Tartu ülikoolis käesoleval aastal kaitstud magistritöö „Lastekaitsetöötajate tõlgendused hindamisel lapsevanemaks olemisest“ toob välja lastekaitsetöötajate erinevad ootused emadele ja isadele. Muuhulgas nähakse vägivaldsest suhtest lahkumisel ema vastutuse kandjana, jättes kõrvale isa rolli.

Magistritöö eesmärgiks oli saada aru, millisena näevad lastekaitsetöötajad perede olukorda, hinnates lapsevanemaid ja vanemate rolli. Uuringust selgus, et lastekaitsetöötajad eeldavad vanematelt koostöövalmidust, võimet muutuda ning ootavad, et vanemad tunnistaksid peres olevaid probleeme. Kuigi lastekaitsetöötajad ütlevad, et kõik vanemad võivad vahel eksida ja eksivadki, võrdlevad nad head vanemat justkui ideaaliga, kellel lastekaitsetöötajate hinnangul peaksid olema kindlad iseloomuomadused ja põhimõtted.

„Lastekaitsetöötajad peavad hea vanema puhul oluliseks usaldust vanema ja lapse vahel, lapse huvidest lähtumist, hoolimist, tingimusteta armastust, oskust kehtestada piire ja vanemlikku koostööd,“ rääkis töö autor Helen Hein, kelle hinnangul aitaks lastekaitsetöötajatel oma igapäevatööd efektiivsemalt teha hoopis see, kui lähtutaks konkreetse vanema suutlikkusest, oskustest ja teadmistest, mis võimaldaks last ja pere tervikuna paremini abistada, leida perele sobivaid teenuseid ja toetusmeetmeid.

Uurimusest selgus, et lastekaitsetöötajad seavad emadele ja isadele erinevaid ootusi - isasid kaasatakse vähem ja emasid peetakse põhilisteks vastutajateks lapse eest. „Näiteks seostatakse ema tingimusteta armastusega, lapse eest hoolitsemise, tema arendamise ning kasvatusküsimustega. Isa aga seostub lastekaitsetöötajatele mängulisusega, seikluslike tegevustega ning lapsele eeskujuks olemisega,“ rääkis värske magister ja lisas: „Samuti seadsid uurimuses osalenud lastekaitsetöötajad vägivaldsest suhtest lahkumisel vastutuse emale ja isa roll jäeti pigem kõrvale,“ rääkis Hein, kelle sõnul tundsid lastekaitsetöötajad isadele rohkem kaasa ning isade eksimusi lapse kasvatamisel ei peetud nii rängaks kui emade omi.

Uurimistöö valim koosnes 6 inimesest. Töö tulemused on vaadeldavad vaid konkreetse uuringu kontekstis.

Lisainfo: Helen Hein, +372 555 74 234, helen.hein11 [ät] gmail.com

Akadeemilisi üliõpilasseltse ühendav MTÜ Kaaren kuulutab välja bakalaureusetööde konkursi, kus võivad osaleda kõik Eestis rakenduskõrgharidust või bakalaureuseõpet lõpetavad tudengid. Võistlusega soovitakse süvendada üliõpilaste uurimishuvi ja soovi oma teadustulemusi populaarteaduslikult ja eesti keeles tutvustada.

„Mida rohkem sa oma tööd tutvustad, seda enam avad uksi just sinna, kuhu sa liikuda tahad. Olgu selleks maailmatasemel teadusrühm, koostöö parima juhendajaga või tegutsemine ettevõttes, kuhu sina ja sinu teadmised on väga oodatud. Konkurss on sinu võimalus oma piire laiendada,“ motiveerib konkursi korraldaja Killu Timm tudengeid oma töid võistlusele esitama.

Registreerumiseks on vajalik kirjutada valmivast tööst lühike (pikkusega kuni üks A4 lehekülg või kuni 2000 tähemärki) populaarteaduslik kokkuvõte ja saata see hiljemalt 15. maiks 2017 e-posti aadressile konkurss [ät] kaaren.ee.

Konkursitööde esitamise tähtajaks on 30. juuni 2017.

Aadressile konkurss [ät] kaaren.ee tuleb esitada:

1) oma lõputöö;

2) lõputöö populaarteaduslik kokkuvõte (pikkusega kuni üks A4 lehekülg);

3)digiallkirjastatud avaldus osalemiseks (selle leiab siit);

4) kõrgkoolipoolne kinnitus töö kaitsmise kohta.

Dokumente võetakse vastu digitaalselt. Kui puudub digiallkirjastamise võimalus, saab avalduse esitada allkirjastamata kujul ning paberil allkirjastatud avalduse saata MTÜ Kaaren aadressile Jakobi 23 51006 Tartu.

Dokumentide kättesaamise kohta saadetakse kinnituskiri. Hindamiskomisjon annab tööde kohta tagasisidet. Lõppvooru pääsenute nimed avalikustatakse hiljemalt 31. augustil 2017. Lõppvooru võitjaid ootavad väärikad auhinnad.

Lisainfo ja konkursi statuut: http://kaaren.ee/konkurss/

MTÜ Kaaren soovib nobedat sulejooksu!

Lisainfo: Killu Timm, „Kaaren“ konkursi korraldaja, killuyy [ät] gmail.com

Kogumik koondab Teaduste akadeemia korraldatud videokonkurssidel osalenud loenguid. Kahe aasta jooksul panid 32 doktoranti Eesti ülikoolidest kolme minutisse oma teadustööd. Raamatus on ka mitmed Tartu ülikooli teadlased.

„Teadus tähendab mitte ainult uute ja oluliste teadmiste saamist, vaid ka nende kommunikeerimist teistele. Selle määratluse viimane sõna annab mõtte esimestele. Kommunikatsioon ei ole lihtsalt eetrisse paisatud bittide, sõnade, piltide, visioonide ega strateegiate valang. See saab tegelikkuseks alles siis, kui sõnum on mõtestatult vastu võetud. Oma teadmisi ja oskusi kolme minutiga ja samas teaduslikku rangust minetamata lahti seletada on omaette väärtus,“ kommenteeris kogumiku sisu Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia president.

Tartu ülikooli elektrokeemia doktorant Ronald Väli, kelle loenguga kogumik algab, usub, et see raamat väärib tutvustamist laiemale publikule, sest annab arusaadava ja mingil määral ka detailsema pilgu teadusmaailma. „Teaduse aluseks on kommunikatsioon, teadmiste jagamine ja neid oskusi tasub teadlastel alati parandada,“ rõhutab Väli lihtsustamise oskust.

Liimis püherdavad bakterid, päikese- ja tuulekonserv, teaduslik siider, tuleohtlikud jututeemad nõukogude segaperedes – need on vaid mõned teadustööde teemad, mis kogumikus esitlemisele tulevad.

Lugemise ajal tasub käepärast hoida ka nutiseade ja ruutkoodilugeja rakendus: ettekannete juurest viivad lingid videosalvestisteni ning tööde juurde kuuluvate helifailide, animatsioonide ja lisamaterjalideni. Raamatu lõpuosa sisaldab näpunäiteid ja koolitusmaterjale neile, kes peavad oma teadustööd tutvustama mitteteadlastest publikule.

Raamat on saadaval suuremates raamatupoodides. Kogumik ilmus Argo kirjastuse, ERR-i ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös.

