Kolmapäeval, 29. märtsil toimub Eesti maaülikooli spordihoones neljandat kordaTudengimess, kus tudengitel avaneb võimalus kohtuda tulevaste tööandjate ja kolleegidega ning õppida enese kohta midagi uut.

Tudengimessil osalevad põnevad ettevõtted, kes lisaks messiboksile juhendavad noori töötubades. Samuti saab osaleda praktilistel seminaridel, kus erineva taustaga ettevõtjad räägivad tööalaselt kasulikest mõtetest, oskustest, võimalikest tööturu muutusest ning eesmärkide seadmisest teel unistuste täitumisele.

Messil pakuvad võimalust oma töötoas osalemiseks Kodumaja AS, AS Ehitustrust, HANZA Mechanics Tartu AS, Viasat AS ja Tele 2 Eesti AS. Töötubade eesmärk on tudengitele lähemalt tutvustada oma ettevõtte tegevust, pakutavaid lahendusi või tootmisprotsesse. Lisaks saavad tudengid ettevõtjatele näidata oma teadmisi ja oskust arutleda päevakajaliste probleemide üle. Töötubade teemadega on võimalik tutvuda Tudengimessi koduleheküljel http://www.tudengimess.eu/.

„Tänavu on seminaride esinejad ja teemad valitud peamiselt selle põhjal, et ülikoolis õppiv noor saaks võimaluse õppida midagi iseenda kohta ning jõuaks eneses paremini selgusele. Aitame inimestel mõtestada lahti enda tulevikusuunda ning viise, kuidas enda unistusi ellu viia,“ rääkis Tudengimessi üks projektijuhtidest Ave Rosenberg tänavuste seminaride erilisusest.

 „Lisaks mõtestatud seminaridele saab kindlasti põnev olema ka ettevõtlusteemaline paneeldiskussioon „Olen iseenda peremees!“. Loodame panna tudengeid mõtlema sellele, kas nad võiksid olla iseenda tööandjad. Panelistid, kelleks on kolm ettevõtjat, arutlevad peamiselt ettevõtluse ja ettevõtjaks hakkamise kui ühe karjäärivaliku üle,“ rääkis messi teine projektijuht Tõnis Petersell.

Töötubades ja seminaridel osalemiseks on vajalik eelnevalt registreeruda SIIN.
Sissepääs TASUTA! 
Võta sõber ja CV kaasa ning tule vaata oma tulevikuvõimalused üle!

Lisainfo: Ave Rosenberg, Tudengimessi projektijuht, ave [ät] tudengimess.eu

Eesti Pagulasabi ja Tartu ülikooli eetikakeskus koguvad 17. aprillini rändetaustaga inimeste, nii võõrsil elavate eestlaste kui ka Eestis viibivate välismaalaste isiklikke rändega seotud lugusid. Rändelugusid kogutakse õpetajatele mõeldud rändeteemalise plakatikogumiku koostamiseks.

„Me soovime luua Eesti koolidele uut metoodilist vahendit, mis oleks õpetajatele toeks kooliõpilastele rändetemaatika selgitamisel,“ selgitab projektijuht ja Eesti Pagulasabi juhatuse liige Ingi Mihkelsoo. „Valmiv vahend kajastab ühelt poolt põhjuseid, miks inimesed oma kodumaalt välja rändavad, ning teisalt seda, kuidas sisserändajad või nende järeltulijad end uues ühiskonnas tunnevad ja oma identiteeti lahti mõtestavad,“ lisab Mihkelsoo.

Huvitavad ja kaasahaaravad lood rändajate elust võiksid puudutada järgmiseid teemasid:
- olulised sündmused, mis mõjutasid seniselt kodumaalt lahkuma,
- kuidas uus kodumaa välja valiti või kuidas just sinna satuti,
- kuidas tuntakse end sisserändajana uuel kodumaal - mis on seal kummaliselt teistmoodi, millest võõrsil elades puudust tuntakse,
- mis tunne on elada teises riigis, kus sinu emakeel/kultuuritaust/usk/nahavärv on erinev,
- miks ollakse otsustanud igaveseks uuele kodumaale jääda,
- või hoopis vastupidi - miks kahetsetakse tehtud valikut või vähemalt kaalutakse tulevikus kodumaale naasmist/ mõne uue riigi väljavalimist? Mis otsuse tegemist takistab?

Kuni 20-lauselisi lugusid eesti, inglise või vene keeles oodatakse 17. aprilliks aadressile ingi [ät] pagulasabi.ee

Laekunud rändelugudest valitakse välja kümme parimat, mida kasutatakse inspiratsiooniks õpetajatele suunatud rändeteemaliste plakatite loomisel.

Loe lähemalt Eetikaveebist

Projekti juhivad Eesti Pagulasabi MTÜ ja Tartu ülikooli eetikakeskus koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga ning seda rahastab Hasartmängumaksu nõukogu.

Lisainfo: Ingi Mihkelsoo, projektijuht, Eesti Pagulasabi MTÜ juhatuse liige, 525 8702, ingi [ät] pagulasabi.ee

Neljapäeval, 30. märtsil toimub Tallinnas Tartu ülikooli, finantsinspektsiooni ja Euroopa panganduse instituudi koostöös rahvusvaheline panganduse seminar „Pank ja järelevalve – koos või eraldi?“, kus käsitletakse erinevaid panganduse, pangandusõiguse ja finantsjärelevalvega seonduvaid aktuaalseid küsimusi.

Seminaril on võimalus kuulata oma valdkonna parimaid spetsialiste, kes teevad ülevaate erinevatest pangandusõiguse ja sellega puutumuses olevate valdkondade probleemidest, kutsuvad mõtlema pangandusjärelevalve ja pankade majandusliku iseseisvuse tasakaalustamisele suunatud tegevuste ja tegelike vajaduste ning panganduse tulevikuväljavaadete üle. 

Seminari ühe korraldaja, Irene Kulli sõnul saab ühisel seminaril kuulata ettekandeid ühtsest Euroopa panganduse järelevalvemehhanismist ja selle toimimisest ning Euroopa süsteemsete riskide nõukogu tegevusest piirkondlike finantsstabiilsuse ohtude ennetamisel. „Ettekannetes uuritakse ka, millised on nõuded krediidiasutustele, kas ranged nõuded võivad takistada innovatsiooni panganduses, millised on levinumad turukuritarvitused Eestis ja kuidas nendega võideldakse, kuidas sekkub kuritarvituste korral finantsinspektsioon, kuidas kohaldavad kohtud praktikas finantsjärelevalve regulatsioone, mida on tehtud ja saab teha rahapesu tõkestamisel ning kuidas on arenenud Eestis pangandusõigus läbi aegade,” rääkis Kull.

