Alates tänasest on kõigil huvilistel võimalik lahendada 2016. aasta akadeemilist testi elektroonselt, et tutvuda testi ülesehituse ja ülesannetega ning tagada seeläbi parem ettevalmistus 2017. aasta akadeemiliseks testiks.

Tartu ülikoolis on akadeemilist testi sisseastumiseksamina kasutatud ligi 20 aastat, sh viimased 10 aastat on testi sooritanute paremik ülikooli vastu võetud eritingimusel, st kandidaadilt pole nõutud riigieksamite tulemusi ja/või erialase sisseastumiseksami sooritamist. Selleks, et anda suuremale hulgale võimekatele noortele juba varakult kindlustunne, et nad on ülikooli õppima oodatud, viib Tartu ülikool koostöös Sihtasutusega Innove 2017. aastal akadeemilist testi läbi e-testina juba märtsis ehk enne eksamiperioodi algust. Sihtasutus Innove pakub testi  läbiviimiseks keskkonda ja testide korraldust Eesti erinevates linnades. Ülikooli võetakse vastu kõik, kelle akadeemilise testi tulemus on vähemalt 65 punkti 100-st.

Selleks, et kõigil huvilistel oleks võimalik testi ülesehituse ja ülesannetega eelnevalt tutvuda, on alates tänasest võimalik  lahendada 2016. aasta akadeemilist testi elektroonselt. Testi lahendamiseks on vajalik logida ID-kaardi või Mobiili-ID-ga eksamite infosüsteemi. Arvestama peab, et eelmise aasta testi lahendamiseks on aega 3 tundi ning testi saab lahendada ainult ühe korra.

 „Akadeemilise testi eesmärgiks on hinnata inimese suutlikkust õppida ülikoolis. See, milliseks kujuneb testi lõplik tulemus, sõltub eelkõige inimese vaimsest võimest lahendada intellektuaalseid keerukaid probleeme. Õpilased, kes kasutavad võimalust 2016. aasta testi harjutada, tunnevad ennast 22. märtsil akadeemilist testi sooritades kindlamalt, sest nad teavad, millist tüüpi ja kui keerukaid ülesandeid tuleb neil lahendama asuda,” rääkis akadeemilise testi koordinaator ja vastutav läbiviija Olev Must.

Eritingimusel ülikooli õppima asumiseks tuleb akadeemiline test sooritada 22. märtsil 2017. Test viiakse läbi erinevates linnades sh Tallinnas, Tartus ja Narvas. Testil osalemiseks tuleb end eelnevalt registreerida ning seda saab teha 1.-12. märtsini lehel www.ut.ee/akadeemiline-test. Testi tulemused avalikustatakse hiljemalt 31. märtsil.

Vaata akadeemilise testi kohta täpsemalt siit: www.ut.ee/akadeemiline-test

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

1. märtsist kuni 12. märtsini on võimalik registreeruda Tartu ülikooli akadeemilisele testile. Tänavu on esmakordselt võimalik akadeemilist testi sooritada juba märtsikuus.

Tartu ülikooli avatud uste päeval, 22. märtsil avaneb esmakordselt õppuritel võimalus sooritada elektrooniliselt akadeemilist testi ja kindlustada sellega juba kevadel koht ülikoolis. Akadeemilise testi lahendamine vähemalt 65-punktisele tulemusele võimaldab õppima asuda enamikele Tartu ülikooli bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele. 

„Tänavu on testi korralduses mitmeid olulisi muudatusi. Nimelt toimub test esmakordselt elektroonselt SA INNOVE hallatavas e-testimiskeskkonnas ja testi sooritamiseks ei pea tingimata Tartusse kohale sõitma, vaid seda saab lahendada kõigis suuremates maakonnakeskustes,” rääkis TÜ vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma. Ühtlasi paneb ta noortele südamele, et nad akadeemilise testi tulemusega ülikooli kandideerimise soovi korral end kindlasti testile registreeriksid. „Eelneva registreeringuta me kahjuks kedagi testile lubada ei saa. Akadeemilisele testile on võimalik registreeruda kuni 12. märtsini veebilehel www.ut.ee/akadeemiline-test.”

Lisaks 22. märtsile viiakse akadeemiline test läbi 4. juulil 2017 Tartus ja Tallinnas kohustusliku sisseastumiseksamina neljal õppekaval: ajakirjandus ja kommunikatsioon; psühholoogia; riigiteadused; sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika. Juulikuisele testile registreeritakse neile õppekavadele avalduse esitanud kandidaadid, kes ei ole märtsis testi sooritanud. Akadeemilist testi saab lahendada ühe korra aastas.

Akadeemilises testis on 150 valikvastustega küsimust. Testi saab sooritada eesti või vene keeles ning testi lahendamiseks on aega kuni kolm tundi. Möödunud aastal kasutatud akadeemilist testi on võimalik kõigil elektroonselt harjutada kuni 21. märtsini.

Testi tulemused avalikustatakse hiljemalt 31. märtsil. Tulemus kehtib 2017. aastal ülikooli kandideerimisel.

Lahenda 2016. aasta testi ja loe akadeemilise testi kohta täpsemalt siit: http://www.ut.ee/et/akadeemiline-test

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Teisipäeval, 7. märtsil kell 16.00 toimub Tartus Riigikohtu konverentsisaalis Eesti akadeemilise õigusteaduse seltsi ettekandekoosolek, kus akadeemik Lauri Mälksoo jagab mõtteid rahvusvahelise õiguse tulevikust.

Ajal, mil president Trumpi välispoliitika on alles kuju võtmas, on maailm juba näinud, kuidas Ameerika Ühendriikide uus president murrab oma seisukohtadega tabusid. Rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo: „Näiteks tõstatab teatud islamimaadele kehtestatud ajutine sisserändekeeld küsimuse sellest, kas inimõiguste universaalsuse idee on veel domineeriv või mitte.” Mälksoo hinnangul seisneb Trumpi kõige suurem väljakutse selles, et seni ollakse harjunud läänt lisaks demokraatiale defineerima kui poliitilist ja tsivilisatsioonilist nähtust, kus kehtivad kindlad inimõigused ja kus austatakse õigusriikluse kontseptsiooni. „Trumpi valimine USA presidendiks vaatamata või siis tänu tema seisukohtadele (näiteks piinamise lubatavuse osas teatud juhtudel) näitab, et rahvademokraatia ja inimõiguste suhe pole alati harmooniline,” rääkis Mälksoo.

