Eelmisel nädalal toimunud selge sõnumi auhinnavõistluse galal märgiti TÜ õigusteaduskonna e-kursus “Õiguse alused” ära kategoorias tarbetekst koos tarbepildiga.

Auhinnad andis üle võistluse patroon õiguskantsler ja õigusteaduskonna külalisprofessor Ülle Madise.  Ülle Madise sõnul on selge väljendumine raske, sest eeldab asjadest sisulist arusaamist, oma sõnade eest vastutuse võtmist ja pingutust. “Teabe saajasse peaks suhtuma austusega ning ütlema peenutseva keerutamiseta otse, kes, kus ja mida peab tegema,” lisab Madise. Õigusteaduskonna kursust tunnustati õiguse keeruliste küsimuste lihtsalt ja selgelt avamise eest ka neile, kel varasem kokkupuude õigusega puudub.

E-kursuse projektijuht Tiina Mikk tõdeb, et pälvitud tunnustus näitab, et e-kursuse “Õiguse alused” sõnum on selge ja arvestab osalejate vajadustega. “Seda, et sõnum jõudis kohale, kinnitab osalejate väga positiivne tagasiside,” lisab Mikk

E-kursus toimub sel sügissemestril teist korda ning on suunatud eelkõige gümnaasiumiõpilastele, kes soovivad tutvuda õiguse algtõdedega. Kursuse läbimine aitab õppijal otsustada, kas juura on talle sobiv eriala, mida ülikoolis õppida. Järgmine kursus algab järgmise aasta 29. jaanuaril. Registreerumis- ning lisainfo on kursuse veebilehelüleval hiljemalt jaanuari alguses.

Selge sõnumi auhinnaga tunnustatakse ettevõtteid ja organisatsioone, kes suhtlevad avalikkusega selgelt ja arusaadavalt. Selge sõnumi auhinna said Juhani Püttsepa raamat „Mina olen enda oma“, Tervise Arengu Instituudi tegelik toidupüramiid, Eesti ELi Nõukogu eesistumise videod ning Päästeameti tegevus.

Lisainfo: Tiina Mikk, kursuse projektijuht, tiina.mikk [ät] ut.ee

Teisipäeval, 31. oktoobril kell 14.15 peab Tartu ülikooli aulas avaliku loengu Euroopa Komisjoni asepresident, endine Läti peaminister Valdis Dombrovskis.

Valdis Dombrovskise loengu teemaks on „Euroopa majandus- ja rahaliidu tulevik". Ettekandes tuleb juttu sellest, millised sammud on vajalikud euroala stabiilsuse hoidmiseks ja Euroopa Liidu majanduse tugevdamiseks, kuidas saavutada suurem ühtsus rahandus- ja eelarvepoliitikas ning vähendada riske pangandussektoris.

„Tegemist on Euroopa Liidu kõrge ametnikuga, kes vastutab majanduslikus mõttes Euroopas väga oluliste teemade eest. Ta räägib loengus majanduse probleemidest ja annab veidi aimu ka liidu tulevikuplaanidest. See on suurepärane võimalus otse allikast kuulda EL-i olulistest arengutest, mis kahtlemata mõjutavad ka Eesti majandust,“ selgitas TÜ sotsiaalteaduste valdkonna dekaan, loengu moderaator Raul Eamets.

Ettekande autor Valdis Dombrovskis on mainekas Läti poliitik, kelle vastutusalasse Euroopa Komisjoni asepresidendina kuuluvad majandus- ja rahaliidu toimimise, euro ja sotsiaaldialoogiküsimused. Samuti on tema kanda finantsteenuste, finantsstabiilsuse ja kapitaliturgude arendamisega seotud teemad.

Loeng toimub inglise keeles sünkroontõlkega eesti keelde ning selle moderaator on TÜ professor Raul Eamets. Tartu ülikooli ning Euroopa Komisjoni Eesti esinduse korraldatavale loengule pääseb eelregistreerudes hiljemalt 30. oktoobril.

Lisainfo: Kristi Kerge, TÜ rahvusvahelise koostöö juht, 529 7677, kristi.kerge [ät] ut.ee

1.novembril ilmunud Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) vabanumber annab ülevaate Eesti hariduselu aktuaalsetest teemadest nii õpetajate kui ka õppijate silme läbi.

Temaatiliselt jagunevad artiklid tinglikult kolmeks. Esiteks räägivad õpetajad artiklites eesmärkide seadmisest ja kolleegide vahelisest koostööst. Teiseks käsitletakse haridusvaldkonna murekohti, mis on olnud tähelepanu all pikemat aega: eri osapoolte kiusamist koolis, haridussüsteemist lahkumise põhjusi ja õppijate erivajaduste märkamist. olnud. Kolmandas osa tõstavad autorid fookusesse väljundipõhise õppe eesmärgipärase rakendumise ning õpianalüütika võimalused kõrgkoolis. Selle ajakirjanumbri välisautoriks on maailmas kõrgelt tunnustatud haridusteadlane, Montclair State University professor Michele Knobel, kes räägib loovusest, kirjaoskusest ja remiksimisest.

“EHA on ainus eesti keeles ilmuv eelretsenseeritav teaduslik haridusvaldkonna ajakiri, mille tähtsust on raske üle hinnata eestikeelse erialase sõnavara elushoidmisel ja arendamisel ning valdkonna uuringute tulemuste levitamisel. Ajakiri annab hea võimaluse avaldada emakeeles teadustöid kõrgetasemelises ajakirjas. See on oluline näiteks esimest katsetusvõimalust otsivatele doktorantidele ja kõigile haridusvaldkonna inimestele, kes peavad oluliseks eesti lugejale just emakeeles kirjutada,“ selgitab toimetaja Merle Taimalu ajakirja olulisust.

EHA ilmub Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli koostöös, värske vabanumbri toimetajad on Tartu ülikooli kasvatusteaduste dotsent Merle Taimalu, psühholoogia ja eripedagoogika lektor Astra Schults ning ajakirja toimetuskolleegiumi liige, Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter-Nemvalts.

Ajakirjast saab lähemalt lugeda selle kodulehelt.

