Meelis Luht, endine Eesti Meedia grupi juhatuse liige, asub 21. augustist tööle Tartu ülikooli kantslerina.

Rektor Volli Kalmu sõnul on uus kantsler varasemas tööelus erinevaid tegevusvaldkondi kureerinud ja rahvusvahelise kogemusega tippjuht, kelles näeme võimekust, soovi ning ambitsiooni aktiivselt panustada ülikooli arengueesmärkide elluviimisse.

Meelis Luht on sündinud 20. juunil 1970. aastal Viljandis. Ta on lõpetanud Ülenurme gümnaasiumi, õppinud Tartu ülikoolis füüsikat ning lõpetanud 1995. aastal Tartu ülikooli turunduse ja kaubanduse erialal. Luht on töötanud Postimehes majandusajakirjanikuna, olnud aastatel 1995–1997 Bigbank grupi juhtkonna liige. Alates 1997. aastast on ta töötanud Eesti Meedia grupis ning on olnud alates 2000. aastast meediagrupi juhatuse liige ja finantsdirektor. Lisaks on ta kuulunud mitmete meediaorganisatsioonide nõukogudesse Eestis, Lätis ja Leedus.

Lisainfo: Volli Kalm, Tartu ülikooli rektor, rektor [ät] ut.ee, 737 5600
 

Reede, 11. august kell 16.00-17.30 kaasava ühiskonna alal
Arutlevad Anneli Entson (Tööandjate Keskliit), Andre Lilleleht (Eesti Reservohvitseride Kogu) ja Liis Prikk (Noored Kooli).
Arutelu juhib TÜ haridusuuenduskeskuse juhataja Anzori Barkalaja.

Meil aiaäärne tänavas, kui kaitstud oled sa?
Reede, 11. august kell 16.00-17.30 Euroopa ala
Arutelu juhib Mirko Ojakivi, ajakirjanik
Arutlevad kolonel Veiko-Vello Palm, professor Eiki Berg, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Riina Kaljurand
Korraldajad: TÜ Rahvusvaheliste Suhete Ring, ELS, Eesti NATO Ühing

EL 2017: kuhu liigub jäämurdja? Euroopa Parlamendi Eesti saadikute debatt
Laupäev, 12. august kell 10.00-11.30 ERRi ala
Arutlevad Kaja Kallas, Marju Lauristin, Urmas Paet ja Yana Toom

Reaalteadlane ja sotsiaalteadlane lõunalauas - uute ideede sünnipaik?
Laupäev, 12. august kell 12.00-13.30, avastuste ala
Aruelu juhib Lembe Kullamaa (Sotsioloogiaüliõpilaste Liit)
Arutlevad Rein Taagepera (Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste emeriitprofessor, füüsikadoktor), Anne Villems (Tartu Ülikooli tarkvarasüsteemide lektor), Kaspar Kruup (TÜ ühiskonnateaduste instituudi kommunikatsiooni tudeng ning tööefektiivsuse firma Vivic looja), Hans Vellama (Tartu Ülikooli rakubioloogia tudeng), Kei Karlson (Tööotsimisportaali GoWorkABit üks asutajatest) Gerli Veeremäe (GoWorkABit IT-projektide juht)
Korraldaja: Sotsioloogiaüliõpilaste Liit (SÜLEM)

Ettevõtted kui ühiskonnaliikmed – mitte ainult maksud ja töökohad
Laupäev, 12. august kell 13.00-14.30 kaasava ühiskonna ala
Arutlevad Robert Kitt (Swedbank), Maie Kiisel (Tartu Ülikool)
Korraldaja: Swedbank

Vabadused ja võimalused
Laupäev, 12. august kell 13.00-14.30 Reformierakonna ala
Arutelu juhib Yoko Alender
Osalevad Hanno Pevkur, Alar Kilp, Ene Ergma, Siim Kallas, Rait Pihelgas

„Kas kooliaeg veel tuleb? Hariduse tulevikustsenaariumid ja kooli roll nendes“
Laupäev, 12. august kell 15.15-16.45 hariduse alal.
Arutelu juhib TÜ haridusuuenduskeskuse koolivõrgu arenduse spetsialist Silver Sillak
Lauajuhid on Irene Käosaar ja Aune Valk haridusministeeriumist ning Angela Ader ja Inga Kukk haridusuuenduskeskusest. 

„Traditsiooniline kool tegi minust inimese, mitte lumehelbekese!“ 
Laupäev, 12 august kell 18.00-19.30 eelarvamuste alal
Arutlevad koolijuht Toomas Kink, pedagoog Arvo Pattak, TÜ haridusteaduste instituudi juhataja professor Äli Leijen, lapsevanem Reno
Laidre)
Arutelu juhib TÜ Pedagogicumi kommunikatsioonispetsialist Eda Tagamets.
 

Arvamusfestivali kava leiab festivali kodulehelt: http://www.arvamusfestival.ee/kava/

Lisainfo:
Angela Ader
TÜ sotsioloogia magistrant, sotsioloogiaüliõpilaste liit (SÜLEM)
angela.ader [ät] ut.ee

Möödunud aastal esmakordselt kuulsasse Academic Ranking of World Universities (ARWU) ehk Shanghai edetabelisse pääsenud Tartu ülikool kerkis tänavu edetabelis kohtadele 301-400.