Professor Mälksoo näeb USA ja Venemaa puhul olulist ühisosa. „Trump ja Putin lükkavad mõlemad tagasi liberaalsete väärtuste ainuõigsuse ja diktaadi. Rahvusvahelises õiguses võib see viia ÜRO ja multilateraalsete lahenduste edasise nõrgenemiseni ja uut tüüpi jõudude tasakaalu aktsepteerimiseni, kus USA ei tõsta enam esile universaalseid väärtusi ja jätab teistele suurjõududele oma mõjusfääri,” rääkis professor.

Lisaks ettekandele „President Trump ja Venemaa: mõtteid rahvusvahelise õiguse tulevikust" esitleb professor Lauri Mälksoo raamatut „Venemaa käsitused rahvusvahelisest õigusest". Raamatus uuritakse, milline on rahvusvahelise õiguse ajalugu, teooria ja praktika Venemaal, avades ka Vene Föderatsiooni rolli kaasaaegse rahvusvahelise õiguse arengus.

Ettekandekoosolekul esitletakse ka Jaan Sootaki koostatud raamatut „Õigus igaühele", mis pakub ülevaadet Eestis ja Euroopas üldiselt kehtivast õigusest.

Lisainfo: Lauri Mälksoo, TÜ rahvusvahelise õiguse professor,737 6042, lauri.malksoo [ät] ut.ee

Veebruari lõpus ilmunud Tartu ülikooli kriminaalõiguse professori koostatud raamatus „Õigus igaühele“ antakse lugejale ülevaade Eestis ja Euroopas üldiselt kehtivast õigusest.

„Õigus igaühele” on kasulik lugemine kõigile, kellel huvi õiguse ja õigusteaduse vastu. Raamatu iga peatükk on varustatud ka viidetega olulisemale eestikeelsele kirjandusele ja võõrkeelsetele allikatele, et inimestel, kellel tekib konkreetse teema vastu sügavam huvi, oleks võimalik iseseisvalt lisamaterjali hankida. Arvestades tänapäeval tavalist rahvusvahelist suhtlemist ja võõrkeelse kirjanduse kasutamist, on lisana toodud õigussõnastike loetelu, kust huviline võib leida õigusterminite vasteid inglise, ladina, prantsuse, saksa, soome ja vene keeles.

„Idee sellise raamatu koostamiseks sündis soovist teha midagi laiemale huviliste ringile. Tegemist ei ole kindlasti ei käsiraamatu ega juhendiga oma äri alustamiseks, vaid põhitõdesid pakkuva kogumikuga,” rääkis raamatu koostaja Jaan Sootak.

„Õigus igaühele” sobib hästi lugemisvaraks ka neile, kes plaanivad kõrgkoolis juuraga edasi tegeleda.

Lisainfo: Jaan Sootak, TÜ kriminaalõiguse professor, 737 5971, jaan.sootak [ät] ut.ee

10. märtsil tähistatakse Tartu ülikoolis Eestist pärit kuulsaima loodusteadlase Karl Ernst von Baeri 225. sünniaastapäeva ingliskeelse konverentsi, embrüoloogile pühendatud ooperi esmaettekande ja teadlasega seotud oluliste esemete näitusega.

28. veebruaril möödus 225 aastat imetaja munaraku avastanud ja nüüdisaegsele embrüoloogiale aluse pannud Karl Ernst von Baeri (1792 – 1876) sünnist. Olulise sündmuse puhul tuleb 10. märtsil kl 19 Tartu ülikooli aulas esmaettekandele spetsiaalselt Baerile pühendatud ooper „Der nordische Baer“, mille autoriks on hollandlane Dominy Clements. Ooperit juhatab dirigent Tõnu Kaljuste ja lavastab Marko Matvere.  

„Tartu ülikooli ja Eesti muusika- ja teatriakadeemia koostöös lavale jõudev ooper räägib Karl Ernst von Baeri elust ja tööst. Ooper ise sündis juba paar aastat tagasi, kui autor Dominy Clements otsustas teose Nargen festivali jaoks kirjutada,“ rääkis Baerile pühendatud päeva üks korraldajatest.

Samal päeval, 10. märtsil kl 13 toimub TÜ loodusmuuseumis rahvusvaheline konverents „Baer 225 – kollektsioonid teaduse teenistuses“, kus ettekannetega esinevad neli Baeri elulugu ja tööd hästi tundvat teadlast nii Eestist kui välismaalt.

Tänasest 12. märtsini saavad huvilised loodusmuuseumis uudistada Baeriga seotud olulisi esemeid, mille hulgas on unikaalne 1872. aastal avaldatud tänapäeva embrüoloogia aluseks olev teadlase põhiteos embrüoloogiast. Samuti on võimalik näha Baeri surimaski ja herbaarlehti, mida kuulsa teadlase kogudest on säilinud ligi 9000 lehte.

Baer 225. aastapäeva tähistamisega seotud ürituste täpsem kava on leitav siit: www.ut.ee/baer225

Ooperi piletihind üliõpilastele on 5 eurot ja täispilet 10 eurot.
Rahvusvaheline konverents on tasuta.

Lisainfo: Erki Tammiksaar, TÜ geograafia ajaloo vanemteadur, 737 5087, erki.tammiksaar [ät] ut.ee

Tänase, 7. märtsi seisuga on Tartu ülikooli 23 ingliskeelsele õppekavale esitatud 1273 avaldust. Ingliskeelsetele magistriõppekavadele saab kandideerida 15. märtsini 2017.

„Hea meel on tõdeda, et Tartu ülikooli rahvusvahelised õppekavad on atraktiivsed ning Tartu ülikoolis soovitakse oma haridusteed jätkata. Sel aastal on lisandunud mitu uut ja praktilist ingliskeelset magistriõppekava nagu haridustehnoloogia, linnastunud ühiskonna geoinformaatika, folkloristika ja pärandirakendused ning Euroopa keeled ja kultuurid“ märgib Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma. „Õppimine ingliskeelsetel õppekavadel on Eesti noortele suurepäraseks võimaluseks avardada oma maailmapilti multikultuurses keskkonnas ja omandada igapäevase õppetöö ning suhtluse käigus väga hea inglise keele oskus,” julgustas Noorma eestlasi rahvusvahelistele õppekavadele kandideerima.