Lisainfo: Ebe Pilt, Teaduste akadeemia avalikud suhted, ebe.pilt [ät] akadeemia.ee, 644 5151

Hiljuti raamatukaante vahele saanud kaheteistkümne aasta pikkuse „Mina. Maailm. Meedia“ uuringu autorid tõdevad, et Eestit iseloomustab elanikerühmade üha süvenev eristumine ning sotsiaalse aja kiirendajate ja aeglustajate vastasseis. Mahuka uuringu järeldusi tutvustatakse lähemalt 18. aprillil Tallinnas toimuval konverentsil.

Uuringu ühe põhijäreldusena võib tõdeda, et vastassuunaliste toimejõudude mõjul on ühiskonnarühmade eristumine Eestis süvenenud. Eesti ühiskonna sisemises eristumises tuuakse esile kuus dimensiooni – sotsiaalne kihistumine, põlvkondlik dünaamika, etniline eristumine, ajaline asünkroonsus, erinev meediatarbimine ja erinev sotsiaalse sidustumise viis.

„Mõnel inimesel kujuneb valmisolek kiirete muutustega kaasas käia, neid koguni tagant tõugata. Teine, vastupidise suunaga ühiskondlik hoovus peegeldab aga nende kogemusi, kelle jaoks muutused on olnud valulised, toonud liiga suuri pingeid või kaotusi. Need inimesed püüavad muutusi pidurdada, ümber suunata, säilitada muutuste põhivoolule vastu seisvaid struktuure või kooslusi,” selgitas raamatu toimetaja, Tartu ülikooli meediauuringute emeriitprofessor Peeter Vihalemm.

Uuringu tulemusi tutvustatakse üksikasjalikumalt 18. aprillil Tallinnas toimuval konverentsil „Eesti ühiskond kiirenevas ajas”, kus lisaks Peeter Vihalemmale esinevad professorid Marju Lauristin, Veronika Kalmus, Triin Vihalemm, Halliki Harro-Loit ja teised raamatu kaasautorid. Külalistena Tallinna ülikoolist diskuteerivad uuringu autoritele haridusinnovatsiooni keskuse juhataja Mati Heidmets ja võrdleva poliitika professor Raivo Vetik.

Uuringu põhjal valminud raamat annab tervikliku ülevaate Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi pikaajalise Eesti ühiskonna muutumist käsitleva uurimisprojekti „Mina. Maailm. Meedia” peamistest tulemustest. Analüüsi aluseks on viiel aastal (2002, 2005, 2008, 2011 ja 2014) korraldatud esindusliku sotsioloogilise küsitluse tulemused. Lisaks empiirilisele materjalile pakub raamat ülevaadet Eesti sotsioloogia arengust ning tutvustab mitmeid tänapäevaseid teoreetilisi ühiskonnakäsitlusi.

Konverentsi täpsema ajakava ja informatsiooni leiab TÜ ühiskonnateaduste instituudi kodulehelt: http://bit.ly/2om3dfj

Lisainfo:
Peeter Vihalemm, meediauuringute emeriitprofessor, peeter.vihalemm [ät] ut.ee
Taavi Rebane, kommunikatsioonispetsialist, t.rebane [ät] ut.ee, 737 6355

Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi üliõpilased korraldavad täna, 20.04.2017 kell 13.45 Skytte instituudi ees toetusaktsiooni, et näidata oma solidaarsust Kesk-Euroopa ülikooliga. Osalema on oodatud kogu ülikoolipere ning toetust avaldada soovivad Tartu elanikud.

CEU on rahvusvaheliselt hinnatud ülikool, mis on andnud hindamatu panuse Kesk- ja Ida-Euroopa ühiskonnaellu. Ka kümned Tartu ülikooli vilistlased on jätkanud õpinguid CEUs. Hiljuti Ungaris vastu võetud seadusemuudatused mõjutavad oluliselt Budapestis paiknevat Kesk-Euroopa ülikooli (CEU), tehes CEU edasise tegutsemise sisuliselt võimatuks.

Ürituse korraldaja, Skytte instituudi rahvusvaheliste suhete magistrandi Gert Siniloo sõnul on toetusaktsioon tingitud murest ülikoolide sõltumatuse pärast: „Ungaris toimuv on otsene rünnak akadeemilise vabaduse pihta. Arvestades meie instituudi tihedaid sidemeid CEUga, leidsid üliõpilased, et peame oma solidaarsust näitama.“

Aktsiooni raames tehakse kohalolijatega ühispilt. Tulijatel soovitatakse kaasa võtta plakat toetussõnumiga #IstandwithCEU. Toetusavaldus toimub Lossi 36 õppehoone ees täna kell 13.45.

Lisainfo: Gert Siniloo, TÜ Skytte instituudi magistrant, 55535814, gsiniloo [ät] ut.ee

4. mail kell 15.00 toimub Tallinnas e-Eesti esitluskeskuses seminar „Eesti e-riigi leviku ulatus ja mustrid: X-tee logid aastatel 2003 – 2015“. Seminar annab ülevaate e-teenuste kasutamisest, nõudlusest ja tulevikuvõimalustest.

Eesti e-riik tugineb enam kui 1600 e-teenusele, mida pakuvad ligikaudu 1000 institutsiooni ja mida kasutatakse enam kui 600 miljonit korda aastas. Eesti e-riigi selgrooks võib pidada X-teed, mille igapäevane kasutus on ajas suurenenud ja kasv jätkub ka praegu. Seminaril räägib Tartu ülikooli vanemteadur Kristjan Vassil kuidas aitavad X-tee logiandmed teha paremaid otsuseid kodanikele efektiivsete e-teenuste pakkumisel ja milliseid järgmise põlvkonna teenuseid nende andmete abil luua saab.

Tartu ülikooli vanemteadur Kristjan Vassil: „Tänu x-teele on meil olemas reaalajaline info selle kohta, millises ulatuses kodanikud e-riiki kasutavad.  Üksikute rohkem tuntud e-teenuste edulugude kõrval ei tea tavakodanik reeglina, kui suures mahus andmevahetus toimub ja milline potentsiaal on seal tegelikult peidus. Andmete ristkasutamine võimaldaks hinnata, kuidas poliitikamuutus toob kaasa oodatud ja ootamatuid käitumise muutusi ja kuidas disainida poliitikaid ja teenuseid, et suurendada nende soovitud mõju väga spetsiifilistes kasutajagruppides. Lisaks on võimalik luua nn ennustavatel mudelitel põhinevaid teenuseid, mis arvutavad nii positiivsete kui negatiivsete sündmuste esinemise tõenäosusi (liiklusõnnetused, haigusjuhud, jne) ja lubavad seeläbi paremini sekkuda, et hoida ära riskide realiseerumist.“

X-tee logid annavad kinnitust sellest, et igapäevaselt kasutab e-teenuseid keskmiselt 2% kogu Eesti elanikkonnast, kuid teenuste levik on väga erinev ja võtab teatud osal elanikest rohkem aega. Mihkel Solvak ja Taavi Unt annavad seminaril ülevaate sellest, kuidas erinevad inimesed e-teenused omaks on võtnud. Solvak toob välja, et oodatavalt on küll vanemate vanusegruppide e-riigi kasutuselevõtu tempo aeglasem kui noorematel, kuid andmed näitavad selgelt, et ühel hetkel on täiesti reaalne, et 80% inimestest kasutab e-riigi teenuseid. „Palju kardetud digitaalne lõhe ühiskonnas nendest andmetest silma ei hakka. Küll aga tuleb pidevalt meeles pidada, et kasutusharjumuse teke võtab aega ning uute teenuste loomise järel on vaja varuda lausa mitu aastat kannatlikkust, enne kui positiivsed mõjud avalduvad,“ rääkis Solvak.