Konverentsil esinevad ettekannetega  nimekad väliskülalised dr Thomas Gstaedtner (Euroopa Keskpank),  Jose Carlos Molina Franquelo (Ühtne kriisilahendusnõukogu). Ettekanded teevad Finantsinspektsiooni kõneisikud Mariann Sirgmets, Siim Tammer, Marek Pajussaar ja Kristjan-Erik Suurväli, Rahandusministeeriumi esindaja Kadri Siibak, Tartu halduskohtu kohtunik Janar Jäätma ning  PPA Rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand. Seminari lõpetab paneeldiskussioon, mida juhatab finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler ning kus panganduse tuleviku üle diskuteerivad dr Robert Kitt, Swedbank Eesti juhatuse esimees, Ahto Nirgi, SEB panga Balti divisjoni vastavuskontrolli juht ning Urmas Peiker, fintech ettevõtte Funderbeam kaasasutaja.

Seminar toimub Tallinnas Original Sokos Hotel Viru konverentsiruumis Grande kell 9.30 – 17.00. Osalema on kutsutud eelkõige juristid, kes tegelevad panganduse ja finantsteenuste pakkumisega, samuti ettevõtjad, õppejõud ning tudengid, kes selle valdkonna vastu huvi tunnevad.

Seminar on tasuta. Osalemiseks palume ennast registreerida lingi kaudu http://www.oi.ut.ee/et/teadus/konverentsid-1  hiljemalt 28. märtsiks 2017.

Kohtade arv seminaril on piiratud.

Lisainfo: Irene Kull, TÜ õigusteaduskonna tsiviilõiguse professor, 737 6050, irene.kull [ät] ut.ee

Tartu ülikooli täiendusõppekursustel osales 2016. aastal 44 799 õppijat, mis on üle 20% rohkem kui aasta varem.

40 000 õppija künnise ületamisele aitas kindlasti kaasa 15 vaba juurdepääsuga e-kursust ehk MOOCi, kus osales 8001 õppijat 128 riigist. E-õppe osakaal täiendusõppes on viimastel aastatel kasvanud. Mullu osales 37% täiendusõppeprogrammidel õppinutest veebipõhistel või kaugkoolituskursustel. See näitab, et üha rohkem inimesi eelistab paindlikke õppimisvõimalusi.

Möödunud aastal toimus ülikoolis 1587 täienduskursust. Koolitused toimusid põhiliselt Tartus, aga ka Ida-Virumaal, Harjumaal, Viljandimaal ja Pärnumaal ehk piirkondades, kus tegutsevad ülikooli kolledžid või asub ülikooli esindus.

Elukestva õppe keskuse juhataja Tiia Ristolainen rõhutab, et õppimine on pidev protsess. Inimestele tuleb võimalused luua, et nad saaks end kogu elu jooksul arendada. Tartu ülikool pakub erinevatele sihtrühmadele mitmekesiseid õppimisvõimalusi. „Me rõõmustame, et nii suur hulk inimesi õpib ülikooli koolitustel. Ülikooli eesmärgiks on kasvada elukestva õppe ülikooliks ning suur samm selles suunas on juba astutud,“ lisas Ristolainen.

Ülikoolist tellisid koolitusi haridusasutused, valitsusasutused ja nende hallatavad asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, erialaliidud, ettevõtted (nt maksu- ja tolliamet, Eesti haigekassa, politsei- ja piirivalveamet, kaitseliit, riigi infosüsteemi amet, riigiprokuratuur, finantsinspektsioon, tervise arengu instituut, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda, notarite koda, Eesti Juristide Liit, Eesti Ajalehtede Liit, Ensto Ensek AS, Eesti Meedia, Finnair, Swedbank jt). Paljud programmid loodi n-ö rätsepaülikonnana. „Parimad täiendusõppeprogrammid sünnivad just ülikooli ja ettevõtte või asutuse koostöös ja lähtuvad tellija vajadustest,“ ütles Ristolainen.

Tutvu Tartu ülikooli täiendusõppe pakkumisega või saada koolitussoov www.ut.ee/et/koolitus.

Lisainfo: Tiia Ristolainen, Elukestva õppe keskuse juhataja, 737 6203, 501 5584, tiia.ristolainen [ät] ut.ee

31.03‒1.04 toimub Tartus Sparki keskuses 24 tundi vältav häkaton, kus otsitakse lahendusi väljakutsetele, mida seab avaliku arutelu sfäärile tõejärgne ajastu.

Reedel kogunevad eri valdkondliku tausta ja kogemusega inimesed Tartus, et korraldada tiimides intensiivne ajurünnak eesmärgiga luua järgneva 24 tunni jooksul ajakirjanduslikke ja tehnoloogilisi näidislahendusi, mis võiks tagada avalikus sfääris leviva info usaldusväärsuse kiiresti muutuvas infoühiskonnas.

Häkatoni projektijuht Märt Põder selgitab, et maailmas, kus populaarseid massitarbeuskumusi esitatakse tõe pähe ehk teisisõnu – kus usaldusväärsus ja tõejärgsus on terminid, mis puudutavad meist aina enam igaüht, on oluline mõelda võimalikele lahendustele info usaldusväärsuse tagamisel. „Infoühiskonna keskuse eesmärk ongi selle häkatoniga eksperimenteerida tänapäevaste andmeajakirjanduse vahenditega, kaasata sellesse infotehnolooge ja nende erialade esindajaid, kellele avaliku arutelu sfääri olukord uurimisobjektiks on või lihtsalt korda läheb, et ühiselt otsida lahendusi meediasfääri väljakutsetele,” rääkis Põder.

Üritus lõppeb laupäeval parimate projektide autasustamisega, ajakirjanduslikult uuenduslikud andmelood (ingl k data story) avaldatakse partnerite väljaannetes, tseremooniast on ka veebiülekanne. Osalema on oodatud kõik huvilised, sõltumata erialast, valdkonnast ja kogemusest.