Tabeli kõrgeimal kohal asub Harvardi ülikool, millele järgnevad Stanfordi ülikool ja Cambridge´i ülikool. Tartu ülikool pääses mainekasse edetabelisse esmakordselt 2016. aastal, asetudes möödunud aastal 401-500. kohale. Tänavu parandas TÜ kohta edetabelis saja koha võrra. 

Tartu ülikooli õppeprorektor Anneli Saro: „Tõsiasi, et ülikooli positsioon erinevates mainekates edetabelites aasta-aastalt tõuseb, on kahtlemata tunnustus meie õppejõududele, teadlastele ja vilistlastele, kelle igapäevatööd rahvusvahelisel tasandil hinnatakse ja konkurentsivõimeliseks peetakse. Edetabelitesse pääsemine ei ole ülikooli jaoks eraldi eesmärk, kuid see annab tulevastele tudengitele kindlustunde, et siit saadav haridus on konkurentsivõimeline kõikjal maailmas ja Tartu ülikooli lõpudiplom on tööturul suure väärtusega.“

Shanghai Jiao Tongi ülikool koostab alates 2003. aastast rahvusvahelist ülikoolide pingerida Academic Ranking of World Universities (ARWU) ehk Shanghai edetabelit. Paremusjärjestuse koostamisel hinnatakse igal aastal enam kui 1200 ülikooli, kellest 500 parimat pääsevad pingeritta. Hinnatavate hulka pääsevad ülikoolid, kus töötab või on hariduse omandanud Nobeli preemia või Fieldsi medali laureaate või kus töötavad teadlased on avaldanud artikleid ajakirjades Nature ja Science. Lisaks on võimalik pääseda hinnatavate sekka, kui märkimisväärne hulk asutuse publikatsioone on esindatud indeksites Science Citation Index-Expande (SCIE) või Social Science Citation Index (SSCI).

Ülikoole reastatakse erinevate kriteeriumide alusel. Igal kriteeriumil on kindel kaal, mis kokku annab 100 protsenti.

Kriteeriumid, mille alusel ülikoole hinnatakse, on järgmised:

1. õppe kvaliteet (ülikooli vilistlaste pälvitud Nobeli preemiad ja erialapreemiad – (10%);
2. töötajate kvaliteet (Nobeli preemia või Fieldsi medali võitjate arv töötajate hulgas – erineval perioodil preemia saanutel on erinev kaal) – (20%);
3. mõjukate (highly cited– HiCi) teadlaste arv 21 teadusvaldkonnas (allikaks on Thomson Reutersi andmebaas) – (20%);
4. teadustulemused (ajakirjades Nature ja Science viimase viie aasta jooksul ilmunud publikatsioonid) – (20%);
5. eelmisel aastal SCIE-s ja SSCI-s tsiteeritud publikatsioonide arv – (20%);
6. teadustulemused akadeemilise töötaja (FTE) kohta ehk eelmiste kriteeriumite osakaaludele vastavalt arvestatud punktisumma jagatud akadeemilise personali arvuga – (10%).

Lisainfo: Lauri Randveer, TÜ rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 737 5510, lauri.randveer [ät] ut.ee

Eesti Televisioonis esilinastub 20. augustil kell 17.20 dokumentaalfilm „Põhiseaduse sünd“, mis jutustab põhiseaduse saamisloo ning hindab meie põhiseaduse elujõudu ja kestlikkust.

Põhiseaduse rahvahääletuse 25. aastapäevaks valminud filmis kommenteerivad meie põhiseaduse sündi ja käekäiku põhiseaduse loojad, aga ka õigusvaldkonna praktikud ja teoreetikud, Eesti endised ja tänased tipp-poliitikud ning põhiseaduslike institutsioonide esindajad. Arhiivikaadreid kasutades on püütud luua Eesti riigiõiguse ajalugu ja selle loojaid jäädvustav püsiva väärtusega üldhuvitav ja eri põlvkondi kõnetav teos.

Koostöös Õiguskantsleri kantseleiga pöördus sihtasutus Iuridicum kevadel Eesti juristkonna poole ettepanekuga toetada põhiseaduse olulisust jäädvustava filmi valmimist. TÜ õigusteaduskonna direktor Peep Pruks: „Lootsime, et juristid jagavad veendumust – Eesti riiki ja rahvast veerand sajandit tulemuslikult teeninud põhiseaduse rahvahääletuse aastapäev väärib tähistamist ning põhiseaduse tähtsus Eesti avalikkusele taaskord rõhutamist“. „Filmi idee on väga hea ja kõnetab nii tänast, homset kui ka aastakümnete tagust vaatajat“, rääkis toetajate nimel Notarite Koja esimees Tarvo Puri.

Filmi toimetaja ja produtsent on Tõnis Leht, režissöör Märten Vaher ja operaator Kristjan-Jaak Nuudi. Tootja Catapult Films OÜ.

Teleesilinastuse järgselt on film Eesti Rahvusringhäälingu portaalis kättesaadav järelvaatamiseks kogu Eesti avalikkusele.

Lisainfo: Peep Pruks, TÜ õigusteaduskonna direktor, sihtasutuse Iuridicum juhataja, 51 05 511, peep.pruks [ät] ut.ee

Tartu ülikooli teadlased osalesid uuringus, mille käigus selgitati välja põhjused, miks investorid – nii äriinglid kui ühisrahastusinvestorid – sageli alustavate ettevõtjate ideid ei rahasta.

Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel ning Euroopa Sotsiaalfondi toel toimiva ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames korraldasid Tartu ülikool, Tallinna ülikool ja Estonian Business School uuringu „Äriinglite ja ühisrahastuse võimalused alustavale ettevõtjale“, millest selgus, et äriinglite ehk investorite ja ettevõtjate arvamused koostöö takistustest on küllaltki erinevad, mis on iseenesest arengut pärssiv asjaolu.

Kui investorid näevad ettevõtjatega koostöö kõige suurema takistusena ettevõtlustiimi ebapiisavat pühendumist ja vähest pädevust äriidee elluviimisel, siis ettevõtjad ise eeldavad, et peamine takistus seisneb selles, et investeeringuks küsitav summa on liiga suur või ei suudeta investeeringuvajadust piisavalt põhjendada.

Enamus investoreid tõi takistustena esile ka ettevõtjate vähest klientide ja sihtturu tundmist ning tehnoloogiliste riskide alahindamist. Veel mainiti äriidee tehnoloogilise lahenduse ebaselgust ja valdkonnapõhise tehnoloogilise pädevuse puudumist tiimis, eriti infotehnoloogiaga seotud äriideede puhul ning ka äriidee nõrkust, sh selle vähest turupotentsiaali. Ettevõtjad seevastu ootavad investoritelt suuremat avatust ja kannatlikkust ning riskialtimat suhtumist.

Ettevõtjate koolitusvajaduste osas, mis parandaks rahastuse saamist, olid investorite arvamused suhteliselt ühtsed. Toote või teenuse turul testimine ja klientidelt tagasiside saamine ning meeskonnatöö oskused on kaks aspekti, millele ettevõtjad peaksid investorite arvates suuremat tähelepanu pöörama. Samuti tõdesid nii investorid kui ettevõtjad ise üksmeelselt, et osapoolte vaheline kommunikatsioon vajab parandamist.

Tartu ülikooli ettevõtluse lektori Liina Jolleri sõnul on ettevõtlusõppe raames oluline just praktiliselt protsess läbi teha. „Ideed, mida ettevõtlusõppe raames grupitööna arendatakse, viiakse harva lõpuks edukalt ellu. Samas kogemused meeskonnatööst ja idee elujõulisuse testimisest on hädavajalikud oskused selleks, et tulevikus juba oma põhierialaga seotud teaduspõhiseid äriideid ellu viia, sealhulgas selleks vajalik rahastus leida.”

Uuringus küsitleti investoreid ja alustavaid ettevõtjaid eesmärgiga selgitada välja koostöö eeldused ning seda takistavad ja arendamist vajavad valdkonnad. Kokku tehti uuringu raames 38 intervjuud, sh intervjueeriti 19 investorit, kahe ühisrahastusplatvormi esindajaid (Fundwise ja Funderbeam) ning 17 investeeringuid edukalt ja ka mitteedukalt kaasanud ettevõtjat.

Uuringuga saab tutvuda ettevõtlusõppe programmi kodulehel http://ettevotlusope.edu.ee/uuringud/

Ettevõtlusõppe programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel ning Euroopa Sotsiaalfondi toel aastatel 2016-2018 ellu viidav programm, mille eesmärk on arendada koolinoorte ettevõtlikkust ning seeläbi kasvatada nende konkurentsivõimet igal elualal. Selleks rakendatakse ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja ettevõtlusõpe süsteemselt kõigil haridustasemetel ja –liikides: luuakse õppevara ja metoodika ning koolitatakse õpetajaid/õppejõude, toetatakse õpilasfirmade ja äriideede arenguprogramme. Oluline märksõna õppe ettevõtlikumaks muutmisel on koostöö  ettevõtjate ja kogukonnaga.

Programmi elluviimisse on kaasatud kõik Eesti ülikoolid, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduskoda, SA INNOVE hariduse agentuur, Junior Achievement Eesti ja Ida-Viru Ettevõtluskeskus ning maakondlikud arenduskeskused. 

4.–5. septembril toimub Tallinnas 21. Euroopa ühinguõiguse konverents, kus arutatakse digitaalse ühinguõiguse, ühingute piiriülese liikumise ja ühingutele kohalduva õiguse küsimusi. 

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmandi sõnul on isikute vaba liikumine üks suuremaid Euroopa Liitu kuulumisega kaasnevaid hüvesid ning ka ühingute Euroopa piires liikumine peaks olema teostatav ebamõistliku bürokraatiata ja võimalikult suures ulatuses digitaalselt. „Kui ühingud saaksid lihtsa menetlusega nii asutamisel kui hilisemas tegevuses valida registririigiks selle riigi, kus on neile kõige soodsam majanduslik või õiguslik keskkond, siis peaksid ka liikmesriigid pingutama ettevõtjatele heade tingimuste loomise nimel,” ütles asekantsler Kai Härmand.

ELi Nõukogu eesistumise raames korraldatud konverentsist võtavad osa õigusloojad, õigusteadlased, huvirühmade esindajad ning muud eksperdid erinevatest Euroopa riikidest. Konverentsi avaettekande teevad 4. septembril justiitsminister Urmas Reinsalu ja Euroopa Komisjoni volinik Vera Jourová.  

Euroopa Komisjon on planeerinud tulla käesoleval aastal välja konverentsil käsitletavaid teemasid puudutava algatusega ning konverentsi eesmärk ongi tuua kokku huvigrupid, et arutada vajalikke muudatusi Euroopa ühinguõiguses. Konverentsi korraldab justiitsministeerium koos Euroopa Komisjoni, EY ja Tartu ülikooliga.

