Kõik õpihuvilised on oodatud Tartu ülikooli XVIII suveülikooli, et muuta oma suvi tegusaks ja ühendada puhkus põneva koolitusega.

TÜ korraldab sellel aastal juba kaheksateistkümnendat korda suveülikooli programmi ja ootab osalema juhte, spetsialiste, ametnikke, õpetajaid, raamatukoguhoidjaid, kultuuri- ja spordihuvilisi ning kõiki teisi õpihimulisi. Sel suvel on võimalik õppida enam kui kolmekümnel koolitusel, mis toimuvad Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis.

„Suveülikooli programmist leiavad enda jaoks põneva koolituse väga erinevate huvidega inimesed. Kursusi on motivatsiooni ja käitumise mõjutamise, loovuse, töösoorituse arendamise, nõustamisoskuste, ajajuhtimise, elumuutustega kohanemise, depressiooniga toimetuleku, ravimtaimede, õiguse jpt teemadel. Huvitavaid kursusi leiab ka kultuurivaldkonnast: kultuuride erinevused äris, kirjandus ja film, teatri mõju, mõisaarhitektuur, kudumine ning palju muud,“ tutvustas suveülikooli tänavusi võimalusi TÜ täiendusõppe programmijuht Esta Pilt.

Osalejad saavad Tartu ülikooli täiendusõppe läbimist tõendava dokumendi. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.

Kui soovid end täiendada ülikooli õppejõudude ning oma ala parimate praktikute juhendamisel, siis liitu teiste motiveeritud õppijatega Tartu ülikooli suveülikoolis!

Registreerimine ning täpsem info suveülikooli kursuste kohta on leitav suveülikooli koduleheküljelt.

Vaata ka 100 sekundi video: suvi on hea aeg õppimiseks

Lisainfo: Esta Pilt, TÜ täiendusõppe programmijuht, esta.pilt [ät] ut.ee

1. ja 2. juunil toimus Brüsselis teadusülikoolide võrgustiku The Guild (the Guild of European Research Intensive Universities) foorum ja üldkogu, mille koosolekul valiti uus juhatus ning võeti vastu uus liikmesülikool.

The Guild võrgustiku ülikoolide rektorite üldkogu valis uue juhatuse koosseisus:
•    Vincent Blondel, Louvaini katoliiklik ülikool (esimees)
•    Eva Åkesson, Uppsala ülikool (aseesimees)
•    Volli Kalm, Tartu ülikool (eelarve eest vastutav juhatuse liige)
•    Anton Muscatelli, Glasgow ülikool 

The Guild juhatus on alaline juhtorgan, mis vastutab võrgustiku strateegiliste eesmärkide täitmise ning sisulise juhtimise eest ning järgib eelarvet. Juhatuse volitused üldkogu ees kestavad kolm aastat.

Üldkogu koosolekul otsustati võrgustiku uue liikmena vastu võtta Berni ülikool Šveitsist.

The Guild-i foorumil „Ülikoolid, teadus ja Euroopa tulevik“ 1. juunil arutasid võrgustiku liikmed ja Euroopa komisjonist ning parlamendist kutsutud esinejad, kuidas paremini kujundada teadus- ja innovatsioonipoliitikat Euroopa tuleviku kontekstis.

The Guild on 2016 suvel loodud uus Euroopa teadusülikoolide organisatsioon.  Võrgustik avas esinduse Brüsselis, et olla aktiivseks kaasarääkijaks EL-i institutsioonide poliitikakujundamise protsessis ja esindada 19 liikmesülikooli huve.

Vaatamata oma lühikesele tegutsemisajale on The Guild end juba tõestanud aktiivse ja tõsiselt võetava kaasarääkijana Euroopa kõrgharidus- ja teadusringkondades. Liikmesülikoolid on ühiselt esitanud ettepanekud 9. raamprogrammi avamiseks, Horisont 2020 ning Erasmus+ vahehindamisteks.

Lisainfo: Kristi Kerge, TÜ rahvusvahelise koostöö juht, 529 7677, 737 6123, kristi.kerge [ät] ut.ee

Kantar Emori hiljutine ülikoolide maineuuring kinnitas, et Eesti mainekaim kõrgkool on jätkuvalt Tartu ülikool.

85% tänavu uuringus osalenud inimestest pidas Tartu ülikooli Eesti kõige mainekamaks ülikooliks, mis näitab, et TÜ maine on läbi aastate püsivalt kõrge ja järjepidevalt kasvanud. Lisaks nimetas koguni 90% 15-74 aastastest elanikest esimese meenuva kodumaise kõrgkoolina Tartu ülikooli. Kõrge mainetulemus ja spontaanne tuntus näitavad TÜ kõikumatut liidripositsiooni Eesti kõrgharidusmaastikul.

Tartu ülikool on enim hinnatud kõrgetasemelise hariduse poolest. Väga oluliseks pidasid küsitluses osalenud erinevate vanusegruppide esindajad jätkuvalt tööturul kõrgelt hinnatud TÜ lõpudiplomit ja ülikooli usaldusväärsust. Hea maine olulise alustalana on ära märgitud ka Tartu ülikooli edukad vilistlased, kelle tegevus praegustel ametialadel peegeldab Tartu ülikoolis omandatud teadmisi ja oskusi.

Õppesuundade pingerea tipus püsivad kindlalt arvutiteadused ja jätkuvat populaarsuse kasvu näitavad tehnikaalad. Viimasel viiel aastal esiviisikus olnud tervishoid/arstiteadus, õigusteadus ning ärindus, majandus hoiavad oma kõrget kohta ka tänavu.

„Mul on väga hea meel, et Tartu ülikool tegeleb aktiivselt moodsate tehnoloogiasuundadega nagu arvutiteadused ja informaatika, IT-õigus, ettevõtlus ja innovatsioon, geenitehnoloogia ja materjaliteadus, mida ka Eesti elanikud tervikuna tunnetavad kõige potentsiaalikamate õppesuundadena. Sellest, et TÜ neisse valdkondadesse üha enam panustab, annab tunnistust ka 2019. aasta sügisel valmiv majandusteaduskonna, arvutiteaduse instituudi ning matemaatika ja statistika instituudi uus ühine õppe- ja teadushoone Delta,“ rääkis Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma.

Vaata, milline tuleb uus õppe- ja teadushoone Delta: 


Tänased ja homsed ülikooli astujad näevad Tartu ülikooli kindla ja turvalise tulevikuvalikuna, mis lisaks kõrgetasemelisele haridusele pakub mitmekesist tudengielu, tudengivaimu ja ühtekuuluvustunnet.

Kantar Emori maineuuring on ülikoolide oodatuim uuring. Tänavu osales uuringus 1372 inimest vanuses 15-74 aastat.

Lisainfo: Mart Noorma, TÜ õppeprorektor, 523 9159, mart.noorma [ät] ut.ee

Täna avalikustatud mainekas „QS World University Rankings“ maailma ülikoolide pingereas on Tartu ülikool taas oma positsiooni parandanud, tõustes 314. kohale. Võrreldes eelmise aastaga parandas TÜ oma tulemust 33 koha võrra.