Eesti enimkasutatavast e-teenusest ehk digiretseptist ja selle kasutajatest ning nende vajadustest räägib seminaril analüütik Märten Veskimäe, kelle sõnul on tuleb digiretsepti kasutamise juures välja vastuoluline aspekt – teenuse põhikasutajad on rohkem retseptiravimeid tarbivad vanemaealised inimesed, kellel on aga väiksem tõenäosus proovida digiretsepti lisafunktsionaalsusi, samas esmase kasutushirmu ületamise järel saab just kõige vanemast seltskonnast nende lisafunktsioonide põhikasutaja.

Seminari lõpetab ettekandega maksuandemete mudeldamisest ja selle idee potentsiaalist Andres Võrk. Ettekanne näitab, kuivõrd on tulevikus võimalik kasutada ettevõtetelt saadavaid andmeid riigi majandust mõjutavate tarkade poliitiliste otsuste tegemisel.

Seminaril osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine.
Seminar toimub aadressil Lõõtsa 2a, Tallinn.

CITIS uuringute keskuse rahastajad on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Euroopa sotsiaalfondi programmist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine 2014-2020“ ning Tartu ülikool.

Lisainfo: Kristjan Vassil, TÜ vanemteadur, +372 5684 4856, Kristjan.vassil [ät] ut.ee

Tartu ülikooli teadlased osalevad 6 riigi ühisprojektis, millega püütakse tõsta koduvägivalla temaatikaga tegelevate organisatsioonide võimekust vanemaealiste vägivallaohvrite huvide esindamisel tervishoiusüsteemis ja –poliitikas.

Eakate vastu suunatud vägivald on ülemaailmne probleem, mis on seotud nii inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse, koduvägivalla kui ka elanikkonna vananemise probleemsete valdkondadega. Üheks suureks murekohaks on, et vanemaealiste inimeste hulgas puudub sooline tasakaal ja valdav osa eakaid on naisterahvad, kes on ohtudele eriti vastuvõtlikud. 

Kahe aasta pikkuse Euroopa Liidu projekti „WHOSEFVA– Working with Healthcare Organizations to Support Elderly Female Victims of Abuse” (2017-2018) kontekstis uuritakse vanemaealisi naisi, kes on ühtlasi vägivalla ohvrid. Projekti partnerid soovivad juhtida tähelepanu peamistele takistustele ja puudujääkidele, mis piiravad tervishoiuasutuste efektiivset toimimist vanemaealiste koduvägivallaohvrite abistamisel.

Projekti juhtivpartneri Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskuse juhataja Pille Tsopi sõnul on vanemaealiste koduvägivallaohvrite efektiivsemaks tuvastamiseks vaja täiendavaid alternatiivseid vahendeid ja ohvrite identifitseerimine on vaid esimene samm kogu protsessis. „Praktika näitab, et isegi kui vanemaealised vägivallaohvrid õnnestub tuvastada, jäävad nad sageli vajaliku abita. Peamine põhjus peitub selles, et nad on samaaegselt mõjutatud mitmetest pikaaegsetest sõltuvussuhetest. Lisaks esinevad neil erinevad tervislikud probleemid ning nad on majanduslikult sõltuvad. Siinkohal on tervishoiutöötajad üheks olulisemaks tugisüsteemiks abivajajate toetamisel, pakkudes erinevaid võimalusi vägivallaohvrite tuvastamiseks ning nende edaspidiseks abistamiseks,“ rääkis Tsopp.

WHOSEFVA projekti raames töötatakse välja treeningmaterjalid, mis aitavad eakate naiste vastase vägivallaga tegelevaid organisatsioone koostöös teiste tervishoiu organisatsioonidega. Lisaks juhivad kogenud eksperdid mitmeid treeningud, mille raames omandavad partnerorganisatsioonid vajalikud teadmised temaatiliste töötubade juhtimiseks. Partnerriikides toimuvad tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatele suunatud koolitused, et valmistada meditsiinipersonal ette koolitusvahendite efektiivseks rakendamiseks. Treeningmaterjalid tehakse avalikult kättesaadavaks projekti koduleheküljel ning avaldatakse lisaks inglise keelele ka eesti, soome, saksa, kreeka ja läti keeles.

Tartu ülikooli teadlastel on WHOSEFVA projektis mitmeid olulisi ülesandeid. „Me oleme veebipõhise treeningprogrammi eestvedajateks, kuna Johan Skytte poliitikauuringute instituudil on erinevate veebipõhiste kursuste väljatöötamisel märkimisväärne kogemus. Lisaks on meil ka välise hindaja roll, mis hõlmab erinevate tegevuste käigus projekti mõjukuse ning kvaliteedi hindamist. Ühtlasi vastutame meie projektis poliitikaanalüüsi eest ja  treenime ning nõustame partnerorganisatsioone ühiskonnas tervikuna avaliku selgitustöö tegemise osas,“ tutvustas Johan Skytte poliitikauuringute instituudi lektor Hector Pagan Tartu ülikooli rolli projektis.

Programmis osalevad partnerriikidena Austria, Eesti, Soome, Kreeka, Läti ja Suurbritannia. Projekti juhtivpartneriks on Naiste Tugi- ja Teabekeskus Eestis, kes teeb tihedat koostööd Soomes vanemaealiste vastu suunatud vägivalla teemaga tegeleva eksperdi Sirkka Perttuga.

Programmi rahastab Euroopa Komisjon Daphne programmi raames.

Lisainfo:
Hector Charles Pagan, TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi lektor, 737 6582, hector.pagan [ät] ut.ee
Pille Tsopp, Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskuse juhataja, 5594 9496, info [ät] naistetugi.ee

Kolmapäeval, 26. aprillil kell 16.15 peab Tartu ülikooli aulas oma inauguratsiooniloengu „Kas digiühiskond vajab uut autoriõigust“ intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.

Kaasaegne autoriõigus tugineb ulatuslikele rahvusvahelistele kokkulepetele, mis peegeldavad erinevate ja kohati vastandlike huvide tasakaalu. Inauguratsiooniloengul analüüsitakse, kuivõrd on digiühiskond seda tasakaalu mõjutanud ning kas seetõttu on vajalik autoriõigust põhjalikult muuta või piisab kehtiva autoriõiguse kohandamisest muutunud tehnoloogilistele tingimustele.

Mitmetes EL-i ning Eesti teadus- ja arendusprojektides intellektuaalse omandi ja innovatsiooni asjatundjana osalenud Kelli sõnul on IT ja teadmistepõhise ühiskonna keskmeks looming. „Kuna autoriõigus seondubki loomingu kaitsmise ja kasutamisega, on see hetkel väga aktuaalne teema. Suuremaid probleeme on huvide tasakaalustamine. Autoritel, ettevõtjatel ja ühiskonnal on erinevad huvid. Üks kesksemaid probleeme autorile on see, et tema huvid ei ole tagatud. Autor jääb tihti väärtusahelast välja, kuna loomingu pealt teenivad pigem ettevõtjad,“ rääkis Kelli, kelle sõnul puudutab autoriõiguse teema meist igaüht. „Me oleme kõik autorid ja kasutame igapäevaselt teiste loomingut,“ rõhutab Kelli, et see, kui me autoriõiguse teemat ei tunne, ei tähenda, et meil sellega kokkupuudet ei oleks.

