Sel sügisel ootab Innove kõigi erialade tudengeid liituma programmiga „Hariduse tulevikutegijad”, mis annab aimu tänapäevase õpetajatöö olemusest Eesti ja Hollandi kontekstis.

„Ootame programmiga liituma julgeid ja avatud noori, kes on valmis kaaluma õpetajaametit kui üht võimalikku karjäärivalikut. Programmi saavad kandideerida bakalaureuse II - III kursuse üliõpilased, kes ei ole õpetajakoolituse üliõpilased,“ rääkis Innove õpetaja ja koolijuhi täienduskoolituskeskuse peaspetsialist Jaanika Aasa.

Lisaks sellele, et osalejad tutvuvad õpetajatöö sisuga Eestis, külastatakse programmi raames ka õppeasutusi Hollandis, et näha, kuidas mujal maailmas haridustee organiseeritud on.

„Hollandi süsteem liigub meiega samas suunas – koolide tasandile antakse haridusteemadel järjest suurem otsustusõigus. Nii oligi huvitav jälgida, kuidas seda õigust usalduslikult kasutatakse,“ rääkis Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Matsin, kes eelmisel õppeaastal kuu aega Hollandis veetis. „Integreeritud on alternatiivhariduse ja peavooluhariduse filosoofia – koolides ei ole õpikuid, peamiseks töövahendiks on tahvelarvuti. Maksimaalselt kasutatakse õpikeskkonnana avatud ruume, õpetaja ei ole materjali ettekandja, vaid suunaja ning õpilane peab ise oma õppimist ja tulemusi kavandama, mitte ta ei tee seda käsu korras,“ kirjeldas Matsin kogetut, mida ta kindlasti soovitab igal noorel isegi lähemalt uudistada.    

Programmi kandideerimiseks tuleb täida avaldus, saata oma akadeemiline õiend ja üheminutiline liftikõne teemal „Miks peaksin osutuma programmi valituks?” Video tuleb üles laadida mõnda veebikeskkonda (YouTube, Vimeo, Dropbox vms) ning saata akadeemiline õiend ja viide videole aadressile rand.maarjan [ät] gmail.com hiljemalt 20. septembril. Koolitused toimuvad ajavahemikul oktoober 2017 – märts 2018.

Rohkem infot ja avalduse vormi leiab Innove kodulehelt.

Lisainfo: Maarjan Rand, programmi projektijuht, 5635 8060, rand.maarjan [ät] gmail.com
 

22. septembril toimub Tartus Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, noorte ja spordi voliniku Tibor Navracsicsi ning Tartu ülikooli rektori Volli Kalmu osavõtul kõigile huvilistele avatud arutelu, mille põhiteemaks on haridus ja noored Euroopa Liidus.

Sarja „Dialoogid kodanikega“ kuuluv üritus toimub reedel, 22. septembril kell 13.00–14.45 Haridus- ja teadusministeeriumi saalis (Munga 18). Vestlus toimub inglise keeles ja seda suunab dr Piret Ehin.

Eesti ELi Nõukogu eesistumine, laste ja noorte kultuuriaasta 2017 ning Euroopa spordinädal, mis kuulutatakse välja Tartus, loovad sobiva raami Euroopa noortele oluliste teemade tõstatamiseks. Koos publikuga arutatakse, kuidas ELi programmid nagu Euroopa solidaarsuskorpus ning Erasmus+ toetavad erinevate sotsiaalse ja kultuurilise taustaga noorte arengut; uuritakse, kuidas tõhustada koostööd ülikoolide, teadusasutuste ja ärimaailma vahel, ning mõeldakse selle üle, kuidas saaks Euroopas veelgi suurendada ülikoolide panust innovatsiooni ja majanduskasvu.

Publik on oodatud arutelus aktiivselt osalema ja küsimusi esitama.

Kohapeal osalemiseks palume registreeruda enne 18. septembrit aadressil: https://tinyurl.com/2017-09-22-youthdiscussion

Ülekannet kohtumisest on võimalik vaadata Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kodulehel: https://www.facebook.com/euroopakomisjoniesindus.

Arutelus osaleda ja küsimusi esitada saab ka veebisaidi slido.com kaudu.

Arutelul on eestikeelne sünkroontõlge.

Ürituse lõpus pakutakse osalejatele kerget einet.

Euroopa Komisjoni eestvedamisel toimuvaid dialooge kodanikega korraldatakse kõikjal Euroopas. Lisateavet leiate Euroopa Komisjoni veebilehelt: https://ec.europa.eu/info/events/citizens-dialogues_en.

Üritust korraldavad Euroopa Komisjoni Eesti esindus ning Tartu ülikool koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga.

