendrit Maria Meriani illustratsioonidega on võimalik osta raamatukogu e-poest, pop-up lugemissaalist (Liivi tn), ülikooli muuseumist, loodusmuuseumist ning Apollo ja Rahva Raamatu kauplustest.

Lisainfo:

Moonika Teemus, TÜ raamatukoguhoidja, 737 5702, moonika.teemus [ät] ut.ee

Andro Truuverk, TÜ loodusmuuseumi spetsialist, 514 1268, andro.truuverk [ät] ut.ee

Eile jõudis tagasi kodumaale Eestit 13. rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil (IJSO) edukalt esindanud võistkond. Noored õppurid naasid kodumaale ühe hõbe- ja nelja pronksmedaliga.

"See tulemus näitab, et Eestis õpetatakse loodusteaduseid väga kõrgel tasemel. Loodetavasti motiveerivad rahvusvaheliselt tasandilt toodud medalid õpilasi veelgi süsteemsemalt loodusteadusi õppima, et saavutatud taset hoida ja ka edasi liikuda," märkis TÜ teaduskooli teaduse populariseerimise peaspetsialist Marek Järvik.

13. rahvusvaheline loodusteaduste olümpiaad (IJSO) toimus tänavu Indoneesias Bali saarel. Võistlusel purustati senine osalejate rekord, kui võistlustulle astus 276 õpilast 48 riigist.

Eestit esindasid mainekal võistlusel hõbemedali teeninud Kaarel Kivisalu (Tallinna Reaalkool), pronksmedalid rinda saanud Hanna-Riia Allas (Tartu Veeriku Kool), Konstantin Dukatš ja Daniil Vaino (Narva Keeltelütseum) ning Anni Joamets (Tallinna Prantsuse Lütseum) ja napilt medalita jäänud Andreas Simson (Tallinna Inglise Kolledž).

Esikoha ja parima teoreetilise töö auhinna saavutas Taiwani võistleja, ka riikide arvestuses läks võit Taiwani delegatsioonile. Eksperimentaalvooru esikoht läks seekord jagamisele Brasiilia, Hiina ja Venemaa võistkondade vahel.

Juhendajatena saatsid Eesti õpilasi TÜ vanemteadur Darja Lavõgina, ELO žürii liige Ülle Kikas ja TÜ doktorant Andres Ainelo.

Rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil saavad osaleda kuni viieteistaastased õpilased. Kahes teoreetilises võistlusvoorus lahendatakse individuaalselt ülesandeid nii füüsika, keemia kui ka bioloogia valdkonnast ning lisaks toimub võistkondlik eksperimentaalvoor, kus seekord uuriti muskaatpähkli ehitust ja eraldati sellest eeterlikku õli.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab TÜ teaduskool.

Lisainfo:
Marek Järvik, TÜ teaduse populariseerimise peaspetsialist, 517 7091, marek.jarvik [ät] ut.ee

Alates tänasest kuni 20. veebruarini 2017 saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad 30. märtsil.

Rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ametikohale. Kandidaate võivad esitada TÜ valdkondade nõukogud, teiste Eesti ülikoolide nõukogud, Eesti Teaduste Akadeemia juhatus, ülikooli 15 korralist professorit ühiselt ja üliõpilasesindus.

Rektorikandidaadi esitamiseks tuleb hiljemalt 20. veebruaril 2017. a kell 17.00 esitada kirjalikus vormis esildis koos kandidaadi tutvustusega ja kandidaadi kirjalik nõusolek paberil Tartu ülikooli peahoones akadeemilisele sekretärile või elektrooniliselt aadressile rektorivalimised [ät] ut.ee.

Valimiskomisjoni esimehe Priit Kaasiku sõnul on rektori valimise protsess alates kandidaatide esitamisest kuni valimistulemuste selgumiseni ülikooli elus tervikuna väga eriline aeg, kuna see kõnetab otseselt kõiki ülikooli töötajaid. „Arutelude kaudu tulevad esile mitte ainult kandidaatide tugevused ja nõrkused, vaid selginevad ülikooli kui terviku arengusuunad ning samuti valukohad,“ kirjeldab Kaasik rektori valimiste olulisust ülikooli jaoks.