Eestis kõrghariduse omandanud või sel kevadel lõpetavad kandidaadid saavad avaldusi esitada sisseastumise infosüsteemis (SAIS-is). Ingliskeelsetele õppekavadele kandideerimisel on nõutud motivatsioonikirja või muu kirjaliku töö esitamine ning seetõttu ei tasu kandideerimist jätta viimasele päevale.

Seni on enim avaldusi esitatud IT õppekavadele, samuti rahvusvaheliste suhete ja regiooni uuringute ning kindlustus- ja finantsmatemaatika õppekavale.

Enamikel ingliskeelsetel õppekavadel on ülikool loonud sihtstipendiumid, mille saajad on vabastatud õppetasu maksmisest. Järgmiseks õppeaastaks võetakse rahvusvahelistele õppekavadele vastu 519 esmakursuslast, kellest 333 saab tänu sihtstipendiumile õppida tasuta.

Praktiline info

• Ingliskeelsele õppekavale kandideerimiseks on vajalik vähemalt B2-tasemel inglise keele oskus, mida saab tõendada inglise keele riigieksamiga või erinevate rahvusvaheliste testidega; samuti on võimalik sooritada inglise keele test TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis.
• Eestis kõrgkooli lõpetanud ja sel aastal lõpetavad üliõpilaskandidaadid saavad ingliskeelsetele magistriõppekavadele avalduse esitada 15. märtsini SAIS-is. Ingliskeelsetele bakalaureuseõppe ja arstiteaduse õppekavadele kandideerimiseks on SAIS avatud 15. aprillini 2017.
• Ingliskeelsetel õppekavadel pakutakse sihtstipendiume, mis võimaldavad õppekava läbida õppetasu maksmata.
• Magistriõppesse vastuvõtust teavitatakse kandidaate hiljemalt 15. mail, bakalaureuseõppesse vastuvõtust hiljemalt 15. juunil.
• Lisaks toimub kuni 15. märtsini vastuvõtt ka eestikeelsele infotehnoloogia mitteinformaatikutele õppekavale.

Tutvu Tartu ülikooli ingliskeelsete õppekavadega ning loe kandideerimise kohta Tartu ülikooli kodulehelt.

Lisainfo

Mart Noorma, TÜ õppeprorektor, tel 737 6201, 523 9159, e-post mart.noorma [ät] ut.ee

Kaija Murasov, TÜ välisüliõpilaste vastuvõtu spetsialist, tel 737 5152, e-post kaija.murasov [ät] ut.ee

Neljapäeval, 9. märtsil 2017 algusega kell 16.15 kohtuvad ülikooli aulas Tartu ülikooli rektoriks kandideerivad professorid Volli Kalm ja Margit Sutrop, et avalikul väitluskoosolekul debateerida ja vastata küsimustele.  

Tartu ülikooli rektorikandidaatidel on homme võimalus pidada suurema auditooriumi ees tõsine debatt, mille käigus saavad nad vastata ülikoolipere küsimustele, avada oma seisukohti ülikooli edasist arengut ning Eesti kõrgharidust ja teadust puudutavatel teemadel, enne kui valimiskogu teeb 30. märtsil oma valiku.

Väitlust juhib valimiskomisjoni esimees professor Priit Kaasik. „Rektorikandidaatide avalikul väitluskoosolekul on ametikohale pürgijatel võimalus ja ehk ka kohustus nii ennast kui oma mõtteid ja seisukohti ülikooliperele rohkem avada, kui valimisprogrammid seda võimaldavad. Teisalt on ülikoolipere liikmetel võimalik huvipakkuvatele küsimustele vastuseid nõutada ja vajadusel tõstatada ka teemasid, mis ei ole valimisprogrammides kajastamist leidnud. Väitluskoosolek ülikooli aulas on alati olnud ja usutavasti ka jääb rektori valimisprotsessi lahutamatuks osaks,” rääkis professor Kaasik.

Kandidaatide valimisprogrammidega saab tutvuda TÜ rektori valimiste kodulehel.

Väitluskoosolekut saab reaalajas jälgida UTTV kaudu. Väitluskoosolek sünkroontõlgitakse ka viipekeelde.

Üritusele on oodatud kõik huvilised.

Rektori valimiskoosolek toimub TÜ aulas 30. märtsil algusega kell 12. Rektori valib valimiskogu, kuhu kuuluvad kõik ülikooli nõukogu ja senati liikmed, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning kõik ülikooli professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas.

Lisainfo: Andres Soosaar, TÜ akadeemiline sekretär, 737 5605, andres.soosaar [ät] ut.ee

Tartu ülikooli üliõpilasesindus kogus kokku üliõpilaskonna erinevad mõtted selle kohta, mida rektorilt oodatakse. Üliõpilaste peamine soov on, et ülikooli juhiks inimene, kes vaatab tulevikku ja kellel on selge visioon nii ühiskonna kui ülikooli jaoks.

Tudengid tunnevad, et Tartu ülikool saab ühiskonna arengumootoriks olla vaid juhul, kui ülikooli sees luuakse tegevuskavasid, mis arendavad ühiskonda süsteemselt. See hõlmab nii ülikooli üldist arengut kui teaduse, õppe ja ettvõtlustegevust. Ülikooli nähakse kui institutsiooni, millel on pädevus ühiskonda kriitiliselt hinnata ja oma tegevustega arendada just neid valdkondi, mis tuleviku mõttes tähtsad on. Samal ajal oodatakse, et ülikooli nähtavus ühiskonnas tõuseks ja rektor kõneisikuna olulistel teemadel avalikku arutelusse panustaks. „Kui näiteks ilmneb mõni avalik juhtum, kus üliõpilase turvalisus on küsimärgi all, siis võiks rektor olla see, kes näitab eeskuju selge moraalse seisukohavõtuga selle kohta, mida Tartu ülikoolis sallitakse ja mida mitte,“ rääkis TÜ üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm.

Tudengid rõhutavad ka professionaalse juhtimise olulisust. „On kahtlemata oluline, et rektoril oleks olemas piisav varasem juhtimiskogemus nagu teistel avaliku sektori juhtidel. Samuti on tähtis, et nende puhul, kes võtavad juhtimise raske töö enda kanda, arvestataks seda ka õppe- ja teadustöö tegemisel,“ vahendas Alunurm tudengite mõtteid ja lisas: „loomulikult oleks hea, kui rektor moodustaks rektoraadi meeskonna eri valdkondade ja pädevuste esindajatest, mis lubaks arvestada kõigi valdkondade eripärade ja vajadustega.“

Täpsemalt on võimalik kõiki seisukohti lugeda TÜ üliõpilasesinduse veebilehelt: http://www.tyye.ee/et/seisukohad/12-ootused-rektorile.