Lisainfo: Merle Taimalu, Tartu ülikooli kasvatusteaduste dotsent, 737 6475, merle.taimalu [ät] ut.ee
 

Eile, 2. novembril 2017 toimus esmakordselt Tartu ülikooli demopäev „Teadlaselt ettevõtjale“, kus 26 teadlast tutvustasid lühikõnede vormis oma uuendusmeelseid ideid ja teenuseid. 3-minutiliste ettekannete hulgast valis žürii parima, tunnustades Mihkel Solvakut, kes tutvustas IT mõju-uuringute keskuse võimalusi.

TÜ tehnoloogiauuringute vanemteadur Mihkel Solvak rääkis oma ettekandes IT mõju-uuringute keskusest, mis tegeleb masinõppel põhinevate prognoosi- ja analüüsimudelite loomisega. „Avalike institutsioonide ja eraettevõtete äriprotsessid toodavad tihtilugu suures mahus andmeid, mida saab edasi väärindades kasutada sama äriprotsessi sisendina. Näiteks saab tõenäosuspõhiste sobitamismudelitega prognoosida, või millisel kliendil on suurim tõenäosus mingeid tooteid tarbida ja suurendada nii müügiprotsessi efektiivsust.  CITIS kasutab analoogset lähenemist avalike institutsioonide puhul, aidates neil oma klientidele (kodanikele) andmepõhiseid teenuseid luua. Üks edukalt lõpetatud projekt on maksu- ja tolliametile ettevõtete maksudeklaratsioonide põhjal majanduse prognoosimise algoritmide ja mudelite loomine. Kaugemas tulevikus on võimalik tänu sellistele lahendustele ettevõtetel riigile raporteeritavaid andmeid rohkem ristkasutada ja vähendada nende eri asutustele mitmekordse esitamise vajadust, “ tutvustas ka publiku lemmiku tiitli pälvinud Solvak oma ettekande sisu.

Demopäeval hindas esinejaid 3-liikmeline ettevõtjatest koosnev žürii. Žüriisse kuulusid TÜ nõukogu esimees Ruth Oltjer, Enefit Energiatoomise juhatuse liige Jaanus Rattus ja eraisikute panganduse divisjoni direktor Kaie Metsla. Chemi-Pharm AS juht ja žürii esinaine Ruth Oltjer tõstis esile Mihkel Solvaku ettekande konkreetsust: „Solvak keskendus väga konkreetsele probleemile, andes ülevaate juba tehtud tööst ja pakkudes praktilisi lahendusi probleemidele, mis puudutavad kõiki Eesti ettevõtjaid.“ Žürii tõstis lisaks Mihkel Solvakule esile ka Friedrich Kaasiku pehmele robootikale keskendunud ettekannet ja Vahur Zadini mõttearendust arvutisimulatsioonide kasutamise kohta tootearenduses ja disainis. Esiviisikusse mahtusid veel Sille Holm ja Tanel Vahter. 

TÜ demopäev on ülikooli ettevõtlus- ja avaliku sektori partneritele suunatud üritus, kus teadlased tutvustavad uuendusmeelseid, nutikaid ja kasulikke ideid, mis soodustavad ettevõtete ja Eesti majanduse arengut. Teemade ringi mahuvad nii julged tehnoloogilised lahendused, meditsiinisaavutused kui ka ühiskondlikud tulevikuvisioonid.

Lisainfo: Kristel Reim, TÜ tehnoloogiasiirde talituse juhataja, 737 4887, kristel.reim [ät] ut.ee

Tartu ülikoolis algab 10. novembril 48-tunnine häkaton „Social Impact Data Hack 2017", kus otsitakse lahendusi erinevatele ühiskondlikele küsimustele ja probleemidele, kasutades selleks riigiasutustelt ning ettevõtetelt saadud suurandmeid.

Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi ning Johan Skytte poliitikauuringute instituudi koostöös toimuva häkatoni eesmärgiks on andmete abil ühiskondlikele probleemidele tähelepanu juhtida, teadlikkust tõsta ning lahendusi pakkuda. Häkatoni ühe korraldaja, TÜ infosüsteemide professori Marlon Dumasi sõnul peaks ühiskond oluliselt rohkem suurandmete võimalusi ära kasutama: „Me kuuleme kõikjalt, et andmed on võim. Seda kasutatakse ettevõtluses oma äri kasvatamiseks ja tulu tootmiseks, kuid miks mitte panna andmeid ühiskonna heaks tööle?“

Häkatonile on esitatud mitukümmend arendusideed mitmesugustel ühiskondlikel ning sotsiaalsetel teemadel, nagu näiteks laste heaolu, rahvaalgatuste korraldamine, kohtulahendite ja valimistulemuste ennustamine või korruptsioonijuhtumite avastamine. Osalejad valivad kõigepealt väljapakutud teemade hulgast endale meelepärased ning seejärel asutakse tööle nende arendamise kallal kuni pühapäevani, mil esitletakse tulemusi ja valitakse parimad meeskonnad.

Kokku on häkatonile registreerunud üle 200 osaleja, kelle seas on nii IT-spetsialiste ja andmeteadlasi, politolooge, ajakirjanikke, majandusteadlasi, haridustöötajaid, juriste, sotsiaaltöötajaid kui humanitaarteadlasi.

Social Impact Data 2017 toimumist toetatakse Euroopa Komisjoni H2020 programmist projekti „SoBigData teaduse infrastruktuur“ raames.

Rohkem infot häkatoni kohta leiab selle kodulehelt ning üritust kajastatakse jooksvalt ka Facebookis.

Lisainfo: Anna Leontjeva, TÜ infosüsteemide teadur ja häkatoni korraldaja, 55688810 anna.leontjeva [ät] ut.ee

16.-17. novembril toimuval Saksa-Eesti konverentsil Academica kõneldakse sel aastal teabe moonutamisest, propagandast, selle kasutamisest viimaste aastate valimistel ja julgeolekus ning avaliku arvamuse mõjutamisest.

Neljapäeval, 23. novembril algusega kell 15.00 toimub Tartu ülikooli peahoone ruumis 139arutelukoosolek, mis keskendub küsimusele, kas ettevõtlusõpe peaks ülikoolis olema kohustuslik.

Tartu ülikool pakub oma tudengeile mitmekülgseid kõrgharidusvõimalusi, mis tagavad head teadmised oma erialal. Tänapäeva mitmekülgne töömaastik nõuab tihti aga enamgi ning kindel eelis on neil, kel varuks võimalikult mitmekülgsed oskused ja kogemused. Ettevõtlikkuse arendamine üliõpilastes on üheks võimaluseks neile lisaoskusi anda, ning on ka üks ülikooli olulistest prioriteetidest.