Lisainfo:
Kristi Kerge, TÜ rahvusvahelise koostöö juht, 529 7677, kristi.kerge [ät] ut.ee

Digihariduse konkursi artiklivõistlusega soovitakse täiendada Vikipeediat eestikeelsete majandusvaldkonna artiklitega. Konkurss kestab Vikipeedia keskkonnas 1. detsembrini.

Konkursiga soovitakse muuta majanduskeele mõistevara hõlpsamini kättesaadavaks. Osalema on kutsutud kõik, kes püüavad koostada või tõlkida vikiartikleid, mis käsitlevad majandusteemasid ja -isikuid. Parimaid premeerib Swedbank, auhinnafond on 2000 eurot.

Tartu ülikool ja Swedbank kuulutasid 2017. a alguses välja digihariduse konkursi, et tõsta esile ja premeerida parimaid majandusalaseid Vikipeedia artikleid. Esimene artiklivõistlus peeti Vikipeedia keskkonnas 1. veebruarist kuni 1. juunini 2017. Konkurss on osa EV 100 ühiskingitusest „Miljon+ artiklit eestikeelsesse Vikipeediasse“.

Digihariduse konkursil saavad osaleda kõik soovijad. Osalemiseks on vaja registreeruda Vikipeedia kasutajaks, leida sobiv teema või artikkel ning asuda kirjutama. Konkursi lehel on välja toodud soovituslik mõistepõhine artikliloend, kuid väga oodatud on ka artiklid isikute kohta.

„Näiteks majandusaineid õppinud üliõpilastel tasuks üle vaadata oma varasemad referaadid ja uurimistööd – võib-olla on neis väärt refereeringuid, mida koos viidetega Vikipeediasse sisestada. Vikiartikli teemade otsinguil võiks mõelda ka Eesti ja rahvusvaheliste majandustegelaste peale,“ sõnas Miljon+ projektijuht Sirli Zupping ja julgustas kõiki konkursist osa võtma. „Miljon+ koolitusmeeskond on valmis kirjutajaid toetama ja Vikipeediaga seotud küsimustele kiirelt vastama,“ lisas ta.

Konkursitööde esitamise tähtaeg on 1. detsember 2017, vt artiklivõistluse lehte Vikipeedias. Auhinnafond on 2000 eurot. Konkurssi koordineerib Tartu ülikooli sihtasutus.

Hindamiskomisjoni kuuluvad Tartu ülikooli ja Swedbanki esindajad:

Helje Kaldaru, emeriitdotsent (TÜ majandusteaduskond)

Riina Reinsalu, keeletoimetamise õppejõud (TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut)

Ivo Kruusamägi, vikipedist (TÜ)

Kaur Orgusaar, karjäärikoordinaator (Swedbank)

Tõnu Mertsina, peaökonomist (Swedbank)

Art Lestberg, Head of Corporate Sales Business Area (Swedbank).

Hindamiskomisjon selgitab välja parimad artiklikirjutajad, keda premeeritakse rahalise auhinnaga. Arvesse võetakse nii artiklite keelelist ja sisulist kvaliteeti kui ka teema keerukust ja olulisust.

Konkursil osalemine on avatud kõigile. Projekti Miljon+ meeskond toetab kirjutajaid vajadusel koolituste ja nõuannetega, vt projekti koduleht www.miljonpluss.ut.ee.Täpsem info konkursil osalemise kohta on leitav siit. 

Lisainfo:

Triin Vakker, TÜ sihtasutuse tegevjuht, 737 5852, triin.vakker [ät] ut.ee
Sirli Zupping, Miljon+ projektijuht, 5615 5993, sirli.zupping [ät] ut.ee

Kaarel Pärn tegi õigusteaduskonnale annetuse, et mälestada Otto Peeter Pärna, kes õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonnas 1928-1933

Annetaja isa Otto Peeter Pärn (Otto Peeter Birkenthal) sündis 22. märtsil 1911 Tarvastu vallas Viljandimaal Davidi ja Alma Birkenthali (neiuna Adson) perekonnas.

Pärast Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetamist astus ta 1928. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1933. aastal. Otto Peeter Pärn oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.

Aastail 1933–1940 täitis Otto Peeter Pärn Tartu ringkonnakohtu kohtuameti-kandidaadi ametikohuseid. 6. veebruaril 1940 nimetas Vabariigi President ta Võru 2. jaoskonnakohtuniku kohale. 1942–1944 töötas Otto Peeter Pärn jaoskonnakohtunikuna Haapsalus. Hiljem põgenes pere Rootsi – elati Borasis, Gingris ja Uppsalas. Poeg Kaarel Pärn sündis 1947. aastal. Kanadasse siirduti 1954. aastal.

Otto Peeter Pärn töötas Torontos advokaadifirmas. Ta suri 27. juunil 1970.

Kaarel Pärna annetus jõudis õigusteaduskonda advokaadibüroo LMP vahendusel. Kokkuleppel annetajaga otsustab annetuse kasutamise õigusteaduskonna hüvanguks õigusteaduskonna nõukogu. Seni on kõlanud ideed kasutada annetust õigusteaduskonna vilistlaskogu ellukutsumiseks, pidades silmas eelseisvat Tartu ülikooli õigusteaduskonna emakeelse õpetuse 100. aasta juubelit, samuti arendada õigusharidust rahvusvaheliste harjutuskohtute võistluste toetamisega jt.

Lisainfo:
Peep Pruks, TÜ õigusteaduskonna direktor, 51 05 511 peep.pruks [ät] ut.ee
 

Tartu ülikooli üliõpilaste õigusbüroo avab oma uksed tasuta õigusalaseks nõustamiseks 9. oktoobril 2017. Büroo on töös 9. detsembrini 2017. Tudengite õigusbüroosse võib pöörduda igasuguste õigusalaste küsimustega ning vajadusel suunatakse abivajaja edasi.

Vastuvõtt õigusbüroos toimub esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 16–19 ning laupäeval kell 10–13 Tartus Näituse tn 20 ruumis 115.

Õigusnõu hakkavad andma Tartu ülikooli õigusteaduse bakalaureuseastme viimase aasta üliõpilased ja magistrandid ning see on kõigile tasuta.

Soovijail tuleb end eelnevalt registreerida telefonil 737 5299 või e-maili teel juuraabi [ät] ut.ee.

Tartu ülikooli psühholoogia instituudis kaitstud magistritöö näitas, kuidas virtuaalreaalsuses harjutamine aitab esinemishirmu vähendada.

Erinevat tüüpi ärevushäirete ravis on üheks võimaluseks hirmule eksponeerimine, mis tähendab inimese jaoks hirmuga silmitsi seismist kontrollitud keskkonnas. Virtuaalreaalsus võimaldab seda ka konkreetsete ärevushäirete puhul, mille tekitamine reaalses olukorras oleks keerukas - näiteks lennuhirm, aga ka hirm esineda suurte rahvahulkade ees.

Kadri Raag uuris oma magistritöös, kuidas mõjutab erinev virtuaalne keskkond ärevust ja depressiivsust. Teisisõnu – kas realistlikumas simuleeritud esinemisolukorras harjutades muutub inimene julgemaks ja enesekindlamaks kui vähemrealistlikus. Raag uuris ka, kui kiiresti keskkonnas harjutamine teraapilist mõju avaldab. Et antud juhul kontrolliti katses osalenuid iga kahe nädala tagant, saab järeldusi teha vaid lühiajalise mõju kohta.

 „Avalik esinemine on väga levinud igapäevaselt ärevust tekitav olukord ja esinemisärevusega toime tulemise mehhanismide uurimine oluline uurimisvaldkond. Varasemates uuringutes on pööratud vähe tähelepanu keskkonna realistlikkusele ja sellele, millist mõju avaldab see ärevusele ja depressiivsusele. Seega otsustasime kasutada kahte kõnesid pidavat gruppi selleks, et realistlikkuse mõju võrrelda,“ kommenteeris magistritöö autor Kadri Raag.

Üks uuringugrupp pidas kõnesid virtuaalse publiku ees võimalikult realistlikuks programmeeritud keskkonnas, kus olid varjud, inimeste liigutused-nihelemised ning oli kuulda keskkonnaga sobituvaid helisid. Teise katsegrupi jaoks oli algne programm lihtsakoelisemaks muudetud nii, et mulje oleks ebareaalsem: puudusid inimeste liigutused, taustahelid, varjud. Kontrollgrupis osalejad mängisid erinevat tüüpi VR-mänge ning kõnesid ei pidanud. Raagi uurimusest selgus, et kummalisel kombel vähenes ärevus vähemrealistliku publiku ees esinenutel rohkem, kuid mõlemal kõnesid pidaval grupil oli tulemuste paranemist märgata juba pärast kahte sessiooni.

„Leidsime, et lühiajaline virtuaalreaalsusteraapia on efektiivne meetod ärevusega toime tulemiseks. Praegustele tulemustele tuginedes leiame, et ei ole programme vaja terapeutilistel eesmärkidel kasutamiseks tingimata lõpmatult realistlikuks muuta,“ rääkis Raag töö tulemustest.