Lisainfo: Reelika Alunurm, TÜ üliõpilaskonna esimees, reelika.alunurm [ät] ut.ee

Rahvusvaheline konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) avalikustas täna edetabeli „QS World University Rankings by Subject 2017“, mis reastab maailma ülikoole 46 erialal. Tartu ülikool on tänavu edetabelis esindatud 13 erialaga.

Nagu läinud aastalgi, on kõrgeimal kohal keeleteadus (101-150), samal positsioonil on pärast 2015. aastat taas tabelisse sisenenud filosoofia. Järgnevad juba kuuendat aastat järjest tabelis esindatud kommunikatsiooni- ja meediauuringud ning arheoloogia (mõlemad positsioonil 151-200). Viiest suurest teadusvaldkonnast on kõrgeimal (301) kohal humanitaarteadused ja kunstid.

TÜ filosoofia ja semiootika instituudi juhataja Peeter Toropi sõnul tuleb filosoofia osakonna tööle tänavu nii kõrge hinnangu saamine viimaste aastate muudatustest terves instituudis. „Õppekavade reformimise käigus käivitati edukalt filosoofia rahvusvaheline magistriõpe ja parandati organisatsioonikultuuri. Loodi ametijuhendid programmijuhtidele ja osakondade juhatajatele ja filosoofia osakonnas tähendab see mõtestatud edukat koostööd koordinaatorite, programmijuhi ja juhataja vahel,” rääkis Torop ja lisas: „Filosoofid on ühed kõige edukamad teadusprojektide taotlejad humanitaaride seas ja nendega seotud publikatsioonid on nähtavalt kõrgetasemelised ning see nähtavus toob igal aastal Tartusse noori filosoofiadoktoreid kandideerima järeldoktorantuuri,” rääkis instituudi juhataja teguritest, mis aitavad kaasa kõrge akadeemilise reputatsiooni kujunemisele. 

Maailma ülikoolide paremustabelit „QS World University Rankings“ koostav QS seab alates 2011. aastast ülikoole pingeritta ka üksikute erialade kaupa – eesmärgiga anda avalikkuse käsutusse võrreldav informatsioon ülikoolide tugevuste kohta üksikerialade tasemel. Tegemist pole seega ühtse edetabeli, vaid 46 eraldi pingereaga, milles reastatavate ülikoolide arv varieerub erialati 50-st (nt stomatoloogia ja veterinaaria) kuni 500-ni (nt keemia ja arvutiteadus).

Pingeridade koostamisel võtab QS arvesse ülikooli mainet vastava eriala teadlaste ja tööandjate seas ning bibliomeetrilisi näitajaid (allikana kasutatakse kirjastuse Elsevier bibliograafilist andmebaasi Scopus). Nende indikaatorite osakaalud varieeruvad samuti erialati. Mõne eriala puhul (nt kunst ja disain) arvestatakse vaid maineuuringu tulemusi, suuremate publitseerimismahtudega reaalaladel on suurem kaal bibliomeetrial. Edetabeli 2017. aasta väljaande koostamisel analüüsiti kokku 4438 ülikooli andmeid, vähemalt ühe erialaga tabelisse jõudnud ülikoole oli 1117.

Edetabelite koostamise metoodikaga saab lähemalt tutvuda QS-i kodulehel: www.iu.qs.com/university-rankings/subject-tables/

QS-i maailma ülikoolide üldpingereas „QS World University Rankings“ tõusis Tartu ülikool 2016. a 347. kohale, mis on alates edetabeli loomisest 2004. aastal Eesti ülikoolide kõrgeim koht.

Lisainfo:

Lauri Randveer, TÜ rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 737 5510, lauri.randveer [ät] ut.ee

Täna, 10. märtsil 2017 aset leidnud Fred Kudu 100. sünniaastapäeva tähistamisele pühendatud konverentsil allkirjastasid SA Tehvandi spordikeskus, Tartu ülikool, Tallinna tehnikaülikool, Telia Eesti AS, SA Tartu ülikooli kliinikum ning Eesti Olümpiakomitee ühiste kavatsuste lepingu.

Leping väljendab osapoolte soovi kujundada Kääriku spordikeskusest kaasaegne rahvusvaheline sporditeaduste, spordimeditsiini ning spordiinnovatsiooni keskus, mis toob endaga kaasa täiendavad võimalused treeningtegevuste ning olümpiaettevalmistuse tõhustamiseks ning loob aluse spordiga seotud uute tehnoloogiliste lahenduste ja treening – ning spordimeditsiini metodoloogiate väljatöötamiseks.

SA Tehvandi Spordikeskuse juhatuse liige Kristjan Karis tänas osapooli innukuse ning soovi eest olla toeks Kääriku spordikeskuse väljaarendamisel öeldes: „Me seisame täna ideede ja unistuste pilvelõhkuja trepimademil, teadmata seda kui kõrge see pilvelõhkuja olema saab. Seda enam on julgustav tõdeda, et erinevad osapooled on valmis vaatama kaugemale kui tänane päev ning andma oma panus keskuse ning spordi jaoks laiemalt.“

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm selgitas, et täna allkirjastatud leping on ülikooli argise arenguhuvi väljendus: “Soovime pakkuda meie spordiõppureile maailmatasemel arenguvõimalusi akadeemilise koolituse, spordiorganisatsioonide toe ja tehnoloogiliste võimaluste sümbioosis”. Üliõpilaste õppe- ja treeningtegevuse kõrval on Kalmu sõnul ülikooli jaoks samavõrra oluline ka arsti- ja sporditeaduste uuringubaasi areng, sest Käärikule koonduv innovatiivne taristu võimaldab ülikooli eri valdkondade teadlastel nii uute andmete kogumist kui testimist.

Tallinna tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo kinnitas, et TTÜ panustab loodavasse keskusesse oma teadmistega tervisetehnoloogiate ja IT valdkondadest. Esmane tähelepanu on erinevate sensoorika-, elektroonika- ning andmeedastuslahenduste väljatöötamisel, mida saaks kasutada treeningprotsesside jälgimiseks ning selle baasil uudsete treeningmeetodite väljatöötamiseks. Oluline on andmete kogumine, mis peab olema teaduslikult mõtestatud, samas sportlaste jaoks võimalikult lihtne. Meie unikaalsed teadmised inimestelt andmete kogumisel aitavad Kääriku keskusel kujuneda rahvusvaheliselt oluliseks „targaks“ keskuseks.