Häkatoni raames tehakse koostööd Eesti Ekspressi ja Postimehega, kes annavad osalejatele analüüsimiseks enda andmeid. Tiime juhendavad kogenud mentorid - nt Bonnieri preemia võitnud ajakirjanik Marian Männi (Eesti Ekspress), Helsingi Sanomat andmeajakirjanike tiimi kuulunud Georgia Panagiotidou ja Tartu ülikooli õppejõud ja teadlased Andreas Ventsel (semiootika) ja Kristel Uiboaed (üldkeeleteadus). 

Täpsem info ja registreerimine: http://hack24.ut.ee

Häkaton (ehk häkkimis-maraton) on rühmatöö viis, kus eri valdkondliku tausta ja kogemusega inimesed saavad kokku, et leida lühikese aja jooksul intensiivselt panustades lahendus mõnele rühma liikmeid huvitavale olulisele probleemile.

Tõejärgsus (post-truth) valiti 2016. aastal Oxfordi sõnaraamatute poolt aasta sõnaks.

Häkatoni korraldavad TÜ Infoühiskonna Keskus (http://utcis.ut.ee) ja TÜ Ideelabor (http://www.ideelabor.ut.ee/).

Lisainfo: Märt Põder, häkatoni projektijuht, 5564 3754, p6der [ät] ut.ee

Tartu ülikooli turunduse õppetooli juht Andres Kuusik ja meediaagentuuri Initiative tegevjuht Indrek Soom sõlmisid märtsis kokkuleppe, millega otsustati ühendada akadeemilise maailma oskused reaalse turundusmaailmaga. Partnerite ühiseks eesmärgiks on arendada välja Eestis esimene omataoline tarbijakäitumise labor, mis võimaldaks analüüsida, kuidas tarbija käitub ja mil viisil saab teda mõjutada.

Tarbija liikumise, erinevate kommunikatsioonielementide märkamise ja sellest tulenevate emotsioonide analüüs on aluseks, kuidas turunduskanalid maksimaalselt efektiivselt tööle panna,” kommenteeris kokkuleppe sisu Initiative’i tegevjuht Indrek Soom.

TÜ turunduse õppetooli juhataja Andres Kuusiku sõnul on ülikooli teadlased jõudnud erinevate projektide kaudu arusaamisele, et koos Initiative´iga suudavad nad klientide vajadusi oluliselt paremini tunnetada ja kaasaegsemaid vahendeid kasutades väärtust luua. „Tarbijakäitumise laborit oleme arendanud juba mõnda aega. Peamine fookus on neuroturundusel ehk siis erinevatel psühho-füsioloogilistel mõõtmistel turunduse heaks. Näiteks mõõdame inimeste emotsioone ja jälgime pilgu liikumist selleks, et optimeerida pakendite või reklaammaterjalide kujundusi, kodulehe või e-poe kasutajamugavust,“ rääkis Kuusik.

Tarbijakäitumise labori uusimaks töövahendiks ongi pilgujälgimise prillid. „Need on väga täpseks töövahendiks, kui soovime analüüsida, mida inimesed tegelikult ostukeskkonnas, aga ka näiteks tänaval või meediat tarbides märkavad,“ rääkis Kuusik.

Andres Kuusiku sõnul annab tarbijakäitumise labori arendamine ühe väljundi ülikooli teadlaste teadustööle, kuna nad saavad oma avastustega Eesti ettevõtetele kasulikud olla. „Teisest küljest annab see meie loengutesse huvitavaid praktilisi näiteid ja samuti ka tudengitele võimaluse turunduse valdkonnas midagi täiesti uut ja praktilist teha. Oleme laboriseadmeid lasknud tudengitel kasutada nende kodutöödes ja ühtlasi on juba kaitstud päris mitmed nende seadmetega saadud tulemuste baasil koostatud bakalaureuse- ja magistritööd,“ rääkis Kuusik labori praktilistest võimalustest tudengitele.

Lisainfo: Andres Kuusik, TÜ turunduse õppetooli juhataja, 737 6321, andres.kuusik [ät] ut.ee

Neljapäeval, 30. märtsil 2017. a algusega kell 12.00 valib 250-liikmeline valimiskogu, kuhu kuuluvad nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas, ülikooli aulas uue Tartu ülikooli rektori.

Tartu ülikooli rektoriks kandideerivad TÜ rakendusgeoloogia professor Volli Kalm ja TÜ praktilise filosoofia professor Margit Sutrop. Loodus ja täppisteaduste valdkond esitas veebruari alguses rektori kandidaatideks nii Margit Sutropi kui ka Volli Kalmu. Sutropi kandidatuuri toetasid ka sotsiaalteaduste valdkond ja humanitaarteaduste ja kunstide valdkond. Kalmu kandidatuuri toetas meditsiiniteaduste valdkond.

„Sel korral on valimisprotsess alates kandidaatide esitamisest kuni homsete valimisteni olnud kompaktsem ja kontsentreeritum kui varasematel kordadel, kuna valimisperioodi pikkus ajalises mõttes on olnud lühem. Ühest küljest on see tähendanud nii kandidaatidele kui ka ülikooliperele pingelist aega. Teisalt on aga suunanud inimesi vaatlema asju laiemalt, asetades isiklikud küsimused suuremasse, ülikooli kui terviku konteksti,“ võttis valimiskomisjoni esimees Priit Kaasik valimisperioodi kokku.

Valimiskogu valib rektori viieks aastaks. Rektori ametiaeg algab 1. juulil 2017. aastal.

Otseülekannet rektori valimistest saab vaadata aadressil: www.uttv.ee

Hääletusprotseduuri ajal ei saa kõrvalised isikud (v.a valimiskogu liikmed, valimiskomisjoni liikmed ja valimist teenindavad isikud) aulas viibida.

Valimiskoosoleku alguseks, sh ka kandidaatide sõnavõtu ajaks lubatakse aulasse ka meedia. Hääletusprotseduuri saavad muud huvilised (sh meedia) jälgida aula rõdult.

Rohkem infot Tartu ülikooli rektori valimiste kohta leiab aadressilt: http://www.ut.ee/et/rektorivalimised

Lisainfo: Priit Kaasik, valimiskomisjoni esimees, 737 5364

3.-7. aprillini toimub pealinnas kümnendat korda Tartu ülikooli Tallinna nädal, mille raames pakuvad ülikooli õppejõud ja praktikud eri sihtrühmadele huvitavaid ja inspireerivaid loenguid ning seminare arvutiturvalisusest arheoloogide põnevate töömeetoditeni.