Konverents toimub inglise keeles.

Rohkem infot programmi kohta on konverentsi koduleheküljel.

Lisainfo: Katrin Lunt, justiitsministeeriumi avalike suhete juht, 527 6806, katrin.lunt [ät] just.ee

Esmaspäeval, 4. septembril kell 10.00 algab Tartu ülikooli aulas uue akadeemilise õppeaasta avaaktus. Üliõpilasi tervitavad rektor professor Volli Kalm ja Tartu linnapea Urmas Klaas. 2017/2018. õppeaastal alustab Tartu ülikoolis kõikide õppeastmete peale kokku õpinguid ligi 4000 üliõpilast.

Rektor Volli Kalm tervitab Tartu ülikooli uusi liikmeid, juhtides tähelepanu meie ühiskonnas, keskkonnas ja tööelus toimuvatele kiiretele muutustele: „Tervitades ja õnnitledes ülikooli õppima asujaid eeldan neilt, et lisaks konkreetsetele teadmistele tekib neis ka arusaam, kuidas õpitu seostub, on kasutatav ning vajab täiendamist kiiresti muutuvas maailmas. Näiteks tingimustes, kus juba nende õpingute aja jooksul - kolme aastaga - on arvutite protsessorite kiirus kasvanud neli korda (nn Moore seadus), energia ja toidu tarbimine on kasvanud kaks kuni kolm korda kiiremini kui rahvaarv ning kõrbestunud on kaheksa Eesti pindalaga võrdne ala Maa pinnast. Lisaks on selle ajaga kirjaoskus jõudnud üheksa inimeseni kümnest ning üliõpilasi on praegusest 30 miljoni võrra rohkem.”

Avaaktusel esinevad tervitustega Tartu ülikooli rektor ja Tartu linnapea Urmas Klaas. Üliõpilaste nimel tervitab aktusel uusi tudengeid TÜ üliõpilaskonna aseesimees Mariliis Vaht ning esmakursuslaste nimel kõneleb sotsiaalteaduste valdkonna riigiteaduste eriala 1. kursuse üliõpilane Jakob Päll. Avaaktusel esineb Tartu ülikooli akadeemiline meeskoor dirigent Kuno Kerge juhatamisel.

Valdkondlikud avaaktused toimuvad samal päeval erinevates õppehoonetes ja auditooriumides, mille kellaajad ning toimumiskohad on välja toodud siin.

Tartu ülikooli avaaktuse otseülekannet saad jälgida UTTV vahendusel. Otseülekannet on võimalik jälgida ka peahoone auditooriumites 139 ja 140.

Lisainfo: Kady Sõstar, TÜ avalike suhete spetsialist, tel: 737 5685, 511 9188, e-post: kady.sostar [ät] ut.ee.

Maailma mainekaimaks ülikoolide edetabelite koostajaks peetav ajakiri Times Higher Education (THE) avaldas eile maailma parimate ülikoolide värske pingerea. 2018. aasta edetabelis püsib Tartu ülikool endiselt kohtadel 301-350.

2004. aastast ilmuvat THE tabelit peetakse maailma mainekaimaks ja objektiivseimaks ülikoolide pingereaks, mis kõrvutab maailma teadusülikoole kõigi peamiste tegevusalade lõikes. Pingerea koostamisel võetakse arvesse 13 tulemusnäitajat, mis on koondatud viide rühma: õpikeskkond (30% üldhindest), teadus (30%), teadustulemuste mõjukus (30%), tulu ettevõtetega sõlmitud lepingutest (2,5%) ja rahvusvahelisus (7,5%).

Edetabeli tänavuaastast väljaannet koostades reastas THE 1000 maailma parimat ülikooli.
Esmakordselt troonivad edetabeli tipus kaks Inglismaa tippülikooli – Oxfordi ülikool esimesel ja Cambridge teisel kohal.  

Eesti ülikoolidest mahtus edetabelisse ka Tallinna tehnikaülikool, kes paigutub sarnaselt möödunud aastale kohtadele 601-800.

Edetabeli koostamise metoodikaga ja täispika edetabeliga on võimalik lähemalt tutvuda THE kodulehel.

Lisainfo
Lauri Randveer, TÜ rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 737 5510, lauri.randveer [ät] ut.ee

7.-8. septembril toimub Tartus kõrgetasemeline rahvusvaheline konverents, kus maailma suurettevõtted ja spetsialistid arutavad, mida toob endaga praktikas kaasa tuleva aasta maikuus rakenduv Euroopa Liidu andmekaitse reform.

2016. aasta kevadel kiitis Euroopa Parlament heaks uued andmekaitse reeglid, mis annavad inimestele kontrolli oma isikuandmete üle ja loovad ühtlase andmekaitse taseme kogu ELis. Uus määrus on otsekohalduv, mis tähendab, et see hakkab asendama ka senist Eesti isikuandmete kaitse seadust. Määrust hakatakse kohaldama pärast kaheaastast üleminekuaega alates 25. maist 2018. aastal.

„Igal aastal taotlevad sajad tuhanded inimesed Google’ist oma isikuandmete kustutamist, mis tähendab, et konverentsil arutatavad teemad puudutavad väga isiklikult väga paljusid inimesi. Laia ringi tippspetsialistide mõttevahetus ELi andmekaitsereformi rakendusküsimuste üle annab liikmesriikidele võimaluse veel enne lõplike otsuste tegemist parimaid lahendusi leida,“ märkis asekantsler Kai Härmand.

Kodanikele tähendab reform paremat kontrolli oma isikuandmete üle ja võimalust kasvõi näiteks Google’ilt, telefonisideoperaatorilt või postimüügiportaalilt nõuda oma spetsiifiliste isikuandmete kustutamist, kui andmete töötlemiseks puudub õiguslik alus. Andmete ulatusliku töötlemisega seotud riigiasutustele ja ettevõtjatele kehtestatakse aga  rangemad reeglid, mille elluviimine võib nõuda nii aega kui raha.

Ettevõtted ja asutused, mis koguvad ja kasutavad tundlikke isikuandmeid ja suuri andmemassiive, peavad isikuandmed kaardistama, määrama andmekaitsespetsialisti, viima vajadusel sisse muudatused lepingutes, ärimudelites, sisedokumentides, infosüsteemides, kliendibaasides ja müügis. Tõusevad trahvide maksimummäärad, mida rikkumiste korral saab kohaldada. Nõuded kehtivad ka kolmandate riikide ettevõtjatele, kes ELi turul kaupu või teenuseid pakuvad.

„Reform paneb paika ka selged õigused ja piirangud andmete edastamiseks kuritegude ennetamise, uurimise ja kurjategijate vastutusele võtmise eesmärgil, samuti julgeolekuohtude ennetamisel. See loob võimalused kiireks ja tõhusaks isikuandmete jagamiseks õiguskaitseasutuste vahel, tagades samas, et ei rikutaks põhiõigusi,“ selgitas asekantsler Kai Härmand.

ELi Nõukogu eesistumise raames korraldatud konverentsist võtavad osa  näiteks Google’i Brüsseli kontori andmepoliitika juht Rita Balogh, Intel Corporationi privaatpoliitika juht Riccardo Masucci, Euroopa Komisjoni kõrged esindajad jpt. Arutletakse andmekaitsealaste rikkumistega seonduvate kõrgete trahvide, andmekaitsespetsialisti määramise kohtususe, piiriülese andmeedastuse probleemide jm üle.

Konverentsist tehakse videoülekanne, mida on võimalik jälgida Tartu ülikooli televisioonist alates 7. septembrist kell 9.30 www.uttv.ee

Päevakava leiab siit: https://www.eu2017.ee/sites/default/files/2017-09/Data%20protection%20conference%20Final%20programme.pdf

Lisainfo: Katrin Lunt, justiitsministeeriumi avalike suhete juht, 527 6806, katrin.lunt [ät] just.ee

Juba kolmandat aastat kureerib Eesti teaduste akadeemia avalik-õiguslike ülikoolide tudengitele mõeldud konkurssi, milles kutsutakse üles oma erialast teadust kolme minutiga lahti seletama.

„Teadus 3 minutiga“ on suunatud 2017. aasta doktorantidele, sealhulgas kevadistele lõpetajatele, ja toimub videovormis. Kandidaatidelt oodatakse ühevõttelisi klippe, kus nende ülesandeks on oma doktoritöö teema võimalikult lihtsas keeles lahti seletada. Olulisel kohal on esineja kõnemeisterlikkus ning loovus, et ka keerukat temaatikat kaasahaaravalt tutvustada.

„Oma teadustööst inimkeeli rääkimise oskus on osa teadlaseks olemisest,“ sõnab Tartu ülikooli teaduskommunikatsiooni peaspetsialist Randel Kreitsberg. „Teadlase roll on üha enam osaleda ühiskondlikes aruteludes ja ta peab oskama end tavainimesele arusaadavalt väljendada. Praegused doktorandid on need arvamusliidrid, kes hakkavad tulevikus telekaamerate valguses teaduskommentaare jagama, seega on praegu veel viimane võimalus konstruktiivses ja arendavas keskkonnas end proovile panna, kogemust ja tagasisidet saada.“

Kolm parimat Tartu ülikooli doktoranti saavad koos konkursi ülejäänud finalistidega võimaluse ülikooli ja oma teadusvaldkonda esindada 27. oktoobril toimuval galaõhtul Eesti teaduste akadeemia saalis. Õhtust teeb otseülekande ERR Novaator ning finaali kaheksa parema esinemised jõuavad huvilisteni ka telepildis, ERR-i ja Postimehe teadusportaalides ning trükitud kogumiku vormis.

Kõigilt kandidaatidelt oodatakse 3-minutilist monteerimata videolõiku hiljemalt 1. oktoobriks meiliaadressile novaator [ät] ut.ee.

2016. aastal Tartu ülikooli esindanud finalistid:

Kristi Krebs, „Miks mõni ravim suudab ühe terveks ravida, aga teist mitte?“
Ragnar Saage, “Värviline rauaaegne valu”
Maido Merisalu, “Kuidas võidelda nähtamatu vaenlasega?”

Lisainfo: 
Randel Kreitsberg, Teaduskommunikatsiooni peaspetsialist/ ERR Novaatori toimetaja, 5229383, randel.kreitsberg [ät] ut.ee

Sellest sügisest algab globaalsel veebiõppeplatvormil Udemy Tartu ülikooli vanemteadurite loodud tasuta e-valimiste teemaline lühikursus.

Johan Skytte poliitikauuringute instituudi tehnoloogiauuringute vanemteadurid Kristjan Vassil ning Mihkel Solvak on platvormi jaoks koostanud pooleteisetunnise ingliskeelse loengu, mis kannab nime „Introduction to Internet Voting“. Lühikursusel tuleb juttu e-valitsuse arengust, e-valijate eripäradest ning valijakäitumisest, samuti valimiste kulude ning valijausalduse aspektidest.

„See on suurepärane viis, millega panustada veebiõppe rahvusvahelisse kogukonda ning näidata õppuritele üle maailma, millist tüüpi teadust Tartu ülikool ning Skytte instituut teevad,“ sõnas kursuse üks loojatest, vanemteadur Mihkel Solvak. „Lisaks, kui tuua konteksti ka Eestis kerkinud turvariskide küsimus, on seda olulisem, et huvilised nii Eestis kui ka välismaal mõistaksid hästi e-valimiste olemust ning toimimist. Süsteem, mis siin on muutunud täiesti tavaliseks hääletusviisiks kõigi valijagruppide hulgas, on mujal maailmas ainulaadne ning väärib tutvustamist.“

Udemy kursus on lühikokkuvõte ülikooli 8-nädalasest tasuta e-kursusest „Diffusion and Impact of Internet Voting“, mille on varasematel õppesessioonidel läbinud üle 500 inimese maailmas. Kursus on registreerimiseks avatud kodulehel. Sissejuhatav tasuta kursus avati Udemy keskkonnas registreerimiseks 7. septembril ning esimesel päeval registreeris end kuulajaks 256 osalejat 54 riigist.

„Meie lootus on, et lühikursuse Udemy keskkonnas läbinud inimesed leiavad tee ka rohkem süvitsi mineva ülikooli e-kursuseni, kus teemat juba põhjalikumalt lahkame,“ oli Solvak optimistlik.

Kursus on loodud Euroopa sotsiaalfondi programmi „Increasing Digital Literacy“ ning Eesti Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi toetusel.

Lisainfo Udemy kursusest keskkonna kodulehel ning 8-nädalasest e-kursusest ülikooli kodulehel.

Kursust tutvustav video:
https://vimeo.com/231510762

Kontakt: Anna Beitane, TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi projektijuht, anna.beitane [ät] ut.ee, +372 5834 637

13.–14. septembril toimub Tartu ülikoolis rahvusvaheline sümpoosion  “Islam in Europe: Challenges of Diversity and Ways to Co-existence”, kus arutatakse Euroopa sekulaarse ühiskonna ja islami kultuuri ning religiooni erinevuste ja väljakutsete üle.

Islami ajalugu Euroopas ulatub 8. sajandisse. Araabia kevade revolutsioonilised sündmused, kodusõjad, Islamiriik aga ka PõhjaAafrika majanduslikud, sotsiaalsed ja demograafilised kriisid on kulmineerunud Euroopa jaoks suurte põgenike lainega. Euroopa on olukorras, kus lisaks põgenike abistamisele tegeletakse uute õiguslike ja sotsiaalsete probleemidega. Sekulaarne Euroopa kõneleb religioossetest probleemidest, spetsiifilisemalt islami religiooni „väljakutsetest“ sekulaarses ja avatud ühiskonnas. Moslemite kui religioosse vähemuse kaitse toob paljudes esile hirmu Euroopa sekulaarsuse kõikumise ees. 

„On õige aeg arutada meie sekulaarse ühiskonna ja islami kultuuri ja religiooni erinevusi ja väljakutseid ning küsida, kuidas me saame üksteise erinevusi arvestades koos elada,“ rääkis sümpoosioni sisust TÜ Aasia keskuse juhataja Elo Süld.

Rahvusvaheline sümpoosion “Islam in Europe: Challenges of Diversity and Ways to Coexistence” toimub koostöös TÜ Aasia keskusega, TÜ usuteaduskonnaga, TÜ õigusteaduskonnaga, TÜ kultuuride ja kunstide doktorikooliga (ASTRA programm) ning üritust toetab ka Sihtasutus Anna Lindh.

Sümpoosionil osalevad õigusteadlased ja religiooniteadlased nii Euroopast kui islamimaadest:

Prof. Dr. Stefan Schreiner (Tübingeni ülikool, Saksamaa)

Prof. Dr. Mustafa ef. Cerić (imaam, Sarajevo, Bosnia ja Hertsegoviina)

Prof. Dr. Egdūnas Račius (Vytautas Magnuse ülikool, Kaunas, Leedu) 

Prof. Dr. Mathias Rohe (Erlangeni ülikool, Saksamaa)

Prof. Amal Idrissi (Moulay Ismaeli ülikool, Maroko)

Dr. Enes Bayraklı (Türgi-Saksa ülikool, Istanbul, Türgi)

Dr. Leni Franken (Antwerpeni ülikool, Belgia)

Dr. Merilin Kiviorg (Õigusteaduskond, Tartu Ülikool)

Dr. Ringo Ringvee  (Siseministeerium, Eesti)

Toimumiskoht: Tartu ülikooli peahoone (senati saal) Ülikooli 18

Konverents toimub inglise keeles. Programm on üleval humanitaarteaduste leheküljel.

Lisainfo: Elo Süld, TÜ Aasia keskuse juhataja, elo.suld [ät] ut.ee

Kolmapäeval, 13. septembril kell 12 allkirjastatakse Tartu ülikooli spordihoones leping spordihoone juurdeehituse teostamiseks ning esitletakse hooajal 2017/2018 ülikooli esindava korvpallimeeskonna koosseisu.

Konkursi ehitustööde teostaja leidmiseks kuulutas Tartu ülikool välja käesoleva aasta juunis ning septembriks on protsess jõudnud nii kaugele, et lepingule saab anda allkirjad ning täpsemaid uuendusi lähemalt tutvustada. Plaanis olevatest uuendustest annavad ülevaate Tartu ülikooli rektor Volli Kalm, linnapea Urmas Klaas, Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi juhatuse esimees Harry Lemberg ning riigihanke võitnud ehitusfirmade AS Tartu Ehitus ja KRC Ehitus OÜ esindajad.

Koos uue multifunktsioonilise saaliga ehitatakse sporditeaduste ja füsioteraapia instituudile uus õppe- ja teadushoone. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi juhataja Priit Kaasiku sõnul mõjutab spordihoone juurdeehitus instituudi õppe- ja teadustööd väga olulisel määral. „Praegu on meil nii õppekavad kui ka laboratoorne tegevus eri hoonetes laiali ja seetõttu kannatab nii metoodiline koostöö teadustöö vallas kui tudengite sisuline osalemine instituudi elus. Eriti oluline on kaasaegse õppe- ja uurimiskeskkonna kujundamine füsioteraapia õppekavade tudengitele ja õppejõududele. Uus hoone loob reaalsed võimalused uurimis-metoodilise arsenali laiendamiseks nii alus- kui rakendusuuringute suunal,“ rääkis Kaasik.

Spordihoone ehitustööde maksumus on üle 10 mln euro. Tartu ülikooli akadeemiline spordiklubi jätkab samas majas tegevust ka ehitustööde ajal. Ehitustööde lõpp on planeeritud 2018. aasta lõpuks, mil uues ühises hoones on koos nii akadeemiline spordiklubi kui ka sporditeaduste ja füsioteraapia instituut. Tartu ülikooli korvpallimeeskond saab tänu juurdeehitusele uue multifunktsionaalse kodusaali, kus lisaks spordiüritustele on võimalik korraldada ka konverentse, kontserte ning muid suurüritusi.

Lisaks lepingu allkirjastamisele astub 13. septembril esmakordselt avalikkuse ette uues koosseisus Tartu ülikooli korvpalli esindusmeeskond. Esimesed kontrollkohtumised on uue peatreeneri Priit Vene käe all peetud ning ametlik hooaeg algab oktoobris. Üritusel tutvustatakse uusi mängijaid ning plaane-ootusi tulevaks hooajaks. 

Priit Kaasik, kes alates möödunud suvest juhib ka akadeemilise spordiklubi korvpallidivisjoni, rääkis, et korvpallimeeskonna juures on möödunud hooajaga võrreldes toimunud olulised muutused. „Ametis on uus peatreener, kehalise ettevalmistuse treener ning samuti meeskonna füsioterapeudid. Ootused meeskonnale on kõrged, aga otsese võistlustulemuse kõrval on sama olulisel kohal meie enda korvpallikooli noormängijate sisulisem kaasamine meeskonda. Kolm meie kasvandikku esindasid edukalt Eesti koondist U-18 vanuseklassis ning on valmis püüdlema järgmiste eesmärkide poole,“ sõnas Kaasik. 
 

Lisainfo:
Heiki Pagel, TÜ kinnisvaraosakonna juhataja, 503 2021, heiki.pagel [ät] ut.ee
Priit Kaasik, TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi juhataja, 517 7696, priit.kaasik [ät] ut.ee
 

Koostöös õiguskantsleriga ilmuva Juridica erinumbri artiklites ning vestlusringides on läbi kaalutud elulõpu väärikust puudutavad eetilised, õiguslikud ja ühiskondlikud argumendid.

Õiguskantsler, Tartu ülikooli külalisprofessor Ülle Madise juhatab erinumbri sisse tõdemusega: „On teemasid, millest eriti ei räägita. Mitte seepärast, et see teisi haavaks või poleks väärikas, vaid seepärast, et on hirm. Need on teemad, millest ei julge kergesti mõeldagi. Harjume ju alles testamendiga, veelgi enam abielueelse varasuhete kokkuleppega. Mis siis veel rääkida elu viimseid hetki suunavatest korraldustest ning nende täitmisest?“

Tabavalt on öeldud, et tänapäeva ühiskonnas tähendab surm enamasti meditsiinilist kogemust. Enam ei hääbuta loomulikult ja rahus koduste seas. Kas see peab nõnda olema? Kas inimene peaks saama põhiseadusele tuginedes nõuda otsustusõigust – ja vabalt ümber otsustada – näiteks oma ravi jätkamise või elushoidvate aparaatide väljalülitamise üle? Kas ülalpidamiskohustuse ja sundravi reeglid on ajakohased?

Seesuguse arutelu käigus tuleb vastata paljudele küsimustele. Kindel on aga see, et igaühele tuleb kindlustada tõhus valuravi ja inimväärikas elu kõigis hooldusasutustes.

Elulõpu korralduste andmine peab olema õigus, mitte vaat et sundusena mõjuv tava. Kuidas tagada, et need valikud oleksid tõesti isiklikud, põhjalikult kaalutletud ja eelkõige vabad, ent samas säiliks elu pühadus? Teiste riikide kogemustest võime vastuste leidmiseks saada küll pidepunkte, kuid see näib olevat arutelu, mida iga ühiskond peab pidama eelkõige iseenda pärandile, kultuuritaustale ja meelelaadile tuginedes.

„Õnneks, esialgu küll päris arglikult, me Eestis elulõpu korralduste teemat juba arutame. Vähem on teada, et notarilt juba osatakse seesuguste korralduste kinnitamist paluda. Samas pole selge niisuguste kokkulepete õiguslik külg, näiteks korralduste täitmise kohustuslikkus. Seesuguse selguse poole Juridica erinumber püribki, koondades juristide, vaimulike, arstide, psühholoogide, sotsiaaltöötajate, vanade ja noorte seisukohti“, rõhutab õiguskantsler Ülle Madise.

Juridica tegevtoimetaja Katrin Prükk: „Minu arvates oleks tervel Eestil vaja seda lugeda“.

„Tänavune õiguskantsleriga koostöös ilmuv  erinumber on avatud juurdepääsuga kõikidele huvilistele. Sellega jätkame õiguskantsleri kantseleiga senist avatud numbrite praktikat, mis sai alguse 2015. aasta sügisel ilmunud laste õiguste erinumbriga“, lisas ajakirja vastutav väljaandja, õigusteaduskonna direktor Peep Pruks.

Nädalavahetusel ilmunud ajakirja erinumbrit on võimalik lugeda veebist.

Lisainfo:
Ülle Madise, õiguskantsler, TÜ külalisprofessor, 693 8404 ylle.madise [ät] ut.ee
Katrin Prükk, Juridica tegevtoimetaja, prykk [ät] ut.ee

Tartu ülikooli haridusuuenduskeskus ootab kõiki esitama füüsiliste õpiobjektide (lauamängud, kaardid, mudelid jms) ideid, millega rikastada Eesti ja maailma haridusmaastikku.

ÕpiVeski on programm, kus idufirmade meetoditega arendatakse õpiobjektide ideed toodeteks. Seekordne voor on pühendatud mittedigitaalsele õppevarale. Korraldajad on välja pannud 3 x 10 000 € arendusraha. Uus õppevara tehakse koolidele tasuta kättesaadavaks.

Programmi kohta saab lisainfot infoõhtul, mis toimub 14. septembril kell 17.00-18.00 Tartu ülikooli haridusuuenduskeskuse (Lossi 38, Tartu) ruumis 229. Infoõhtu kohta saab täpsemat infot programmi Facebooki lehelt.   

Link ideekorjele on leitav korjelehelt.  

PROGRAMMI AJAKAVA:
1) 25. aug - 23. sept – ideekorje.
2) 7. - 8. okt - haridusteemaline arendusnädalavahetus (ideede hindamine, prototüüpide loomine, perspektiivikate meeskondade välja valimine).
3) 19. okt - 2. nov - arendusfaasi 3 kohtumist (prototüüpide arendamine mentorite juhendamisel).
4) 17. nov - pidulik lõpetamine ( 3 x 10 000 € arendusraha väljajagamine toote arendamiseks).
5) Kevad 2018 - valmis õpiobjektid on valmis koolidesse saatmiseks.

ÕpiVeski programm on projekti „Tartu ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum arendamine“ (01.04.2016–30.09.2018) alategevus, mida rahastab Euroopa sotsiaalfond.

Lisainfo: Liina Allikmäe, ÕpiVeski programmi spetsialist, 5014 925, liina.allikmae [ät] ut.ee

Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE koostas Euroopa Komisjonile ülevaate Eesti kollektiivsete töösuhete hetkeseisust ja tulevikusuundadest.

Tartu ülikooli sotsiaalteaduste rakendusuuringute keskuse analüütikute Uku Varblase, Kerly Espenbergi ja Olena Nedozhogina raporti „Industrial Relations in Estonia: Recent Developmnts and Future Challenges” eesmärk oli uurida kriisijärgseid tööstussuhteid, muutusi majandusarengus ning anda soovitusi tulevikuraskustega tegelemiseks.

Olena Nedozhogina, üks raporti loojatest selgitas, et kiire majanduskasv on kaasa toonud tööjõupuuduse. Selle nähtuse positiivsed küljed on palkade ning elatustaseme tõus, kuid madal tootlikkus ja kulutaseme tõus on mündi negatiivsed küljed, mis on strateegilisteks ohukohtadeks Eesti majanduse konkurentsivõimele.

Kerly Espenberg, kes on samuti üks uuringu autoritest, lisas: „Kui vaatame tulevikku, siis on selge, et vähenev ja vananev rahvastik, uued töötamise vormid ja muutuv töökohtade struktuur avavad uusi võimalusi kollektiivsete töösuhete arenguks. Küsimus on, kuivõrd valmis on meie kollektiivsete töösuhete pooled sellise initsiatiivi võtmiseks ning mil määral on riik valmis neile sellist rolli andma. Seda näitab tulevik.“

Antud projekt on jätk samuti Euroopa Komisjoni rahastatud 2012. aasta projektile „Impact of the Economic Crisis on the National System of Industrial Relations: Policies as a Key Instrument for Recovery”.

Lisainfo: Kerly Espenberg, Tartu ülikooli projektijuht-analüütik, 5330 7476, kerly.espenberg [ät] ut.ee