Avatud koosolekul tulebki täpsemalt juttu sellest, kellele ja mil moel ettevõtlusõpe täpselt kasuks tulla võib ning arutletakse, kui otstarbekas oleks see kõigile ülikooli tudengitele kohustuslikuks muuta. „Kõikide tööandjate ootus on, et Tartu ülikoolist tulevad heade erialateadmistega noored, kes saavad hakkama mitmesuguste ülesannetega, oskavad eesmärke seada, riske hinnata ja loovalt lahendusi otsida, on koostööaltid ja head suhtlejad,“ ütles teema olulisuse kohta Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

Arutelul, mida modereerib TÜ nõukogu liige ja ettevõtja Heidi Kakko, võtavad sõna ülikooli juhid, õppejõud, üliõpilased ja vilistlased-ettevõtjad. Lisaks kõnedele toimub ka paneeldiskussioon, kus sõna saavad sekka öelda kõik kohalviibijad. Üritus on huvilistele avatud.

Lähemat infot ürituse kava kohta leiab ülikooli kodulehelt. Otseülekande jälgimise ning järelvaatamise võimalust pakub ka UTTV.

Lisainfo: Leebi Uba, ettevõtluse õppetooli nõustaja, 509 8618, leeni.uba [ät] ut.ee

Uuringulaegas on Euroopa Komisjoni finantseeritud digikeskkond, mis koondab üle 700 uurimusliku õppe tegevuse ning abimaterjale ja hindamisvahendeid 1.-12. klassile.

Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia keskuse inimesed on koos AHHAA keskuse esindajatega Pariisis, kus 20. novembril toimus UNESCO peakorteris Uuringulaeka (Ark of Inquiry) projekti lõpukonverents. Uuringulaegas on Euroopa Komisjoni 7. raamprogrammi finantseeritud projekt, milles on 13 partnerit 12 riigist ning juhtpartner on Tartu ülikool. Uuringulaekaks nimetatakse ka projekti raames loodud digikeskkonda, mis koondab üle 700 erineva uurimusliku õppe tegevuse, samuti abimaterjale ja hindamisvahendeid 1.-12. klassile. Seda toetab pedagoogiline raamistik uurimusliku õppe ning vastutustundliku teaduse ja innovatsiooni teemade sidumiseks ja toetamiseks. Koolitatud on üle 1600 õpetaja, kes on uuringulaeka avanud enam kui 20 000 õpilasele.

Konverentsil tutvustatakse projekti põhitulemusi ning soovitusi uurimusliku õppe ning teadusteemade käsitlemiseks koolides. Kokku on kutsutud õpetajad, teadlased, poliitikakujundajad jt üle Euroopa, toimuvad paneelarutelud ja esitletakse projekti raames tehtud teadusuuringute tulemusi tutvustavat ajakirja Science Education International erinumbrit. Külaliste seas on ka Eesti suursaadik Pariisis ja alaline esindaja UNESCO juures Ingrid Amer. Konverentsi peaesineja on mainekas haridustehnoloogia ja uurimusliku õppe uurija professor Ton de Jong Twente Ülikoolist Hollandis.

Projekti juhi, Tartu ülikooli haridustehnoloogia professori Margus Pedaste sõnul on uurimuslik lähenemine võtmepädevus probleemide lahendamiseks väga erinevates eluvaldkondades. Eeskätt on see aga abiks loodusainete õpetamisel, võimaldades muuta õppimist põnevamaks ning kaasata õppetöösse erinevaid osapooli nagu teadlased ja teaduskeskuste või muuseumite töötajad. Eestis oligi üks Uuringulaeka partner teaduskeskus Ahhaa, kus õpetajad said tutvuda programmide ja eksponaatidega, mis toetavad uurimuslikku õpet ka väljaspool kooli.

Uuringulaeka leiab veebis aadressil www.arkportal.eu. Eestikeelseid tegevusi on laekas 56, suurem osa neist keemia, füüsika ja bioloogia teemal. Mitmeid huvitavaid neist on kirjeldatud Uuringulaeka Facebooki lehel www.facebook.com/uuringulaegas. Loodusainete õpetajad ka Eesti koolides on eelkõige kiitnud internetipõhiseid simulatsioonidega varustatud uurimusliku õppe tegevusi, mis võimaldavad lõimida erinevaid loodusaineid ja samal ajal arendada digipädevust.

Projektimeeskonna liige, Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia keskuse töötaja Meelis Brikker meenutab, kuidas ta projektimeeskonna liikmena katsetas Uuringulaegast Konguta kooli esimese ja teise klassi õpilastega: „Uurimusliku õppega pole kunagi liiga vara alustada. Katsetasime koos algklasside õpetajatega uurimuslikke tegevusi ka kõige nooremate õpilastega – esimese ja teise klassi koolijütsidega. Algselt veidi vanematele klassidele mõeldud tegevusi tuli küll muuta lihtsamaks, kuid see uudishimu ja avatus, millega nooremad õpilased nende jaoks uudsele tegevusele vastasid, tõi kõigile naeratuse näole. Tegevuse käigus nuusutasid, vaatasid ja maitsesid lapsed Eestis toodetud leibu ning koos püstitasime oletusi selle kohta, miks osad leivad on ühtemoodi välimuse, maitse ja lõhnaga ning teised leivad teistsuguste omadustega. Hiljem uurisime ka leibade pakendeid ja vaatasime, millest sellised erinevused tulla võivad ja kas meie oletused pidasid paika. Lapsed töötasid innukalt kaasa ja olid väga varmad oma oletusi välja pakkuma.“

Uuringulaegas jääb kättesaadavaks kõigile õpetajatele ning ka õpilastele iseseisvaks avastamiseks. Jätkuvad ka õpetajate koolitused ning teadustöö. "Projekti käigus koguti suur hulk teadustöös kasutatavaid andmeid, mille analüüsile tuginevalt on meid ootamas veel mitmeid huvitavaid avastusi," loodab Margus Pedaste.