Eelseisvaid valimisi peab Kaasik tavapärasest erilisemateks, kuna alates 2016 a. käib akadeemiline elu Tartu ülikoolis uue struktuuri järgi ja see seab ülikooli juhi valimise teistsugusesse olukorda. „Kõrgharidusruumi ja teadusrahastamise muutuste tingimustes ootame sisukaid ja edasiviivaid arutelusid ning kindlasti valime rahvusülikoolile parima rektori, et Tartu ülikool püsiks maailma tippkõrgkoolide seas jätkuvalt konkurentsivõimelisena,“ rääkis Kaasik.

Rektorikandidaatide väitluskoosolek toimub 9. märtsil 2017. a kell 16.15 Tartu ülikooli aulas.

Rektori valib valimiskogu viieks aastaks. Valimiskogusse kuuluvad nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas. Valimiskogu nimekiri kinnitatakse 13. märtsi 2017. a seisuga.

Valimiskogu valib rektori valimiskoosolekul, mida juhatab valimiskomisjoni esimees. Valimiskoosolek toimub 30. märtsil 2017. a algusega kell 12.00 ülikooli aulas.

Lisainfo: Priit Kaasik, valimiskomisjoni esimees, 737 5364, 517 7696, priit.kaasik [ät] ut.ee

Tartu ülikooli ideelabor alustab koostööd Tartu laste turvakoduga, et üheskoos lastes ettevõtlikkust arendada, teadusmaailma vastu huvi tekitada ning harivalt aega veeta. Eelmisel nädalal toimunud avaüritusel arutleti ettevõtluse teemadel, mõeldi välja põnevaid tulevikuideid, tutvuti 3D printeri ning puldi teel juhitavate robotitega.
 
TÜ majandusteaduskonna toetusel viidi eelmisel nädalal ideelaboris läbi esimene üritus - üheskoos arutleti ettevõtluse teemadel, söödi kringlit ning vahetati kingitusi. Lastel oli hulgaliselt ideid, kuidas maailma paremaks muuta - näiteks teleportimise kell, tiibadega seljakott ja robothobune! Kuna aga ideed ilma teostuseta on väärtusetud, alustati ka nende elluviimisega ning valmistati plastiliinist prototüübid.
 
Arutledes, mis üldse on ülikool, selgus, et see on "koht, kus omandatakse kõrgharidust", "õpitakse palju asju" ja "saab targaks". Ideelabori kohta ütlesid nad tabavalt, et see on "koht, kus mõeldakse uusi ideid välja". Ettevõtja olemuse ja rolli määratlemisel olid lapsed ühel nõul: "ettevõtja on see, kes võtab midagi ette" ja "mõtleb uusi asju välja ja teeb need teoks".
 
Laste külaskäigu puhul oli Ideelaborisse kohale tulnud ka TÜ arvutiteaduse instituudi koolirobootika üks eestvedajaid Alo Peets, kes tutvustas kõigile huvilistele töötavat 3D printerit ja samas printeris loodud tooteid. Lisaks sellele tõi Alo endaga kaasa ka erinevad puldiga juhitavad robotid, mille juhtimine laste seas eriti suurt elevust tekitas.
 
Lastega kaasas olnud kasvataja Merje sõnul on kogu Turvakodu pere väga rahul, et ideelabor neid külla kutsus: "Lapsed ootasid seda külaskäiku väga ja neile jääb see kindlasti väga pikaks ajaks meelde!". Samuti kinnitas ta, et võimalusel tulevad nad meeleldi uuesti ideelaborisse külla. Ka TÜ ideelabori juht Maret Ahonen on elevil: "Saime Tartu laste turvakoduga ametlikult sõpradeks, mis tähendab, et ees on ootamas palju ühiseid ettevõtmisi!"

Lisainfo: Maret Ahonen, TÜ ideelabori juht,737 4817, maret.ahonen [ät] ut.ee

TÜ Skytte poliitikauuringute instituudi õppejõud ja vilistlased on koostanud kogumiku „Riigikogu valimised 2015“, mis käsitleb erinevaid valimistega seotud tahke viimatistest parlamendivalimistest kuni Eesti taasiseseisvumise perioodil toimunud valimisteni üldisemalt.