„Meie suhe selle ettevõtmisega on kahepoolne: sportiv ja liikuv rahvas on terve rahvas ja mis võiks olla õilsam püüd? Teisalt püüame oma teadmisega hoida meie tippsportlasi, et nad endale liiga ei teeks ja vorm kaua kestaks, olgu see siis vigastuste ennetamine, kehalise võimekuse jälgimine või taastustegevus.“ ütles SA Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur pärast allkirjastamist, samas kinnitades juba asjaolu, et koostöö keskusega saab alguse juba eeloleval suvel.

„Telia annab projekti tarvis IoT platvormi, mis võimaldab andmeid koguda. Meie soov on tuua uued andmekogumise lahendused erinevatesse eluvaldkondadesse. Usun, et läbi sellise andmete põhise lähenemise, kasutades ära kõiki tänapäevaseid andmeanalüüsi ja hankimise võimalusi suudame Eesti sporti toetada kujul, mis aitab kaasa sportlaste unistusele jõuda maailma tippu. Rohkem olümpia medaleid Eestisse võiks olla selline kaugem ja laiem eesmärk.“ ütles Telia ärikliendiüksuse juht Tarmo Kärsna ütles pärast allkirjastamist.

Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa sõnul on nn targal keskusel oluline roll saavutusspordi arendamises. „EOK on Eesti spordi katusorganisatsioonina huvitatud teadusel baseeruvate treeningmeetodite ning tulemusspordi arendamisest. Loodame, et koostöös partneritega õnnestub pika ajalooga Käärikust kujundada kaasaegne rahvusvaheline sporditeaduste, spordimeditsiini ning spordiinnovatsiooni keskus, mis aitab meie tippsportlaste ettevalmistust veelgi tõhustada,“ ütles Sõõrumaa.

Alates 2012. aastast haldab Tartu ülikoolile kuuluvat ning Fred Kudu poolt ellu kutsutud Kääriku spordikeskust SA Tehvandi spordikeskus. Haldamise ülemineku eesmärgiks on spordikeskusest välja arendada tänapäevane treeningkeskus ja Eesti koondislaste ettevalmistuskeskus. Kääriku spordikeskuse põhiosa valmimise tähtaeg on planeeritud aastaks 2020.

Ühiste kavatsuste lepingu allkirjastasid SA Tehvandi Spordikeskuse poolt juhatuse liige Kristjan Karis, Tartu ülikooli poolt ülikooli rektor Volli Kalm, Tallinna tehnikaülikooli poolt rektor Jaak Aaviksoo, Telia Eesti AS poolt juhatuse liige Tarmo Kärsna, SA Tartu ülikooli kliinikumi poolt juhatuse esimees Urmas Siigur ning Eesti Olümpiakomitee poolt president Urmas Sõõrumaa.

Lisainfo: Kristjan Karis, SA Tehvandi Spordikeskus juhatuse liige, 372 51 74 766, kristjan [ät] tehvandi.ee

Laupäeva, 11. märtsi hommikul lahkus meie seast haiguse tõttu rector emeritus professor Peeter Tulviste.

Ülikoolipere jääb endist rektorit mälestama.

Teisipäeval, 14. märtsil kell 15 tähistatakse Tartu ülikooli kunstimuuseumis emakeelepäeva Tartu ülikooli eesti murrete dotsent Pire Terase loenguga „Vähäke ääldusest – kui häälduslähedane on eesti õigekiri”. Vaata loengut otse või hiljem salvestust UTTV-st.

Eesti õigekirja aluseks olevatest põhimõtetest on ehk tuntuim foneetiline ehk hääldusläheduse põhimõte. Ka kooliajast on tõenäoliselt paljudel meeles enne etteütlust kõlav põhimõte: kirjuta nii, nagu hääldatakse. Loengul otsib dotsent Pire Teras vastust küsimusele, kuivõrd häälduslähedane on tegelikult eesti õigekiri. Juttu tuleb ka häälduse varieerumisest ning sellest, mida õigekiri ei märgi nii, nagu hääldatakse.  

Pire Teras: „Võib öelda, et eesti õigekiri on suhteliselt häälduslähedane. Ettekande pealkirja vaatajat võib tabada äratundmistunne, et nii tõesti argikõnes hääldatakse ja ehk mõnes suhtluskeskkonnas ka kirjutatakse. Samas häälduslähedane õigekiri sellist varieerumist edasi ei anna ja ei ole vajagi anda. On aga ka selliseid hääldusnähtusi, mida õigekiri edasi ei anna (nt välde, palatalisatsioon), aga mis oleks tähenduse mõistmisel olulised. Ettekandes räägin lähemalt nii neist kui ka häälduse varieerumisest. Hääldusest saab lähemalt lugeda hiljuti „Eesti keele varamu“ sarjas ilmunud raamatust „Eesti keele hääldus“".

Tartu ülikooli töötajatel on võimalik end loengule registreerida sisekoolituskalendris.

Teistel huvilistel palume oma soovist teada anda aadressil raivo.valk [ät] ut.ee

Loengut saab reaalajas veebis vaadata ning see on järelvaadatav ka UTTV-s.

Ülikooli varasemaid emakeelepäevaseminaride ülesvõtteid saab vaadata UTTV videoteegis.

Lisainfo: Raivo Valk, personaliarenduse peaspetsialist, 737 5141, raivo.valk [ät] ut.ee

Tänasel emakeelepäeval saab avapaugu laiaulatuslik Vikipeedia arendamise projekt Miljon+, milles saab kaasa lüüa igaüks, kes soovib eesti keele ja kultuuri tulevikku panuse anda.