Lisainfo: Margus Pedaste, haridustehnoloogia professor, +372 515 6095, margus.pedaste [ät] ut.ee

Loengus arutletakse Hiina kiire majandusliku arengu ning seda toetanud juhtimisküsimuste üle. „Mille poolest erinevad Idas ja Läänes kasutatavad juhtimisstiilid? Millist mõju avaldavad need majandusele, ettevõtlusele ja üldiselt ärikultuurile? Kuidas on see kõik seotud sügavama kultuuritaustaga, erinevustega Ida ja Lääne kultuuride vahel?“ toob teemast näiteid professor Peter Hwang ise. 

Peter Hwang on pärit Taiwanist, kus algas ka tema kõrgharidustee. Doktorikraadi kaitses ta 1988. aastal USA Michigani ülikoolis, aastatel 1988–1999 töötas Peter Hwang dotsendina New Yorgi linnaülikoolis, Taiwani rahvusülikoolis ja Hongkongi teadus- ja tehnikaülikoolis. Peter Hwang on olnud Indoneesias Sampoerna ülikooli majandusteaduskonna dekaan ja professor ning töötanud nõukogu esimehena Hiina suurfirmas Yangzhou Bulb Group. 2017. aasta kevadel valiti Peter Hwang Tartu ülikooli Aasia majanduse professoriks. Hwangi Tartus viibimist toetab Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA ning finantseerib Euroopa Liidu regionaalarengu fond.

Inauguratsiooniloeng on kõigile huvilistele avatud. Otseülekande ning järelvaatamise võimalust pakub UTTV lehekülg. 

Lisainfo: Kady Sõstar, rahvusvahelise koostöö talituse protokolli peaspetsialist, 5119188, kady.sostar [ät] ut.ee

Käesoleva aasta novembris on kirjastuses Cambridge University Press ilmunud kogumik "Russia and the European Court of Human Rights: the Strasbourg Effect", mis heidab pilgu Venemaa hakkamasaamisele Euroopa inimõiguste kohtus (EIÕK) möödunud peaaegu 20 aasta vältel.

Kogumiku toimetajateks on Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo ja Austria Grazi Ülikooli rahvusvahelise õiguse emeriitprofessor Wolfgang Benedek. Autorite hulgas on nii juriste kui politolooge ja seda nii EL-i liikmesriikidest kui ka Venemaalt. Ilmunud kogumiku põhiküsimuseks on, kas Strasbourgil on olnud mõju Venemaa arengule ja vastupidi, samuti kas ning mil määral on Venemaa EIÕK liikmeks olek mõjutanud Strasbourgi süsteemi toimimist.

Professor Lauri Mälksoo arvates lähtuti 1996.a, mil Venemaa sai Euroopa Nõukogu liikmeks, optimistlikest sotsialiseerumisteooriatest, mille järgi inimõigusi rõhutavad institutsioonid nagu Euroopa Nõukogu ja Euroopa inimõiguste kohus aitavad ka 'nõrgemaid' järele, isegi kui tegu on nii suure ja sellise ajalooga riigiga nagu Venemaa. Siiski hiljemalt alates 2015.a on näha, et Venemaa on otsustanud rakendada oma suurriigi loogikat ka Euroopa Nõukogu ja Strasbourgi kohtu suhtes. „Venemaa Konstitutsioonikohtu esimees Valeri Zorkin ja Vene õigeusu kiriku pea patriarh Kirill on vaidlustanud läänelikku, liberaalset ja sekulaarset inimõiguskäsitlust filosoofilisest ja teoloogilisest perspektiivist. Seega Venemaa 'sotsialiseerimise' asemel on Strasbourgi süsteemis veedetud aeg pigem kinnitanud Venemaa opositsiooni Euroopas valitsevale liberaalsele inimõigusmõttele,“ sõnas kogumiku toimetaja Lauri Mälksoo.

Siiski on veidi ka positiivseid arenguid, nendib Mälksoo: „Kogumikus olevad peatükid näitavad ka seda, et teatud valdkondades - näiteks kriminaalmenetluses - on Venemaa Strasbourgi süsteemist kahtlemata positiivset kaasa võtnud reformideks. Siiski lõpptulemuseks on teatus mõttes mitmekiiruseline Euroopa inimõiguste kohus, millel on kogu süsteemi toimimise jaoks ka negatiivsed mõjud.“

Kogumik ilmus Eesti teadusagentuuri grandi IUT20-50 tegevuste raames.

Lisainfo: Lauri Mälksoo, TÜ rahvusvahelise õiguse professor, 737 6042, lauri.malksoo [ät] ut.ee

Tartu ülikooli 2019. aastal peetava 100. sünnipäeva pidustustele lükkab juba tänavu hoo sisse esimene sündmus, milleks on 30. novembril kell 12 avatav fotonäitus „Pane vaim valmis! Tartu ülikooli sada nägu“.

Tartu ülikooli muuseumi direktori ja näituse idee autori Mariann Raisma sõnul oli projekti aluseks soov dokumenteerida inimesi, kes täna ülikooli vaimu kujundavad ning teha seda kunstiprojekti vormis. „Soov oli portreteerida eri valdkondade tegijaid koos mõne ajaloolise esemega, rõhutades selle kaudu ülikooli ajaloolist järjepidevust ning selle inimese seotust teadusvaldkonnaga.“ Portreedele valitud objektid pärinevad valdavalt Tartu ülikooli muuseumi kogudest, kuid kasutatud on ka pildistatute isiklikke esemeid.

Eesti üks tuntumaid portreefotograafe Birgit Püve jäädvustas 2017. aastal umbes poole aasta jooksul sada Tartu ülikooli väljapaistvat teadlast ja õppejõudu koos põneva esemega, mis pildistatud isikute tööd või suhet ülikooliga iseloomustab. Näituse jaoks pildistatud inimeste seas on nii emeriitprofessoreid, praeguseid tipptegijaid kui ka noori andekaid teadlasi kõigist neljast valdkonnast. Keerulise valiku, keda pildistada, on teinud valdkonnad ise ning tulemus iseloomustab ülikooliperet oma erinäolisuses.

Fotograaf Birgit Püve sõnas, et on väga rõõmus, et tal oli võimalus projektis osaleda. „Projekt andis ainulaadse võimaluse kohtuda ja tutvuda ülikooli niivõrd värvika ja huvitava osaga. Iga portreteeritav oli omaette isiksus, mistõttu oli protsess väga põnev, aga nõudis ka loomingulist lähenemist eri karakteritele. Keerukamaks tegi pildistamise kindlasti see, et iga inimest portreteerisime tema valdkonda esindava või sümboliseeriva (või ka isiklikuma) esemega. Lisaks inimese enda tabamisele tuli jälgida ka tema suhet/suhestumist objektiga – seda enam, et kasutasime keskformaadi filmikaamerat. Pildistasime projekti fotofilmile ja tulemust kohe näha ei olnud.“ Püve lisas, et projekt oli ka professionaalsel tasemel väga õpetlik.

Näitus avatakse 30. novembril vahetult rahvusülikooli 98. sünnipäeva eel peahoone esimesel korrusel. Fotod jagatuna kahte gruppi on üleval Tartu ülikooli peahoone fuajees ning Tartu ülikooli muuseumi valges saalis kuni jaanuari lõpuni, mil toimub portreede vahetus. Peahoones ja ülikooli muuseumis on portreed üleval kuni 30. märtsini 2018. Aprilli algusest hakkab rändnäitus liikuma mööda erinevaid Tartu ülikooli ja avalikke hooneid nii Tartus kui mujal Eestis.

Näituse tiim koosnes fotograaf Birgit Püvist, idee autorist Mariann Raismast, projektijuhtidest Karoliina Kaldast, Mariann Raismast ja Mairo Rääskist; graafiline kujundaja oli Maarja Roosi, keeletoimetaja Anu Lepp, tõlge inglise keelde Juta Ristsoo poolt ning trükkis OÜ Digifoto.

Muuseum tänab: Peeter Burk, Raul Eamets, Margus Lember, Tanel Nõmmik, Tarmo Rämmi, Andres Soosaar, Margit Sutrop, Maris Tuuling, Mare Isakar, Ivo Paalits ja Okupatsioonide muuseum.

Näitust toetab Eesti kultuurkapital.

Lisainfo: Mariann Raisma, TÜ muuseumi direktor, 522 1702, mariann.raisma [ät] ut.ee
Karoliina Kalda, fotonäituse projektijuht, 737 6081, karoliina.kalda [ät] ut.ee

24. novembril 2017 toimus vanas anatoomikumis esmakordselt kunstide keskuse heategevuslik jõululaat. Korraldajad tänavad kõiki laadal osalenud Tartu ülikooli töötajaid ja tudengeid.

Tänu kauplejatele ja lahketele ostjatele kogunes Tartu kõrgemas kunstikoolis õppiva ja Mäe-kodu lastekodus elava noormehe kooliks vajaminevate kunstitarvete ja tööriistade ostu toetuseks 613,8 eurot. Lisaks kauplejatele toetas annetuseks kogunevat summat ka loterii, mille auhinnafondi panustasid paljud ülikooliga seotud inimesed. Samuti toetasid annetuskasti täitumist laadal osalenud ülikooli kultuuriklubi ja akadeemilise naiskoori korraldatud pop-up kohvikud. Muusikuna hoidis laadal meeleolu üleval Viljandi kultuuriakadeemia eelarvespetsialisti Ellu Roosioja lõõtsamäng.

Laada üks korraldajaid Margot Must: „Suur tänu ka laada korraldusmeeskonnas praktikandina osalenud kultuurikorralduse tudengile Maarja Mangusele ning kahele vabatahtlikule Agete Eksile ja Ave Vilpole, kes aitasid korraldada loteriid ning toetasid meid ka oma rammuga, et laadaplatsist saaks taas õppeklassid.“

Lisainfo: Margot Must, kunstide keskuse koordinaator, 506 3686, margot.must [ät] ut.ee

Selle nädala reedel, 1. detsembril tähistab Tartu ülikool rahvusülikooli 98. sünnipäeva. Aastapäeva raames toimub nädala jooksul ülikoolis mitmesuguseid erinevaid üritusi, antakse üle diplomid doktoritele ning audoktoritele, nimetatakse ülikooli auliige ning kuulutatakse välja Rahvusmõtte auhinna laureaat.

Tähistamisega alustas TÜ Pärnu kolledž teisipäeval, 28. novembril. Tartus saavad üritused alguse kolmapäeval, 29. novembril. Mitmekülgsest kavast leiavad sobiva ürituse kindlasti kõik Tartu ülikooli tudengid, vilistlased ning linnakodanikud ja huvilised.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm rõhutab oma aastapäevapöördumises rahvusülikooli olulisust riigi ja rahva püsimisel: „Eesti riik ja ühiskond elab omariikluse sajanda sünnipäeva ootuses, samamoodi valmistub peatseks Eesti ülikooli, Eesti kõrghariduse, Eesti haritlaskonna sajanda sünnipäeva tähistamiseks ka Tartu ülikool. Ühe väikese rahvuse jaoks oma riigi ja oma(keelse) rahvusülikooli omamine eriline privileeg. Selle eesõigusega kaasnevaid võimalusi ja vastutust tajub kogu ülikool. Kutsume ka kõiki Eesti inimesi ja heatahtlikke koostööpartnereid üles rahvusülikooli missiooni teostamisele tuge pakkuma.” Rahvusülikooli sajanda aastapäeva ettevalmistustesse on kõigil võimalik oma panus anda muuhulgas ka annetuskampaaniates osaledes.

Rahvusülikooli sünnipäeva pidulikul aktusel promoveeritakse 5 audoktorit ja aktusele eelneva aasta jooksul kraadi kaitsnud 141 doktorit. Tartu ülikooli audoktoriteks saavad Mihály Hoppál, Ungari teaduste akadeemia habiliteeritud teadusdoktor (folkloristika ja semiootika audoktor), Salme Näsi, Tampere ülikooli professor (majandusteaduse audoktor), Kauko Antti Markku Kaste, Helsingi ülikooli emeriitprofessor (neuroloogia audoktor), Eske Willerslev, Kopenhaageni ülikooli professor (loodusteaduste audoktor) ja Vladimir Veksler, Pariisi XI ülikooli professor (farmakoloogia audoktor). Ülikool nimetab auliikmeks pikaajalise toetaja Harry Huge. Teatavaks tehakse TÜ Rahvusmõtte auhinna laureaat – isik, kes on ülikooli hinnangul oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Aktusel peab akadeemilise loengu „Rahvusülikool digiühiskonnas“ sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin. Aktuse otseülekannet ning järelvaatamise võimalust pakub UTTV.

Tänavune 98. sünnipäev tähistab eestikeelse Tartu ülikooli sündi 1919. aastal ning seda tähistatakse kolmes linnas – Tartus, Pärnus ja Viljandis. Ürituste kavast leiab nii avalikke loenguid, näituse avamise, raamatuesitluse, pikkade traditsioonidega tõrvikrongkäigu kui ka balli.

Kogu rahvusülikooli ürituste kava leiab ülikooli kodulehelt.

Lisainfo: Kady Sõstar, TÜ protokolli peaspetsialist, 737 5685, kady.sostar [ät] ut.ee

Konverentsi «Balti sotsiaalpoliitika läbi andmete prisma» teise päeva fookuses on Balti riikide tervishoid, rahvastikuküsimused, sotsiaalne heaolu ja sotsiaalpoliitika.

Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar rääkis, et enne, kui teadlased saavad anda tõendatud infot poliitikategijatele, tuleb tööd pikalt ette planeerida ja koguda järjepidevalt andmeid.Tänapäeval on info väga lihtsasti kättesaadav, aga küsimus on – mida võtta, mida jätta? Kuidas infot kasutada? „Igasugused andmed ei sobi, need peavad olema kvaliteetsed ja paremad on pikema aja jooksul kogutud andmed," kirjeldas Ainsaar. Seetõttu keskendubki konverents muude teemade seas ka andmete kvaliteedile.

Kuigi eelnev suhtlus Eesti, Läti ja Leedu teadlaste ning poliitikategijate vahel pole olnud eriti tihe, on konverentsi vastu rahvusvaheline huvi väga suur, mis näitab ka seda, et järjepideva Balti riikide vahelise koostöö järgi on vajadus olemas. Tartu ülikooli nooremteadur Mai Beilmann ütles, et alguses oli planeeritud 40 osalejaga konverents. „Nüüd on osalejaid üle 80 ja ootejärjekorras on veel inimesi," lisas ta.

30. novembril esinesid Tallinnas Olli Kangas, kes rääkis Soome kodanikupalga eksperimendist, ning parimaid praktikaid sotsiaalpoliitika analüüsi vallas jagasid ka Marju Lauristin ja Eric Harrisson. Täna Tartus toimuval Balti sotsiaalpoliitika analüüsi võrgustiku ESPAnet Baltics konverentsi eesmärk on tuua kokku sotsiaalpoliitika eksperdid ja praktikud Baltikumist ja teistest Euroopa riikidest, et jagada värskemaid uurimistulemusi. Konverentsi korraldab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituut.

Konverentsi programmi saab uurita ÜTI kodulehelt.

Lisainfo: Mare Ainsaar, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur, 517 8132, mare.ainsaar@ut.ee
Mai Beilmann, sotsiaalpoliitika nooremteadur, 737 6156, mai.beilmann [ät] ut.ee

Rahvusülikooli 98. aastapäeva pidulikul aktusel 1. detsembril anti Tartu ülikoolis üle Rahvusmõtte auhind looduse populariseerijale ja bioloogile Fred Jüssile. Auhinnaga tunnustatakse isikuid, kes on ülikooli hinnangul oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. 

Jüssi kandidatuuri ülesseadjad rõhutasid tema rolli looduse populariseerijana ning tema otsesest ja kaudset mõjule Eesti looduse tundmisele ja tutvustamisele. Jüssi teenete kirjeldamisel ollakse veendunud, et Fred Jüssi nimi on aastakümnete jooksul muutunud Eestis looduseuurija ja -tutvustaja sünonüümiks. Tegemist on Eesti ühe tuntuima inimesega selles valdkonnas ning samalaadse märgilise tähendusega loodusmõtte kandjaid Eestis ei ole.

Teises esildises lisatakse: „Fred Jüssi on Eesti rahva loodusmõtte eeskõneleja juba aastakümneid. Tema mõte ja hääl, tema vahendatud loodushääled, looduspildid ning kirjasõna on kujundanud loodussõbralikku maailmavaadet meie rahva mitmele põlvkonnale. Loodusmehena on ta meie Rahvusmõtte vormija.“  

Rektor Volli Kalm rõhutas auhinda üle andes, et Fred Jüssi tegevus puudutab väga laia osa ühiskonnast, tema eeskuju on ühtviisi oluline kõikide erialade ja eagruppide esindajatele. “Fred Jüssi on kui usaldusväärse loodusmõtte kehastus. Tema panus Eesti rahva loodusteadlikkuse kasvatamisel omandab eriti märgilise tähenduse praeguses ebakindlas ajas, kus loodushoiu ja looduse mõistmise teemad on teravalt päevakorral nii Eestis kui kogu maailmas,“ mõtestas Kalm Fred Jüssi rolli rahvusmõtte kandjana.

Fred Jüssi on sündinud 29. jaanuaril 1935 Aruba saarel. Ta lõpetas 1958 Tartu ülikooli bioloogina, zooloogia erialal. 1958–1960 töötas Hiiumaal Emmastes õpetajana, 1960–1962 ENSV TA eksperimentaalbioloogia instituudis ning 1962–1975 metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumis, peamiselt looduskaitseinspektorina. 1976–1983 oli ta Eesti Raadio kaastööline, lindistas lindude, konnade jt loomade hääli. Just raadio saatesarja „Looduse aabits“ (1979–1986) autorina on ta mõjutanud tohutut hulka kuulajaid, neid saateid lindistati tihtipeale raadiost ja kasutati ka õppetöös. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.

Fred Jüssi on olnud mitme põlvkonna jaoks Eesti tuntuim loodusfotograaf ja looduse populariseerija. Tema sulest on ilmunud rohkesti loodust tutvustavaid pildi- ja juturaamatuid, millest paljud on ilmunud tõlgetena ka teistes keeltes: „Kajakad kutsuvad“ (1966), „Fotoaparaadiga loodusesse“ (1965), „Rebasetund“ (1977, 1981), „Jäälõhkuja“ (1986, 2007), „Sügis“ (1995), „Ajamustrid“ (2003), „Maailma mõte“ (2005), „Kivimustrid“ (2015), „Rajamustrid“ (2017) jpt ning loendamatu hulga kirjutisi ajakirjanduses. Ta on teinud raadio- ja telesaateid, avaldanud heliplaate lindude, konnade jm loodushäältega, olnud hinnatud esineja loodusõhtutel jne.

Fred Jüssi teeneid väljendavad ka talle omistatud tunnustused: ta on pälvinud 1984. aastal Eesti eluteaduse hoidja tiitli, 1989 Kumari preemia, 1997 Eesti Taassünni auhinna, 1998 Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning 2006 Riigivapi III klassi teenetemärgi. Jüssi on ka Eesti Looduskaitse Seltsi asutaja ja selle auliige.

Eesti Looduses 2015. aasta veebruaris ilmunud intervjuus märgib Jüssi oma rolli kohta ise: „Kord küsisid mu Soome sõbrad, et kas oled mõjutanud Eesti riigielu. See küsimus üllatas mind, ei osanud vastata. Hakkasin mõtlema, et paljud täiskasvanud või kõrgetel ametikohtadel olnud inimesed on öelnud, et mu pildid või tekstikesed on nende mõtlemist muutnud. Kui niisugune mees istub praegu riigikogus või kõrgel postil hierarhiapüramiidis ja tal on kunagi lapsena loetust või kogetust jäänud sete, siis kui sinna tiigipõhja vits torgata, võib sealt hakata mulle tõusma. See on moraalne kapital, mille inimesed elu jooksul koguvad. Selle tõeline tähendus võib end ilmutada väga palju hiljem.“

Eelneval kolmeteistkümnel aastal auhinna saanud isikute nimed leiab TÜ kodulehelt.
Ülekannet rahvusülikooli 98. aastapäeva aktusest ja Rahvusmõtte auhinna üleandmisest on võimalik järelvaadata UTTV lehelt. 

Lisainfo: Saima Tiirmaa-Oras, Tartu ülikooli rektori abi, 737 5602, saima.tiirmaa-oras [ät] ut.ee

Ühes rahvusülikooli 98. aastapäeva pidustustega tunnustas Tartu ülikool tänavu taas kõigist neljast valdkonnast üht üliõpilaste kiituse pälvinud õppejõudu. Aasta õppejõud valiti välja Tartu ülikooli tudengite tagasiside põhjal ning lisaks nelja teaduskonna parimatele tõsteti igast esile veel üheksa õppejõudu.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast sai tiitli vene keele õpetaja Natalija Joonas, sotsiaalteaduste valdkonnast inglise õiguskeele õpetaja Reet Talpsepp, meditsiiniteaduste valdkonnast kirurgiliste haiguste dotsent Margot Peetsalu ja loodus- ja täppisteaduste valdkonnast taimefüsioloogia dotsent Joachim Matthias Gerhold.

Tartu ülikooli üliõpilaskonna esimees Taavi Vanaveski sõnul tunneb üliõpilasesindus uhkust, et ülikoolis on tublid õppejõud, keda üliõpilased kiidavad. „See on suur töö olla hea õppejõud. Õppejõul kulub palju aega just teabe edastusele ja selle lahti seletamisele üliõpilase jaoks. Leian, et oluline on õppejõu ning üliõpilase vaheline kommunikatsioon ja personaalse visaduse näitamine. "ütles Vanaveski.

„Üliõpilastena hindame tihti just neid õppejõude kõrgelt, kelle moodi ise tahaksime olla. Õppejõu töös on oluline omada ülevaadet õpetamise metoodikatest ja mitte karta proovida uusi, olgu siis selleks videoloengud või lausa reaalajas konverentsikõned. Oluline on personaalne lähenemine ja partneri mõistmine. Kui kohelda üliõpilasi võrdse partnerina, siis on võimalik mõista ka teist osapoolt paremini. Üliõpilasesinduse esimehena rõhutan, et ka meie kui üliõpilased saame rohkem õppejõududele vastu tulla. Üliõpilastena peame ise soovima ja nõudma paremat haridust," lisas Vanaveski.

Aasta õppejõudude tiitlid anti võitjatele üle ülikooli tunnustusüritusel, mis toimus 1. detsembri õhtul Vanemuise kontserdimajas. Neli parimat said endale mälestuseks erikujundusega hõbedast kihilise rinnamärgi, mille autor on ehtekunstnik Katrin Veegen. Auhinnamärgile lisandub ka rahaline preemia.

Tunnustusüritusel anti üle veel kaks teistki tunnustust. Õppekvaliteedi edendamise auhinna võitis sel aastal esimest korda meditsiiniteaduste valdkonna üksus, kliinilise meditsiini instituut. Teiseks tugevaks nominendiks oli matemaatika ja statistika instituut. Mõlemale struktuuriüksusele antakse välja tunnustuskiri. Programmijuhtidest pärjati tänavu aasta programmijuhi tiitliga Vivian Puusepp, Alar Kilp, Merike Ristikivi, Ilona Faustova ja Ain Raal.

Täpsemat infot ülikooli tunnustuse pälvinute kohta leiab TÜ kodulehelt.

Lisainfo: Kady Sõstar, TÜ protokolli peaspetsialist, 737 5685, kady.sostar [ät] ut.ee

6. detsembril toimub TÜ aulas ingliskeelne arutelu teemal „Demokraatia, tõde ja infoajastu ohud“. Loeng on osa mainekast rahvusvahelisest Kapuscinski loengusarjast, mis käsitleb arengupoliitilisi küsimusi.

Loeng ning sellele järgnev arutelu keskenduvad demokraatia käekäigule praegusel infoajastul. „Kuigi infoajastu ohtudest on räägitud juba mõnda aega, on alles hiljuti hakatud arutama selle üle, kuidas mõjutab olukord, kus igaüks saab lihtsate vahenditega luua ja levitada informatsiooni üle kogu maailma, demokraatia elujõulisust,“ räägib loengu üks korraldajatest Maili Vilson. „See küsimus on samaväärselt oluline nii pikaajalise demokraatia traditsiooniga ühiskondades kui nn uutes demokraatiates,“ lisab ta.

Loengu raames jagavad oma seisukohti Jakub Kalensky, kes töötab Euroopa Liidu poolt loodud üksuses East StratCom Task Force, mille ülesandeks on paljastada erinevat EL-i kohta levitatavat desinformatsiooni ja Marju Lauristin, TÜ sotsiaalse kommunikatsiooni professor, endine Euroopa Parlamendi andmekaitse direktiivi raportöör. 