Kogumiku peatükid käsitlevad 2015. aasta valimiste puhul popkultuurivõtete kasutamist ja kuulsuste kaasamist, demokraatiasõnumeid erakondade valimisprogrammides, vasak- ja parempoolset maailmavaadet Eesti valijaskonna seas ning e-valimiste poliitilist neutraalsust. Pikemaperioodilised analüüsid keskenduvad majandusprobleemide  ja erakondliku eelistuse seostele 2013.-2015. aastate valimistel, erakondade igakuiste populaarsusreitingute muutustele 2007-2015 ning erakondade esinumbri kujunemisele 1992-2015.

Raamatu ühe toimetaja, TÜ lektor Rein Toomla sõnul andsid 2015. aasta valimised võimaluse tagasi vaadata taasiseseisvumise järgselt toimunud arengutele valimiste korraldamises: „Näiteks selgub ehk mõnevõrra üllatuslikult, et 25 aasta lõikes on kõige edukam erakond olnud Keskerakond ning kui erakonnad enam-vähem samas vaimus jätkavad, kulub Reformierakonnal  esikoha võitmiseks tublisti aega“.

Tänavu Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud ja Euroopa riikide majanduse ning poliitilise toetuse vahelisi seoseid uurinud Liisa Talving kirjeldab, et kuigi Eesti nelja suurima erakonna toetust mõjutab eeskätt etniline lõhe ning valijate ideoloogiline enesemääratlus, mõjutas majandus selgelt valimiskäitumist: „Reformierakonna kui senise peaministripartei toetus majandusnäitajate paranedes kasvas, Keskerakonna kui juhtiva opositsioonipartei oma langes.“

Kogumiku toimetajateks on TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi õppejõud Rein Toomla, Mihkel Solvak ja Alar Kilp. Valimiskogumik on instituudi publikatsioonidesarja Politica 17. väljaanne ning see on huvilistele elektrooniliselt kättesaadav instituudi kodulehel.

Lisainfo: Rein Toomla, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi lektor ja kogumiku toimetaja, 737 5336, rein.toomla [ät] ut.ee

Tartu ülikooli raamatukogu avab eksamisessioonide ajal traditsiooniks saanud ööraamatukogu Liivi tänava pop-up lugemissaalides 2. jaanuaril, olles sel korral avatud ka nädalavahetustel.

Kuna raamatukogu renoveerimistööd ei valminud tähtaegselt 30. novembriks, seab ka ööraamatukogu end tänavu sisse Liivi tänaval.

„Ööraamatukogu on nii ammune traditsioon ja me tõesti ei taha sellest loobuda ka praeguses keerulises olukorras, kui remondi tõttu ei ole ööraamatukogu võimalik avada tavapärastes ruumides,“ sõnas TÜ raamatukogu direktor Martin Hallik. „Üliõpilased on selle võimalusega harjunud ja me peame oma auasjaks seda toredat tava alles hoida.“ Nii on alates oktoobrist Liivi tänava pop-up lugemissaalides lugejaid teenindanud raamatukogu töötajad valmis tudengeid aitama ka jaanuaris algava eksamisessiooni ajal.

Ööraamatukogu on avatud 2. jaanuarist 15. jaanuarini kell 9.00-24.00.  Pop-up lugemissaalides on kohti ligi 200 õppijale. Lisaks õpikeskkonnale pakub TÜ raamatukogu tudengitele tasuta kohvi ja teed ning mitmesuguseid võimalusi õppimise vahepeal  end sportliku ja füüsiliselt aktiivsena hoida. 

Lisainfo:
Olga Einasto, TÜ raamatukogu teenindusosakonna juhataja, 737 5774, olga.einasto [ät] ut.ee

Ülikooli uus mainevideo loob elava pildi Tartu ja TÜ inspireerivast keskkonnast ning tekitab huvi Tartu ülikoolis õppimise, töötamise ja koostöö vastu. Video peamine sihtgrupp on välismaalane, kellel puuduvad Tartu ja Tartu ülikooli kohta eelteadmised.