Loengus käsitletakse autoriõiguse ja digiühiskonna seoseid autoriõiguse süsteemi kesksete koostisosade kontekstis. Esmalt vaadeldakse, kas autor, autorsus ja autori looming (teos) sobituvad digiühiskonnaga. Seejärel analüüsitakse autori isiklike ja varaliste õiguste ning nende piirangutega seonduvat. Aleksei Kelli pöörab läbivalt tähelepanu Euroopa Liidu tasandil toimuvatele digiühiskonda puudutavatele autoriõiguslikele arengutele.

Professor Aleksei Kelli kaitses oma doktoritöö Tartu ülikooli õigusteaduskonnas 2009. aastal. Ta oli külalisteadur Columbia ülikooli õigusteaduskonnas (2010) ning Uppsala ülikooli innovatsioonikeskuses (2011).

Aleksei Kelli tegeleb digitaalsete keeleressursside õiguslike küsimustega Tartu ülikoolis ja Eesti Keele Instituudis ning ta on CLARIN ERIC (Common Language Resources and Technology Infrastructure) õiguskommitee juhataja. Ta on ka vastutav täitja teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi avatud teaduse valdkonnas.

Aleksei Kelli juhtis intellektuaalse omandi õiguse kodifitseerimise töögruppi (2012.–2014. aastal justiitsministeeriumis). Ta oli vastutav projekti eest, mis oli pühendatud tööstuse ja teadusasutuste koostöö ning teadmussiirde edendamisele Ukrainas (2015.–2016. aastal välisministeeriumis) ning ta oli teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi intellektuaalse omandi seirevaldkonna põhiekspert (2011.–2015. aastal haridus- ja teadusministeeriumis).

Aleksei Kelli oli ÜRO intellektuaalse omandi ekspertgrupi (Team of Specialists on Intellectual Property) liige (2010.–2013. aastal ÜRO Euroopa majanduskomisjonis).

Lisainfo: Aleksei Kelli, TÜ intellektuaalse omandi professor, aleksei.kelli [ät] ut.ee

1. mail ilmub Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) uus number, mis annab ülevaate loodusteadusliku hariduse ja haridustehnoloogia hetkeolukorrast ning pakub antud teema valguses esile kerkivatele probleemidele võimalikke lahendusi.

PISA uuringu tulemused näitavad, et Eesti 15-aastased õpilased on rahvusvahelises võrdluses loodusteaduslike teadmiste rakendamise osas maailma tipus. Lisaks sellele on Eestile tuntust toonud paljud e-teenuste arendused. Samas ei ole Eestis piisavalt neid noori, kes liiguksid bakalaureuseõppest magistriõppesse, et jätkata oma õpinguid loodusteaduste- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) valdkonnas.  

Erinumbri toimetajate sõnul on üks võimalikest põhjustest, miks loodusteadustes ja IKT valdkonnas üliõpilasi napib, vähene tähelepanu pööramine õpimotivatsioonile loodus- ja tehnoloogiaainete õppimisel. „Kui õpilased või üliõpilased ei saa piisavalt tagasisidet oma arengule, hakkavad nad kahtlema oma võimetes – langeb enesetõhusus ja see võib viia loodusteadusliku kirjaoskuse taseme languseni. Üks võimalik lahendus on pöörata enam tähelepanu kontekstipõhisele õppele, mis  võtab arvesse õppijate huvisid, samuti ühiskonnale relevantseid probleeme ja kasutada õppetöös enam haridustehnoloogilisi lahendusi, nt õppida nutiseadmete abil, mis igapäevastes toimetustes on noorte hulgas väga laialt levinud,“ rääkisid toimetajad.

Ajakirja erinumbris avaldatud tööd seostuvad mitmete Eesti ning rahvusvaheliste teadus- ja arendusprojektidega, mis otsivad nimetud probleemidele lahendusi. USA teadlaste kirjutatud ajakirja juhtartikkel käsitleb laiemalt loodus- ja tehnoloogiateaduste ning matemaatika õpikeskkonna arendamise võimalusi, et tagada põhjalike ja integreeritud valdkondlike teadmiste kujunemine põhikooli- ja gümnaasiumi astmes.

PISA edu jätkumise võimalikkust gümnaasiumis ja rakenduskõrghariduses käsitlevad LoteGüm projekti tulemustele tuginevad artiklid, mis toovad välja nii kitsaskohad kompetentsuste põhise õppekava elluviimisel kui ühiskonna arvamusliidrite ootused kooli loodusteaduslikule haridusele. Uuringu  tulemused näitasid, et gümnaasiumis toimub ainealaste teadmiste juurdekasv, mis aga ei vii õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse taseme tõusule.

Üks olulisi teemasid ilmuvas numbris on digivahendite kasutamine õppeprotsessis. Õpilaste huvide ja õpimotivatsiooni analüüsil võetakse aluseks projekti „Nutikad tehnoloogiad ja digitaalne kirjaoskus õppimiskäsituse muutmisel” tulemused.

IKT valdkonnas kõrgharidusõpingute katkestamise põhjuseid uuritakse IKT karjäärivalikute projektist väljakasvanud jätku-uuringus, mille üks olulisemaid järeldusi oli, et ülikoolis tuleb üliõpilaste akadeemilise integratsiooni kõrval palju enam tähelepanu pöörata ka sotsiaalsele integratsioonile – tuleb leida lahendusi, kuidas panna üliõpilasi omavahel ja tulevaste tööandjatega koostööd tegema, ühiseid ettevõtmisi korraldama ja neis osalema.

Lõpetuseks liigutakse õpilaste ja üliõpilaste juurest ka õpetajate uskumuste, õpetamispraktikate ja enesetõhususe hinnangute juurde TALISe uuringu andmetele tuginevalt.

Erinumbri toimetajad on Tartu ülikooli professorid Miia Rannikmäe ja Margus Pedaste ning Tallinna ülikooli professor Priit Reiska.

Tartu ja Tallinna ülikooli koostöös valmiv teadusajakiri EHA on eelretsenseeritav ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga ajakiri, kus avaldatakse eestikeelseid akadeemilisi originaaluurimusi ja teaduspõhiseid kaastöid kasvatusteadustest, haridusest ja õpetajakoolitusest. Ajakirja tsiteeritakse Directory of Open Access Journals (DOAJ) andmebaasis.

Lisainfo:
Margus Pedaste, TÜ haridustehnoloogia professor, 737 6021, margus.pedaste [ät] ut.ee
Miia Rannikmäe, TÜ loodusteadusliku hariduse professor, 737 5083, miia.rannikmae [ät] ut.ee
Priit Reiska, TLÜ õppeprorektor, 640 9104, priit.reiska [ät] tlu.ee

5. mail toimub sotsiaalpedagoogide kolmas üleriigiline teaduskonverents, mille seekordseks teemaks on sotsiaalpedagoogika hea praktika.

Konverentsile oodatakse sotsiaalpedagooge, haridus- ja sotsiaalvallas töötavad spetsialiste, õpetajaid, õppejõude, üliõpilasi ja kõiki teisi huvilisi. „Teaduskonverents on traditsiooniks saanud mõtte- ja koostöökogemuste vahetamise ning koostegutsemise areen kõigile neile, kes väärtustavad inimeste aitamist pedagoogiliste vahenditega,” märkis üks korraldajatest, Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi dotsent Kristi Kõiv.