“Kapuscinski Development Lectures“ on maailmakuulsa Poola kirjaniku ja reporteri Ryszard Kapuscinski järgi nimetatud rahvusvaheline loengusari, mille raames arutletakse arengu ning arengukoostöö teemadel. Loengut korraldavad ja rahastavad Euroopa Komisjon ja ÜRO arenguprogramm koostöös Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudiga. Loeng algab ülikooli aulas 6. detsembril kell 12.15, kõik huvilised on oodatud osalema.

Registreerimine loengu kodulehel.

Lisainfo: Maili Vilson, korraldaja, Johan Skytte poliitikauuringute instituut teaduskommunikatsiooni spetsialist, 737 6584, maili.vilson [ät] ut.ee

18 000 euro suuruse stipendiumi eesmärk on toetada välismaal kraadiõppes õpinguid või teadusuuringuid jätkavaid eesti rahvusest doktorante, teadureid ja õppejõude, et kasvatada tugev akadeemiline järelkasv Tartu ülikooli teadlaskonnale. Stipendiumi saaja peab olema Tartu ülikooli doktorant või doktorikraadi kaitsnud kuni 41-aastane Tartu ülikooli teadur või õppejõud ja tema uurimistöö peab kuuluma valdkonna poolt sihtasutusele esitatud prioriteetsesse teadusvaldkonda.

Sel aastal on valdkondade poolt esitatud teadusprioriteedid alljärgnevad:

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond:

• “Humanitaarteadused”

Loodus- ja täppisteaduste valdkond:

• "Loodus- ja täppisteadused”

Meditsiiniteaduste valdkond:

• “Molekulaarpatoloogia”

Sotsiaalteaduste valdkond:

• “Sotsiaalteadused”

Kandideerimiseks tuleb esitada1.elektrooniline stipendiumitaotlus (sisaldab: andmeid taotleja kohta; ülevaadet hariduskäigust ja erialasest tegevusest; ülevaadet ühiskondlikust tegevusest. 2. teadustöö kokkuvõte – ülevaadet kavandatavast uurimistööst ning põhjendus, et see vastab stipendiumi eesmärgile; täielikku kulutuste eelarvet välisriigi ülikooli või teadusasutuse juures (k.a reisikulud), kaasfinantseerimise allikaid ja toetussummade suurusi. 3. kahe õppejõu soovitused, seejuures peaks üks soovitaja olema Tartu ülikooli vastava teaduskonna/instituudi direktor/juhataja (elektroonilise taotluse osa – soovituskirju ei pea eraldi lisama, tuleb märkida vaid soovitajate e-posti aadressid ning pärast taotluse esitamist läheb sisestatud aadressidele automaatkiri lingiga, kuhu õppejõud saab soovituskirja üles laadida). 4. vastuvõtva ülikooli või teadusasutuse kinnitus õppima asumise või teadustööga tegelemise kohta.

Taotlemise tähtaeg on 1. veebruar 2018 (k.a). Stipendium antakse üle ülikooli aulas toimuval vabariigi aastapäeva aktusel 23.veebruaril 2018. Stipendiumi väljamakse toimub pärast lepingu sõlmimist.

Lisainfo: Triin Vakker, TÜ sihtasutuse juhataja, 737 5852 või 55 540 773, tysiht [ät] ut.ee

Detsembri alguses Tallinnas toimunud viiendal eesti teaduskeele konverentsil kuulutati välja Vikipeedia keeletoimetamistalgud. Talgutega soovitakse pöörata tähelepanu Vikipeedia artiklite keelelisele kvaliteedile.

Keeletoimetamistalgud, mis toimuvad 14. märtsini 2018, on mõeldud kõigile, kes tahaksid end keeletoimetajana proovile panna. Erialaliitu kuulumine või varasem töökogemus pole seejuures oluline. Osalemiseks on vaja registreeruda Vikipeedia kasutajaks, leida esitatud loendist sobiv artikkel ja asuda seda toimetama.

Talgute eesmärk on muuta Vikipeedia keeletoimetamist ootavad artiklid keeleliselt korrektsemaks ja sõnastuselt ladusamaks ning väärtustada keeletoimetaja tööd. Talguid korraldavad Tartu ülikool, Eesti keeletoimetajate liit ja MTÜ Wikimedia Eesti ning need on osa Vikipeedia edendamise projektist Miljon+.

„Vikipeedias on praeguse seisuga üle 4200 artikli, mis ootavad keeletoimetamist. Kutsume kõiki innukaid talgutel osalema, sest sel viisil saame vikiartiklite keelekasutuse parandamisele üheskoos kaasa aidata,“ sõnas Riina Reinsalu keeletoimetajate liidust.

Žürii selgitab välja kõige paremini keeletoimetatud vikiartiklid ja parimaid talgulisi premeeritakse rahalise auhinnaga. Arvesse võetakse nii keeletoimetatud artiklite arvu kui ka paranduste kvaliteeti. Auhinnafond on 2000 eurot ja selle paneb välja Tartu Hansa Rotary klubi, et tõsta esile vabatahtlikke toimetajaid ja anda oma panus eesti keele arendamisse ja hoidmisse.

„Vanasti panid inimesed on teadmised laulu sisse, üksteisele laulmisest kasvasid välja laulupeod, milleta me Eestit ette ei kujutaks. Tänapäeval pannakse teadmised Vikipeediasse. Vikipeedia on nagu digitaalne laulupidu, kus loojaks võib olla iga keeleoskaja,“ kommenteeris Vikipeedia täiendamise ideed Aune Past Tartu Hansa Rotary klubist.

Keeletoimetamistalgute žüriisse kuuluvad Maarja Valk (Eesti keeletoimetajate liit), Marju Randlane (Eesti keeletoimetajate liit), Ann Siiman (žürii esimees, Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut), Annika Hussar (Tallinna ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut), Sirli Zupping (Miljon+ projektijuht) ja Sven-Erik Soosaar (MTÜ Wikimedia Eesti).

Täpsem info keeletoimetamistalgutel osalemise kohta Vikipeedia kodulehelt.

Lisainfo: Sirli Zupping, Miljon+ projektijuht, 56 155 993, sirli.zupping [ät] ut.ee