Miljon+ on kollektiivne ettevõtmine, millega soovitakse eestikeelse Vikipeedia tekstimahtu suurendada miljoni artiklini ja luua sel viisil kõigile eestlastele vajalik mahukas entsüklopeedia. Vikipeedia ehk vaba entsüklopeedia on enim kasutatav üldinfoallikas, millel on entsüklopeediline vabatahtlike koostajate loodud sisu. Kuigi vajadus hea ja tervikliku eestikeelse entsüklopeedia järele on suur, on praegune keskkond sisult alles poolik ja vajab edasist arendamist. Eestikeelses Vikipeedias on täna 155 000 artiklit ja suure osa sellest sisust on loonud kõigest mõnikümmend inimest. Selleks, et viia vikiartiklite arv üle miljoni, kutsuvad Tartu ülikool ja MTÜ Wikimedia Eesti kõiki aktiivseid inimesi veebientsüklopeediasse artikleid juurde looma ja olemasolevaid täiendama. Edasi aidata soovitakse ka võrukeelset Vikipeediat, mis loodetakse projekti käigus viia praeguselt 5400 artiklilt 10 000-ni.

Tartu ülikooli eesti keele lektor Sirli Zuppingu sõnul on oluline, et kõik ühiskonnaliikmed e-ühiskonna arengusse panustaksid: „Miljon+ on mõneti nagu „Teeme ära!“ kampaania veebiversioon, kus korrastatakse eestikeelset teavet. Kõik Eesti ülikoolid võiksid eesmärgiks seada, et iga tudeng koostaks oma õpingute jooksul vähemalt ühe vikiartikli. See oleks otsene panus ühiskonda ning toetaks väga selgelt eesti teaduskeele püsimist ja edasist arengut.“

Projekti ühe algataja, TÜ õppeprorektor Mart Noorma sõnul on Miljon+ suurepärane ettevõtmine kogu Eesti ühiskonna kaasamiseks ning vaba veebientsüklopeedia täiendamiseks. „Eriti oluline on Vikipeedia noorte hinnangute kujundamisel – kui Google’i otsingule ei leita eestikeelset vastet ja lahendusi pakub vaid ingliskeelne Wikipedia, siis mõjutab see noorte seisukohti emakeele tähtsuse osas,“ rääkis Noorma eestikeelse entsüklopeedia olulisusest. „Ülikoolidesse on koondunud mitme eriala oskussõnavara ja mahukas teadmusbaas, mida saab tudengite, õppejõudude ja teadlaste vahendusel Vikipeediasse jagada. Samuti on ettevõtetesse, ühingutesse, asutustesse ja koolidesse kogunenud väärtuslikku erialast ja koduloolist teavet, mida tasub veebientsüklopeediasse lisada,“ kutsub Noorma kõiki projekti panustama.

Miljon+ on panus eesti keele tulevikku ja kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Ühe esimese algatusena on projekti raames käivitatud esimese juunini kestev digihariduse konkurss, et innustada tagant majandusvaldkonna artiklite parandamist. Projekti tegevustes löövad praegu kaasa nii Eesti maaülikool, Swedbank kui ka Haridus- ja Teadusministeerium, aga panustama on oodatud ka kõik teised, kes tunnetavad end vastutavana eesti keele säilimise eest.

Programmi kodulehekülg on leitav aadressilt www.miljonpluss.ut.ee

Lisainfo: Sirli Zupping, TÜ eesti keele lektor, 737 6127, sirli.zupping [ät] ut.ee

5.-11. märtsil toimusid Taiwanis rahvusvahelised haridusteadlaste koostöökohtumised, kus professor Äli Leijen, professor Margus Pedaste ja Katrin Saks tutvusid loodusteaduste, matemaatika ja keeleõppe teadustöödega.

Taiwanis kasutatakse loodusteaduste, matemaatika ja keeleõppe valdkonnas aktiivselt virtuaalreaalsust, liitreaalsust, pilgujälgimist, koostöist õppimist ja õpianalüütikat. Eestlased tutvusid nende uudsete võimalustega ja arutasid koostöövõimalusi õpetajahariduse ja haridustehnoloogia valdkondades.

Professor Hong-Fa Ho (National Taiwan Normal University) otsustas koostöö innustamiseks kinkida Tartu ülikooli haridusteadlastele pilgujälgimissüsteemi. See võimaldab õpiprotsesse analüüsida ja arendada, kogudes andmeid selle kohta, kui palju aega ja millises järjekorras on pilk suunatud ühele või teisele ekraanil nähtavale objektile või protsessile.

Eesti delegatsiooni vastuvõtu Taiwanis korraldas prof Yu-Ju Karey Lan.

Taiwani kogemusi tutvustav teemaõhtu on kavas 18. aprillil algusega kell 16 TÜ õpetajahariduse kompetentsikeskuse uue seminarisarja „Haridusuudistaja” avaüritusena.

Lisainfo: Margus Pedaste, TÜ haridustehnoloogia professor, 515 6095, margus.pedaste [ät] ut.ee.

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru esitati 46 kursust 13 õppeasutusest. Kvaliteedimärgi vääriliseks hinnati neist 38 e-kursust. Tartu ülikoolist pälvisid kvaliteedimärgi kõik kvaliteedimärki taotlenud 11 e-kursust.

Kvaliteedimärgi said:

·         Sissejuhatus allveearheoloogiasse (Maili Roio, HV ajaloo ja arheoloogia instituut)

·         Soome keel algajatele I (Margit Kuusk, HV eesti ja üldkeeleteaduse instituut)

·         Üldakadeemiline sõnavara inglise keeles, tase B1.2>B2.1 (Liina Tammekänd, HV maailma keelte ja kultuuride kolledž)

·         Keeleteaduse alused (Helen Hint, Pire Teras, Miina Norvik, Renate Pajusalu, Axel Carsten Jagau, Külli Prillop, Neeme Kahusk, Heili Orav; teaduskool)

·         Mitmekesisus hariduses (Karmen Trasberg, SV haridusteaduste instituut)

·         Õpioskused ülikooliks (Ingrid Koni, Liina Lepp, SV haridusteaduste instituut)

·         Diffusion and Impact of Internet Voting (Kristjan Vassil, Mihkel Solvak, SV Johan Skytte poliitikauuringute instituut)

·         EU-Russia Relations: Between the Vilnius and Riga Eastern Partnership Summits (Anna Beitane, Givi Gigitashvili, Thomas Linsenmaier, SV Johan Skytte poliitikauuringute instituut)

·         Social Science Methodology (Vello Pettai, SV Johan Skytte poliitikauuringute instituut)

·         Turismisihtkoha arendus ja juhtimine (Tatjana Koor, SV Pärnu kolledž)

·         Programmeerimise alused (Eno Tõnisson, Marina Lepp, Reelika Suviste, Merilin Säde, Mari Liis Velner, Kadi Rõmmel, Helena Talimaa, Tauno Palts, Vello Vaherpuu, Mari-Liis Jaansalu, Hanna-Liisa Reponen, Kaspar Papli, Kaspar Hollo, Maria Gaiduk, Kristine Leetberg, LT arvutiteaduste instituut)

Tulemustega on võimalik tutvuda ja kvaliteedimärgi taotlemise protsessist täpsemalt lugeda HITSA Innovatsioonikeskuse lehel.