Tartu ülikooli rahvusvahelise turunduse peaspetsialist Eveli Soo iseloomustab uut mainevideot järgmiselt: “Me külastame tihti välisülikoole eesmärgiga luua partnersuhteid ja korraldame välisriikides infotunde Tartu ülikoolis õppimise kohta. Tartus käivad ülikoolil pidevalt külalised – konverentsidel, seminaridel, talve-ja suveülikoolides ja mujal. Meil on olemas tutvustav ettekanne Tartu ülikoolist, aga tundsime väga puudust näitlikustavast materjalist, mis annaks paremini edasi Tartu ülikooli olemust. Tartu ülikooli Arengufond mõistis seda ja tänu eraldatud toetusele saime teha värske mainevideo.”

Video räägib loo välistudengist, kes pärast Tartu ülikooli lõpetamist otsustas Eestisse elama jääda, kuna ülikoolis õppimine pakkus talle niivõrd unustamatu kogemuse. Väga paljud praegustest välislõpetajatest jäävad Eestisse tööle, peamiselt IT ettevõtetesse. “Me ei suuda ise sageli märgata ja hinnata keskkonda, milles iga päev õpime-töötame, kuid kui kuulen välistudengeid rääkimas vaimustunult Tartu ülikoolist ja Eestist ning sellest, kuidas nad tahavad tulevikku Eestiga siduda, tuleb ka endal uus inspiratsioon peale,” rääkis Eveli Soo.

Video valmis sügisel 2016 Tartu ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna poolt ja selle kasutamine Tartu ülikooli tutvustamisel on tervitatav. Vaata videot siit või lae see alla siit. 

Lisainfo:

Eveli Soo, rahvusvahelise turunduse peaspetsialist, +372 737 6114, eveli.soo [ät] ut.ee

Tartu ülikool saatis täna AS-le YIT Ehitus teate raamatukogu rekonstrueerimistööde töövõtulepingu ülesütlemise ning leppetrahvinõude esitamise kohta, sest töövõtja on lepingu tingimusi oluliselt rikkunud.

Tartu ülikool ja AS YIT Ehitus sõlmisid 2016. aasta mais töövõtulepingu ülikooli raamatukogu hoone rekonstrueerimiseks summas 6 695 970 eurot (sh käibemaks). Lepingu kohaselt pidi tööde teostamine ja valmimine toimuma etapiviisiliselt ning raamatukogu avatama kasutajatele juba 2016. aasta oktoobri alguses.

Ülikooli kantsleri Andres Liinati sõnul ei peetud kokkulepitud tähtaegadest kinni juba tööde esimeses etapis. Kuigi ülikool andis nii esimese kui ka teise etapi tööde puhul töövõtjale täiendavad tähtajad, ei pidanud YIT Ehitus kahjuks ka nendest kinni.

„Ülikool on juba suvest saadik üritanud leida lahendusi raamatukogu renoveerimistööde teise etapi lõpetamiseks, kuid paraku pole töövõtjaga kompromissini jõudnud. Tellijana ei saa ülikool teha renoveerimistöödes ühtegi mööndust, kui jutt on tööde kvaliteedist ja ohutusest ning raamatukogu teenuse osutamisest üliõpilastele, töötajatele, kooliõpilastele ja linnarahvale. Kui koostööpartner ei lähtu ülikooli jaoks olulistest väärtustest, nagu kokkulepetest kinnipidamine ja üliõpilastele lubatud raamatukoguteenuste turvaline võimaldamine, ei ole ülikoolil lõpuks muud lahendust, kui leping ühepoolselt lõpetada,“ täpsustab kantsler Liinat.

Ülikool saatis töövõtjale YIT Ehitus ühtlasi ettepaneku fikseerida kahepoolselt tänaseks tehtud tööde maht. Olemasoleva olukorra fikseerimise järel saab ülikool hakata ette valmistama järgmist hanget, et leida lähikuudel raamatukogu rekonstrueerimistööde lõpetamiseks uus töövõtja.

Raamatukogu jätkab lugejate teenindamist Liivi tänaval endise Rahvusarhiivi hoonesse rajatud ajutistes lugemissaalides. Ülikool väljendab kahetsust kõikide raamatukogu kasutajate ees töövõtja tegematajätmistest tulenenud olukorra pärast.

Lisainfo: Andres Liinat, TÜ kantsler, 737 6501, 511 7593, andres.liinat [ät] ut.ee

Neljapäeval, 12. jaanuaril kogunevad noored ja õpihimulised Tallinnas Kultuurikatlas, et kõrghariduspäeval „Õpi Tartus“ tutvuda lõbusal ja praktilisel viisil Tartu mitmekülgsete kõrghariduse võimalustega.

Kõrghariduspäeval esinevad põnevaid ja inspireerivad erinevate valdkondade tipptegijad, kes jagavad isiklikke kogemusi oma valdkonnas edu saavutamiseks ja arutlevad erialaste põletavate küsimuste teemal. Enda mõtteid tulevad jagama näiteks armastatud kirjanik Valdur Mikita, psühholoog ja ajuteadlane Jaan Aru ning edukad ettevõtjad Reet Roos ja Kei Karlson.

Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma usub, et kõrghariduspäev on heaks võimaluseks huvipakkuva teema kohta rohkem teadmisi hankida. „Eesti noorte ees on tohutu hulk valikuid, milles nad peavad suutma orienteeruda, et leida parim koht edasiõppimiseks. See, kui noor on kindel oma maailmapildis, annab talle enesekindluse ka valikute tegemisel. Otsustamisel on aga alati abiks võimalus inspiratsioonina kuulata tipptegijate mõtteid ja küsida otsekontaktina nõu inimestelt, kes oskavad huvi pakkuva eriala tausta enam avada,“ soovitas Noorma.

Kultuurikatlas on üles seatud 20 kaasahaaravat töötuba, mis annavad ettekujutuse sellest, kuidas õppetöö kõrgkoolis tegelikult käib. Kätt saab proovida näiteks lennuki juhtimisel, kaasuste lahendamisel, õunalimonaadi valmistamisel, toiduväärtuse hindamisel ja hiirte lahkamisel.

Lisaks on kohal personaalsed karjäärinõustajad, abivalmis vastuvõtuspetsialistid, ülikoolist väljakasvanud ettevõtjad ning Tartu kõrgkoolide esindajad, kes kõik pakuvad huvilistele abi õigete valikute tegemisel.  Kõrghariduspäeval on esindatud Tartu ülikool, Eesti maaülikool, Eesti lennuakadeemia ja Tartu tervishoiu kõrgkool.

Rohkem infot 12. jaanuaril Kultuurikatlas toimuva kohta leiab ürituse koduleheküljelt http://opitartus.ee/

Päevajuht Heidy Purga kutset kõrghariduspäevale saab vaadata siit.

Üritus on kõigile tasuta!

Lisainfo: Karin Kustavus, TÜ turundusspetsialist, karin.kustavus [ät] ut.ee, 737 6271, 5621 1461

30. jaanuarist kuni 2. veebruarini korraldab Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia esmakordselt Viljandi lähistel Männiku metsatalus kolmepäevase kohalikku kultuuri tutvustava kursuse Eestis elavatele või juba elama asunud välismaalastele.

Talveakadeemia on mõeldud eelkõige neile, kes juba õpivad, õpetavad või kohe asuvad seda tegema Eesti kõrgkoolides ning soovivad mugavas keskkonnas tutvuda uue ühiskonna, kultuuri, ülikooli ja siinsete õpetamise meetoditega.

Osalejad saavad ülevaate eesti keelest ja ajaloost, siinsetest tavades ja kommetest, aga ka siin pakutavast haridusest, selle sisust ja kvaliteedist. Oma ala professionaalid tutvustavad loengutes ja õpitubades eesti muusikat, filmi- ja teatrikunsti, esemelist pärandit, saunakultuuri ning oluline osa on ka mitmekülgsel kultuuri- ja meelelahutusprogrammil.