Võrreldes 2015. aastaga on Tartu ülikool edetabelis tõusnud lausa 65 kohta. Võttes arvesse asjaolu, et maailmas on ligikaudu 26 000 ülikooli, kuulub Tartu ülikool selle tulemusega 1,2% maailma parima ülikooli hulka. 

Edetabelit koostav rahvusvaheline konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) kasutab ülikoolide paremusritta seadmisel kuut indikaatorit, milleks on ülikooli maine akadeemiliste liidrite ja tööandjate seas (vastavalt 40% ja 10% koondhindest), akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste suhtarv (20%), teaduspublikatsioonide mõjukus ehk viidete arv akadeemilise töötaja kohta (20%), välisüliõpilaste ja välistöötajate osakaal (kumbki 5% koondhindest).

Tartu ülikool parandas oma kohta QS-i kuuest näitajate rühmast neljas. Eriti märkimisväärne on tõus näitaja „ülikooli maine tööandjate seas“ arvestuses (möödunud aastaga võrreldes on ülikool tõusnud 90 kohta). Näitajate „akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste suhtarv“ ja „välisüliõpilaste osakaal“ osas on ülikool tõusnud vastavalt 26 ja 21 kohta. Teaduse mõjukuse indikaatori arvestuses paranes Tartu ülikooli positsioon 10 koha võrra.

TÜ arendusprorektor Erik Puura: „Ülikool ei keskendu oma arengukavas ja tegevustes otseselt edetabelikoha tagaajamisele, kuid loomulikult on sellist hinnangut väga meeldiv lugeda. Olulisem kohanumbrist on ehk see, et oleme jõudnud ühele pulgale, st jagame 314. kohta tabelis kõrgeimal kohal paikneva Kesk-Euroopa ülikooliga, Karli ülikooliga Prahas. Meie sõnum tugevate teadusülikoolide organisatsioonis The Guild, kuhu me 2016. aastast kuulume, on olnud, et Euroopa riikide jagamine nn vanadeks olijateks ning Kesk- ja Ida-Euroopaks on järjest tinglikum, pigem liigume Eestis ühes rütmis Põhjamaadega. Meie edu taga on jätkuvalt tugev teadustöö ja teaduspõhine õpe, rahvusvahelistumine, mille aluseks on eelkõige konkurentsivõimelised rahvusvahelised õppekavad, ning ühiskonna teenimise komponent, kindlasti pole meie pingutused õppekavade, ettevõtluskoostöö ja uusettevõtluse arendamisel jäänud rahvusvaheliste tööandjate seas tähelepanuta.“ 

Edetabeli koostamisel võttis QS arvesse 4000 ülikooli, kellest reastati 980. Esikoht kuulub taaskord Massachusettsi tehnoloogiaülikoolile, kellele järgnevad Stanfordi ja Harvardi ülikool. Parima Euroopa ülikoolina on Cambridge’i ülikool viiendal kohal. 

Täielik edetabel on leitav „QS World University Rankings 2017/18 kodulehelt.
Metoodika kohta saab lähemalt lugeda QS-i kodulehelt.

Lisainfo:
Erik Puura, Tartu ülikooli arendusprorektor, 506 9882, erik.puura [ät] ut.ee
Lauri Randveer, TÜ rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 737 5510, lauri.randveer [ät] ut.ee

Äsja Tartu ülikoolis kaitstud magistritööst selgub, et ka viis aastat pärast Noored Kooli (NK) programmi lõpetamist töötab ligi 2/3 vilistlastest endiselt haridusvaldkonnas erinevates ametites. Vilistlaste endi hinnangul on NK programmis osalemine nende edasist karjääri väga palju mõjutanud.

Sandra Fomotškin uuris oma magistritöös NK programmi vilistlaste karjäärivalikuid pärast programmi lõpetamist. Uuringust selgus, et suur osa lõpetanutest jääb haridusvaldkonnas tegevaks, panustades pärast programmi lõpetamist haridusse erinevatest rollidest. „Jätkatakse nii õpetajana kui ka teistes ametites, näiteks koolijuhi, õpetajate koolitaja, haridusametniku või vabaühenduse töötajana,“ tõi Fomotškin konkreetseid näiteid.

Uurimuse käigus intervjueeritud NK vilistlaste puhul oli oluliseks kutsekindluse mõjutajaks koolikultuur. „See, kas kooli väärtused, tööpõhimõtted, normid ja suhtluse sobivus kolleegide ja juhtkonnaga konkreetsele vilistlasele sobis või kui hästi ta ennast kui organisatsiooni liiget koolis tundis, tingis paljude inimeste puhul otsuse haridussüsteemis jätkata,“ rääkis uurimuse autor.

Fomotškini sõnul mängib ka hea tugisüsteem tähtsat rolli selles, kas algaja õpetaja otsustab kooli tööle jääda või sealt lahkuda: „Kõik uuringus osalenud, kelle hinnangul ei tundnud nad tugisüsteemi osas millestki puudust, on praeguseni haridusvaldkonnas tööl, sh enamik neist just koolis.“ Intervjueeritavad olid rahul tugisüsteemiga, mida NK programm pakkus, kuid samas rõhutati koolide tugisüsteemi puudulikkust. „See viitab olulisele nõrkusele Eesti koolides, mille parandamine võiks aidata kaasa kõigi algajate õpetajate kutsekindlusele,“ tõi Fomotškin välja.  

Magistritöö näitas, et statistiliselt on NK vilistlaste haridusse jäämine seotud sooga, eelnevalt õpitud eriala ja varasema töökogemusega. Sandra Fomotškin: „Suurema tõenäosusega jäävad haridusvaldkonda tööle naised ja need, kelle eelnevalt ülikoolis õpitud eriala kattus NK programmi ajal koolis õpetatava õppeainega.“

Noored Kooli programm on loodud 2006. aastal Heateo sihtasutuse ja Swedbanki poolt missiooniga tuua haridusse juurde võimekaid ja motiveeritud inimesi, kes panustaksid pikaajaliselt süsteemsematesse muutustesse, et võimaldada hea haridus igale lapsele Eestis.

Lisainfo: Sandra Fomotškin, magistritöö autor, 5624 6806, sandralillemaa [ät] gmail.com

19. juunist 29. juunini 2017 võtab Tartu ülikool vastu uusi üliõpilasi 53 kõrghariduse esimese astme ja 48 magistriõppekavale. Ülikool loodab sügisel oma seinte vahel tervitada 2347 uut kõrghariduse esimese astme ning 1457 magistriõppe tudengit.

Värskes uuringus maailma 1% parimate ülikoolide piirimaile kerkinud Tartu ülikool võimaldab õppeprorektor Mart Noorma sõnul arendada üliõpilastel oma teadmisi ja oskusi just nende jaoks sobivas suunas. „Kõige tähtsam on siht: anda oma panus, et maailm muutuks paremaks. Tartu ülikoolis on teil võimalik õppida koos üliõpilaste ja juhendajatega, kes jagavad teiega seda maailmavaadet. Üheskoos on parem suuri tegusid teha,“ rääkis Noorma.

Noorma julgustab lõpetajaid ka bakalaureusekraadi omandamise järel õpinguid jätkama. „Bakalaureuseõpe annab küll erialased üldteadmised ja laiema pildi valdkonnast, kuid alles magistrantuur võimaldab fokusseeritult ja sihipäraselt erialast kompetentsi kasvatada, et olla hiljem tööturul enesekindel ja hinnatud töötaja,“ rääkis Noorma ja lisas: „Oleme tänavu laiendanud võimalusi omandada magistrikraadi paindlikult, õpinguid ja tööelu ühildades. Avatud ülikooli õppes (kaugõppes) on sel aastal võimalik tasuta õppima asuda tervelt 25 õppekaval.“

Tartu ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma tuletab tulevastele tudengitele meelde, et edukaks kandideerimiseks on oluline jälgida erinevaid sisseastumistähtaegu, sh õppima tulemise kinnitamise aega. „Kui üliõpilaskandidaat on endale sisseastumisega seotud tähtajad ja tingimused selgeks teinud, kulgeb kogu sisseastumisprotsess sujuvamalt kõigi osapoolte jaoks,“ rääkis Kaldma.

Olulised kuupäevad:

·         19.–29. juuni avalduste vastuvõtt SAISis

·         kuni 12. juulini sisseastumiseksamid

·         14. juuli esmased vastuvõetute nimekirjad

·         18. juuli koha taotlemine Tartu Üliõpilaskülas

·         4. september õppetöö algus
 

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Taas on käes aeg, mil paljud noored lõpetavad kooli ja ees seisab oluliste otsuste langetamise aeg. Tartu ülikooli karjäärinõustaja annab viis soovitust, millele enne kõrgkooli astumist mõelda.

Alates 19. juunist on Tartu ülikoolis avatud vastuvõtt eestikeelsetele õppekavadele. Kuid kuidas leida sobiv eriala? Milline võiks olla teekond unistuste töökohani? Kuidas hankida teadmised ja oskused, mida hiljem tööturul hinnatakse? Need on vaid mõned küsimused, mis noore inimese ees seisavad, kui ta oma tulevikku planeerima hakkab. „Vastusteni jõudmiseks on oluline enese jaoks välja mõelda vastused mõnele lihtsamale küsimusele,“ räägib TÜ karjäärinõustaja Anneli Peitel ja loetleb viis punkti, millest alustada.

1. Esmalt mõtle, mida Sulle tõesti teha meeldib. Millised on Sinu hobid? Millest huvitud?
2. Seejärel  analüüsi, mis on Sinu jaoks tulevases töös oluline. Uuri valitud eriala väljavaateid tööturul. Räägi oma tuttavate töötavate inimestega, et uurida, mis on nende jaoks töö juures oluline ja mis on keeruline. Mõtle, mis on need tegevused, mis rahuldavad Sinu vajadusi ja teevad õnnelikuks.
3. Uuri ka välja, millised on reaalsed võimalused omandatud teadmiste rakendamiseks tööturul.
4. Tutvu haridusmaastikul pakutavate võimaluste ja valitud erialade õppekavadega. 
5. Kui tunned, et valiku tegemine on keeruline, pöördu Rajaleidja, kõrgkooli nõustaja või Töötukassa karjäärinõustaja poole, kes Sind selles aidata saavad.
    

Anneli Peitel: „Põhjalik analüüs otsuste tegemisel aitab Sul teadvustada oma väärtusi, tõsta teadlikkust, luua selgust selles, kuhu soovid tulevikus jõuda ja kuidas seda saavutada. Samas soovitan jääda paindlikuks, sest olukorra muutudes on alati võimalik oma valikud uuesti üle vaadata ja võtta vastu uusi otsuseid.“

Lisainfo: Anneli Peitel, TÜ karjäärinõustaja, 737 6084, Anneli.peitel [ät] ut.ee

Kolmapäeval, 28. juunil 2017 toimub Õiguskantsleri Kantseleis põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäevale pühendatud põhiseaduse uue kommenteeritud väljaande esmaesitlus.  Õigusteadlased tunnevad rõõmu, et käesolevad kommentaarid ilmuvad ühtlasi Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva künnisel.

Eesti Vabariigi 1992. a põhiseaduse esimene kommenteeritud väljaanne ilmus endise õiguskantsleri ja Tartu ülikooli professori Eerik-Juhan Truuvälja eestvedamisel 2002. a põhiseaduse kümnendaks aastapäevaks. Autorkonda kutsuti enamik väljapaistvamaid eesti riigiõigusteadlasi. Uurimuste, arutelude ja vaidluste tulemusel koondati kaante vahele tolleks ajaks kogunenud riigiõiguslik teadmine. Ühtlasi jätkati põhiseaduse kommenteerimise traditsiooni, millele pandi tugev alus 1934. aastal, kui ilmus „Eesti Vabariigi põhiseadus. Seletustega ja tähestikulise sisujuhiga varustanud Joh. Kaiv, J. Klesment” (Tallinn: Autorite Kirjastus).

„Põhiseaduse kehtimise veerandsaja vältel on maailm Eesti ümber ja Eesti ühiskond ise palju muutunud. Surve kohaliku omavalitsuse, demokraatia, õigus- ja sotsiaalriikluse ning parlamentarismi uuesti mõtestamiseks üha kasvab. Käimasolevad vaidlused ja hõõrdekohad peegelduvad kommentaarides selgi korral. Põhiseadust tõlgendatakse kõiki tõlgendusvõtteid kasutades: lisaks sätte sõnastusele uuritakse ka selle vastuvõtmise eesmärki ja kohta õiguskorras tervikuna ning järeldusteni viib ennekõike loogiline argumenteerimine. Nagu teisteski riikides, ei anna pelgalt põhiseaduse teksti lugemine vastuseid riigiõigusliku tegelikkuse kohta. Pea iga sätte tähendus on tegelikus elus avatud ning selgineb seadustes, kohtu- ja halduspraktikas: just seda tegelikkust selgitatakse ja selle põhjendatust vaetakse kommentaarides“, rääkis Põhiseaduse kommenteeritud väljaande peatoimetaja Ülle Madise.

Peep Pruks: „Tegemist on õigusteadusliku teosega, kus autorite erinevad seisukohad on koos argumentatsiooniga esile toodud. Kommentaaride autoriteks on palutud enamik valdkondade parimaid asjatundjaid nii Tartu ülikoolist kui väljastpoolt. Sisu kvaliteedi kindlustamisele aitasid vabatahtlikult kaasa õigusasjatundjad õiguskantsleri ametkonnast, Riigikohtust ja Justiitsministeeriumist.

Põhiseaduse kommentaaride veebiväljaande – www.põhiseadus.ee – ilmumise eest kandsid hoolt sihtasutus Iuridicum ja Tulipart OÜ, disaini eest Fraktal OÜ. Kasutajasõbralik, sh nutitelefonis töötav lahendus koos otsingusüsteemi, märksõnastiku, bibliograafiaga ja otselingid analüüsi aluseks olevatele kohtulahenditele ning tasuta kättesaadavus on põhiseaduse kommenteeritud väljaandest teinud laialdaselt kasutatava ja ehk mõjukaimagi Eesti riigiõigusteaduse allika. Sihtrühmana nähakse kogu Eesti avalikkust.

Põhiseaduse kommentaaride veebiväljaande ja e-raamatu ilmumist toetasid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond ja õigusteaduskond.

Lisainfo:
Ülle Madise - õiguskantsler, TÜ külalisprofessor, põhiseaduse kommentaaride peatoimetaja, 693 8404 ylle.madise [ät] ut.ee
Peep Pruks, TÜ õigusteaduskonna direktor, sihtasutuse Iuridicum juhataja, põhiseaduse kommentaaride toimetuskolleegiumi liige, 51 05 511 peep.pruks [ät] ut.ee

Neljapäeva südaööni, 29. juunini 2017 kestab Tartu ülikoolis avalduste vastuvõtt eestikeelsetele õppekavadele. Täna hommikuks olid 4647 kandidaati esitanud kokku 6419 sisseastumisavaldust.

TÜ vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma: „Praeguse seisuga on kõrghariduse esimese astme õppekavadele avaldusi esitanud 3870 kandidaati ning magistriõppesse 796 kandidaati. Kuna paljudel õppekavadel, eeskätt magistriõppes, tuleb avaldusega koos esitada kirjalik töö - motivatsioonikiri või magistritöö kavandi, siis esitavad paljud kandidaadid oma avaldused alles viimastel kandideerimispäevadel.“

Sarnaselt eelmistele aastatele on bakalaureuseõppe päevase õppe kandidaadid kõige enam huvitatud meditsiinist, informaatikast ning õigusteadusest. Avatud ülikooli õppes on enim avaldusi esitatud ettevõtluse ja projektijuhtimise, koolieelse lasteasutuse õpetaja ja õigusteaduse õppekavadele.

Magistriõppes on enim avaldusi esitatud õigusteaduse ning turunduse ja finantsjuhtimise õppekavadele – mõlemale õppekaval on hetkeseisuga kandideerimas üle 150 inimese.

TÜ õppeprorektor Mart Noorma: „Mul on väga hea meel, et nii suur hulk inimesi on oma avaldused juba esitanud. See näitab, et Tartu ülikooli kõrgetasemeline haridus on endiselt hinnatud ja hiljem tööturule minnes soovitakse omada just kõrgelt väärtustatud TÜ lõpudiplomit.“

Tartu ülikool võtab sel suvel uusi üliõpilasi vastu 53 eestikeelsele kõrghariduse esimese astme ja 48 magistriõppekavale. Avalduste vastuvõtt lõppeb SAISis 29. juunil. Kuni 12. juulini saavad tudengikandidaadid sooritada vajalikke sisseastumiseksameid. Tartu ülikool avalikustab vastuvõetute nimekirjad 14. juulil.

Rohkem infot Tartu ülikooli sisseastumise kohta leiab TÜ sisseastujate veebist ja SAISist.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

30. juunil toimub Tartu ülikooli aulas inauguratsioonitseremoonia, kus ülikooli rektor professor Volli Kalm annab ametivande uueks ametiajaks.

30. juunil 2017 kell 16.00 toimub Tartu ülikooli aulas ülikooli nõukogu ja senati avatud istungil professor Volli Kalmu inaugureerimine. Pärast ülikooli nõukogu esimehe Ruth Oltjeri sõnavõttu annab rektor ametivande. Tartu ülikooli 85. rektorina jätkavale Kalmule annab ametiraha üle president Kersti Kaljulaid.

Viieks aastaks rektoriametisse asuv Kalm peab inauguratsioonikõne, milles tutvustab ka oma meeskonda. 1. juulist tööd alustava uue rektoraadi koosseisu kuuluvad kolm eraldi prorektorit õppe-, teaduse ja arendustegevuse valdkondades. Uue rektoraadi koosseisu kuuluvad õppeprorektorina tööd alustav teatriteaduse professor Anneli Saro, teadusprorektori ametikohta täitma asuv tehnoloogiauuringute vanemteadur dr Kristjan Vassil ja arendusprorektori ametis jätkab Erik Puura. Rektoraadi liikmetena jätkavad neljaks aastaks valitud dekaanide kõrval ka finantsdirektor Taimo Saan ja akadeemiline sekretär Andres Soosaar.

Volli Kalm: „Alustava rektoraadi prorektorid on erialaselt laiapõhjalise taustaga – loodan neilt noorema põlvkanna esindajailt värsket pilku, selget vastutuse võtmist ning loomulikult kompromissitut seismist ülikooli õppe- ja teadustegevuse võimalikult kõrge taseme eest.“ Volli Kalm rõhutas eesseisva ametiaja plaanidest rääkides, et mitmed strateegilised otsused, mis puudutavad ülikooli tegevuste fookusvaldkondi ja laboreid, uusi ametijuhendeid ja perspektiivikate noorte ülikooli toomist, investeeringuid Delta majja, spordihoonesse ja Narva kolledži ühiselamusse, on tehtud, kuid nende tegelik ellurakendamine on pooleli või isegi algusjärgus. „Samuti on meie värske partnerlus Euroopa tippülikoolidega avanud ülikooli jaoks täiesti uue mõõtme rahvusvahelises akadeemilises koostöös. Õige pea hakkame koostama järgmist ülikooli arengukava – see ja eespool loetletu sisaldab ülesandeid, mille lahenduste mõju hindavad enamasti alles järgmised rektoraadid ja akadeemilised põlvkonnad ja seda suurema vastutustundega peame neid asju korraldama,“ rääkis Kalm.

Tartu ülikooli 250-liikmeline valimiskogu valis 30. märtsil 2017 rektorina jätkama Volli Kalmu. Tartu ülikooli rektoriks kandideerisid senine rektor, TÜ rakendusgeoloogia professor Volli Kalm ja TÜ praktilise filosoofia professor Margit Sutrop.

Volli Kalm on sündinud 10. veebruaril 1953. aastal. Ta lõpetas 1976. aastal Tartu ülikooli geoloogia eriala. 1984. aastal kaitses Kalm geoloogiakandidaadi kraadi tööga „Formation, composition and usage of glaciofluvial deposits in Estonia”. 1988–1989 oli ta järeldoktorantuuris Alberta ülikooli geoloogiaosakonnas. Volli Kalm on alates 1981. aastast töötanud TÜ bioloogia-geograafiateaduskonna geoloogia instituudis. 1998–2003 oli ta Tartu ülikooli õppeprorektor. Alates 2012. aastast on professor Volli Kalm olnud ametis Tartu ülikooli rektorina.

Lisainfo: Andres Soosaar, TÜ akadeemiline sekretär, 5919 1116, andres.soosaar [ät] ut.ee

Tartu ülikoolis kaitstud magistritööst selgus, et inimese suhtumist vananemisse ja uue olukorraga toimetulekut mõjutavad otseselt nii eelnevalt elatud elu kui ka ühiskonnas levinud hoiakud ja stereotüübid.

Värske sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala magister Felika Tuul, kes uuris, mil viisil eakad mehed vananemisega kaasnevate muutustega toime tulevad ning kuidas nad tõlgendavad oma vananemise kogemusi, vestles kolme Eesti üle 70-aastase mehega nende elukogemustest ja toimetuleku hetkeolukorrast. Uuringust selgus, vanema eaga seotud raskused on enamasti tingitud elumuutustega kohanemisest, nagu elukoha vahetus, laste iseseisvumine ja pensionile jäämine. Samuti avaldavad olukorraga toimetulekule mõju ühiskonnas levivad normid, hoiakud ja stereotüübid ning üldised arengud ühiskondlikus elus ja elu jooksul kogetu.

Vastupidiselt ühiskonnas levinud arvamusele, et suhted ja suhtlemine ei ole meeste jaoks olulised, peavad vanemaealised mehed teistega lävimist väga tähtsaks ja lai igapäevane kontaktide võrgustik on heaolu üks olulisemaid võtmetegureid. „On näha, et mehed, kes omavad suuremat sotsiaalset võrgustikku, saavad toetust, mis kasvatab nende enesekindlust ning aitab vanemas eas paremini toime tulla,“ rääkis Tuul.

Teine stereotüüp, mis uurimusest jõuliselt esile tuli, on tõsiasi, et ühiskonnas nähakse vanemaealist kui paratamatult haiget inimest. „Kuigi haigusi esines kõigil uurimuses osalenutel, ei keskendu eneseteadlikud mehed terviseprobleemidele, vaid püüavad pigem aktiivsete tegevustega oma terviseseisundit säilitada ja kontrollida ja seda nii füüsilise kui ka vaimse tervise puhul,“ vahendas Tuul uuringus osalenute mõtteid.

„Oli üllatav, et kuigi Eestis räägitakse palju vanemaealiste kasinatest elutingimustest, ei virise Eesti mehed rahalise kitsikuse pärast. Pigem tõdesid nad, et tulevad majanduslikult toime, kuna tarbivad vähe ja minimeerivad eluasemekulusid ning hindavad materiaalsetest väärtustes enam spirituaalseid,“ rääkis Tuul, kelle hinnangul tuleks eakatega tegelevatel spetsialistidel pöörata kõrgendatud tähelepanu just nende hingeelule.

Felika Tuul: „Vananemisega kohanemist mõjutab kogu inimese elutee, alates sellest, milline on meie lapsepõlv. Seega peaks ka tänapäevane lastekaitsetöö ja lapse heaolu tagamine olema suunatud just eelkõige vanemate toetamisele ja abistamisele. Kolme eluloo alusel on näha, kuidas lapsepõlves kogetud peresuhted mõjutavad inimese toimetulekut vanaduspõlves. Ebakindel vanemaealine on enim mõjutatud ühiskonnas levinud stereotüüpidest, mistõttu on äärmiselt oluline, et erialatöötajad teadvustaksid tervikliku vananemise käsitlust ja toetaksid inimeste iseseisvat toimetulekut. Me ei saa muuta inimeste elusaatust, kuid päriselt kuulates saame aimu nende tegelikest vajadustest,“ rääkis Tuul, kelle sõnul on olulisim selgitada välja vanemaealiste inimeste tegelikud vajadused, võimendada positiivset, suurendada suhtlemist, õppimisvõimalusi ja toetada nende osalust elus.

Lisainfo: Felika Tuul, magistritöö autor, felikatuul [ät] gmail.com

Tartu ülikoolis lõppes eelmisel nädalal sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli esitatud ligi 1000 avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Vastuvõtt ingliskeelsetele õppekavadele toimus kevadel. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse.

Kõrghariduse esimesel astmel edasiõppimiseks esitati 8242 avaldust, magistriõppekavadele 3465 avaldust ning doktoriõppes jätkamiseks anti sisse 405 avaldust. Eestikeelsetel õppekavadel õppimiseks esitati enam kui 10 200 ja rahvusvahelistele õppekavadele kandideerimiseks üle 1900 avalduse.

Sarnaselt varasematele aastatele esitati kõrghariduse esimesel astmel kõige rohkem avaldusi arstiteaduse õppekavale (629 avaldust), järgnesid informaatika 488 ja õigusteadus Tartus 347 avaldusega. Suurimad konkursid ühele õppekohale olid avatud ülikooli õppe vastuvõtus: koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekaval kandideerib ühele õppekohale 9,8, Pärnu kolledži ettevõtluse ja projektijuhtimise õppekavale 8,7 ning eripedagoogika õppekavale 8,2 inimest.

Kuna paljudel Tartu ülikooli esimese astme õppekavadel on kehtestatud vastuvõtulävend ehk punktisumma, mille ületamine tagab kindlasti vastuvõtu, siis on 1335 tudengikandidaati juba praeguseks lävendi ületamisega endale õppekoha ülikoolis taganud. Ülejäänud kandidaatidel tuleb sõltuvalt valitud õppekavast sooritada sel või järgmisel nädalal sisseastumiseksam või kandideerida riigieksami tulemuste alusel. 

Magistriõppes esitati enim avaldusi kolmele IT õppekavale: eestikeelsele infotehnoloogia mitteinformaatikutele õppekavale 363, ingliskeelsele informaatika õppekavale 262 ning tarkvaratehnika õppekavale 242 avaldust. Neile järgnesid ingliskeelne rahvusvaheliste suhete ning regiooni uuringute õppekava 214 ning turundus ja finantsjuhtimise õppekava 197 avaldusega.

Doktoriõppe populaarsemad erialad on politoloogia, arstiteadus ning kirjandus ja kultuuriteadused.

Esimesed vastuvõtuotsused teeb ülikool 14. juulil. Vastu võetud kandidaatidel tuleb kinnitada oma õppima tulek SAISis hiljemalt 17. juulil. Õppekohast loobumiste korral pakub ülikool pingeridades järgmistele kandidaatidele õppekohti kuni 18. augustini.

24. juulist 10. augustini toimub vastuvõtt neljale magistriõppekavale: Euroopa õpingud, ettevõtlus ning tehnoloogia juhtimine, strateegiline juhtimine ning teenuste disain ja juhtimine.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Tartu ülikooli rahvusvahelise suveülikooli kaudu on alates 1998. aastast tutvustatud Eesti kõrgharidust ja teadust, sh Tartu ülikooli õppimisvõimalusi üle kogu maailma.

„Käesoleval aastal soovime rahvusvahelisele auditooriumile pakkuda ainulaadseid Eestile, Läänemere regioonile keskendunud sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna programme ning eesti keelt ja kultuuri tutvustavaid täienduskoolitusi. Sel aastal toimub kümme programmi, kus saab teadmisi omandada kultuurisemiootikast, Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest, Läänemere regiooni turvalisusest ning õppida eesti keelt,” tutvustab programmi rahvusvahelise suveülikooli peaspetsialist Laura Roop.

2017. aasta suveülikooli programmid toovad Eestisse erinevaid õppijaid Euroopast, Ameerikast ja Aasiast sh Lõuna-Koreast, Jordaaniast, Jaapanist, Ameerika Ühendriikidest, Venemaalt, Saksamaalt, Hiinast, Suurbritanniast, Soomest, Lätist jm. Õppetöö toimub Tartus, Tallinnas ja Pärnus, aga ka välismaal, sest koostööprogrammid väliskõrgkoolidega viivad osalejad Utrechti ja Riiga.

Tartu ülikooli rahvusvaheline suveülikool kestab juuli algusest augusti lõpuni. Hooaja avavad esmaspäeval, 3. juulil Läti ülikooliga koostöös korraldatav koolitus „Impeeriumi hukk“, mis tutvustab Ida-Euroopa riikide arenguid pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ning traditsiooniline semiootika suvekool „Juri Lotman ja kultuurisemiootika“.

Suveülikooli programme, mis keskenduvad peamiselt Nõukogude Liidu pärandile ning selle väljakutsetele tänapäeva rahvusvaheliste suhete areenil, on võimalik omavahel sobitada. Õppijatel on võimalus valida suveülikooli kestust, asukohta ja teemasid. Kaugemalt tulijatele annab see aga erakordse võimaluse mitme nädala jooksul elada erinevates linnades ja riikides.

Eesti kõrgharidust aitavad teiste riikide tudengitele tutvustada välisministeeriumi ning SA Archimedes stipendiumid. Ministeeriumi arengukoostöö stipendiumiprogrammi raames saavad suveülikooli programmides võimaluse osaleda 19 üliõpilast Gruusiast, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast. SA Archimedes poolt koordineeritava „Riikliku välisriikide üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude stipendiumide programmi“ raames toetatakse kuue üliõpilase õpinguid nii eesti keele kursustel kui kultuurisemiootika ja Euroopa Liidu – Venemaa suhete vallas.

Suvel toimuvad ülikoolis ka mitmed teised rahvusvahelised programmid, mida korraldavad ülikooli valdkonnad. Programmidega tutvumiseks külastage rahvusvahelise suveülikooli kodulehekülge www.isu.ut.ee.

Lisainfo: Laura Roop, TÜ rahvusvahelise suveülikooli peaspetsialist, 534 90995, laura.roop [ät] ut.ee

Alates tänasest kuni 14. juulini osalevad õppejõud ja doktorandid Kasahstanist, Kõrgõzstanist, Tadžikistanist ja Põhja-Indiast Tartu ülikooli suvekoolis.

Suvekoolis osalejad saavad Tartus koguda teadmisi uudsetest keskkonnatervise ja –epidemioloogia alastest uurimismetoodikatest, mis võimaldavad neil alustada sarnaste uuringutega koduülikoolides.

„Kagu-Aasia meditsiiniülikoolide jaoks on taoliste uuringutega alustamine suur väljakutse, kuna poliitilised otsused selliseid teadusprojekte ei toeta. Samas on õhusaaste nende riikide linnades sedavõrd suur, et seda on lausa silmaga näha. Ka joogivee kättesaadavus ja kvaliteet on probleemiks, mis Kesk-Aasias tänu kliimamuutustele järjest teravneb,” tõdes suvekooli juht ja keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru.

Suveülikoolis õpetavad TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi ning TÜ ühiskonnateaduste instituudi teadlased ja õppejõud. TUTORIAL projektis osalevad ka ülikoolid Milanost ja Berliinist.

Suvekool toimub ERASMUS+ projekti TUTORIAL „Haridus, teadus ja innovatsiooni võrgustiku tugevdamine keskkonnatervise alal Aasias“ raames. Antud projektiga arendatakse eelneva CANERIEH projekti raames loodud Keskkonnatervise keskuste võimekust ning luuakse keskkonnatervise alased magistriõppe programmid. Projektiga võimaldatakse eelnevalt loodud doktoriprogrammide raames igast keskusest kahel doktorandil töötada vähemalt üks kuu Tartu ülikoolis.

Lisainfo: Hans Orru, keskkonnatervishoiu dotsent, 737 4203, hans.orru [ät] ut.ee

Tartu ülikooli Pärnu kolledžis teenuste disaini ja juhtimise eriala lõpetanud Annika Liivamäe magistritööst selgus, et e-poes ostu katkestanud klient ei tähenda ettevõtte jaoks automaatselt probleemi, vaid võib olla hoopis positiivseks võimaluseks.

E-kaubanduse levik pakub mitmetes tootekategooriates traditsioonilisele poekülastusele konkurentsi ja seetõttu on ettevõtjad järjest enam huvitatud teadmisest, kuidas inimesi oma veebipoodi meelitada ja neid seal ostma innustada. Kuna inimesed võivad katkestada internetis kaupa valides ostuprotsessi igal hetkel ja üksnes väike osa klientidest jõuab ka reaalselt kauba eest tasumiseni, uuris Liivamägi, milline on inimeste ostukäitumine internetis.

„Inimesed armastavad ostukärusse lisada meelepäraseid tooteid, kuid enne ostu sooritamist otsustavad nad siiski sageli, et tahaksid antud toodete kohta koguda mujalt lisainfot ja jätavad seetõttu ostmise pooleli,“ rääkis Liivamägi, kes keskendus lõputöös alkoholiga tegelevatele e-müügikeskkondadele. „Samas ei ole põhjust ostu katkestamise pärast liialt muretseda, kuna esiteks naasevad paljud inimesed hiljem ostukäru uuesti üle vaatama ja võivad siiski kauba eest tasuda ning teiseks, hüljatud ostukäru annab ettevõttele palju infot klientide vajaduste kohta,“ usub Liivamägi, kelle sõnul võimaldab saadud teabe oskuslik kasutamine tegelikult ettevõtjal hoopis müüki suurendada.

Eesti inimesed eelistavad interneti vahendusel osta pigem pikema kasutusajaga tooteid ja teenuseid, kuna nende puhul tajutakse vähem riske. „Näiteks alkohol, mida Austraalias, Ameerikas, Inglismaal ja mujal ostetakse sageli just internetist, on Eestis pigem nišitooteks ja sarnaselt toidukaupadele eelistavad inimesed alkoholi osta pigem tavapoest. Meil on alkohol nii laialdaselt kättesaadav, et inimesed lihtsalt ei tunne vajadust minna näiteks veini internetti ostma. Küll aga lähevad inimesed internetti selleks, et otsida toodete ja teenuste kohta lisainfot. Seega on siinkohal võimalik ettevõtjatel asi nö enda kasuks pöörata ja pakkuda just oma e-poes toodete kõrval ka sisukaid ja huvitavaid tootekirjeldusi, mis innustaksid klienti ostu internetis või ettevõtte füüsilises poes sooritama,“ rääkis Liivamägi.

Liivamägi magistritöö tulemused näitavad, et ettevõtjad peaksid senisest enam keskenduma informatsioonile, mida ostukäru hülgajad endast e-poodi maha jätavad, kuna sellele infole tuginedes on võimalik potentsiaalseid ostjaid poodi tagasi meelitada ja neile sobivat sisu pakkudes klienti ostma motiveerida.
 

Lisainfo:
Annika Liivamägi, magistritöö autor, annika.liivamagi [ät] gmail.com
Andres Kuusik, TÜ turunduse õppetooli juhataja, 5160918, andres.kuusik [ät] ut.ee

Värskelt Tartu ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Jan Richard Bærug analüüsis 691 Põhja-Euroopa ajalehe ja nišiajakirja suhtumist reklaami ja ajakirjandusliku sisu sulandumisse. Ta leidis, et kolmveerand kõigist analüüsitud väljaannetest on nõus avaldama ka märgistamata turunduslugusid.

Bærugi sõnul on selline ajakirjanduse hübridiseerimine probleem, kuna võib nõrgendada demokraatiat.

Kuigi uuring tehti 2006. ja 2007. aastal ja sellest on möödas juba kümme aastat, ei ole Bærugi arvates ajakirjanduse hübridiseerumise probleem vähenenud. „Vastupidi, andmed Taani, Soome, Saksamaa ja Leedu pressinõukogudest näitavad, et kaasuste arv, kus probleemiks on turundussisu ja ajakirjandusliku sisu eristamatus, on tõusnud,“ rääkis Bærug.

Kõige intensiivsem hübriidajakirjanduse kultuur oli Eesti ja Vene ajalehtedes, millest ligi pooled aktsepteerisid märgistamata reklaamteksti. 

„Ühendkuningriikide väljaanded erinesid teistest riikidest sellega, et ühelt poolt peaaegu ükski väljaanne ei keeldunud märgistamata ega märgistatud turundustekstide ehk advertorial’ide avaldamisest, kuid sama ajal soovisid kõik väljaanded turunduslikku sisu vastavalt märgistada,“ selgitas doktoritöö autor riikide erinevusi.

Uurimistöö tulemused lubavad väita, et veerand väljaannetest olid lojaalsed lugejatele, üks kümnendik reklaamiandjatele ja veidi enam kui pooled olid nõus avaldama reklaamtekste üksnes vastava märgistuse korral.

Bærug leiab, et ajakirjandus on sattunud väga haavatavasse ja pingelisse olukorda, kus ajakirjanduse ja turundusliku sisu sulandumine toetab demokraatia nõrgenemist. „Vastukaalu saab pakkuda tugev vaba ajakirjanduse traditsioon ning ajakirjanduslik autonoomia,“ usub Bærug.

Loe pikemalt ERR Novaatorist.

Lisainfo: Jan Richard Bærug, doktoritöö autor, 

Tartu ülikool, Sisekaitseakadeemia ja Siseministeerium sõlmisid kolmepoolse koostöökokkulepe Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse rajamiseks. Ühine õppe-, treening- ja majutushoone tuleb Tartu ülikooli omandis olevale Kerese tänav 14 krundile.

Uut õppekeskust jäävad haldama Tartu ülikool ja Sisekaitseakadeemia koos. Tartu ülikooli hooneosasse tulevad majutusruumid TÜ Narva kolledžile. Sisekaitseakadeemia õppe-, treening- ja majutusruume hakkavad lisaks kadettidele kasutama Politsei- ja Piirivalveameti teenistujad. Hoone spordikeskus ja ujula avatakse ka linnaelanikele. 

Augustis kuulutab Sisekaitseakadeemia välja avatud arhitektuurivõistluse õppekeskuse arhitektuursele lahendusele. „Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis saame alustada projekteerimisega juba selle aastanumbri sees. Ideaalis lööme kopa maasse järgmisel sügisel ning avame uue õppekeskuse 2020. aastal,“ avaldas Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik lootust.

Vabariigi valitsus on 30. märtsi 2017 otsusega riigieelarve vahenditest Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse rajamiseks ette näinud 12,8 miljonit eurot. Koostöökokkuleppe allkirjastasid Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik, Tartu ülikooli rektor Volli Kalm ja siseminister Andres Anvelt.

Lisainfo: Tiit Tamberg, Sisekaitseakadeemia kommunikatsioonispetsialist, 5119341, e-post:, tiit.tamberg [ät] sisekaitse.ee

Tartu ülikool avalikustas täna kõrghariduse esimese astme õppekavadele vastuvõetute nimekirjad. Ülikooli vastuvõtuotsuse said 2912 kandidaati, kelle jaoks on õppima tuleku kinnitamise tähtajaks esmaspäev, 17. juuli. Sealt edasi täidetakse vabanenud õppekohti 18. augustini.

Esimesele astmele vastu võetud tudengikandidaatidest 151 tagas endale vastuvõtu suurepärase esinemisega riiklikul või rahvusvahelisel olümpiaadil või konkursil ning 168 sooritas 22. märtsil akadeemilise testi eritingimusel vastuvõttu tagavale tulemusele (vähemalt 65 punkti). Gümnaasiumi medaliga lõpetanuid on vastu võetud kandidaatide seas 592.

„Ülikoolile on väga oluline sisseastujate kõrge intellektuaalne tase. Mul on siiralt hea meel, et saame sügisel õppetööd alustada Eesti tugevaimate koolilõpetajatega. See tähendab, et Tartu ülikooli ridadesse lisanduvad tudengid, kes on töökad, andekad ja motiveeritud ning kes määravad ära ka selle, kui kõrge saab olla loengus õppejõudude mõttelend,“ rääkis TÜ õppeprorektor Anneli Saro.

Tartu ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma juhib kandidaatide tähelepanu õppima tuleku kinnitamise tähtajale, mis on 17. juuli ja millest tuleb kindlasti kinni pidada. „Kui vastuvõtuotsuse saanud kandidaat ei ole tähtajaks õppima tulekut SAISis kinnitanud, siis pakume vabanenud õppekohta pingereas järgmisele kandidaadile. Õppekohti täidame kuni 18. augustini ehk selle ajani säilib pingereas olevale kandidaadile võimalus sisse saada. Pärast 18. juulit vastu võetud kandidaatidel tuleb õppima tulek kinnitada kahe päeva jooksul.“

Magistriõppes on ülikool vastuvõtuotsuseid teinud jooksvalt ning praeguseks on juba üle 1000 kandidaadi õppekoha Tartu ülikoolis vastu võtnud. Lisaks on õppekohta magistriõppes pakutud veel 280 kandidaadile, kelle õppima tuleku kinnitamist ootab ülikool samuti 17. juuliks. Vastuvõtt doktoriõppesse on lõppenud – 2017. aasta sügisel on õpinguid alustamas 176 uut doktoranti.

Tartu ülikooli eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele esitas 8978 kandidaati kokku 12 103 avaldust. Eelmise aastaga võrreldes esitati avaldusi rohkem kõigile kolmele õppeastmele.

Neljale magistriõppekaval (Euroopa õpingud, ettevõtlus ning tehnoloogia juhtimine, strateegiline juhtimine ning teenuste disain ja juhtimine) toimub vastuvõtt 24. juulist 10. augustini.

Vastuvõetute nimekirjad on avaldatud SAISis.

Olulisemad kuupäevad

·         14. juuli – vastuvõetute esmaste nimekirjade avalikustamine SAISis. Vastuvõtu käigus vabaks jäänud õppekohti täidetakse 18. augustini

·         17. juuli – õppimatuleku kinnitamise esimene tähtaeg. Alates 18. juulist vastuvõetud üliõpilaskandidaadid peavad õppimatuleku kinnitama kahe päeva jooksul.

·         18. juuli – algab avalduste vastuvõtt Tartu Üliõpilaskülas majutuskoha saamiseks

·         4. september – õppeaasta avaaktus
 

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Tartu ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna neljal avatud ülikooli magistrikaval on esmakordselt hilisem vastuvõtuperiood, et vastu tulla töötavate õppurite soovidele. Avaldusi õppima tulekuks oodatakse 24. juulist 10. augustini 2017.

Avatud ülikooli õppevorm tähendab paindlikku õppekorraldust, mis võimaldab läbida magistriõpingud nii põhitöö, pere kui ka muude kohustuste kõrvalt. Õppetöö toimub enamasti nädalavahetuseti ja üks kuni kaks korda kuus.

“Vastuvõtt neile õppekavadele on esmakordselt hilisem, et tulla vastu töötavate inimeste soovidele. Kuna avatud ülikooli erialade peamiseks sihtrühmaks võib pidada juba töötavaid inimesi, siis võimaldab hilisem vastuvõtuperiood sisseastumiseks puhkuste perioodil valmistuda,” selgitab sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets. “Loomulikult on õppima oodatud ka värskelt bakalaureusekraadi omandanud, kuid ka neile peaks hilisem avalduste esitamise aeg andma võimaluse oma valikute paremaks läbikaalumiseks,” lisab Eamets.

Õppekavad, millele oodatakse avaldusi alates 24. juulist: 

Euroopa õpingud, Johan Skytte poliitikauuringute instituut

Interdistsiplinaarne õppekava annab põhjalikud teadmised Euroopa Liidust ning seob need praktiliste kogemustega Eestist ja välismaalt. Õppetöö annab ettevalmistuse töötamiseks Euroopa Liidu tegevusvaldkondadega seotud ametikohtadel. Õppima on oodatud kõik, kellel on teema vastu huvi, olenemata eelnevast erialasest taustast. 

Ettevõtlus ning tehnoloogia juhtimine, majandusteaduskond

Õppekava ühendab praktilise ja akadeemilise ettevõtlusõppe, omandades põhjalikke teadmisi ettevõtlusest, innovatsioonist, nüüdisaegsest tehnoloogiast ning teadmusmahuka ettevõtte rahandusest. Õppima on oodatud kõik, kes soovivad rakendada teadus- ja arendustegevuse tulemusi ettevõtluses uute toodete ning teenustena või keda huvitab tänapäevaste tehnoloogiate juhtimine ettevõtte ja riigi tasandil. 

Strateegiline juhtimine, majandusteaduskond (tasuline õpe)

Õppekava (rahvusvaheliselt tuntud Executive MBA nime all) on mõeldud ettevõtete ja organisatsioonide tänastele või potentsiaalsetele juhtidele. Õppima on oodatud kõik, kes soovivad täiendada oma teadmisi, tegutsemaks strateegiliselt rahvusvahelises majanduskeskkonnas samaaegselt õppides paremini inimesi ja protsesse juhtima.

Teenuste disain ja juhtimine, Pärnu kolledž

TÜ Pärnu kolledži ja TÜ majandusteaduskonna ühisõppekava, kus kolme semestri kestel toimuv praktika muudab teadmised teenuste disainimise protsessist ja meetoditest praktilisteks oskusteks. Põhjalikud teadmised juhtimisest, turundusest ja disainist, oskused teenindusorganisatsiooni teenuste disainimiseks. Võimalik spetsialiseeruda turismiteenuste juhtimisele või avalike teenuste juhtimisele.

Lisainfo: Gea Kääpa, TÜ sotsiaalteaduste valdkond, 5805 8070, gea.kaapa [ät] ut.ee

Tartu ülikooli majandusteaduskond kolib 7. augustist kuni uue õppe- ja teadushoone DELTA valmimiseni Rahvusarhiivi endisesse majja Liivi tänaval.

Kolimine algab 7. augustil ja kestab ilmselt terve nädala. Majandusteaduskonna haldusdirektori Tuuli Ruusi sõnul on sel ajal häiritud telefoni- ja internetiühendus, kuid kõik praegusel perioodil oluline, nagu vastuvõtt magistriõppe avatud ülikooli, toimib ja vastuvõtuga seotud töötajad saavad paika esimesena. „Alates 8. augusti hommikust tuleks sisseastujatel dokumentidega pöörduda juba uuele aadressile J. Liivi 4, ruum 108,“ lisas Ruus.

Arvutiteaduse instituudi, matemaatika ja statistika instituudi ja majandusteaduskonna uus ühine õppe- ja teadushoone Delta valmib plaanide kohaselt 2019. õppeaasta alguseks. Tartu ülikooli kinnisvaraosakonna arendustalituse juhataja Viljo Videri sõnul läheb senine majandusteaduskonna hoone lammutamisele, et uutele elanikele ja nõudmistele ruumi teha. „Lammutamisprojekt on olemas, lammutamine ise on osa ehitushankest ning hanke kuulutame välja hiljemalt augusti lõpuks. Kõige varem saab lammutama hakata oktoobri lõpus, novembri alguses,“ lisas Vider.

Rohkem kui 1500 tudengit mahutav Delta ehitatakse kesklinna, senise majandusteaduskonna hoone asemele ning seda ümbritsevatele kruntidele aadressidel Narva mnt 4, 10, 2b ja 2d, uueks aadressiks saab Narva mnt 18. Hoone kavandatavaks üldpinnaks on ca 17 000 m², lisaks maa-alune parkla. Projekti rahastatakse osaliselt Euroopa Regionaalarengu Fondist ja projektist „Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA“. Arhitektuurse lahenduse ICONICUMi autorite kollektiivi juht on Illimar Truverk.

Seni on Liivi tänaval majandusteaduskonna kasutada raamatukogu, arvutiklass, kuus auditooriumi ja töötajate kabinetid. Kogu õppetöö sinna siiski ei mahu ja seetõttu toimub osa loenguid ülikooli peahoones Ülikooli 18 ning Lossi 36, J. Liivi 2  ja Näituse 2 õppehoonetes.

Lisainfo: Tuuli Ruus, TÜ majandusteaduskonna haldusdirektor, 737 6316, tuuli.ruus [ät] ut.ee 
Viljo Vider, TÜ kinnisvaraosakonna arendustalituse juhataja, 737 5136, viljo.vider [ät] ut.ee