E-kursuse kvaliteedimärke anti välja juba 10. korda. Tartu ülikoolist on kõikides taotlusvoorudes kokku kvaliteedimärgi saanud 81 e-kursust. Tegemist on osaga e-õppe kvaliteedisüsteemist, mille peamiseks eesmärgiks on ühtlustada e-õppega seotud protsesse ja taset e-Ülikooli ja e-Kutsekooli konsortsiumitesse kuuluvates õppeasutustes.

Lisainfo: Lehti Pilt, haridustehnoloogia peaspetsialist, 737 6306, lehti.pilt [ät] ut.ee

20.-27. märtsil võõrustab Tartu ülikool koostöös Dresdeni ja Olomouci ülikooliga tadžikkide delegatsiooni, kes tuleb Eestisse tutvuma meie ülikooli õppekorralduse ja õppekavade võimalustega.

Tartu ülikooli, Dresdeni tehnikaülikooli ja Olomouci ülikooli teadlased on otsustanud õla alla panna projektile, millega toetatakse Tadžikistani eri ülikoolides õppe kaasajastamist. Dresdeni ja Olomouci ülikooli pädevuses on humanitaarteaduste valdkonna areng (Dresdeni ülikooli teadlased õpetavad kultuuriteooriat ja Euroopa mitmekesisust, Olomouci teadlased pakuvad keeleõpet). TÜ roll on panustada sotsiaalteadusliku lähenemisega. Õppekavade moderniseerimine on vajalik selleks, et lõpetavate tudengite oskused ja teadmiseks vastaksid senisest enam moodsa tööturu vajadustele ja Tadžikistani ühiskonnale tervikuna.

TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi asejuhataja Olga Bogdanova sõnul on TÜ õppejõudude rolliks antud projektis abistada tadžikkide Euroopa Liidu teemaliste õppeainete arendamisel. „Kavandatava projekti käigus jagame oma oskuseid ja teadmisi, et uus õppekava sisaldaks nii uuenduslikke õpetamise kui ka õppimise meetodeid. Õpetame näiteks Euroopa Liidu toimimist, ajalugu, protsesse, integratsioonipoliitikat ja geopoliitikat, “ rääkis Bogdanova, kuidas eestlased aitavad Tadžikistanis luua esimest Bologna nõuetele vastavat ingliskeelset õppekava. „Lisaks õppekava arendamisele on projekt heaks võimaluseks arendada inimestevahelisi kontakte, suurendada kultuuridevahelist teadlikkust ja mõistmist,“ lisas Bogdanova.

Tadžikistanis kehtib vana NSV haridussüsteem, mis ei ole vastavuses tänapäevase ühiskonna vajadustega. „Kogu süsteem vajab uuendamist ja seda just eelkõige didaktika poole pealt – miks ja kuidas peaks õppima ning milliseid oskuseid on vajalik arendada, et omandatud teadmisi hiljem ka kasutada saaks. Samuti on teemaks tööturul oodatud oskused rahvusvaheliste suhete ja poliitikakujundamise valdkonnas, kuna Tadžikistan hakkab aktiivselt arendama oma majandust ja suhteid naaberriikidega,“ rääkis Bogdanova. Tadžikkide jaoks on tegemist väga mastaapse projektiga, millesse on kaasatud riigi teadusakadeemia, mitmed ülikoolid ja EL esindus Tadžikistanis.

Tadžikkide õppevisiit Tartusse on tadžiki õppejõududele esimene taoline kogemus, kuna riigis on vähe mobiilsust toetavaid meetmeid. Visiidil kohtutakse TÜ õppejõududega ja külastatakse erinevaid loenguid, et saada aimu õpetamise võimalustest ja meetoditest. Sügisel sõidab Eesti delegatsioon ametlikule visiidile Dušanbesse.

Lisainfo: Olga Bogdanova, TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi asejuhataja, 737 6375, olga.bogdanova [ät] ut.ee

22. märtsil avab TÜ oma uksed, et kõik kõrgharidushuvilised saaksid tutvuda Baltimaade parima ülikooli õppimisvõimaluste, erialade ja sisseastumistingimustega ning seada selgemaid sihte sobiva õppekava valikul. Päeva jooksul avavad neljas valdkonnas toimuva õppetöö sisu erialased loengud ja töötoad. Lisaks on võimalik tutvuda Eesti ainsa tudengilinna üliõpilaseluga Tartu ühiselamutes ja uudistada TÜ akadeemilist spordiklubi, kus treenivad Tartu korvpalli esindusmeeskond ja mitmed tuntud Eesti kergejõustiklased.

Tänavune Tartu ülikooli lahtiste uste päev on eriline, kuna esmakordselt asuvad samal päeval  1088 kõrgharidushuvilist Eesti eri paigus testima oma akadeemilist võimekust, lahendades elektrooniliselt akadeemilist testi. Need, kellel õnnestub test lahendada vähemalt 65-punktisele tulemusele, võivad juba enne lõpueksameid kergemalt hingata, kuna koht Tartu ülikoolis on kindlustatud.

„Meil on väga hea meel, et huvi ja valmidus akadeemilist testi varakevadel lahendama tulla on niivõrd suur. See näitab, et huvi õpingute jätkamise vastu Tartu ülikoolis on kõrge ja varajane kindlustunne, mille annab testi edukas sooritamine, on sisseastujatele oluline,“ rääkis TÜ vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma.

Lahtiste uste päeva avab kell 9.30 peahoone aulas erialasid tutvustav infomess. Kell 11 on kõik oodatud Jakobi 2 ringauditooriumisse, kus tulevasi sisseastujaid tervitab õppeprorektor Mart Noorma. Infotunnis antakse nõu, kuidas valida õiget eriala ning tutvustatakse vastuvõtutingimusi. Tudengielust ja Tartu kui mitmekesise tudengilinna võimalustest kõneleb esmakursuslane Hanna Mai Raadik.