Raag lisas, et tegu on üldkokkuvõttes suurema projektiga, mille juht on Kariina Laas, programmi autor Madis Vasser ja mille raames kaitsesid oma lõputööd ka Kadi Lang ja Ethel Rosenfeldt. „Sellest projektist on kindlasti oodata veel mitmeid töid ja publikatsioone,“ kinnitas ta.

Magistritööga saab täismahus tutvuda Tartu ülikooli DSpace’i andmebaasis.

Lisainfo: Kadri Raag, magistritöö autor, 556 33 279, raag.kadri [ät] gmail.com
 

Tartus allkirjastati 12. oktoobril Tartu ülikooli ja Notarite Koja koostööleping, mille eesmärgiks on toetada ja väärtustada õigusteaduse terminivara levitamist ja kättesaadavust eestikeelses Vikipeedias.

Erialakeele-alane koostöö on osa Tartu ülikooli projektist Miljon+, millega on tehtud üleskutse jagada Vikipeediasse erialast entsüklopeedilist teadmust. Ülikooli ja Notarite Koja koostöö sisuks on artiklikonkursid õigusteaduslikel ja notarite ametitegevusega seotud teemadel. Konkurssidele oodatakse osalema TÜ üliõpilasi ning õppejõude.

„Tartu ülikooli algatus on  kiiduväärt ja notarid on rõõmuga valmis andma projekti oma panust,” märkis Notarite Koja esimees Tarvo Puri. „Peame projektis osalemist oluliseks, et võimaldada Vikipeedia artiklite kaudu notarite tegevusega seotud valdkondades õigusteadmiste levitamist ja terminoloogia arendamist,“ lisas Puri.

TÜ õigusteaduskonna direktor Peep Pruks toob esile eestikeelse õigushariduse ja –teaduse olulisust ülikoolis: „Tartu ülikool vastutab kõrgetasemelise ja ühiskonna vajadustele vastava õppe läbiviimise, kvaliteedi ja arendamise eest õiguse õppekavagrupis. Jutt on eelkõige järelkasvust klassikalistele juristi ametikohtadele – kohtunik, advokaat, prokurör, notar. Eesti õigusametites töötamise eeltingimuseks on väga head teadmised Eesti õiguses, Eesti kohtu- ja halduspraktika tundmine ja muidugi omamaise õigusterminoloogia valdamine. Tartu ülikooli õigusteaduskonnal on väga hea meel, et notarid panustavad õigusterminoloogia arendamisse emakeelsete õigusteaduslike vikiartiklite kaudu.“

Koostöölepingu allkirjastasid Tartu ülikooli õppeprorektor Anneli Saro, TÜ sihtasutuse juhatuse liige Triin Vakker ja Notarite Koja eestseisuse liige Edgar Grünberg.  Järgneva kahe aasta jooksul hõlmab koostöö kolme konkurssi: 2018. a veebruaris Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, 2018. a novembris Eesti notariaadi 25. aastapäeva ning 2019. aasta lõpus eestikeelse õigusteaduskonna 100. aastapäeva puhul. Notarite Koda paneb välja rahalised preemiad iga konkursi parimatele artiklikirjutajatele ning selleks on kokku eraldatud 3000 eurot.

Lisainfo: Merike Ristikivi, TÜ õigusteaduskonna doktoriõppe programmijuht, 737 5396, merike.ristikivi [ät] ut.ee

Sel sügisel ootab Innove kõigi erialade tudengeid liituma programmiga „Hariduse tulevikutegijad”, mis annab aimu tänapäevase õpetajatöö olemusest Eesti ja Hollandi kontekstis.

„Ootame programmiga liituma julgeid ja avatud noori, kes on valmis kaaluma õpetajaametit kui üht võimalikku karjäärivalikut. Programmi saavad kandideerida bakalaureuse II - III kursuse üliõpilased, kes ei ole õpetajakoolituse üliõpilased,“ rääkis Innove õpetaja ja koolijuhi täienduskoolituskeskuse peaspetsialist Jaanika Aasa.

Lisaks sellele, et osalejad tutvuvad õpetajatöö sisuga Eestis, külastatakse programmi raames ka õppeasutusi Hollandis, et näha, kuidas mujal maailmas haridustee organiseeritud on.

„Hollandi süsteem liigub meiega samas suunas – koolide tasandile antakse haridusteemadel järjest suurem otsustusõigus. Nii oligi huvitav jälgida, kuidas seda õigust usalduslikult kasutatakse,“ rääkis Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Matsin, kes eelmisel õppeaastal kuu aega Hollandis veetis. „Integreeritud on alternatiivhariduse ja peavooluhariduse filosoofia – koolides ei ole õpikuid, peamiseks töövahendiks on tahvelarvuti. Maksimaalselt kasutatakse õpikeskkonnana avatud ruume, õpetaja ei ole materjali ettekandja, vaid suunaja ning õpilane peab ise oma õppimist ja tulemusi kavandama, mitte ta ei tee seda käsu korras,“ kirjeldas Matsin kogetut, mida ta kindlasti soovitab igal noorel isegi lähemalt uudistada.    

Programmi kandideerimiseks tuleb täida avaldus, saata oma akadeemiline õiend ja üheminutiline liftikõne teemal „Miks peaksin osutuma programmi valituks?” Video tuleb üles laadida mõnda veebikeskkonda (YouTube, Vimeo, Dropbox vms) ning saata akadeemiline õiend ja viide videole aadressile rand.maarjan [ät] gmail.com hiljemalt 20. septembril. Koolitused toimuvad ajavahemikul oktoober 2017 – märts 2018.

Rohkem infot ja avalduse vormi leiab Innove kodulehelt.

Lisainfo: Maarjan Rand, programmi projektijuht, 5635 8060, rand.maarjan [ät] gmail.com
 

22. septembril toimub Tartus Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, noorte ja spordi voliniku Tibor Navracsicsi ning Tartu ülikooli rektori Volli Kalmu osavõtul kõigile huvilistele avatud arutelu, mille põhiteemaks on haridus ja noored Euroopa Liidus.

Sarja „Dialoogid kodanikega“ kuuluv üritus toimub reedel, 22. septembril kell 13.00–14.45 Haridus- ja teadusministeeriumi saalis (Munga 18). Vestlus toimub inglise keeles ja seda suunab dr Piret Ehin.

Eesti ELi Nõukogu eesistumine, laste ja noorte kultuuriaasta 2017 ning Euroopa spordinädal, mis kuulutatakse välja Tartus, loovad sobiva raami Euroopa noortele oluliste teemade tõstatamiseks. Koos publikuga arutatakse, kuidas ELi programmid nagu Euroopa solidaarsuskorpus ning Erasmus+ toetavad erinevate sotsiaalse ja kultuurilise taustaga noorte arengut; uuritakse, kuidas tõhustada koostööd ülikoolide, teadusasutuste ja ärimaailma vahel, ning mõeldakse selle üle, kuidas saaks Euroopas veelgi suurendada ülikoolide panust innovatsiooni ja majanduskasvu.

Publik on oodatud arutelus aktiivselt osalema ja küsimusi esitama.

Kohapeal osalemiseks palume registreeruda enne 18. septembrit aadressil: https://tinyurl.com/2017-09-22-youthdiscussion

Ülekannet kohtumisest on võimalik vaadata Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kodulehel: https://www.facebook.com/euroopakomisjoniesindus.

Arutelus osaleda ja küsimusi esitada saab ka veebisaidi slido.com kaudu.

Arutelul on eestikeelne sünkroontõlge.

Ürituse lõpus pakutakse osalejatele kerget einet.

Euroopa Komisjoni eestvedamisel toimuvaid dialooge kodanikega korraldatakse kõikjal Euroopas. Lisateavet leiate Euroopa Komisjoni veebilehelt: https://ec.europa.eu/info/events/citizens-dialogues_en.

Üritust korraldavad Euroopa Komisjoni Eesti esindus ning Tartu ülikool koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga.

Lisainfo:
Kristi Kerge, TÜ rahvusvahelise koostöö juht, 529 7677, kristi.kerge [ät] ut.ee

Digihariduse konkursi artiklivõistlusega soovitakse täiendada Vikipeediat eestikeelsete majandusvaldkonna artiklitega. Konkurss kestab Vikipeedia keskkonnas 1. detsembrini.

Konkursiga soovitakse muuta majanduskeele mõistevara hõlpsamini kättesaadavaks. Osalema on kutsutud kõik, kes püüavad koostada või tõlkida vikiartikleid, mis käsitlevad majandusteemasid ja -isikuid. Parimaid premeerib Swedbank, auhinnafond on 2000 eurot.

Tartu ülikool ja Swedbank kuulutasid 2017. a alguses välja digihariduse konkursi, et tõsta esile ja premeerida parimaid majandusalaseid Vikipeedia artikleid. Esimene artiklivõistlus peeti Vikipeedia keskkonnas 1. veebruarist kuni 1. juunini 2017. Konkurss on osa EV 100 ühiskingitusest „Miljon+ artiklit eestikeelsesse Vikipeediasse“.

Digihariduse konkursil saavad osaleda kõik soovijad. Osalemiseks on vaja registreeruda Vikipeedia kasutajaks, leida sobiv teema või artikkel ning asuda kirjutama. Konkursi lehel on välja toodud soovituslik mõistepõhine artikliloend, kuid väga oodatud on ka artiklid isikute kohta.

„Näiteks majandusaineid õppinud üliõpilastel tasuks üle vaadata oma varasemad referaadid ja uurimistööd – võib-olla on neis väärt refereeringuid, mida koos viidetega Vikipeediasse sisestada. Vikiartikli teemade otsinguil võiks mõelda ka Eesti ja rahvusvaheliste majandustegelaste peale,“ sõnas Miljon+ projektijuht Sirli Zupping ja julgustas kõiki konkursist osa võtma. „Miljon+ koolitusmeeskond on valmis kirjutajaid toetama ja Vikipeediaga seotud küsimustele kiirelt vastama,“ lisas ta.

Konkursitööde esitamise tähtaeg on 1. detsember 2017, vt artiklivõistluse lehte Vikipeedias. Auhinnafond on 2000 eurot. Konkurssi koordineerib Tartu ülikooli sihtasutus.

Hindamiskomisjoni kuuluvad Tartu ülikooli ja Swedbanki esindajad:

Helje Kaldaru, emeriitdotsent (TÜ majandusteaduskond)

Riina Reinsalu, keeletoimetamise õppejõud (TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut)

Ivo Kruusamägi, vikipedist (TÜ)

Kaur Orgusaar, karjäärikoordinaator (Swedbank)

Tõnu Mertsina, peaökonomist (Swedbank)

Art Lestberg, Head of Corporate Sales Business Area (Swedbank).

Hindamiskomisjon selgitab välja parimad artiklikirjutajad, keda premeeritakse rahalise auhinnaga. Arvesse võetakse nii artiklite keelelist ja sisulist kvaliteeti kui ka teema keerukust ja olulisust.

Konkursil osalemine on avatud kõigile. Projekti Miljon+ meeskond toetab kirjutajaid vajadusel koolituste ja nõuannetega, vt projekti koduleht www.miljonpluss.ut.ee.Täpsem info konkursil osalemise kohta on leitav siit. 

Lisainfo:

Triin Vakker, TÜ sihtasutuse tegevjuht, 737 5852, triin.vakker [ät] ut.ee
Sirli Zupping, Miljon+ projektijuht, 5615 5993, sirli.zupping [ät] ut.ee

Kaarel Pärn tegi õigusteaduskonnale annetuse, et mälestada Otto Peeter Pärna, kes õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonnas 1928-1933

Annetaja isa Otto Peeter Pärn (Otto Peeter Birkenthal) sündis 22. märtsil 1911 Tarvastu vallas Viljandimaal Davidi ja Alma Birkenthali (neiuna Adson) perekonnas.

Pärast Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetamist astus ta 1928. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1933. aastal. Otto Peeter Pärn oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.

Aastail 1933–1940 täitis Otto Peeter Pärn Tartu ringkonnakohtu kohtuameti-kandidaadi ametikohuseid. 6. veebruaril 1940 nimetas Vabariigi President ta Võru 2. jaoskonnakohtuniku kohale. 1942–1944 töötas Otto Peeter Pärn jaoskonnakohtunikuna Haapsalus. Hiljem põgenes pere Rootsi – elati Borasis, Gingris ja Uppsalas. Poeg Kaarel Pärn sündis 1947. aastal. Kanadasse siirduti 1954. aastal.

Otto Peeter Pärn töötas Torontos advokaadifirmas. Ta suri 27. juunil 1970.

Kaarel Pärna annetus jõudis õigusteaduskonda advokaadibüroo LMP vahendusel. Kokkuleppel annetajaga otsustab annetuse kasutamise õigusteaduskonna hüvanguks õigusteaduskonna nõukogu. Seni on kõlanud ideed kasutada annetust õigusteaduskonna vilistlaskogu ellukutsumiseks, pidades silmas eelseisvat Tartu ülikooli õigusteaduskonna emakeelse õpetuse 100. aasta juubelit, samuti arendada õigusharidust rahvusvaheliste harjutuskohtute võistluste toetamisega jt.

Lisainfo:
Peep Pruks, TÜ õigusteaduskonna direktor, 51 05 511 peep.pruks [ät] ut.ee
 

Tartu Ülikooli üliõpilaste õigusbüroo on tasuta õigusalaseks nõustamiseks avatud 9. detsembrini 2017. 

Tudengite õigusbüroosse võib pöörduda igasuguste õigusalaste küsimustega ning vajadusel suunatakse abivajaja edasi.

Vastuvõtt õigusbüroos toimub esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 16–19 ning laupäeval kell 10–13 Tartus Näituse tn 20 ruumis 115.

Õigusnõu annavad Tartu Ülikooli õigusteaduse bakalaureuseastme viimase aasta üliõpilased ja magistrandid ning see on kõigile tasuta.

Soovijail tuleb end eelnevalt registreerida telefonil 737 5299 või e-maili teel juuraabi [ät] ut.ee

Tartu ülikooli psühholoogia instituudis kaitstud magistritöö näitas, kuidas virtuaalreaalsuses harjutamine aitab esinemishirmu vähendada.

Erinevat tüüpi ärevushäirete ravis on üheks võimaluseks hirmule eksponeerimine, mis tähendab inimese jaoks hirmuga silmitsi seismist kontrollitud keskkonnas. Virtuaalreaalsus võimaldab seda ka konkreetsete ärevushäirete puhul, mille tekitamine reaalses olukorras oleks keerukas - näiteks lennuhirm, aga ka hirm esineda suurte rahvahulkade ees.

Kadri Raag uuris oma magistritöös, kuidas mõjutab erinev virtuaalne keskkond ärevust ja depressiivsust. Teisisõnu – kas realistlikumas simuleeritud esinemisolukorras harjutades muutub inimene julgemaks ja enesekindlamaks kui vähemrealistlikus. Raag uuris ka, kui kiiresti keskkonnas harjutamine teraapilist mõju avaldab. Et antud juhul kontrolliti katses osalenuid iga kahe nädala tagant, saab järeldusi teha vaid lühiajalise mõju kohta.

 „Avalik esinemine on väga levinud igapäevaselt ärevust tekitav olukord ja esinemisärevusega toime tulemise mehhanismide uurimine oluline uurimisvaldkond. Varasemates uuringutes on pööratud vähe tähelepanu keskkonna realistlikkusele ja sellele, millist mõju avaldab see ärevusele ja depressiivsusele. Seega otsustasime kasutada kahte kõnesid pidavat gruppi selleks, et realistlikkuse mõju võrrelda,“ kommenteeris magistritöö autor Kadri Raag.

Üks uuringugrupp pidas kõnesid virtuaalse publiku ees võimalikult realistlikuks programmeeritud keskkonnas, kus olid varjud, inimeste liigutused-nihelemised ning oli kuulda keskkonnaga sobituvaid helisid. Teise katsegrupi jaoks oli algne programm lihtsakoelisemaks muudetud nii, et mulje oleks ebareaalsem: puudusid inimeste liigutused, taustahelid, varjud. Kontrollgrupis osalejad mängisid erinevat tüüpi VR-mänge ning kõnesid ei pidanud. Raagi uurimusest selgus, et kummalisel kombel vähenes ärevus vähemrealistliku publiku ees esinenutel rohkem, kuid mõlemal kõnesid pidaval grupil oli tulemuste paranemist märgata juba pärast kahte sessiooni.

„Leidsime, et lühiajaline virtuaalreaalsusteraapia on efektiivne meetod ärevusega toime tulemiseks. Praegustele tulemustele tuginedes leiame, et ei ole programme vaja terapeutilistel eesmärkidel kasutamiseks tingimata lõpmatult realistlikuks muuta,“ rääkis Raag töö tulemustest.

Raag lisas, et tegu on üldkokkuvõttes suurema projektiga, mille juht on Kariina Laas, programmi autor Madis Vasser ja mille raames kaitsesid oma lõputööd ka Kadi Lang ja Ethel Rosenfeldt. „Sellest projektist on kindlasti oodata veel mitmeid töid ja publikatsioone,“ kinnitas ta.

Magistritööga saab täismahus tutvuda Tartu ülikooli DSpace’i andmebaasis.

Lisainfo: Kadri Raag, magistritöö autor, 556 33 279, raag.kadri [ät] gmail.com
 

Tartus allkirjastati 12. oktoobril Tartu ülikooli ja Notarite Koja koostööleping, mille eesmärgiks on toetada ja väärtustada õigusteaduse terminivara levitamist ja kättesaadavust eestikeelses Vikipeedias.

Erialakeele-alane koostöö on osa Tartu ülikooli projektist Miljon+, millega on tehtud üleskutse jagada Vikipeediasse erialast entsüklopeedilist teadmust. Ülikooli ja Notarite Koja koostöö sisuks on artiklikonkursid õigusteaduslikel ja notarite ametitegevusega seotud teemadel. Konkurssidele oodatakse osalema TÜ üliõpilasi ning õppejõude.

„Tartu ülikooli algatus on  kiiduväärt ja notarid on rõõmuga valmis andma projekti oma panust,” märkis Notarite Koja esimees Tarvo Puri. „Peame projektis osalemist oluliseks, et võimaldada Vikipeedia artiklite kaudu notarite tegevusega seotud valdkondades õigusteadmiste levitamist ja terminoloogia arendamist,“ lisas Puri.

TÜ õigusteaduskonna direktor Peep Pruks toob esile eestikeelse õigushariduse ja –teaduse olulisust ülikoolis: „Tartu ülikool vastutab kõrgetasemelise ja ühiskonna vajadustele vastava õppe läbiviimise, kvaliteedi ja arendamise eest õiguse õppekavagrupis. Jutt on eelkõige järelkasvust klassikalistele juristi ametikohtadele – kohtunik, advokaat, prokurör, notar. Eesti õigusametites töötamise eeltingimuseks on väga head teadmised Eesti õiguses, Eesti kohtu- ja halduspraktika tundmine ja muidugi omamaise õigusterminoloogia valdamine. Tartu ülikooli õigusteaduskonnal on väga hea meel, et notarid panustavad õigusterminoloogia arendamisse emakeelsete õigusteaduslike vikiartiklite kaudu.“

Koostöölepingu allkirjastasid Tartu ülikooli õppeprorektor Anneli Saro, TÜ sihtasutuse juhatuse liige Triin Vakker ja Notarite Koja eestseisuse liige Edgar Grünberg.  Järgneva kahe aasta jooksul hõlmab koostöö kolme konkurssi: 2018. a veebruaris Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, 2018. a novembris Eesti notariaadi 25. aastapäeva ning 2019. aasta lõpus eestikeelse õigusteaduskonna 100. aastapäeva puhul. Notarite Koda paneb välja rahalised preemiad iga konkursi parimatele artiklikirjutajatele ning selleks on kokku eraldatud 3000 eurot.

Lisainfo: Merike Ristikivi, TÜ õigusteaduskonna doktoriõppe programmijuht, 737 5396, merike.ristikivi [ät] ut.ee

TÜ ühiskonnateaduste instituut ja infoühiskonna keskus korraldavad 18.–21. oktoobrini Maailma Internetiuurijate Assotsiatsiooni (AoIR) aastakonverentsi, millest võtab osa rohkem kui kolmsada teadlast kolmekümnest riigist.

Konverentsil AoIR2017: Networked Publics arutletakse võrgustunud avalikkuste rolli üle kaasaegses ühiskonnas ja digitaalsete tehnoloogiate arenguga kaasnevaid muutusi.

Konverentsil on kaks peaesinejat: esimene neist on Loughborough Ülikooli poliitilise kommunikatsiooni professor Andrew Chadwick. Oma raamatute eest presitiižseid auhindu pälvinud Chadwick lahkab ettekandes hübriidmeedia süsteemi vaatevinklist Ameerika Ühendriikide 2016. aasta presidendivalimisi ja Donald Trumpi valimiskampaaniat. Teine peaesineja on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin, kes analüüsib enda ettekandes algoritmide mõju demokraatiale.

Konverentsi plenaarpaneelis arutlevad Adi Kuntsman (Machester Metropolitan University), Kaarina Nikunen (Tampere University), Eugenia Siapera (Dublin City University) ja Cindy Tekkobe (University of Alabama) sotsiaalmeedia ja digiaktivismi teemadel. Arutelu juhib professor Jennifer Stromer-Galley (Syracuse University).

Konverentsi programm võimaldab valida endale huvipakkuvat kuulamist kaheksa paralleelsessiooni hulgast. Teemade valik on äärmiselt mitmekesine. Konverentsil räägitakse võltsuudistest ja algoritmidest, privaatsusest ja ohtudest; ühtlasi lahatakse poliitilise osaluse ja kaasatuse võimalusi veebikeskkondades, aga näiteks ka sotsiaalmeedia mikrokuulsuste või e-tervise teemasid.

Konverentsi eelüritusena toimub 17. oktoobril Tartu Ülikooli peahoones (aud. 128) kõigile huvilistele mõeldud rahvusvaheline seminar „Interneti(uurijate) eetilised dilemmad“. Seminarist osavõtt on tasuta, kuid eeldab eelregistreerimist instituudi kodulehel.

Aastakonverentsi toimumist toetavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, TÜ infoühiskonna keskus, sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut,   Tartu linn ja Eesti Teadusagentuur.

Lisainfo: Andra Siibak, AoIR2017 kohalik peakorraldaja, 517 4146,  andra.siibak [ät] ut.ee