Konverentsil esinevad ettekannetega Kristi Vinter ja Rain Mikser Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudist ning Kristi Kõiv ja Grete Evert Tartu ülikooli haridusteaduste instituudist. Räägitakse sotsiaalpedagoogi rollist, sotsiaalpedagoogilisest ainest Eesti õpetajate narratiivides, sotsiaalpedagoogika teooriast ja praktikast ning probleemselt käituvate õpilaste meeleolu muutustest.

Pärastlõunal saab osaleda praktilist sotsiaalpedagoogilist tööd tutvustavates töötubades, kus on teemadeks politsei ja sotsiaalpedagoogi hea praktika, projektitöö võimalused, Wanda meetod, laps ja lemmikloom, narritamine ja kiusamine, loovtegevused ning tugikava koostamine kui positiivsed näited sotsiaalpedagoogilise töö heast praktikast.

Konverentsi korraldavad Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus ja Tartu ülikooli haridusteaduste instituut. Konverentsile registreerumine on avatud 2. maini. Rohkem infot, registreerimislingi ja konverentsi kava leiab TÜ haridusteaduste instituudi koduleheküljelt.

Lisainfo:
Kristi Kõiv, TÜ haridusteaduste instituudi dotsent, kristi.koiv [ät] ut.ee

Kuni 20. maini saab esitada fotosid linnalooduse fotokonkursile „Metsik linn“. Konkursi eesmärgiks on suunata inimesi märkama ja väärtustama loodust linnaruumis ning inspireerida seda jäädvustama.

Konkursile oodatakse fotosid, mis on üles võetud linnas või asulas ning räägivad lugusid looduse püüdlusest nendega koos elada. Žürii hindab ennekõike foto ideed ning seetõttu pole määrav, kas foto on tehtud telefoni või tipptasemel tehnikaga.

„Mullusega võrreldes on praeguseks konkursile esitatud fotode temaatika tõsisem ning piltidele on püütud mitmeid valupunkte,“ kommenteerib konkursi peakorraldaja Veljo Runnel. „Samuti on fotodel kujutatav keskkond olnud pigem linnaruum. Looduse ja inimtegevuse mõju võiks julgemalt kujutada ka linnapiiridest väljapool mis iganes asustatud kohas,“ lisab Runnel.

Fotokonkursi „Metsik linn“ osalemistingimustega saab tutvuda ja töid esitada kuni 20. maini 2017 aadressil http://veeb.ut.ee/photo-contest/metsik-linn-2017.

Esitatud töid hinnatakse kahes vanuserühmas: lapsed ja noored ning üldarvestus. Iga autor võib esitada kuni kolm tööd.

Võistlustöid hindab professionaalide žürii ning auhinnad on välja pannud Photopoint, National Geographic Eesti, Looduse Omnibuss, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Eesti Loodusmuuseum, Salibar OÜ, MyPrint, Seto Folk, Tartu linn, Keskkonnaamet, Energia Avastuskeskus ning teaduskeskus AHHAA.

Fotokonkursi korraldamist toetab Tartu linn.

Konkurss kuulub Tartu loodusfestivali kavasse.

Vaata programmi www.loodusfestival.ee, www.facebook.com/tartuloodusfestival

Lisainfo:Veljo Runnel, fotokonkursi peakorraldaja, 520 6108, veljo.runnel [ät] ut.ee

Reedel, 19. mail kl 12 selguvad Lõuna-Eesti suurima noorte äri- ja projektiideede konkursi Kaleidoskoop võitjad. Meeleolukal finaalvõistlusel astuvad lavale eelvoorus välja valitud kümme meeskonda, teiste hulgas näiteks näpurulapargid ja viipekeelsed lasteraamatud.

Eelmisel nädalal toimunud eelvoorus jõudis žürii ette 22 omanäolist ideed, mille seast valiti välja 10 tugevamat. Nii astuvad reedel võistlustulle päästeameti tööd kiiremaks muutev mobiiliäpp, kõrvaklapihoidjad, energiasäästlike ehitiste disainimise tarkvara ning mitmed teised põnevad ideed. Kümne parima seast leiab ka Tartu linna ja ülikooliga seotud ideid: näiteks mobiiliäpp, mis tutvustab Tartu linna ilukirjanduse ja vanade fotode kaudu või projekt, mille käigus kogutakse värvikaid lugusid ülikooliajast.

Üks finalistidest, MÖTIW märkmikke valmistav Karin Kruup kinnitab, et vähemalt esimeses voorus oli õhkkond toetav ja hubane. „Mul on hea meel, et saan saatusekaaslastega seda kogemust jagada – me oleme ühtmoodi mõtlevad ettevõtlikud inimesed, kes on oma teekonnal sarnases punktis,“ kiidab ta Kaleidoskoobil valitsevat ühtsustunnet. Samuti kinnitab neiu, et Ideelaborist saadud mentorsessioonid ja ettevõtjate kontaktid on hindamatud: „Ma olen saanud nii palju inimesi, kelle käest nõu küsida!“

Finaalilt ootab Karin eelkõige närvikõdi, naeratavaid nägusid ja uusi huvilisi märkmikutele.  „Enda idee veenvalt pitch-imine on omamoodi väljakutse, eriti alguses. Kui sellega hästi hakkama saab, kasvab usk ideesse ja iseendasse,“ jagab Karin enda kogemust. Pärast Kaleidoskoopi plaanib MÖTIW lihvida toote jätkusuutlikkust ja keskkonnasõbralikkust, et seejärel juba rahvusvahelise ühisrahastuskampaania toel maailma vallutada.

MÖTIWiga konkureerivad finaalis sellised ettevõtmised nagu FictionFeel, Gazelle, Medify, Pancake story, Poko, Zero Projects, Viiperaamat, WillDigital ja õpilasfirma KLAPP. Auhinnafondis on pääsmed erinevatele start-up-üritustele nagu SHIFT ärifestival, sTARTUp Day ärifestival ja JA Europe Enterprise Challenge. Lisaks erinevad ettevõtluse alustamise tugiteenuseid ning rahalised auhinnad. Tunnustamata ei jää ka publiku lemmik, kes valitakse finaalürituse jooksul.

Tänavu juba kaheksandat korda toimuv Kaleidoskoop on TÜ Ideelabori korraldatud Lõuna-Eesti suurim õpilaste ja tudengite äri- ja projektiideede konkurss Ideelabori STARTER programmi lõpuüritus. Finaalvõistluse žüriis hindavad meeskondi rahvusvaheliselt kogenud ettevõtja ja investor Yrjö Ojasaar, GoWorkABiti asutaja Kei Karlson, Tartu linna ettevõtluse arengu peaspetsialist Alo Lilles  ja Tartu ülikooli ettevõtlusprofessor Tõnis Mets. Õhtut juhib Ideelabori vilistlane, idufirma Brandlyse eestvedaja Andreas Unt. Üritust toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Vaata lisa Kaleidoskoobi Facebooki ürituse lehelt.

Lisainfo: Maret Ahonen, TÜ Ideelabori juht, 522 5910, maret.ahonen [ät] ut.ee
 

Neljapäeval, 25. mail kell 18 annab Valdur Mikita Peeter Lauritsale pidulikult üle vabade kunstide professori ametireha. Vaimu kosutab Mikita ja Lauritsa vestlus, kus tutvustatakse uut fantaasiarikast kirjasüsteemi Mikrits.