„See on suurepärane võimalus kogeda, mida tähendab olla osa Tartu ülikooli ja Viljandi kultuuriakadeemia õpilaskonnast. Selle kursuse raames saab tuttavaks Eesti, eestlaste ja meile omapäraste kultuuriaspektidega ning samal ajal veeta kvaliteetaega looduskaunis kohas asuvas metsatalus sauna ja kohaliku toiduga, mis on omamoodi praktiline kontekst kõigele teoreetilisele,“ ütleb idee algataja, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusvaheliste suhete spetsialist Liina Junolaine.

Rahvusvahelises talveakadeemias on võimalik luua unustamatuid mälestusi, uusi sõprussuhteid, täiendada oma teadmisi ja oskusi. Mitmekesine töökeskkond aitab erineva kultuuritaustaga osalejatel lõimuda meie ühiskonda ja suurendada ühtekuuluvustunnet.

Registreerumine on avatud 18. jaanuarini. Üliõpilastel on osalemise eest võimalik teenida ka ainepunkte. Töökeeleks on inglise keel.

Rohkem infot talveakadeemia kohta leiab siit: http://www.kultuur.ut.ee/en/international/international-winter-academy

Lisainfo: Irene Hütsi, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia projektijuht, 524 5201, irene.hytsi [ät] ut.ee

13. jaanuaril 2017 kell 16 avatakse Tartu ülikooli Vanemuise tänava õppehoones näitus „Kaugelt põhjast Vahemere äärde: Karl Ernst von Baer Itaalias 1845-1846”, mis tutvustab unikaalset Baeri Vahemere ekspeditsiooni ja selle käigus avastatud uusi mereelustiku liike. Baeri ekspeditsioon sai teoks tänu Vene suurvürstinna Jelena Pavlovna kutsele.

Näituse ühe koostaja, Tartu ülikooli teadusajaloolase Erki Tammiksaare sõnul on Baeri Vahemere ekspeditsioonid teadusajaloo seisukohast äärmiselt olulised. „Neid võib nimetada esimeseks süsteemseks katseks uurida selle mere veealust elustikku,” rääkis Tammiksaar. Baeri ekspeditsioon oli oma aja kontekstis väga unikaalne, kuna Vahemere veealust elustikku, sealhulgas merisiilikute embrüonaalset arengut oli vähe uuritud.

Baeriga oli Vahemerel kaasas Tartu ülikooli joonistuskooli kasvandik Peterburi teaduste akadeemia looduslooliste objektide ülesjoonistaja Georg Wilhelm Pape. Pape pidi Baeri kogutud liigid üles visandama ja tegi seda nii meisterlikult, et tema joonistused võimaldasid spetsialistidel määrata kujutatud liikide tänased nimed. Näitusel saabki näha reproduktsioone ekspeditsioonil tehtud liikide joonistustest.

Näituse koostajad on Erki Tammiksaar TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudist ja Eesti Maaülikooli teadusloo uurimise keskusest ning Margherita Rainieri Genova ülikoolist. Näitus valmis 2015. aastal Itaalias ning seda eksponeeriti Trieste ja Genova loodusmuuseumides.  Näituse tekstid on inglise ja itaalia keeles, millele on Eesti väljapaneku jaoks lisatud eestikeelne sissejuhatus. Näituse Eestisse toomise ja väljapaneku korraldas Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed ning see jääb avatuks kuni 30. juunini 2017.

Avatav näitus on esimene sündmus Baeri juubeliürituste sarjast. 28. veebruaril möödub Baeri (1792–1876) sünnist 225 aastat. Karl Ernst von Baer on Eestis sündinud ning Tartu ülikoolis õppinud loodusteadlane ja embrüoloog. 1827. aastal avastas Baer imetaja munaraku, pannes sellega aluse nüüdisaegsele embrüoloogiale. Baeri on kujutatud ka taasiseseisvunud Eesti Vabariigi 2-kroonisel rahatähel. 

Baeri juubeli raames toimuvad 10. märtsil loodusmuuseumis Baeri päev ja konverents ning TÜ aulas tuleb esiettekandele Baerile pühendatud oratoorium. Vaata ürituste kohta täpsemalt siit.

Lisainfo:

Erki Tammiksaar, TÜ geograafia ajaloo vanemteadur,  +372 521 7469, erki.tammiksaar [ät] ut.ee