Tartu ülikooli elukestva õppe võimalusi tutvustav nädal on toimunud pealinnas alates 2009. aastast. Elukestva õppe keskuse juhataja Tiia Ristolaineni sõnul on oluline tutvustada Tartu ülikooli elukestva õppe võimalusi pealinnas, kus elab ligi kolmandik Eesti elanikkonnast. „Tallinlaste huvi järjepideva enesetäiendamise vastu on olnud alati suur, loodame, et see jätkub,” lisas Ristolainen.

Tartu ülikooli Tallinna nädala avapäeval, 3. aprillil räägib informaatik Kristjan Krips arvutiturvalisuse teemadel, pöörates eriliselt tähelepanu privaatsuse ja anonüümsuse hoidmise vajalikkusele ja võimalustele. Päeva teises pooles saavad ajaloohuvilised rännata koos professor Tarmo Kulmariga muistse Peruu saladuste radadel. Loeng „Inkade kuld ja muistse Peruu loojang“ heidab valgust põhjustele, mis ajendasid eurooplasi 15. ja 16. sajandil otsima teed kullarikastele maadele.
 

Teisipäeval, 4. aprillil saab piiluda luu-uurijate argipäeva ja kuulda, milliseid põhimõtteid järgitakse luustikke välja kaevates ning milliseid meetodeid kasutatakse, et skeletid oma lugu „rääkima” panna. Järgmises loengus tutvustab füüsikalise farmaatsia teadur Andres Lust uudseid ravimipreparaatide tootmise tehnoloogiaid.
 

Kolmapäev, 5. aprill algab personalijuhtide hommikukohviga, kus professor Tõnu Lehtsaar peab ettekande „Koolitaja 10 käsku”.  Pärastlõunal räägib turunduse assistent Kristian Pentus sisuturundusest ja nippidest, kuidas klienti on võimalik sotsiaalmeedia abil emotsionaalselt siduda. Õhtul arutleb võrdleva poliitika lektor Alar Kilp küsimuse üle, kuidas saab poliitikas tõeliselt osaleda, kui poliitikal puudub tõepõhi.

Neljapäeval, 6. aprillil õpetab haridusteaduste assistent Egle Säre laste ja noortega filosofeerimist ja räägib meetodi olulisusest laste verbaalse põhjendamisoskuse arendamisel. Järgmises loengus käsitleb professor Birute Klaas-Lang eesti keele nähtavuse ja kestlikkuse küsimusi maailma kontekstis. Loengus „Kas meil läheb halvasti? Ühiskondliku ja iseka mõtte konfliktist ökoloogi pilguga” arutleb professor Kristjan Zobel, kuidas peaks inimkond käituma, kui maakeral asjad päris sandiks kisuvad.

Tartu Ülikooli nädala Tallinnas lõpetavad reedel, 7. aprillil seminarid „Info üleküllus vajab professionaalseid ajakirjanikke,” „Kuidas andmetega (mitte) valetada” ja „Kas kõik peab olema nii, nagu on praegu – sotsiaaltöö muutuste võimaldajana.” Lisaks huvitavatele teemadele tutvustatakse seminaridel ka õppimisvõimalusi vastavatel magistriõppekavadel.
 

Kohtade arv loengutel ja seminaridel on piiratud. Registreerumine ja täiendav info on leitav siit.

Lisainfo: Tiia Ristolainen, TÜ elukestva õppe keskuse juhataja, 501 5584, tiia.ristolainen [ät] ut.ee

Reedel, 31. märtsil toimub Kumus konverents „Sisseränne Põhja- ja Baltimaades: rändeajastu väljakutsed rahvusriikidele“, kus arutletakse, millises suunas on rändekriisi valguses liikumas Eesti ja Põhjamaad.

„Vananev Euroopa on viimastel aastakümnetel olnud sisserändajate suhtes avatud, kuid põgenikekriisi valguses on ilmne, et rännet ning sellega kaasnevaid probleeme on korraga saanud palju. Tekkinud on mure rahvusriikide ning harjumuspärase kultuuri- ja keelekeskkonna kadumise pärast ning Euroopa riikide avatus, koostöö ja lõimimisvõimekus on pandud tõsiselt proovile. Soovime selle aasta rändekonverentsil arutleda, kas uute sisserändajatega seonduv diskussioon Euroopas on ajutine mõtlemise aeg või põhimõtteline pööre uue, suletumate uste ja rahvusriike enam väärtustava poliitika suunas,“ ütleb Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, tänavuse rändekonverentsi üks korraldajatest.

26 miljoni elanikuga Põhjamaade regioonis elab täna kokku kuni 3 miljonit inimest, kes on sündinud väljaspool Põhjalat – see tähendab rohkem kui kahekordset uussisserändajate kasvu alates 1990ndatest. Ka Eesti on muutumas väljaränderiigist suureneva sisserändega riigiks. Statistikaameti andmetel rändas 2015. aastal Eestisse 15 413 ja Eestist välja 13 003 inimest. Rändeajastust tingitud väljakutsetega toimetulekul ning muutusteks valmistumisel on hea õppida naabrite kogemustest.

Konverentsi „Sisseränne Põhja- ja Baltimaades: rändeajastu väljakutsed rahvusriikidele“ neljal sessioonil arutletakse põgenikekriisi, lõimumise, meedia ja rahvusriikide tuleviku üle; sisuliseks lähtepunktiks on olnud Eesti Inimarengu Aruanne, mis on pühendatud Eestile rändeajastul.

Konverentsi päevakava leiab lingilt http://www.norden.ee/et/regionaalne-koostoo/rahvastiku-areng/randekonverents-2017/randekonverents-2017-programm.

Konverents toimub Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Tartu ülikooli, Soome rändeinstituudi, Põhjamaade saatkondade ning Siseministeeriumi koostööna.

Lisainfo: Tiit Tammaru, Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor, 737 6842, tiit.tammaru [ät] ut.ee

Täna, 30. märtsil 2017 valis TÜ valimiskogu 147 häälega 210st rektoriks tagasi rakendusgeoloogia professor Volli Kalmu.

Valimiskogusse, mis koosneb nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmetest ning professoritest ja juhtivteaduritest, kuulub 250 inimest. 250 hääletussedelist jagati valimiskogule välja 215.

Esimeses voorus oli hääletuskastis 215 sedelit. Volli Kalmu poolt hääletas 113 ja Margit Sutropi poolt 97 valimiskogu liiget. Märgistamata sedeleid oli 5. Teise valimisvooru pääses Volli Kalm.

Teises valimisvoorus oli hääletuskastis 210 sedelit. Volli Kalmu poolt hääletas 147 valimiskogu liiget.

Professor Volli Kalm ütles oma lühikeses sõnavõtus enne valimiskoosoleku algust, et tunneb vastutust uute hiljuti alustatud arengute ees. „Ma tunnen vastutust nende sisulise elluviimise ja võimalike vigade parandamise eest. Usun, et me koos saame ja teeme selle ülikooli paremaks. Ma luban, et töötan kõigi meie ja parema ülikooli nimel,“ rääkis Kalm.

Volli Kalm on sündinud 10. veebruaril 1953. aastal. Ta lõpetas 1976. aastal Tartu ülikooli geoloogia eriala. 1984. aastal kaitses Kalm geoloogiakandidaadi kraadi tööga „Formation, composition and usage of glaciofluvial deposits in Estonia“. 1988 – 1989 oli ta järeldoktorantuuris Alberta ülikooli geoloogiaosakonnas.
Volli Kalm on alates 1981. aastast töötanud TÜ bioloogia-geograafiateaduskonna geoloogia instituudis. 1998-2003 oli ta Tartu ülikooli õppeprorektor. Alates 2012. aastast on professor Volli Kalm Tartu ülikooli rektor.

Professor Volli Kalmu uus ametiaeg algab 1. juulil 2017.

Lisainfo: Priit Kaasik, valimiskomisjoni esimees, priit.kaasik [ät] ut.ee

Tartu ülikoolis käesoleval aastal kaitstud magistritöö „Lastekaitsetöötajate tõlgendused hindamisel lapsevanemaks olemisest“ toob välja lastekaitsetöötajate erinevad ootused emadele ja isadele. Muuhulgas nähakse vägivaldsest suhtest lahkumisel ema vastutuse kandjana, jättes kõrvale isa rolli.

Magistritöö eesmärgiks oli saada aru, millisena näevad lastekaitsetöötajad perede olukorda, hinnates lapsevanemaid ja vanemate rolli. Uuringust selgus, et lastekaitsetöötajad eeldavad vanematelt koostöövalmidust, võimet muutuda ning ootavad, et vanemad tunnistaksid peres olevaid probleeme. Kuigi lastekaitsetöötajad ütlevad, et kõik vanemad võivad vahel eksida ja eksivadki, võrdlevad nad head vanemat justkui ideaaliga, kellel lastekaitsetöötajate hinnangul peaksid olema kindlad iseloomuomadused ja põhimõtted.

„Lastekaitsetöötajad peavad hea vanema puhul oluliseks usaldust vanema ja lapse vahel, lapse huvidest lähtumist, hoolimist, tingimusteta armastust, oskust kehtestada piire ja vanemlikku koostööd,“ rääkis töö autor Helen Hein, kelle hinnangul aitaks lastekaitsetöötajatel oma igapäevatööd efektiivsemalt teha hoopis see, kui lähtutaks konkreetse vanema suutlikkusest, oskustest ja teadmistest, mis võimaldaks last ja pere tervikuna paremini abistada, leida perele sobivaid teenuseid ja toetusmeetmeid.

Uurimusest selgus, et lastekaitsetöötajad seavad emadele ja isadele erinevaid ootusi - isasid kaasatakse vähem ja emasid peetakse põhilisteks vastutajateks lapse eest. „Näiteks seostatakse ema tingimusteta armastusega, lapse eest hoolitsemise, tema arendamise ning kasvatusküsimustega. Isa aga seostub lastekaitsetöötajatele mängulisusega, seikluslike tegevustega ning lapsele eeskujuks olemisega,“ rääkis värske magister ja lisas: „Samuti seadsid uurimuses osalenud lastekaitsetöötajad vägivaldsest suhtest lahkumisel vastutuse emale ja isa roll jäeti pigem kõrvale,“ rääkis Hein, kelle sõnul tundsid lastekaitsetöötajad isadele rohkem kaasa ning isade eksimusi lapse kasvatamisel ei peetud nii rängaks kui emade omi.

Uurimistöö valim koosnes 6 inimesest. Töö tulemused on vaadeldavad vaid konkreetse uuringu kontekstis.

Lisainfo: Helen Hein, +372 555 74 234, helen.hein11 [ät] gmail.com

Nii selgus kaheksas Euroopa Liidu riigis korraldatud uuringust „Kodanikuaktiivsuse kujundamine koos Euroopa noortega: poliitikad, praktikad, väljakutsed ja lahendused”.

Uuringu raames analüüsiti Eestis, Itaalias, Kreekas, Portugalis, Rootsis, Saksamaal, Tšehhis ja Ühendkuningriigis kokku 58 poliitikadokumenti ning intervjueeriti 112 riigi- ja kohaliku tasandi poliitikakujundajat. Analüüsist selgus, et laias laastus nähakse noori Euroopa riikides üsna sarnaselt. Ühelt poolt käsitletakse noori haavatava ja kaitset vajava grupina, teisalt suhtutakse neisse kui rahvuslikku rikkusesse. Riikide kultuurilise ja majandusliku heaolu seisukohalt peetakse oluliseks nii noorte integreerimist tööturule kui ka nende edasijõudmist haridusteel. Samal ajal pööratakse palju tähelepanu sellele, et noori kuritegevusest ja meelemürkidest eemal hoida. 

Poliitikakujundajatega tehtud intervjuudest jäi rahvusvahelises võrdluses kõlama, et noorte kaasamiseks Euroopa Liidu teemadel ja ühiskonnaelus osalemiseks on juba praegu häid praktikaid, nagu näiteks Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm Erasmus+ ja struktureeritud dialoog, mis kujutab endast noorte ja poliitikakujundajate aruteluprotsessi noorte arvamusega arvestamiseks noortepoliitika kujundamisel.
„Eesti noortevaldkonna eksperdid olid üleeuroopaliste kaasamispraktikate suhtes samas pigem kriitilised ning leidsid, et struktureeritud dialoogil on palju arenguruumi, et noorte arvamused viiksid reaalsete tulemuste ja muutusteni noortepoliitikas. Intervjuudes toodi korduvalt välja sedagi, et noorte probleemid erinevates Euroopa riikides ei ole päris ühesugused, mistõttu tuleb noortevaldkonnas Euroopa tasandi trendide kõrval alati arvestada kohaliku kontekstiga,” selgitas Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann.

Uuringu autorid annavad neli soovitust, kuidas noorte positiivset ja loovat kaasamist kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil senisest enam soodustada.

1.      Vaja on arendada teadmispõhist sotsiaal-, haridus- ja kultuuripoliitikat, mis aitaks vähendada struktuurset ebavõrdsust noorte seas.

2.      Euroopa noortepoliitika peab olema mitmekesisust toetav ning püüdlema arvamuste paljususe ja ebavõrdsuse vähendamise suunas.

3.      Kriitilisele mõtlemisele tuginev poliitika- ja kodanikuharidus peab saama noortepoliitika osaks.

4.      Noortepoliitika ei pea olema seotud ainult riiklike institutsioonidega, vaid ka poliitiliste ja kodanikuühenduste, erasektori ja meediaorganisatsioonidega.

___________________________________________________________________________

Projekti CATCH-EyoU juhitakse Bologna Ülikoolist ning seda rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmist Horisont 2020. Rohkem informatsiooni leiab projekti tulemusi tutvustavast koondraportist, mida on võimalik alla laadida projekti kodulehelt: http://www.catcheyou.eu/the-project/publications/wp3bp/.

Lisainfo:
Mai Beilmann, Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur, mai.beilmann [ät] ut.ee
Erik Amnå, uuringu põhiautor, Örebro ülikooli politoloogiaprofessor, Erik.Amna [ät] oru.se
 

6. aprillil kell 15.00 – 16.30 arutletakse Tartu Loodusmaja konverentsisaalis toimuval seminaril „RAKE arutleb“ teemal „Kust tulevad homsed loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna tipptegijad?“.

Seminaril tutvustab TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) analüütik Anneli Villenthal hiljuti tehtud uuringu „Huvihariduse ja huvitegevuse pakkujad ning noorsootöötajad kohalikes omavalitsustes“ tulemusi.

Uuringu tulemuste tutvustamisele järgneb vestlusring LTT valdkonna huvihariduse teemadel, kus külalistena osalevad Tallinna Loomaaia kauaaegne direktor Mati Kaal, astrofüüsik ja endine poliitik Ene Ergma, Tartu ülikooli loodusteadusliku hariduse keskuse nooremteadur Tormi Kotkas, Eesti Teadushuvihariduse liidu juhatuse liige Heilo Altin, Eesti Teadusagentuuri osakonnajuhataja Terje Tuisk ja Teaduskeskus AHHAA koordinaator Helin Haga.

Vestlusringi juhib Jüri-Ott Salm Eestimaa Looduse Fondist.

Tegemist on seminaride sarjaga „RAKE arutleb“, kus arutletakse Tartu ülikooli teadlaste sotsiaalteaduslike rakendusuuringute tulemuste teemadel.

Seminaril osalemiseks on oluline end eelnevalt registreerida.

Uuringuga saab lähemalt tutvuda TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kodulehel.

Lisainfo: Piia Pruks, piia.pruks [ät] ut.ee, 737 6377

Viimase paari aasta jooksul on jõuliselt kasvanud maailma 1% enimviidatud teadlaste hulka kuuluvate Tartu ülikooli teadlaste arv. Ühe hinnatuma teadusajakirjade andmebaasi, Clarivate Analytics (Essential Science Indicators - ESI) ülevaate põhjal kuulub 42 Tartu ülikooli teadlast maailmas kõige enam tsiteeritud publikatsioonidega autorite hulka.  

Clarivate Analytics (endise Thomson Reuters) ESI statistika puhul arvestatakse mõjukuse hindamisel artiklite ning viidete arvu. Viidete hulga heaks näitajaks on see, kui palju kellegi viidatavus ületab vastava valdkonna 1% künnise.

„Üheks põhjuseks, miks järjest enam teadlasi jõuab 1% hulka, võib olla ka loomulik andmebaaside ja kogu virtuaalse maailma kasv. Nimelt jõuab meie igapäevaselt üha rohkem virtualiseeruvas (teadus)maailmas aina suurem hulka publikatsioone suurtesse erinevaid erialasid koondavatesse andmebaasidesse. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga, jõuab igal aastal rohkem kui pool miljonit publikatsiooni enam andmebaasi, mis tähendab ka seda, et tsiteeringute arv kasvab,“ selgitab kasvu tagamaid TÜ bibliomeetria spetsialist Kalmer Lauk.

„Nende andmete põhjal, mida oleme ise kogunud, saame näiteks öelda, et 2012. aasta jaanuaris oli ESIs 568 Tartu ülikooli teadlaste kirjutatud keemia valdkonna publikatsiooni, kuid 2017 jaanuaris oli samast valdkonnast juba 845 artiklit. Sarnane kasv on kõigis TÜ valdkondades,“ rääkis TÜ psühholoogia instituudi juhataja Jüri Allik, kes tõdes, et tegelikult on väga motiveeriv ka teadmine või teadmatus sellest, kui paljud meie teadlased on 1% lähedal ehk kuuluvad praegu näiteks 2% või 3% hulka.  

Üle poole Eesti teaduspublikatsioonidest avaldavad Tartu ülikooli teadlased. Viidatumad teadusvaldkonnad, kus Tartu ülikooli teadlased on 1% parimate hulka jõudnud, on järgmised:

keskkonnateadus ja ökoloogia,
taime- ja loomateadus,
molekulaarbioloogia ja geneetika,
psühhiaatria ja psühholoogia,
arvutiteadused,
füüsika,
farmakoloogia ja toksikoloogia,
bioloogia ja biokeemia,
kliiniline meditsiin,
üldine sotsiaalteadus,
keemia,
neuro- ja käitumisteadused.

Lisainfo:
Kalmer Lauk, TÜ bibliomeetria spetsialist, 737 6532, kalmer.lauk [ät] ut.ee
Jüri Allik, TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor, 737 5905, juri.allik [ät] ut.ee

Kõikide erialade ja õppeastmete üliõpilased saavad sel õppeaastal veel kandideerida kaheksasse Euraasia partnerülikooli ning Kieli ülikooli suveülikooli.

18. aprilliks oodatakse taotlusi õppimiseks järgmistes ülikoolides:

Vilniuse ülikool Leedus
Pekingi Jiaotongi ülikool Hiinas

Shanghai ülikool Hiinas

Soongsili ülikool Lõuna-Koreas
Peterburi ülikool
Peterburi riiklik majandusülikool
Voroneži riiklik ülikool Venemaal
Tbilisi riiklik ülikool Gruusias.

Kandideerida saavad enamasti kõikide erialade ja õppeastmete üliõpilased, v.a juhul, kui partnerülikool on kehtestanud konkreetsed piirangud - näiteks ei võeta mitmes ülikoolis vahetusüliõpilasi vastu arstiteaduse erialadele. Vahetusüliõpilasele on partnerülikoolis alati tagatud tasuta õpe. Paljudel juhtudel pakutakse ka tasuta majutust ülikooli ühiselamus ning igakuist stipendiumi või tasuta toitlustamist. Täpsema info ning võimalused partnerülikoolide stipendiumitingimustest leiab konkreetsest kuulutusest.

Lisaks on avatud ka Kieli ülikooli rahvusvahelise suveülikooli stipendiumikonkurss, millega on kolmel ülikooli tudengil võimalus õppida neli nädalat saksa keelt ning harida ennast Saksa riigi, kultuuri ja ühiskonna teemadel. Stipendium katab osaluse, majutuse ja toitlustuse. Tähtajaks 6. aprill.

Tartu ülikoolil on üle 70 partnerülikooli umbes 30 erinevast riigist, millega on sõlmitud kahepoolsed akadeemilise koostöö lepingud üliõpilaste ning teadlaste/akadeemilise personali vahetuseks. Lisaks kuulub ülikool Utrechti võrgustikku ja ISEPI-i programmi, mille raames korraldatakse ka üliõpilasvahetust.

Täpsem info käimasolevate konkursside kohta: www.ut.ee/kaimasolevad-konkursid

Lisainfo: Kristine Truija, TÜ üliõpilasvahetuse koordinaator, tel 737 6270, kristine.truija [ät] ut.ee

Teisipäeval, 11. aprillil kell 16.15 räägib Tartu ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak ülikooli aulas toimuval inauguratsiooniloengul „E-rahva manifest“ sellest, millest tuleks internetti ja sotsiaalmeediat kasutades lähtuda ja kuidas infotehnoloogilisi lahendusi igapäevaelu parandamiseks veelgi paremini ära kasutada.

Eestist rääkides kasutatakse sageli „e“-liidet. Meie infotehnoloogilist edulugu pakendatakse

e-Eesti märgi all, luues kuvandit riigist, mis tiigrihüpetega kalpsas sovetlikust ühiskonnast nüüdisaegsesse infoühiskonda. „Praegu vajaks Eesti aga tulevikku vaatavat e-rahva manifesti, mille toel infotehnoloogilisi lahendusi tavakasutaja jaoks senisest veel paremini igapäevaelu parandamiseks ära kasutada,“ rääkis professor Siibak. „Leian, et e-Eestit luues oleme siiani enim tähelepanu suunanud erinevate uute e-teenuste ning tehnoloogiliste platvormide loomisele, kuid viimane aeg oleks pöörata süvendatult tähelepanu ka nende tehnoloogiliste võimaluste kasutajatele ning nende harjumustele, kogemustele ning oskustele. Ka ühe e-riigi alustalaks on siiski inimesed, mitte tehnoloogia, sest tehnoloogia on ühest küljest nii sotsiaalselt vormitud, kuid ka sotsiaalseid väärtusi, hoiakuid, uskumusi ja norme loov.“

Oma inauguratsiooniloengus pakub Andra Siibak käepäraseid soovitusi ja reegleid, millest iga interneti- ja sotsiaalmeedia kasutaja enda netipraktikates ja -käitumises lähtuda võiks. Selleks, et mõista paremini, milliseid on käesoleval ajal positiivsed ja probleemsed suundumused , toob Siibak näiteid eestlaste igapäevaseid interneti- ja sotsiaalmeedia harjumusi analüüsinud uuringutest. Toetudes erinevate uurimistööde andmestikele, sõnastab professor käsulauad, mis võiksid olla heaks teejuhiseks nii igapäevasele internetikasutajale kui ka poliitikakujundajale, kelle eesmärk on edendada Eesti infoühiskonda.

Professor Andra Siibak lõpetas 2003. aastal Tartu ülikooli inglise keele ja kirjanduse erialal, Magistrikraadi kaitses Siibak meedia ja kommunikatsiooni alal 2005. aastal. ning doktorikraadi samal erialal 2009. aastal. Alates 2007. aastast on ta töötanud Tartu ülikoolis erinevatel ametikohtadel, läbinud järeldoktorantuuri Rootsis Södertörni ülikoolis ning pidanud külalisloenguid Masaryki, Aalto, Aarhusi ja Urbino ülikoolides. Alates 2016. aasta septembrist on Andra Siibak meediauuringute professor.

Professor Andra Siibaku teadustöö on keskendunud erinevate põlvkondade internetikasutuse praktikate, eelkõige sotsiaalmeedia kasutuse uurimisele. Tema praegused uurimishuvid on seotud uue meedia auditooriumite, privaatsuse, digitaalse kirjaoskuse ja internetikasutuse vahendamise teemadega. 

Andra Siibak on olnud asjatundja mitmete Euroopa komisjoni ja Euroopa nõukogu algatuste juures. Praegu on ta Euroopa nõukogu ekspertrühma „Laste õigused digitaalses maailmas“ (CAHENF-IT) liige ja Eesti noorte teaduste akadeemia asutava kogu liige. Ta on vabariigi presidendi noore teadlase preemia laureaat (2015). 2017. aastast juhib Andra Siibak TÜ infoühiskonna keskust.

Lisainfo: Andra Siibak, TÜ meediauuringute professor, andra.siibak [ät] ut.ee

Teisipäeval, 11. aprillil kell 16.30 korraldavad EAÕS ja TÜ õigusteaduskond Riigikohtu konverentsisaalis ettekandekoosoleku, kus esineb TÜ õigusteaduskonna tsiviilõiguse professor Karin Sein ettekandega „Tarbijate õigused digitaalse sisu lepingute puhul - Euroopa Komisjoni algatus ja selle sõlmpunktid.“

Tarbijate õigused digitaalsete toodete (äpid, tarkvara, internetimängud, muusikafailid jne) ostmisel ja digitaalsete teenuste kasutamisel on täna seadusandlikult suuresti reguleerimata. Seetõttu määratakse selle turu mängureeglid eelkõige tootjafirmade tüüptingimuste ja ühe või teise USA osariigi õigusega.

Euroopa Liit püüab seda olukorda muuta ja luua ühtsed normid tarbijate õigustele. Direktiiv on osa Euroopa digitaalse ühtse turu strateegiast ja selle ümber toimetamine on Eesti eesistumise üks prioriteete. Digitaalse sisu lepingute direktiivi eelnõus reguleeritakse järgmiseid küsimusi:

• milline peab olema üks mõistlik digitoode ehk milline digitoode on puudusega? Ja millal digisisu üleandja selle puuduse eest vastutab?

• Millised on tarbija õigused juhul, kui digitoode või digiteenus ei tööta? Mis saab nt siis, kui ma oma Dropboxi kontole enam ligi ei saa või kui mu e-raamat ei avane?

• Kas tasuta digitooted ja –teenused on ikka tasuta või maksab tarbija nende eest oma isikuandmetega? Ja kas see on tasu õiguslikus mõttes?

Lisainfo: Irene Kull, TÜ tsiviilõiguse professor, 737 6050.

8. aprillil toimunud kaubanduskoja traditsioonilisel Kevadballil tunnustas koda II klassi aumärgiga Tartu ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse prof Urmas Varblast Eesti majandusele kaasaaitamise eest.

„Mul on väga hea meel Eesti ettevõtjate poolse tunnustuse eest. See on tore märk Eesti ettevõtluse ja ülikoolide vastastikusest lähenemisest. Eesti majanduse teadmusmahukuse ja üldise keerukuse tõstmine eeldab seda laadi koostöö edendamist. Loodetavasti suudame me ka edaspidi kaasa aidata, et ülikoolide lõpetajad oma noorusliku innu ja teadmistega asuvad uue põlvkonnana Eesti majandust edasi viima,“ jagas professor Varblane mõtteid tunnustuse saamise järel.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk on kaubanduskoja austus-, tunnustus- või tänuavaldus, mis antakse Eesti Vabariigi või välisriigi kodanikule eriliste teenete eest kaubanduskoja ja/või Eesti majanduse arengule kaasaaitamisel. Teise klassi aumärki saab anda kõrgele riigitegelasele, ettevõtjale või ettevõtte tegevjuhile. Esimest korda tunnustatakse aumärgiga teadlast.  Kaubanduskoda tunnustab aumärkidega märkimisväärseid inimesi juba aastat 1999.

Lisainfo: Urmas Varblane, TÜ rahvusvahelise ettevõtluse professor, 737 6361, urmas.varblane [ät] ut.ee

Viimased kolm kuud on Tartu ülikool üritanud AS-ga YIT Ehitus kokkuleppele jõuda raamatukogus teostatud ehitustööde mahus ja kvaliteedis. 21. märtsil 2017 saatis ülikool ehitusettevõttele järjekordse ratsionaalse kompromissettepaneku. YIT Ehitus sellele sisuliselt ei vastanud ning kompromissi otsimise asemel ähvardas ülikooli raamatukogus ehitustegevuse jätkumist kohtu abil takistada. Selle peale oli ülikool sunnitud esitama ehitusettevõtte vastu pangagarantii nõude summas 670 000 eurot.

Ülikooli poolt kaasatud väliste ehitusekspertide hinnangu kohaselt ei vasta tehtud tööd suures osas kvaliteedinõuetele ning ehituse aluseks oleva projekti tingimustele, mistõttu ei saa suurt osa töödest teostatuks lugeda. Lisaks on eksperthinnangu kohaselt raamatukogus teostatud tööd paljuski pooleli või üldse tegemata. ASil YIT Ehitus puudusid objekti eriosade kohta ka eraldi nõutud tööprojektid.

„Ülikool oli läbirääkimistel paindlik ja on siiani avatud läbirääkimisteks, sest me soovime jõuda mõlemaid osapooli rahuldava tulemuseni. Paraku soovis YIT Ehitus, et kinnitaksime ka ebakvaliteetselt tehtud  tööd, arvestamata, et juba tehtu korrigeerimine ja ümber tegemine toob kaasa täiendavad kulud,“ täpsustas ülikooli arendusprorektor Erik Puura kokkuleppele mittejõudmise põhjusi.

Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pageli sõnul valmistatakse hetkel ette uut hanget raamatukogu rekonstrueerimistööde jätkamiseks ja ühtlasi seatakse plaane suviseks lugemissaalide kolimiseks. „Oleme jätkuvalt optimistlikud, et saame aprillis 2017 uue hanke välja kuulutada, sõlmida tänavu juunis uue ehituslepingu raamatukogu remondi jätkamiseks ja aasta lõpus kasutajad juba renoveeritud lugemissaalidesse lubada,“ lisas Pagel.

Tartu ülikool sõlmis AS YIT Ehitusega 2016. aasta mais töövõtulepingu ülikooli raamatukogu hoone rekonstrueerimiseks summas 6 695 970 eurot (sh käibemaks). Lepingu kohaselt pidi tööde teostamine ja valmimine toimuma etapiviisiliselt ning raamatukogu avatama kasutajatele juba 2016. aasta oktoobri alguses.

Kuna YIT Ehitus ei pidanud tööde teostamisel kokkulepitud tähtaegadest ega täiendavatest tähtaegadest kinni, saatis Tartu ülikool jaanuari alguses AS-ile YIT Ehitus teate raamatukogu rekonstrueerimistööde töövõtulepingu ülesütlemise ning leppetrahvinõude esitamise kohta.

Hoolimata seiskunud remondist teeb ülikool kõik, et tagada raamatukogu raamatute võimalikult hea kättesaadavus. Toomemäel endises Rahvusarhiivi hoones (J. Liivi tn 4) on avatud ajutised lugemissaalid ning pikendatud on akadeemiliste üksuste raamatukogude lahtiolekuaegu. Võimalik on tellida raamatuid lugemissaalide avakogust, vormistades tellimus e-kataloogi ESTER kaudu. 
 

Lisainfo:         
Erik Puura, TÜ arendusprorektor, 506 9882, erik.puura [ät] ut.ee
Heiki Pagel, TÜ kinnisvaraosakonna juhataja, 503 2021, heiki.pagel [ät] ut.ee