2017/2018 õppeaasta Tartu ülikooli vabade kunstide professoriks saav Peeter Laurits on loomingulises tippvormis vabakutseline fotokunstnik, kelle visuaalne mõtlemine on julgelt uuenduslik ja esteetiliselt tundlik. Oma teostes liigub Laurits nii ürglooduses kui inimese loodud reaalsuses, Euroopa ja Aasia kultuurides, mikro- ja makromaailmaruumis.

Peeter Laurits läbi käinud pika ja otsinguterohke loomingulise teekonna, kus tema kunstilised väljendusvahendid ja tunnetuslikud huvid on aja jooksul avardunud ja teisenenud. „Kindlasti mõjuks Peeter Lauritsa loengud inspireerivalt ning edendaks distsipliine ületavat loovat ja kujundlikku mõtlemist,“ avaldas humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop lootust.

Peeter Laurits ise ütles ühes oma viimastest intervjuudest: „Ärge uskuge, et maailm on juba valmis loodud ja et see on kõigist võimalikest parim. See on nõme ebausk. Maailma tuleb kogu aeg ümber luua, elus hoida ja edasi anda. Ja iga võimaliku ja võimatu nurga alt talle otsa vaadata. Ja võluvalt naeratada.“

„Selline vaade peaks sobima kogu Tartu ülikoolile kui muutustele ja uutele ideedele avatud vaimsete otsingute kodule,“ põhjendas dekaan Sutrop professorivalikut.

Peeter Laurits õppis fotograafiat Tallinna 2. tehnikakoolis (1982-83), töötades hiljem reklaamikunstniku ja fotograafina (sh Eesti draamateatris). 1980. aastatel täiendas ta end Tartu ülikoolis, Peterburi ülikoolis ning Eesti humanitaarinstituudis kultuuriloo ja semiootika alal. 1991–1992 jätkas ta fotograafia-õpinguid New Yorgi rahvusvahelises fotograafiakeskuses (International Center of Photography). 1992. aastal kutsus ta koos Herkki-Erich Merilaga ellu postmodernistliku kunstirühmituse DeStudio. 1997. aastal asutas Peeter Laurits Võrumaal Kütioru avatud ateljee ja hakkas arendama Kütioru maakunsti rada. Aastatel 1988-2016 on Peeter Laurits korraldanud 36 isikunäitust, millest paljud on lisaks Eestile jõudnud ka maailma galeriidesse. Teda on tunnustatud  Eesti kultuurkapitali aastapreemiaga (2009), stipendiumiga "Ela ja sära" (2005), Valgetähe V klassi teenetemärgiga (2005) ja Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga (2004).

Professuuri üleandmise üritus toimub 25. mail kell 18 Tartu ülikooli Vanas Anatoomikumis Toomemäel. Üritus on kõigile huvilistele tasuta. Vaimu kosutab muusika, vein ning Mikita ja Lauritsa vestlus, kus tutvustatakse uut fantaasiarikast kirjasüsteemi Mikrits. Esineb Maarika Markus Viljandi kultuuriakadeemiast.

Lisainfo: Maarja Nõmmik, TÜ kunstide osakonna õppekorralduse spetsialist, professuuri üleandmise ürituse peakorraldaja, 737 5669, maarja.nommik [ät] ut.ee
 

19. mail toimub Tartu ülikooli haridusteaduste instituudis seminar, kus tutvustatakse kaasava hariduse rakendamist Šveitsis ja Serbias ning räägitakse olukorrast ja võimalustest Eestis.

Kaasav haridus tähendab, et kõigil õppijatel on õigus saada haridust vastavalt oma võimetele ja vajadustele. Praktikas tähendab see eelkõige põhimõtet, et hariduslike erivajadustega õppijad õpivad üldjuhul koos teiste õpilastega oma elukohajärgses tavakoolis, kus neile tuleb selleks luua sobiv õppekava, õppekorraldus ja -keskkond.

TÜ haridusteaduste instituudi juhataja professor Äli Leijeni sõnul on kaasav haridus ja erivajadustega õppijad praegu üks päevakajalisemaid ja poleemilisemaid teemasid hariduselus. Erivajadusi mõistetakse siinjuures väga laialt – nende hulka kuuluvad näiteks õppija keelelised ja kultuurilised eripärad. „Meie kui teadlaste kohus on pakkuda nii õpetajatele, eripedagoogidele, logopeedidele, hariduspoliitika kujundajatele kui lapsele kooli valivatele vanematele parimat kaasaegset rahvusvahelist teadmust sellest, millised viisid erinevate laste arengu toetamiseks on tõhusad ning aitavad neil koos õppida ja hiljem ka koos elada,“ ütles Leijen. “Ülikooli õpetajakoolituses on juba praegu sees erivajaduste teemad, aga sügavuti minekuks on meil nüüd kavas avada töötavatele õpetajatele suunatud kaasava hariduse õppekava,” kinnitas ta.

Kaasava hariduse alast rahvusvahelist praktikat tutvustavad haridusteaduste instituudi seminaril BEJUNE pedagoogikaülikooli professor Francesco Arcidiacono, kelle ettekanne keskendub eripedagoogide väljaõppele Šveitsis, ning Tartu ülikooli külalisprofessor Aleksandar Baucal, kes koos professor Dragica Pavloviciga annavad ülevaate kaasavast haridusest Serbias. Rakendusuuringute keskuse Centar juhataja Epp Kallaste tutvustab keskuse uuringut kaasava hariduskorralduse tõhususest Eestis. Tallinna ülikooli ja Tartu ülikooli haridusteaduste instituutide juhid Kristi Vinter ja professor Äli Leijen kõnelevad kaasavast haridusest vastavalt Tallinna ja Tartu ülikoolis. Ettekannetele järgneb professor Margus Pedaste juhitav rühmaarutelu.

Seminarile oodatakse eripedagooge, õpetajaid, koolijuhte, haridusteadlasi ja -ametnikke ning kõiki teisi erivajadustega õppijate teemast huvitujaid. Ürituse korraldab Tartu ülikooli haridusteaduste instituut ning see toimub instituudi aulas Tartus Salme 1a kell 10.00-17.00. Vaata täpsemalt haridusteaduste instituudi kodulehelt.

Lisainfo: Äli Leijen, õpetajahariduse professor, TÜ haridusteaduste instituudi juhataja, 737 6441, ali.leijen [ät] ut.ee

Selgusid 16.–18. maini kestnud senati valimiste tulemused. Esimest korda sai senati liikmeid valida ainult elektroonselt, paberkandjal hääletamist ei toimunud.

Valimiskomisjoni esimehe Tartu ülikooli akadeemilise sekretäri Andres Soosaare sõnul õnnestusid senati esimesed e-valimised hästi, mida kinnitab päris suur valimisaktiivsus, valimiste infosüsteemi laitmatu töö ja korraldusmeeskonna eesmärkide täies mahus realiseerumine. „Küllap annavad need valimised positiivse impulsi edaspidi e-valimiste laialdasemaks kasutamiseks ülikoolis,“ ütles Soosaar.

Senati valimistel osales kokku 1048 ülikooli töötajat 1539st valimisõigusega inimesest (68%). Hääleõigus oli kõikidel akadeemilistel töötajatel, kelle töökoormus ülikoolis õppejõu või teadustöötajana on vähemalt 20 tundi nädalas.

Igast valdkonnast valiti senati koosseisu neli enim hääli saanud kandidaati. Lisaks selgitati pingerea järgi välja ka iga valdkonna asendusliikmed.

Tartu ülikooli senat on 22-liikmeline akadeemiline otsustuskogu. Senati koosseisu kuulub rektor senati esimehena, 16 akadeemiliste töötajate poolt valitud liiget ja viis üliõpilaste esindajat. Üliõpilaste esindajad nimetab üliõpilasesindus üheks aastaks arvestusega, et esindatud oleks kõigi astmete ja kõigi valdkondade üliõpilased. Senati uue koosseisu volitused algavad 1. juulist 2017.

Akadeemiliste töötajate esindajad Tartu ülikooli senatis on:

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast

Anneli Saro,
Aivar Kriiska,
Karl Pajusalu,
Bruno Mölder,

asendusliikmed Ene Kõresaar ja Ain Riistan.

Sotsiaalteaduste valdkonnast

Urmas Varblane,
Anzori Barkalaja,
Marju Luts-Sootak,
Veronika Kalmus,

asendusliikmed Evelyn Kiive, Eiki Berg ja Katrin Saks.

Meditsiiniteaduste valdkonnast

Mihkel Zilmer,
Pärt Peterson,
Külli Kingo,
Irja Lutsar,

asendusliikmed Allen Kaasik, Aare Märtson, Jarek Mäestu ja Vahur Ööpik.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonnast

Tõnu Meidla,
Maia Kivisaar,
Jaan Aarik,
Varmo Vene,

asendusliikmed Tõnu Kollo ja Heisi Kurig.

Mitu kandidaati sai võrdsel arvul hääli, nende koht üldises pingereas selgitati välja loosimise teel.

Senati valimistel kasutati Eesti ettevõte Smartmatic-Cybernetica Centre of Excellence for Internet Voting OÜ välja töötatud elektroonilise hääletamise platvormi Tivi (tivi.io) koos miksimistehnoloogiaga Verificatum.

Hääletamine toimus salajaste valimistena 16.–18. maini veebilehel www.valimised.ut.ee.

Igal valijal oli võimalik anda kuni kaks häält. Valimisperioodi jooksul oli võimalik oma hääli ka muuta, hääletades uuesti. Sel juhul võeti arvesse valija poolt viimasel korral antud hääled. Seda võimalust kasutati 51 korral.

Lisaks oli igal valijal võimalus oma häälte korrektset talletamist kontrollida rakendusega Tivi Verifier. Seda võimalust kasutati 19 korral.

Valimistel tehnilisi tõrkeid ei tekkinud. Hääletajatel oli võimalik nõu ja abi saada ülikooli arvutiabist. Valimisperioodi ajaks sisse seatud avalikke hääletuspunkte kasutati vaid ühel korral. 

Kahe tööpäeva jooksul pärast hääletuse lõppu (kuni esmaspäeva õhtuni) on valijatel õigus esitada valimiskomisjonile kirjalikke proteste valimiskorra rikkumise kohta.

Lisainfo: Andres Soosaar, TÜ akadeemiline sekretär, 737 5605, andres.soosaar [ät] ut.ee

22.-26. mail külastab Tartut Columbia ülikooli professor, haridusjuhtimise ning -innovatsiooni uurija ja visionäär Thomas Hatch, kes peab kaks seminari doktorantidele, nende juhendajatele ja kõigile teistele huvilistele.

Professor Hatch kohtub Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi teadlastega, külastab mitut siinset kooli ning annab kaks seminari, millest üks on mõeldud ülikooli doktorantidele ja nende juhendajatele, teine, „Improvement or Innovation? Possibilities and Challenges for Educational Transformation“ (23. mail kell 14.00 TÜ haridusuuenduskeskuses) on aga avatud kõigile huvilistele.

Hatchi arvates võiks liiga järskude muutuste asemel kaaluda samm-sammulist liikumist soovitud tulemuse poole. Mida väiksem on samm, seda lihtsam ja realistlikum on seda astuda ning selline lähenemine võib avada uusi võimalusi ja liikumissuundi, mis liiga suure sammu korral võiksid jääda märkamata. „Seminar annab hea võimaluse kuulata USA ühe mainekama ülikooli professori tähelepanekuid ja arusaamu erinevate haridussüsteemide toimimise, nende probleemide ja kordaminekute kohta,” märkis haridustehnoloogia professor Margus Pedaste.

Maailma hariduselus toimuvast kirjutab Hatch ka temaatilises uudisteportaalis International Education News (www.internationalednews.com). Praegu külastab Hatch 2015. aasta PISA uuringutulemuste põhjal edukaid haridusriike (sh Singapur, Eesti, Soome) ja võrdleb neis rakendatavaid poliitikaid vähem edukate riikidega.

Oma karjääri alustas Hatch Harvardis, kus uuris laste intellektuaalsete ja sotsiaalsete võimete arengut. Ta on osalenud erinevates haridusuuendusalastes projektides ning kirjutanud mitu raamatut. Tema viimati ilmunud raamat “Managing to Change: How Schools can Survive (and Sometimes Thrive) in Turbulent Times”  (Teachers College Press, 2009) kirjeldab mitmesuguseid edukaid kooliarenduspraktikaid.

Lisateave:
Margus Pedaste, TÜ haridustehnoloogia professor, 515 6095, margus.pedaste [ät] ut.ee
Maarja Taaler, TÜ haridustehnoloogia spetsialist, 737 6022, maarja.taaler [ät] ut.ee  

Tänasest 27. maini toimub Dorpati konverentsikeskuses Tartu Ülikooli majandusteaduskonna korraldatav rahvusvaheline ökonomeetria konverents, mille üks peaesinejaid on 2011. aastal majandusteaduse Nobeli saanud Christopher A. Sims. Juttu tuleb tuleviku tööoskustest finantsvaldkonnas, rahapoliitikast ning majandustsüklite ja finantsturgude omavahelistest seostest.

Konverentsi ühe korraldaja, Tartu ülikooli makroökonoomika dotsendi ja Eesti Panga ökonomisti Lenno Uusküla sõnul keskendutakse konverentsi plenaardiskussioonil analüütilistele oskustele, mida keskpangad ja finantssektor tulevikus vajavad. „Meil on palju suurandmebaase, mida kasutades saab täpsemalt prognoosida ning Facebook ja Google kasutavad oma andmeid suunatud reklaami tegemiseks. Teadus liigub keerulisemate meetodite poole, viimastel aastatel on populaarsust kogunud sellised meetodid nagu neuronvõrgustik või juhuslik mets, mis on aga inimese jaoks mustad kastid ning ei pakugi mõistuslikku seletust. Kuidas tulla keskpangana avalikkuse ette ja väita, et nüüd inflatsioon tõuseb ja me arvame seda, sest masin ütles nii?“ kommenteerib Uusküla konverentsi tuumteemasid.

Tulevikuoskuste paneelsessioonil diskuteerivad Eesti Panga president Ardo Hansson, Soome Panga majandusosakonna juhataja Jouko Vilmunen, Taani Rahvuspanga vanemnõunik Kim Abildgren, Swedbanki juhatuse esimees Robert Kitt ja Leedu Panga juhatuse liige Marius Jurgilas.

Konverentsile on kohale kutsutud ka Princetoni ülikooli professor Christopher A. Sims, kes on majandustsüklite asjatundja ning põhjalikult uurinud finantsturgude ja majandustsüklite omavahelisi seoseid. Üks meetodeid nende seoste uurimiseks on SVAR-mudel (struktuurse vektorautoregressiivsuse mudel), mille looja Sims on. Teise teemana räägib Sims konverentsil, kuidas rahapoliitika toimib ning kui oluline on keskvalitsuse osa keskpankade usaldusväärsuse hoidmisel.

Tartu linnapea Urmas Klaas: „Tõsiasi, et 9. ökonomeetria konverentsist võtab osa Nobeli majanduspreemia laureaat Christopher A. Sims, kinnitab taas, et Tartu ülikool korraldab tipptasemel rahvusvahelisi konverentse. Mul on väga hea meel, et prof Sims leiab ka aega, et tutvuda Tartuga ning külastada Eesti Rahva Muuseumi.“

Tänavune konverents on järjekorras üheksas Põhjamaade Ökonomeetria Ühingu konverents, mida Tartu ülikooli majandusteaduskond korraldab teist korda. TÜ majandusteaduskond on võrgustiku tegevuses ja konverentsidel esinenud eelkõige rakendusliku suunitlusega uurimustega ning kaasanud ühingu tegevusse ja konverentside korraldusse ka Eesti Panka.

Christopher A. Sims on John J.F. Sherrerd ’52 ülikooli majandusteaduse professor Princetoni ülikoolis alates 1999. aastast. Eelnevalt on ta töötanud Minnesota ja Yale’i ülikoolides. Christopher A. Simsil on doktorikraad Harvardi ülikoolist. Talle anti 2011. aastal Nobeli preemia majandusteaduses koos Tom Sargentiga nende panuse eest empiirilistesse uuringutesse põhjusest ja tagajärjest makroökonoomikas. Ta on avaldanud artikleid praktiliselt kõikides majandusteaduse tippajakirjades.

Ürituse täpsema ajakavaga on võimalik tutvuda konverentsi kodulehel. Konverentsi töökeeleks on inglise keel, kõik huvilised on teretulnud.

Lisainfo:
Katrin Tamm, TÜ majandusteaduskonna teaduskorralduse peaspetsialist, konverentsi sekretär, katrin.tamm [ät] ut.ee, 737 6116 
Lenno Uusküla, TÜ makroükonoomika dotsent, lenno.uuskula [ät] ut.ee

1. juunil 2017 kohtuvad Brüsselis teadusülikoolide võrgustiku GUILD liikmed, et foorumil „Ülikoolid, teadus ja Euroopa tulevik“ koordineerida oma tegevusi ja poliitikat teaduse ja innovatsiooni, Euroopa tuleviku, ülikoolide ja säästva arengu eesmärkide teemal.

GUILDi foorumi peaesinejad on Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi juht Robert-Jan Smits, Euroopa Parlamendi liige Anneleen Van Bossuyt ja Euroopa Komisjoni endine teadus- ja arendustegevuse ning hilisem keskkonnavolinik Janez Potočnik. Osalejad diskuteerivad järgmise teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi eesmärkide ja rahastamise teemal ning jagavad kogemusi sellest, kuidas teadus saaks enam toetada ühiskonnaprobleemide lahendamist. Samuti arutletakse, kuidas tõsta vähem edukate riikide innovatsiooni- ja teadusvõimekust, koostööd ja teaduse tipptaset.

TÜ rektor Volli Kalm: „Tartu ülikool on üks kolmest Kesk- ja Ida-Euroopa ülikoolist GUILDis ning see annab meile nii võimaluse kui ka kohustuse esindada seda regiooni GUILD-i üle-Euroopalise teadus- ja innovatsioonipoliitiliste seisukohtade väljatöötamisel ning vastavate soovituste kaudu EL-i poliitikaid mõjutada. Lääne- ja Põhja-Euroopast pärit liikmesülikoolidel on seevastu vähe kogemusi nende Euroopa Liidu struktuurfondide kasutamises ja neis osalemises, mis on suunatud praegu veel madalama teadusvõimekusega riikidele (Teaming, Twinning, Era-Chair jt) või ka EL naabruspoliitika programmidele. Kõigi GUILDi liikmete ühiselt jagatud kogemus kinnitab seda, et ülikoolide suurim sotisaalmajanduslik mõju baseerub rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisel tippteadusel, mistõttu teaduse kvaliteedis ei saa allahindlusi teha.“

2. juunil toimub ka GUILDi peaassamblee koosolek, kus kuulatakse Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi poliitikadirektori Kurt Vandenberghe ja Euroopa Teadusfondi (ERC) juhi Jean-Pierre Bourguignoni ettekandeid EL 9. Raamprogrammi teemal, võetakse vastu GUILDi seisukoht nimetatud raamprogrammi tingimuste kohta ning otsustatakse ühe uue liikmesülikooli vastuvõtmine GUILDi võrgustikku.

Teadusülikoolide tippudest koosnev Euroopa teadusülikoolide organisatsioon GUILD asutati 2016. a ja see ühendab praegu 18 silmapaistvaimat ülikooli kolmeteistkümnest Euroopa riigist, olles sellisena regionaalselt katvaim Euroopa teadusülikoolide võrgustik. Ühenduse eesmärgiks on muuta ülikoolide, nende teadlaste ja üliõpilaste hääl ühiskonnas kuuldavamaks. GUILD tähtsustab ühiskonnaelu alustena pürgimist tipptaseme poole, tõeotsimist ja usalduse loomist ning uute teadmiste loomist ühiskonna, kultuuri ja majanduskasvu hüvanguks.

Lisainfo: Kristi Kerge, Tartu ülikooli rahvusvahelise koostöö talituse juht, 529 7677, 737 6123, kristi.kerge [ät] ut.ee

Täna, 2. juunil kutsub Tartu ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskus Pedagogicum mentorõpetajaid tänuüritusele, et tunnustada neid sellel õppeaastal tehtud töö eest.

Ülikooli uuenenud õpetajakoolituses käivad teooria ja praktika tihedalt käsikäes, tudengid alustavad praktikatega juba esimesel kursusel. Mentorõpetajad määratakse tudengitele pideva pedagoogilise praktika raames kogu nende õpetajakoolituse õpingute ajaks.

Kokku sooritas sellel õppeaastal pideva pedagoogilise praktika ligi 500 tudengit, neid juhendas ligi 400 mentorõpetajat. Praktikakohtadeks olid eelkõige Tartu koolid, aga praktikal käidi ka mujal Eestis. „Mentorõpetajad on tudengitele väga oluliseks toeks nende õpetajaks kujunemise teekonnal ja seetõttu on õpetajad tänu igati ära teeninud,” märkis Tartu ülikooli õpetajakoolituse praktikate peaspetsialist Maris Pärt.

Mentorõpetajaid kiidavad ka tudengid ise. Tagasisideküsimustikus nimetati arvukalt mentoreid, kelle puhul tõsteti esile nende erialast meisterlikkust, hoolivust ja toetavat positiivsust. „Ennekõike kiidan oma mentorõpetajat professionaalsuse eest. Ta suudab igasuguses olukorras rahulikuks jääda. Ta on alati meeldiv ja viisakas. Praktikanti suhtub kui võrdsesse. Mul on hea meel, et just tema juurde praktikale sain,” kirjutas üks tudeng tagasisides.

Tänuüritus toimub 2. juunil algusega kell 14.00 TÜ haridusteaduste instituudi aulas (Salme 1a). Sündmuse läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ (PRÕM)" elluviimise raames.

Lisainfo: Maris Pärt, Tartu ülikooli õpetajakoolituse praktikate peaspetsialist, maris.part [ät] ut.ee