22. märtsil on huvilistele avatud 50 põneva ja eriilmelise töötoa uksed. Töötubades saab muuhulgas teada, mida kujutab endast matemaatilise aine õppimine ülikoolis, kuidas valmib kaadritaguse töö tulemusel üks korralik uudistesaade, millist moodsat aparatuuri kasutatakse tänapäevases arheoloogias, kuidas õppida viha valitsema ja palju muud põnevat. Registreeru töötubadesse ja loengutesse ut.ee/lahtised-uksed. 

Populaarne TÜ lahtiste uste päev toob igal kevadel Tartusse tuhandeid noori üle Eesti. Tänavu oodatakse ülikooliga tutvuma rekordhulka gümnaasiumiastme õpilasi, kes saavad soovi korral Eesti eri punktidest ülikoolilinna sõita tasuta bussidega.

Swedbanki abil tulevad Tartusse bussid Tallinnast, Narvast, Jõhvist, Sillamäelt, Pärnust, Viljandist, Võrust, Paidest, Põltsamaalt ja Koselt. Registreeru bussile ut.ee/buss.

Lisainfo: Teele Arak, TÜ turunduse peaspetsialist, 737 6121, 53 433 773, teele.arak [ät] ut.ee

Tartu ülikooli 20 rahvusvahelisele magistriõppekavale esitati tänavu 2438 avaldust. Eesti kandidaatide avalduste arv kasvas viiendiku võrra.

Tartu ülikooli ingliskeelsetele magistriõppekavadele esitati tänavu 720 avaldust enam kui mullu. Nii eestlaste kui ka välismaalaste seas on mitmendat aastat populaarseimad informaatika ja tarkvaratehnika õppekavad, kuhu laekus vastavalt 413 ja 369 avaldust, ning rahvusvaheliste suhete ja regiooni uuringute õppekava 285 avaldusega. Uutest õppekavadest kandideeriti enim kindlustus- ja finantsmatemaatika ning innovatsiooni ja tehnoloogiajuhtimise õppekavale. 

Rektor Volli Kalm: „Kandideerimissõel ingliskeelsetele õppekavadele on aasta-aastalt läinud tihedamaks ja tänu sellele asuvad Tartu ülikooli õppima vaid tõeliselt tugevad üliõpilaskandidaadid. Meil on hea meel, et rahvusvaheliste õppekavade kõrget akadeemilist taset aitavad hoida ka Eesti tudengid, kelle huvi jätkata õpinguid ingliskeelsetel magistriõppekavadel on igal aastal järjest kasvanud. Tartu ülikooli vilistlaste panus on väärtuslik kogu Eesti riigi ja majanduse jaoks ning see kehtib ka välispäritolu isikute kohta, kes jäävad pärast kraadi kaitsmist Eestisse tööle.“

Tartu ülikooli välisüliõpilaste vastuvõtu spetsialisti Kaija Murasovi sõnul on avalduste arvu kasvu taga nii uued lisandunud õppekavad kui ka suurenenud huvi nende õppekavade vastu, millele sai kandideerida mitmendat korda. Lisaks täpsustab ta, et hetkeseis kajastab elektroonsel teel esitatud avaldusi. „Kui paljud kandidaatidest esitavad nõuetekohased haridusdokumendid ja täidavad kõik kandideerimistingimused, saab öelda mai esimeses pooles, mil tehakse vastuvõtuotsused.“

Avaldusi laekus 116-st riigist. Kui palju ja millistest riikidest välisüliõpilasi Tartu ülikooli õppima asub, selgub sügisel.

Kuni 15. aprillini jätkub avalduste vastuvõtt ingliskeelsetele bakalaureuseõppekavadele, sh arstiteadusesse.

Lisainfo: Kaija Murasov, TÜ välisüliõpilaste vastuvõtu spetsialist, 737 5152, kaija.murasov [ät] ut.ee

Kolmapäeval pakkus Tartu ülikool esmakordselt võimalust lahendada akadeemilist testi elektroonselt juba märtsikuus. Oma teadmised otsustas proovile panna 966 inimest 107 koolist, kellest 188 ületasid vastuvõtuks vajaliku 65 punkti piiri ja kindlustasid endale koha Tartu ülikoolis.

22. märtsil avas Tartu ülikool kõigile kõrgharidushuvilistele uksed ülikooli õppimisvõimaluste ja tudengieluga tutvumiseks. Erinevalt eelmistest aastatest oli avatud uste päeval Tartus ning erinevates teistes maakonnakeskustes võimalik lahendada akadeemilist testi.

„Meil on hea meel, et võimalust akadeemilist testi märtsis lahendada ning sellega varakult endale koht ülikoolis tagada kasutati nii arvukalt. See näitab, et testi tõstmine kevadesse on kandidaadi seisukohast samm õiges suunas,“ sõnas Tartu ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma. „Rõõmu teeb testi kõrge osalusprotsent, vaid kümnendik registreerunutest jättis testile tulemata. Ja eriti hea meel on meil nende 188 testisooritaja üle, keda me täna võime õnnitleda Tartu ülikooli sisse saamise puhul.“

Akadeemilise testi alusel ülikooli õppekoha taganutest 139 lõpetab sel aasta gümnaasiumi päevases õppes, 4 lõpetab täiskasvanute gümnaasiumi, 1 kutseõppeasutuse ning 44 inimest on omandanud keskhariduse varem.

Akadeemilisel testil vähemalt 65-punktise tulemuse saanud on oodatud õppima enamikele Tartu ülikooli bakalaureuseõppekavadele. Õppimisvaliku tegemiseks on neil aega kuni juuni lõpuni, mil tuleb esitada avaldus õppekavale sisseastumiseks. Need, kes said testil vähem kui 65 punkti, on oodatud ülikooli kandideerima riigieksamite ja/või sisseastumiseksamite tulemustega.

Need, kes said akadeemilises testis vähemalt 40 punkti, pääsevad järgnevate erialade erialakatsetele:

-          ajakirjandus,

-          sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika

-          riigiteadused

Need, kes said vähemalt 50 punkti, pääsevad psühholoogia õppekava erialakatsele.

Kõik, kes ei sooritanud akadeemilist testi märtsis, kuid soovivad eelpool nimetatud erialadele kandideerida, saavad testi sooritada 4. juulil.

Täpseid sisseastumistingimusi vaata kõigi õppekavade juurest eraldi: http://www.ut.ee/et/sisseastumine/bakalaureus/oppekavad

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee