Neljapäeval, 7. detsembril algab Tartus Baltimaade suurim ärifestival sTARTUp Day 2017, mis toob kokku üle 2500 osaleja 27 riigist.

sTARTUp Day 2017 toimub teist aastat ning ka sel korral on pääsmed juba enne festivali algust läbi müüdud. Tänavune festival keskendub teemale “From Zero to Hero” ehk kuidas end nullist kangelaseks töötada. Avapäeval toimub hulgaliselt eelüritusi üle terve Tartu: koolitused ja seminarid tootmise, hariduse, biotehnoloogia, äri ja ekspordi teemadel.

Vaata otse:

Reedel, 8. detsembril toimub teaduskeskuses AHHAA põhiosa festivali sündmustest. Päeva jooksul astub külastajate ette üle 100 inspireeriva rahvusvahelise esineja. Neljal laval toimub lisaks hulgaliselt seminare, koolitusi ja võistlusi, lisaks selgub Eesti parim algfaasi idufirma, kes teenib koos tiitliga ka kuni 200 000€ investeeringu.

Tartu linnapea Urmas Klaas tunneb heameelt, et teist korda toimuv sTARTUp Day on lühikese ajaga kujunenud oluliseks visiitkaardiks siinsele ettevõtluskeskkonnale. „Kõik arendusorganistasioonid töötavad Tartus aktiivselt selle nimel, et linna ettevõtluskeskkond oleks atraktiivne ja head ideed areneksid edukateks ärimudeliteks. Seda kinnitab kõnekalt kasvõi tänavuse Ajujahi TOP30 - parimate hulgas on koguni 13 Tartu ja Tartumaa ettevõtet," lisab Klaas.

“Suurüritus sTARTUp Day sai alguse ülikooli ideest koondada hulk väiksemaid üritusi ühte suurde rahvusvaheliselt nähtavasse üritusformaati ja see on selgelt õnnestunud,” ütleb ülikooli arendusprorektor Erik Puura. “Koostööst võidavad kõik osapooled, saame väärtuslikke rahvusvahelisi kogemusi ning tõuke nii alustavate ettevõtete arvu suurendamiseks kui kaasaaitamiseks arendusfaasis.”

Festivali korraldavad Tartu ülikool, Tartu linn ning kohalik start-up kogukond. sTARTUp Day 2017 kuldsponsor on Swedbank, hõbesponsorid Pipedrive ja Elisa ning pronkssponsor Contriber. sTARTUp Day partnerid on Startup Estonia, Tartu teaduspark, Tartu ärinõuandla, Tartu loomemajanduskeskus, Tartu biotehnoloogia park, Tartu ülikooli ideelabor, Ole Rohkem, sTARTUp HUB, SPARK HUB, Mooncascade ja Nevercode. Projekti toetab Euroopa regionaalarengu fond.

Lisainfo: Marelle Ellen, sTARTUp Day 2017 turundusjuht, +372 52 690 71, marelle.ellen [ät] startupday.ee

Ühiskonnateaduste instituudi teadlaste toimetamisel ilmus käesoleva aasta detsembri algul Routledge’i kirjastuses mahukas transformatsiooni-uuringutele keskenduv kogumik “The Routledge International Handbook of European Social Transformations”. 

Kogumik koosneb 20-st sotsioloogias, riigiteadustes, majanduses, geograafias, haridusteaduses silmapaistvate teadlaste kirjutisest Euroopas toimunud sotsiaalsete transformatsioonide teemal. Raamatu toimetajad on meediauuringute emeriitprofessor Peeter Vihalemm, andmeuuringute vanemteadur ja Zürichi Tehnikaülikooli külalisteadur Anu Masso ning meediasotsioloogia teadur Signe Opermann. Autorid on nimekad teadlased seitsmest Euroopa riigist ja USA-st, seejuures mitme peatüki puhul Tartu ülikoolist ja Tallinna ülikoolist.  

"Tegemist on ulatusliku ja ajakohase, nii makro-, meso- kui mikrotasandi uurimusi hõlmava transformatsiooniuuringute kajastusega, mis algab postkommunistliku “transitoloogiaga” ning jõuab välja nii Euroopa Liidus kui ka globaalses mastaabis toimunud struktuursete muutusteni,” märgib Helsingi ülikooli sotsioloogiaprofessor Pekka Sulkunen, üks raamatu arvustajatest. Ta soovitab uudisteosega tutvuda eelkõige teemale spetsialiseerunud inimestel ja tudengitel, aga ka laiemal lugejaskonnal, keda huvitab maailmas toimuv epohhi loov muutus.

Sidney ülikooli sotsioloogiaprofessori ja nimeka transformatsiooniuurija Stephen Castlesi sõnul on kogumiku ilmumine väga oluline ja uuendusmeelne, sest aitab ümber mõtestada 21. sajandi sotsiaalteadustes toimuva. “1970. aastatel alanud neoliberaalne ajajärk on kutsunud esile fundamentaalseid sotsiaalseid muutusi ühiskonna kõikides sektorites,” nendib Castles. „Toimetajatel on õnnestunud kokku tuua teadlaste seltskond, kes uurib sotsiaalseid transformatsioone selle erinevais dimensioonides ning suudab need omakorda siduda teooria ja käimasolevate globaalsete protsessidega,“ lisab ta.

Raamat annab teoreetilise ülevaate Euroopas ja postkommunistlikes riikides toimunud poliitilistest, majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest murrangutest ning käsitleb globaalseid transformatsiooniprotsesse majanduses ja poliitikas, transpordis, kommunikatsiooni ja meedia valdkonnas, samuti ruumisuhetes ja väärtusstruktuuris. Lisaks teoreetilistele käsitlustele leiavad lugejad kogumikust ka näiteid empiirilistest uuringutest ja uudseid lähenemisi uurimismeetodite osas. Mitmes peatükis esitletakse olulisi väljavaateid ja probleeme edasisteks uuringuteks.

Raamatu sisukorraga saab lähemalt tutvuda kirjastuse kodulehel. 

Lisainfo: Signe Opermann, raamatu toimetaja, 737 6592, signe.opermann [ät] ut.ee

8. detsembril AHHAA teaduskeskuses toimunud rahvusvaheline ärifestival sTARTUp Day neljal laval, millest üks oli University of Tartu Idealab Pitching Stage, kuulati terve päev äriideid ja tiime omavahel võistlemas. Üritus tõi kokku 2600 külastajat.

Ideelabori laval esitles oma äriideid 62 tiimi nii Eestist kui välismaalt. Igal neist oli aega 2-3 minutit, et teha kuulajatele selgeks oma äriidee, selle uudsus, toote kasutajad ning kui palju raha on tiimil vaja, et oma ideed edasi arendada. Mõõtu võeti seitsme võistluse raames – toimus Kaleidoskoop finaal, STARTER programmi lõppvoor, Prototron TOP 10, EstLat-Accelerate, Cocoon, Est-Fin Pitch Match Startup Wise Guys TOP 10 ning sTARTUp Pitching.

Kaleidoskoobi finaali võitjaks valiti Decomer Technology, kes sai auhinnaks piletid European Innovation Academy’sse Portugalis. Decomer Technology arendab kilematerjali e. bioproteiini põhist bioplastikut, mida nad hetkel kasutavad mee pakendamiseks. Bioplastik sulab soojas teevees ning ei ole tervisele kahjulik, olles seega loodussäästlik ja mugav alternatiiv suhkrule. Tartu ülikooli auhind läks tiimile Edible, kes sõidavad Oulu Polar Bear Pitchingule, kus nad peavad oma äriideed esitama jääaugus pitchides. Edible on õpilasfirma, mis valmistab söödavaid ja looduses lagunevaid söögiriistu. Tartu linnavalitsuse rahalise auhinna teenis tiim Seniorship, kelle plaan on pakkuda vanemaealistele praktika- ja ümberõppevõimalusi.

STARTER lõppvoor, kuhu pääses eelnevalt valitud 4 tiimi Tallinnast ning samal päeval valitud 2 tiimi Tartust (ka Kaleidoskoobi finaalis üles astunud Decomer Technology ja Espuro), lõppes samuti auhindade jagamisega. Rahvusvahelise žürii hinnangul osutus parimaks STARTER tiimiks Decomer Technology, kes sai võimaluse pitchida päeva lõpus sTARTUp Day pealaval viie parima tiimiga ning piletid ärifestivalile Arctic15.

 „sTARTUp Day eel olime väga põnevil ja kuigi olime iseendas kindlad, siis tugevas konkurentsis oli žürii otsust võimatu ette näha ja hoidsime viimase hetkeni hinge kinni. Pärast peavõitu olid emotsioonid väga kõrgel ja võimalus minna Portugali EIA programmi osalema on väga äge ning aitab meie ettevõttel korraliku hoo sisse saada. Edasine võit ja pääs üritusele Arctic15 ning võimalus pitchida pealaval andsid indu veelgi juurde ning oli tore näha, et meie idee nii paljudele korda läks,“ ütles Decomer Technology kaasasutaja Mart Salumäe.

Ideelabori juhi Maret Ahoneni sõnul oli see läbi aegade suurim pitching maraton Tartus. „Võimalusi nii suure hulga rahvusvahelise publiku ees oma äriideed esitleda pole Eestis palju. Seega kõik, kes esinesid olid omamoodi võitjad. Lisaks toimus kogu päeva jooksul palju põnevat ja sTARTUp Day oli suurepärane võimalus vahetada kogemusi ja sõlmida uusi kontakte,“ lisas Ahonen.

STARTER programmi toetab Euroopa sotsiaalfond.

EstLat-Accelerate projekti elluviimist toetab Eesti-Läti piiriülese koostöö programm 2014-2020. Programmi kaasfinantseerib Euroopa regionaalarengu fond.

Lisainfo: Maret Ahonen, Tartu ülikooli ideelabori juht, 5225910, maret.ahonen [ät] ut.ee

Täna vastu võetud riigieelarve külmutab kõrghariduse rahastamise kolmandaks järjestikuseks aastaks. Selline valik on tehtud nii eelarve kui SKT iga-aastase kasvu taustal. Riigieelarve tulude kasv perioodil 2016-2018 on 23%.

Kõrgharidusse investeeritud vahendite reaalset väärtust kahandab inflatsioon, mis on käesoleva aasta lõpus viimase viie aasta rekordtasemel - tarbijahinnaindeks kasvas novembris aastataguse ajaga võrreldes 4.4%. 

Mitmeaastane seisak ja rahastamisperspektiivi puudumine survestab kõrgkoolide konkurentsivõimet. Viimased otsused rahastamise suurendamiseks pärinevad aastast 2012 koos kõigile eestikeelsetes programmides õppivatele üliõpilastele tasuta õppimisvõimaluse loomisega. Selle otsuse tulemusena kompenseeriti kolme järgneva aasta jooksul tasulise õppe vähendamisest tulenev tulude langus. Kõrgkoolidelt oodatakse õigustatult pidevat arendustööd, valikute, paindlikkuse ja õppijakesksuse suurendamist. Reaalses vääringus kahanevad ressursid ning pikaajalise rahastamisperspektiivi puudumine ahenevad võimalusi neid ootuseid täita ja Eesti üliõpilastele rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist haridust pakkuda.

Üldhariduskoolide õpetajate palgad on möödunud sarnase kvalifikatsiooniga õppeassistentide ja kõrgkooliõpetajate palkadest, valdavalt doktorikraadiga lektoritele suudavad ülikoolid veel võrreldavat palka pakkuda. Üldhariduskoolide õpetajate palkasid on 2018. aastal kavas tõsta selliselt, et õpetajate töötasu alammäär kasvab 1150 euroni ja keskmine palk vähemalt 1380 euroni. Ülikoolides töötavate õppeassistentide ja kõrgkooliõpetajate keskmised töötasud olid 2016. aasta lõpu seisuga vastavalt 1185 ja 1078 eurot. Lektorite keskmine töötasu on üldhariduskoolide õpetajatega sisuliselt samal tasemel (1396 eurot), kuid lektorid suures osas doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooniga.

Viimastel aastatel on ülikoolide akadeemiliste töötajate töötasu kasv saanud võimalikuks peamiselt töötajate arvu vähendamise ja teadustegevuse mahu kasvatamise arvelt. Kahe aasta jooksul on ülikoolid vähendanud akadeemiliste töötajate arvu 339 võrra. Hariduse- ja teaduse administreerimisega tegelevate asutuste töötajate arv hariduse valdkonnas on riigirahaveebi andmetel samal ajal kasvanud 138 võrra.

Eesti kõrgharidus on rahastamise põhjal liigitatud rahvusvahelises võrdluses surve all olevaks kahanevaks kõrgharidussüsteemiks, viimaste aastate andmete lisandudes halveneb olukord veel. Euroopa ülikoolide assotsiatsioon (EUA) kogub ja jagab infot kõrghariduse rahastamisest Euroopa riikides. Täna avalikustatud rahastamistrende käsitlevas ülevaates liigitatakse eesti surve all olevaks kahanevaks kõrgharidussüsteemiks. Selle põhjuseks on nii nominaalse kui reaalse, st inflatsiooniga korrigeeritud rahastamise langus võrreldes majanduskriisieelse ajaga. Eesti andmed tuginevad Haridussilmas toodud valitsussektori hariduskuludele.

Eelnevast tulenevalt on ülikoole ühendav Rektorite Nõukogu pöördunud haridus- ja teadusministri poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi kõrghariduse rahastamise üle eesmärgiga leida kõrghariduse rahastamise lahend järgmise riigieelarve strateegia koostamise käigus, pidades ühtlasi silmas järgmise finantsperioodi kahenevaid eurotoetusi, mis mõjutavad oluliselt just kõrgharidust ja teadust.

Kõrvuti rahastamisperspektiivi kujundamisega toetame kindlalt ministeeriumis kavandatud uue kõrgharidusseaduse väljatöötamist ja vastuvõtmist järgmise aasta jooksul.

Pressiteade avaldati Rektorite Nõukogu kodulehel peale vastava otsuse tegemist Riigikogu istungil 13.12.2017

Lisainfo: Volli Kalm, Tartu ülikooli rektor, 737 5601, rektor [ät] ut.ee

Tartu ülikool teatab kurbusega, et meie seast lahkus 23. detsembril ootamatult rektor Volli Kalm.

Volli Kalm sündis 10. veebruaril 1953. aastal Vändras. Ta lõpetas 1976. aastal Tartu ülikooli geoloogia eriala. 1984. aastal kaitses Kalm geoloogiakandidaadi kraadi tööga "Formation, composition and usage of glaciofluvial deposits in Estonia". 1988 – 1989 oli ta järeldoktorantuuris Alberta ülikooli geoloogiaosakonnas.

Tartu ülikoolis asus Volli Kalm tööle 1986. aastal lektorina. 1998-2003 oli ta Tartu ülikooli õppeprorektor. Alates 2012. aastast on professor Volli Kalm Tartu ülikooli rektor. Tema teine ametiaeg algas tänavu 1. juulil.

Volli Kalmu on autasustatud 2005. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Kogu ülikoolipere sügavaim kaastunne on sel pühadeajal rektori perega. Me langetame leinas pea.

Volli Kalm (10. veebruar 1953 – 23. detsember 2017)

Laupäeval, 23. detsembril kustusid Tartu Ülikooli peahoone valgete sammaste ümber põimitud säravad jõulutuled. Peahoone kella all süüdati musta leinalindiga küünal. Ülikool on ootamatult kaotanud oma väärika juhi, Eesti teadus ja kõrgharidus julge ja targa eestkõneleja ning Eesti riik rahvuslikult meelestatud rahvusvahelise haardega haritlase, rektor professor Volli Kalmu.

Volli Kalm sündis 10. veebruaril 1953 Vändras. Pärast Vändra keskkooli lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli ning lõpetas 1976. aastal geoloogia eriala. Seejärel oli ta aspirantuuris Eesti Teaduste Akadeemia geoloogia instituudis. 1984. aastal kaitses ta geoloogiakandidaadi kraadi ja asus 1986. aastal lektorina tööle Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonna geoloogia instituudis. 1988. aastal suundus ta Alberta Ülikooli järeldoktorantuuri. 1992. aastal valiti ta Tartu Ülikooli geoloogia professoriks. Volli Kalmu teadustegevus oli suunatud paleokliimale, mandrijäätumiste paleogeograafiale ja kronoloogiale, sedimentoloogiale ja geoarheoloogiale.

Aastatel 1998–2003 oli ta Tartu Ülikooli õppeprorektor. 2012. aastal valiti Volli Kalm Tartu Ülikooli rektoriks. Tänavu suvel, alustades teist ametiaega rektorina, võis ta rahulolevalt tõdeda, et tugevnenud on Tartu Ülikooli positsioon nii rahvusülikoolina kui ka rahvusvahelise teadusülikoolina, õppe- ja teadustöö ning ettevõtlikkusega tegelemine on paremini lõimunud ja erialade vaheline koostöö kasvanud. Volli Kalmu juhtimise all on Tartu Ülikool rahvusvahelistes edetabelites tõusnud 200 koha võrra. Ta ei võtnud kogu au endale, vaid rõhutas, et edu on tulnud tänu ülikooli kõikide töötajate pühendunud tööle ja varem tehtud tarkadele otsustele.

Volli Kalm pidas väga oluliseks ülikooli rahvusvahelist koostööd ja nähtavust. 2016. aastal sai Tartu Ülikool tema juhtimisel teadusülikoolide võrgustiku The Guild liikmeks, tänavu valiti Kalm ka selle juhatuse liikmeks. Tal oli tugev usk, et partnerlus maailma tippülikoolidega võimaldab Tartu Ülikoolil kujundada Euroopa teaduspoliitikat ning kasvatada ülikooli võimekust. The Guildi ülikoolide juhid on järelehüüetes nimetanud Kalmu visionääriks ja oluliseks teejuhiks kogu Euroopa parimate teadusülikoolide võrgustikule. Tänavu novembris valiti Volli Kalm Thbilisi Riikliku Ülikooli audoktoriks.

Samasuguse vastutustundega nagu rahvusvahelisse töösse suhtus Kalm ka Tartu Ülikooli missiooni teenida oma riiki ja rahvast. «Koht edetabelis ei saa olla ülikooli arendamise ainus ja peamine eesmärk, kuna rahvusülikoolina on meie ülesanded edetabelites mõõdetavast märksa laiemad, näiteks eestikeelse õppe, teaduskeele ja rahvusteaduste ning kultuuri arendamine, eesti haritlaskonna kasvatamine,» märkis Kalm hiljuti Sirbile antud intervjuus.

Kevadel toimunud rektorivalimiste käigus küsiti Volli Kalmult, mis on tema elu suurim saavutus. Ta vastas: «Elu suurim saavutus on minu pojad ja minu panus ülikooli juhtimisse tema väga erinevatel tasanditel. Suurim teadussaavutus on Kirde-Euroopa mandrijäätumiste ajalise ja ruumilise leviku ning sellega seotud klimaatiliste tsüklite väljaselgitamine ja seitsme kaitstud doktoritöö juhendamine.»

Volli Kalm oli juhina nõudlik ja sirgjooneline. Pikaajaliste eesmärkide seadjana võttis ta ette ulatuslikke reforme ja kavandas suuri muutusi. Volli Kalm on aidanud reformida Eesti teadusrahastuse süsteemi, ta osales Eesti Teadusagentuuri loomises ning oli selle esimene juht. Tartu Ülikooli rektorina viis ta lõpule pikka aega kavandatud ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi. Rektorite Nõukogus oli tema sõnal oluline kaal. Tema panust Eesti eri nõuandvates ja otsustuskogudes hinnati kõrgelt.

Tema suunamisel on uuendatud ülikooli õppekavad ja saavutatud positsioon Baltimaade suurima ettevõtete ja avaliku sektori arenduspartnerina. Tema aktiivsel osalusel toimus Eesti teadusasutuste konsolideerimise protsess, mille ühe osana liitub ülikooliga juba lähipäevil Tartu Observatoorium ja Eesti Biokeskus.

Väga oluline oli Volli Kalmu jaoks tulevaste õpetajate koolitamine. Küllap mängis siin rolli seegi, et ta oli õpetaja poeg. Kevaditi aulas lõpetajatele diplomeid jagades rõhutas rektor alati, et kõige tähtsamat tööd hakkavad tegema need, kes suunduvad kooli õpetajaks. Volli Kalmu annetuse abil toetatakse igal aastal ühte õpetajakoolituse üliõpilast.

Oma teise ametiaja üheks tähtsamaks ülesandeks pidas ta akadeemilise karjäärimudeli uuendamist. Detsembris jõuti vastu võtta akadeemiliste töötajate uued ametijuhendid. Tal oli südamel nii doktorantidele elamisväärse sissetuleku tagamine kui ka teenekatele töötajatele väärika vanaduspensioni võimaldamine. Pooleli jäi uue IT- ja ettevõtlusmaja Delta rajamine, mille valmimise eest ta koos linnajuhtidega vankumatult seisis.

Rektor Volli Kalmu pühendumus, sihikindlus ja töövõime on eeskujuks paljudele. «Jääme teda mäletama kui ausat inimest, kellel olid selged seisukohad, keerutamata väljendusviis, nõudlikkus, kursisolek ja hooliv tähelepanu ülikooli kõigi valdkondade suhtes. Temale sai kindel olla,» meenutab üks tema kolleege. «Kogu Volli töise elu võib võtta kokku ühe lausega: lühim tee kahe punkti vahel on sirge tee ja see tee sai laotud täpselt ja tugevalt. Seevastu vabadel hetkedel, mida Volli oma üliõpilaste ja kolleegidega jagas, oli sirgjoonelisus unustatud, kas seigeldes mägedes või matkates maakodu lähedal asuvas soos,» mäletab lahkunud rektorit teine lähedane kolleeg.

Volli Kalm olevat oma nime saanud ema Leida lemmikvennalt Voldemarilt, keda kodus kutsuti Volliks. Onu viidi Siberisse ning ta suri seal külma tõttu, sest andis oma palitu kellelegi, kes külmetas veel rohkem. Volli Kalm rääkis onu osavõtlikkusest austuse ja imetlusega. Volli Kalm lahkus justkui sümboolselt oma onu Voldemari 115. sünniaastapäeval.

Volli Kalmu elulõng katkes ülekohtuselt vara. Oma elu jooksul jõudis ta aga väga palju ära teha, olles sealjuures ka oma perele pühendunud armastav isa ja abikaasa. Tunneme sügavat tänutunnet suure töö eest, mida professor Volli Kalm teadlase ja rektorina ülikooli ja Eesti kõrghariduse, teaduse ja ühiskonna heaks on teinud.

Volli Kalmu ärasaatmine toimub laupäeval, 30. detsembril kell 11 Tartu Ülikooli aulas. Aula uksed on avatud alates kella 10.30st. Ärasaatmistalitusele aulas järgneb muldasängitamine Raadi kalmistul ja mälestusõhtu ülikooli ajaloomuuseumi Valges saalis. Peahoone fuajees saab teha sissekandeid järelehüüderaamatusse, see võimalus on ka Tartu Ülikooli koduleheküljel.

Sügavas leinas langetame pea lahkunud rektori mälestuseks ja avaldame kaastunnet lähedastele.

Järelehüüe ilmus 27. detsembri 2017 Postimehes.

Tartu ülikooli senat valis 27. detsembril 2017 erakorralisel istungil ühehäälselt rektori kohusetäitjaks professor Tõnu Lehtsaare.

Lehtsaar ütles oma kõnes senatile, et tema peamine eesmärk ülikooli rektori kohusetäitjana on tagada stabiilsus ja tuua majja uus rektor. "Hoiame ülikooli töös. Küsisin täna hommikul rektoraadi koosolekul ka kõikidelt rektoraadi liikmetelt, kas nad on nõus oma ametis jätkama. Ma ei oodanud neilt vastust kohe, kuid sain neilt kinnituse, et läheme koos edasi,"ütles ta.     

Tõnu Lehtsaare volitused rektori kohusetäitjana algasid tänasest ja kestavad maksimaalselt ühe aasta, kuid mitte kauem kui 23. detsembrini 2018.

Rektori valimiste toimumise aja ja korra otsustab ülikooli nõukogu.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalmu ärasaatmine toimub Tartu ülikooli aulas laupäeval, 30. detsembril kl 11. Aula uksed on avatud alates kl 10.30. 

Kõik leinajad aulasse ei mahu, kuid aulas toimuvat on võimalik jälgida senati saalis ning peahoone esimese korruse auditooriumi 139 ekraanidelt. 

Pärjad ja kimbud võib aulasse kaasa tuua, kuid võimalusel soovitavad korraldajad need võtta kaasa alles kalmistule, sest aulast väljumisel ei pruugi kõik leida enda toodud lilli (pärjad antakse väljujatele kaasa järjest). Pärjad ja kimbud, mis ei mahu aulasse, paigutatakse fuajeesse. Peahoone eest liigub leinarong Raadi kalmistule, kus toimub muldasängitamine. Leinarongis liigutakse ühiste bussidega ning samuti viivad bussid kalmistult Tartu ülikooli muuseumisse, kus toimub Volli Kalmu mälestusõhtu. Mälestusteenistus nii aulas, kalmistul kui ka muuseumis on kõigile leinajatele avatud. 

Palume võimaluse korral matusele tulla autota. Parkimiseks on erandkorras avatud Lossi 3 ning Munga 4 asuvad parklad, samuti on muudatused linna parkimisskeemis. Ülikooli tänaval on parkimine keelatud.

Lähedaste soovil ei ole ülikooli aulas ja muuseumis lubatud pildistamine ega filmimine. Palume austada leinajate privaatsust.

6. detsembril toimub TÜ aulas ingliskeelne arutelu teemal „Demokraatia, tõde ja infoajastu ohud“. Loeng on osa mainekast rahvusvahelisest Kapuscinski loengusarjast, mis käsitleb arengupoliitilisi küsimusi.

Loeng ning sellele järgnev arutelu keskenduvad demokraatia käekäigule praegusel infoajastul. „Kuigi infoajastu ohtudest on räägitud juba mõnda aega, on alles hiljuti hakatud arutama selle üle, kuidas mõjutab olukord, kus igaüks saab lihtsate vahenditega luua ja levitada informatsiooni üle kogu maailma, demokraatia elujõulisust,“ räägib loengu üks korraldajatest Maili Vilson. „See küsimus on samaväärselt oluline nii pikaajalise demokraatia traditsiooniga ühiskondades kui nn uutes demokraatiates,“ lisab ta.

Loengu raames jagavad oma seisukohti Jakub Kalensky, kes töötab Euroopa Liidu poolt loodud üksuses East StratCom Task Force, mille ülesandeks on paljastada erinevat EL-i kohta levitatavat desinformatsiooni ja Marju Lauristin, TÜ sotsiaalse kommunikatsiooni professor, endine Euroopa Parlamendi andmekaitse direktiivi raportöör. 

“Kapuscinski Development Lectures“ on maailmakuulsa Poola kirjaniku ja reporteri Ryszard Kapuscinski järgi nimetatud rahvusvaheline loengusari, mille raames arutletakse arengu ning arengukoostöö teemadel. Loengut korraldavad ja rahastavad Euroopa Komisjon ja ÜRO arenguprogramm koostöös Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudiga. Loeng algab ülikooli aulas 6. detsembril kell 12.15, kõik huvilised on oodatud osalema.

Registreerimine loengu kodulehel.

Lisainfo: Maili Vilson, korraldaja, Johan Skytte poliitikauuringute instituut teaduskommunikatsiooni spetsialist, 737 6584, maili.vilson [ät] ut.ee

Sel neljapäeval kolivad viis Tartu kõrgkooli oma esindused üheks päevaks pealinna, et tutvustada Harjumaa abiturientidele parimaid edasiõppimise võimalusi ülikoolilinnas. Kõrghariduspäeval „Õpi Tartus!” kohtuvad tulevaste tudengitega oma ala parimad spetsialistid ning 27 töötoas saavad õppurid jõuda selgusele, millise erialaga enda tulevikku siduda.

Kolmandat aastat toimuv kõrghariduspäev on osutunud üle ootuste menukaks: päeva jooksul võtab Tallinnas Kultuurikatlas toimuvatest töötubadest ja konverentsist osa üle 1500 noore.

Lisaks Tartu ülikoolile tutvustavad end Eesti maaülikool, Tartu kõrgem kunstikool, Eesti lennuakadeemia ja Tartu tervishoiu kõrgkool. Esmakordselt avab kõrghariduspäeval uksed mitmekesine erialade tuba, kus praktilisi näpunäiteid ja kogemusi enda igapäevast jagavad tudengid ise.

„Eesti noortel on edasiõppimiseks tohutult valikuid ja õige eriala leidmine on suur vastutus,“ rääkis „Õpi Tartus!“ projektijuht Karin Kustavus. „Tahame olla õpilastele selguse leidmisel abiks, sest paljud ei pruugi isegi teada, milliseid valikuid ülikoolilinn Tartu pakub ja et just siin saab omandada maailmatasemel haridust.”

Kõrghariduspäeva konverentsile tulevad noortele häid nõuandeid jagama teiste seas endine õiguskantsler Allar Jõks, motoringrajasõitja Anastassia Kovalenko, 2017. aasta Eesti parima ettevõtte tiitliga pärjatud Magnetic MRO juht Risto Mäeots ja Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst Ilmar Kaur.

„Õpi Tartus!“ päev toimub neljapäeval, 11. jaanuaril kell 10-15 Tallinna Kultuurikatlas. Päeva juhivad Jim Ashilevi ja Henri Laumets.

Noored, kes seekordsele kõrghariduspäevale ei jõua, saavad Tartu ülikooli õppimisvõimalustega tutvuda 28. veebruaril ülikooli lahtiste uste päeval.

Lisainfo: Karin Kustavus, „Õpi Tartus“ projektijuht, 5621 1461, karin.kustavus [ät] ut.ee
Kohapealne pressikontakt: Mari-Liis Pintson, Tartu ülikooli pressinõunik, 58668677, mari-liis.pintson [ät] ut.ee

Eelmisel aastal väga menukaks osutunud e-kursus „Õiguse alused” alustab uue kursusega 29. jaanuaril ning kui varasemalt osalesid kursusel peamiselt gümnasistid, siis nüüd on oodatud huvilised igalt haridusastmelt.

Kursuse projektijuht Tiina Mikk väljendas heameelt, et kursus on osutunud nii populaarseks ja et osalejate tagasiside on olnud positiivne. „Väga suureks tunnustuseks oli loomulikult ka see, et saime ära märgitud Selge sõnumi konkursil,” lisab Mikk.

Õiguse aluste e-kursus pälvis 2017. aastal selge sõnumi auhinna ning aitab osalejatel õigust tervikuna paremini mõista ja õigusteemadel kaasa rääkida. Gümnaasiumõpilastel aitab kursus teha erialavalikut ning otsustada, kas õigusteadus võiks olla nende eriala. Teistele huviliste pakub kursus võimaluse saada teadlikuks oma õigustest ning seeläbi ka nende eest paremini seista.

Kursusele saab registreeruda kursuse kodulehel kuni 26. jaanuarini. Gümnaasiumiõpilastele on osalemine endiselt tasuta, kuid teistele on osalemistasu 48€.

Kursusel avatakse õiguse põhitõed lühidalt, kuid terviklikult; keerulistest küsimustest räägitakse mitte-juristile arusaadavalt, rohkete õppematerjalide ja videoklippide abil. Õppematerjalid ja videoloengud on ette valmistanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna õppejõud ning õigusameteid tutvustavad näiteks riigisekretär Heiki Loot, õiguskantsler Ülle Madise, patendivolinik Almar Sehver, notar Tarvo Puri, advokaat Hannes Vallikivi, riigi peaprokurör Lavly Perling, riigikohtunik Priit Pikamäe ja õigusteadlane Lauri Mälksoo.

Lisainfo: Tiina Mikk, kursuse projektijuht, tiina.mikk [ät] ut.ee

Äsja haridus- ja teadusministeeriumi avaldatud haridusstatistika kokkuvõttest selgub, et Eesti ülikoolides suureneb üha enam välisüliõpilaste arv, moodustade juba 9,5% Eesti kõrgkoolides õppijaist. Tartu ülikooli turundusosakond viis 2017. aasta suvel välistudengite seas läbi uuringu, mis näitaks ülikoolile selgemalt, kuidas on väljast poolt tulijad jõudnud otsusele Tartusse tulla.

Vastajaid kokku oli 176, kellest 84% magistrandid ning 16% bakalaureuse tudengid.

Kõige enam vastajaid oli Ukrainast, Venemaalt, Gruusiast, Soomest, USAst, Nigeeriast, Saksamaaly, Lätist ja Aserbaidžaanist.

Tartu ülikooli sisseastumine

98% tudengitest kinnitas, et neil ei olnud TÜ sisseastumissüsteemiga (DreamApply) ühtegi probleemi. 

Kõige olulisemad põhjused, miks TÜ kasuks otsustati:

·         Sobiv õpiprogramm
·         TÜ kõrgel tasemel haridus
·         Stipendiumid
·         TÜ kõrge asetus edetabelites
·         Jõukohased elamiskulud/õppekulud
·         TÜ väga abivalmis töötajaskond
·         Ühiselamukoht on tagatud

Kõige vähem olulisteks aspektideks TÜ valimise juures peeti:

·         ei saanud sisse esimese valiku ülikooli
·         Eesti on kodule lähedal.

„Päris kindlasti professor Marlon Dumas. Ausalt öeldes oli ka sihtstipendium oluline faktor. Ma ei oskagi üht teisest olulisemaks pidada. Kui üks kahest oleks puudu, siis ma ilmselt Tartu ülikooli tulnud ei oleks.”

Suurimad takistused, mida tudengid pidid Tartusse tuleku eel ületama

Eestisse tuleku takistustena toodi veel välja viisaprobleemid ning perekonnast eemalolek. 8 tudengit ütles, et neil ei olnud ühtki takistust.

Tartusse tulek

101 vastajat 176-st ütles, et tunnevad end TÜ-s väga teretulnuna ja kõik on hästi.

„Info, mida TÜ tagab, on väga suureks abiks ja Eesti inimesed väga avatud. Rohkem, kui oleksin oodanud. :)”

Üliõpilased tegid ettepanekuid parandada integratsiooni välis- ja kohalike tudengite vahel, arendada tuutoriprogrammi, anda rohkem infot ühiselamute, tervishoiusüsteemi, vaba aja tegevuste ning erinevate kursuste kohta.

Õpingute rahastamine

72% tudengitest õpib Tartu ülikoolis sihtstipendiumiga ning õppemaksu ei tasu, 6% omab muud tüüpi stipendiumit, mis nende õppemaksu katab, ning 22% maksavad õppemaksu.

Kuidas finantseerid oma õppimist/elamist?

Keskmised elamiskulud (koos üüriga) on 30%-l vastajatest umbes 301-400 eurot kuus, 24%-l vastajatest vähem kui 300 eurot ning vaid 9%-l kulub kuus üle 600 euro. Enamik vastajaid, 72%, elab ühiselamutes.

54% tudengitest, kes elavad korterist, kinnitasid, et seda leida oli lihtne. Probleemid, mida siiski esile toodi, olid keelebarjäär, kõrged üürihinnad ning korteriomanike eelistus eestlastest üürnike kasuks.

Töötamine

Kas töötad hetkel?

Need tudengid, kes Eestis aktiivselt tööd otsivad, ütlevad, et peamine takistus on olnud nende eesti keele tase, kuid toodi välja ka osalise tööajaga kohtade vähesust ning asjaolu, et neid huvitavaid ametikohti ei ole olnud saadaval. 

41% vastajatest sooviks Eestisse jääda ka pärast lõpetamist, 8% sooviksid siin edasi õppida, 18% soovivad peale lõpetamist lahkuda ning 33% ei olnud veel otsusele jõudnud. 39% lahkujatest soovivad tagasi pöörduda oma kodumaale, 26% välismaale kolida ja 13% ütlesid, et ei näe Eestis töö leidmist tõenäolisena ja soovivad seetõttu ära minna. Veel olid väljatoodud põhjuste hulgas Eesti madal palgatase, teise riiki õppima asumine ning stipendiumitingimused, mis nõuavad kodumaale naasmist.

Eestis elamine

93% tudengitest tunneb end Eestis kas turvaliselt või väga turvaliselt, 6% oli neutraalsel seisukohal ning vaid 1% tunneb end ebaturvaliselt. Mitte ükski vastanu ei tunne end oma sõnutsi väga ebaturvaliselt, kuid mõned vastajad on Eestis tunnetanud diskrimineerimist.

Suurimate probleemidena toodi välja hetkel suletud ülikooli raamatukogu ning vähesed tudengitele sobivad töövõimalused. Sooviti ka, et ülikool tagaks soodsamaid sportimisvõimalusi. 

TÜ õppega rahulolu

86% vastajatest ütles, et nende õppekava vastas ootustele.

Rahulolematud tõid välja:

·         Mõned ained ei olnud hästi organiseeritud ja/või olid vastaja jaoks ebaolulised
·         Lektorite inglise keel ei ole hea
·         Alusainete valik on väike
·         Koolikoormus ei ole semestrite vahel võrdselt jaotunud
·         Töö võiks olla praktilisem.

98% tudengitest kinnitas, et nad on Tartu ülikooliga tervikuna rahul. 2% neist, kes rahul ei ole, tõid välja raamatukogu pikka suletust, et ülikool on liiga vaoshoitud või et õppekava ei vastanud nende ootustele.

Küsimusele, kas tudengid soovitaksid Tartu ülikooli õpinguteks, vastas jaatavalt 97%.

Lisainfo: Eveli Soo, rahvusvahelise turunduse juht, 532 4831, eveli.soo [ät] ut.ee

Algaval kevadesemestril pakub kunstide keskus kõigile huvilistele võimalust osaleda pea neljakümnel ainekursusel, millest seitseteist on avatud ka inglise keeles.

Keskuse õppeained katavad paljusid kunstide valdkondi: visuaalkunste, muusikat, filmikunsti, tantsu, eneseväljenduskunste, käsitööd ja multimeediat, samuti jätkub kevadel ka vabade kunstide professor Peeter Lauritsa loengusari „Metsik esteetika“.  Täiendusõppijatena on kursustele oodatud ka kõik huvilised väljastpoolt ülikooli.

Üheks kunstide keskuse väga oluliseks eesmärgiks on pakkuda kursusi, mis toetaks tudengeid nende erialaõpingutes ning sildaks kunste ja teadusi. Lisaks paljudele ainetele, kus suur rõhk on loometööl, on ka kursusi, mis keskenduvad kunstide analüüsile. Kui kujutavas kunstis on võimalik valida pea kahekümne erineva aine vahel, siis mitmeid eri suunaga kursuseid on ka muusikas, kus saab tutvuda nii muusika loo ja analüüsiga kui ka arendada improvisatsioonioskusi eri instrumentidel või saada esmaseid praktilisi teadmisi helitehnoloogiast lihtsama helirežii teostamiseks. Käsitöö kursused keskenduvad nii pärimusele, jätkusuutlikkusele kui ka disainile, draamaõppe meetodi praktikum tutvustab vastavat didaktikat, töövõtteid ja tehnikaid, mida igapäevatöös rakendada. Mitmed õppeained on just sel põhjusel kindlasti kasuks õpetajatele ja teistele, kes ametialaselt palju suhtlevad.

Üks algava semestri uusi õppeaineid on füüsika professori ja fotograafi Jaak Kikase kursus „Valguspõhised tehnoloogiad visuaalkunstides“, mis õpetab kasutama valgust kui füüsilist meediumi visuaalkunstides. „Valguse vahendusel saame me läbi silmade põhilise osa oma informatsioonist ning valgusel on ka tugev emotsionaalne mõju. Kaunite kunstide vallas aga kasutame me enamasti väga väikest osa kõikidest nendest põnevatest ja ootamatutest optilistest efektidest, mida füüsikud on avastanud,“ avab professor Jaan Kikas veidi kursuse sisu.

Täiendusõppijad saavad täita avalduse, mis on leitav kunstide keskuse koduleheküljelt koos täpsema infoga. Keskuse igapäevauudiseid saab jälgida Facebooki vahendusel. Tudengitel on kunstide keskuse ainetele võimalik registreerida 12. veebruarini.

Lisainfo: Margot Must, kunstide keskuse koordinaator, 506 3686, margot.must [ät] ut.ee

Tartu ülikool ootab alates tänasest, 1. veebruarist nii Eesti kui ka välisriikide õppureid kandideerima 22 ingliskeelsele õppekavale. Lisaks algas täna vastuvõtt eestikeelsele magistriõppekavale infotehnoloogia mitteinformaatikutele.

Ingliskeelsed õppekavad, mille vastuvõtt täna algas, ei ole suunatud vaid rahvusvahelistele tudengitele. Kandideerima on oodatud kõik, kes otsivad võimalust õppida rahvusvahelises keskkonnas, et seeläbi avardada oma maailmapilti ning panna juba varakult alus mitmekesisele suhtlusvõrgustikule. Enamik õppekohtadest on ingliskeelsetel õppekavadel kaetud sihtstipendiumitega, tänu millele on õppimine tudengi jaoks tasuta.

Tartu ülikooli õppeprorektor Anneli Saro märkis, et ingliskeelsed õppekavad tekitavad Eestis tihti vastandlikke reaktsioone. „Ühed näevad selles ohtu eestikeelsele kõrgharidusele, teised jälle rõhutavad rahvusvahelistumise plusse: võimalusi õppida multikultuurses seltskonnas, kaasata õppetöösse parimaid välisõppejõude ja -üliõpilasi ning tõsta õppetöö kvaliteeti,“ tõdes ta.

Tartu ülikoolis õpib sel õppeaastal 1200 välistudengit, see on 9% kõigist TÜ üliõpilastest. Anneli Saro sõnas, et kuna Tartu ülikooli ingliskeelsed õppekavad konkureerivad rahvusvaheliste õppimisvõimalustega üle kogu maailma, ei saa ülikool teha õppekvaliteedis mingit allahindlust. „Meie ingliskeelsed õppekavad on suurepäraseks hüppelauaks ka rahvusvahelise karjääri arendamisel,“ lisas ta.

Tartu ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul on näha, et kevadine kandideerimisaeg võib noortes tekitada segadust, sest paljudel juhtudel tuleb kandideerida olukorras, kus gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetamine seisab alles ees.

„Kuna soovime nii Eesti kui ka väliskandidaate vastu võtta samadel alustel ja ühistes pingeridades, siis sel kevadel kesk- või kõrgharidust omandavaid noori ootame kandideerima jooksvate õppetulemustega. Lõpetamist kontrollime sel juhul alles juuni lõpus,“ sõnas Kaldma. „Julgustan juba praegu ülikooli veebis meie õppekavadega tutvuma ning loomulikult ka kandideerima.“ Ta lisas, et küsimuste korral võib igal ajal pöörduda ülikooli vastuvõtutalitusse.

Ingliskeelsetele õppekavadele toimub Tartu ülikoolis vastuvõtt vaid kevadisel vastuvõtuperioodil. Kõigil õppekavadel tuleb kandideerimiseks esitada ingliskeelne motivatsioonikiri, lisaks arvestatakse vastuvõtul eelmise õppeastme õpitulemusi ning osadel õppekavadel tuleb sooritada ka sisseastumiseksam. Avalduse ja lisadokumendid kandideerimiseks saab esitada elektroonselt sisseastumise infosüsteemis (SAIS).

Magistriõppesse kandideerimise viimane päev on 15. märts ning bakalaureuseõppesse kandideerimiseks 15. aprill. Ingliskeelsetele õppekavadele kandideerimine ei piira suvel eestikeelsetele õppekavadele kandideerimist. Ingliskeelsete õppekavade ja neile kandideerimise kohta leiab täpsemat infot Tartu ülikooli kodulehelt.

Praktiline info

• Enamikel ingliskeelsetel õppekavadel on vähemalt pooled õppekohtadest kaetud sihtstipendiumiga, mis võimaldab üliõpilasel õppida tasuta.
• Ingliskeelsele õppekavale kandideerimise eelduseks on vähemalt B2-tasemel inglise keele oskus. Seda saab tõendada inglise keele riigieksamiga või erinevate rahvusvaheliste testidega. Samuti on veebruaris-märtsis võimalik sooritada inglise keele test TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis.
• Eestis kõrgkooli lõpetanud või sel aastal lõpetavad üliõpilaskandidaadid saavad ingliskeelsetele magistriõppekavadele avalduse esitada kuni 15. märtsini SAIS-is. Ingliskeelsetele bakalaureuseõppe õppekavadele kandideerimiseks on SAIS avatud 15. aprillini.
• Lisaks ingliskeelsetele õppekavadel toimub vastuvõtt ka eestikeelsele magistriõppekavale infotehnoloogia mitteinformaatikutele.
• Magistriõppesse vastuvõtust teavitatakse kandidaate hiljemalt 15. mail, bakalaureuseõppesse vastuvõtust hiljemalt 15. juunil.

Lisainfo:

Anneli Saro, TÜ õppeprorektor, 737 6201, anneli.saro [ät] ut.ee

Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Tartu ülikooli peahoones algab 15. veebruaril kell 12 juba kuuendat korda toimuv populaarne ülikooli karjääripäev, mis keskendub praktikakohtade väärtustamisele ja tööturu vajadustele.

Karjääripäev on suunatud kõigile TÜ tudengitele, kellele mess pakub võimaluse leida enda erialaga seonduv ettevõte ning tutvuda pakutavate praktikavõimalustega. Teiselt poolt on karjääripäev oluline ka firmadele, kes vajavad paremat ülevaadet tuleviku tööjõuturust ning leiavad väärtuslikke kontakte aktiivsete potentsiaalsete töötajatega. Sündmusel osalevad nimekad rahvusvahelised ja Eesti ettevõtted Playtechist Eesti Meediani. Esindatud on organisatsioonid erinevatest valdkondadest, pakkudes võimalusi nii meditsiini-, sotsiaal-, reaal-, humanitaar- kui ka loodusteadusi õppivatele noorele.

Karjääripäeva projektijuht, tudeng Julia Gerda Sokk rõhutas, et ka tudengite jaoks on varajane otsekontaktide loomine suurepäraseks võimaluseks. „Üritusel saab ettevõtte käest küsida väärtuslikke ja praktilisi nõuandeid, mida koolipingist sageli ei saa. Tänavune mess lähtub eesmärgist, et praktikakogemus on hea töökoha saamise alus,“ rõhutas Sokk. Karjääripäeva korraldusmeeskonna liige, üliõpilane Gert Jürjo tõi välja, et aktiivsed tudengid, kes saavad palju praktikat ja panustavad ka kooliväliselt, saavutavad tõenäolisemalt suurema edu oma tulevases töökohas. „Sellest on ka inspireeritud tänavune põhimõte – võta vedu, saavutad edu,“ lausus Jürjo.

Oma praktika edulugudest räägivad karjääripäeva konverentsiosas Tartu ülikooli endine üliõpilasesinduse esimees Martin Noorkõiv, magistrant Leslie Carol Gibson ja Estiko-Plastar ASi tootearendusspetsialist ning TÜ doktorant Tõnis Paara. Lisaks on üliõpilastel karjääripäeva jooksul võimalik võtta osa praktilistest töötubadest nii eesti kui ka inglise keeles, kus käsitletakse teemasid tööturul ellu jäämisest kuni isikliku brändi kujundamiseni.

Karjääripäev on üliõpilaste jaoks tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Täpsemat infot, samuti registreerimisvormi, leiab Tartu ülikooli kodulehel.

Lisainfo: Annika Maksimov, Tartu ülikooli karjääripäeva kommunikatsioonijuht, 526 2206, annika.maksimov [ät] gmail.com

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlased uurisid, kui paljud doktorikraadi omandanud inimesed leiavad oma kvalifikatsioonile vastava ameti ning kui paljud saavad teaduspõhist mõtteviisi rakendada era-, riiklikus või ka kõrgharidussektoris.

Uuringu „Eesti doktorite karjääritee ja seda mõjutavad tegurid“ jaoks intervjueeriti ligi 70 inimese, kes on aastatel 2000, 2005 ja 2010 kaitsnud Eestis doktorikraadi, lisaks loodi ülevaade kõigi nimetatud aastatel doktorikraadi kaitsnute (ligi 400 inimest) karjäärialastest mustritest.

Uuringu üks autoreid, TÜ majandusteaduskonna kvalitatiivuuringute teadur Eneli Kindsiko sõnas, et viimase dekaadi jooksul joonistub välja 20-50-30 muster ehk 20% doktorantidest suudab kaitsmiseni jõuda enne 30. eluaastat, 50% pälvib kraadi vanuses 30-39 ning 30% teeb seda vanuses 40+. Hoogsalt kasvab nende inimeste osakaal, kes astuvad doktorantuuri aastaid pärast eelneva õppeastme läbimist.

Kuna doktorikraad saadakse valdavalt 30. eluaastate keskel, mõnes teadusvaldkonnas ka 40ndate piirimail, siis on need doktorid ilma varasema mitteakadeemilise töökogemuseta tööturu mõistes hilissisenejad. „Paratamatult võib olla tavapärane, et nende asemel eelistatakse bakalaureusekraadi ja 15-20-aastase töökogemusega spetsialisti,“ tõdes Kindsiko.

Eesti töökuulutuste portaalides leiab enam kui 18 000 töökuulutuse hulgast vaid 1-2 korda aastas doktorikraadi soodustava tingimusena. Erandiks on kõrgkoolid, mille töökuulutuste seas kipub doktorikraadi nõue kerkima julgelt üle 60%.

„Ühiskonnas tuleks väga selgelt välja öelda, millised kompetentsid ja potentsiaali annab tööturul bakalaureuseharidus, millised magistriharidus ja mida suudab lisada doktoriharidus,“ rääkis Kindsiko. Vastukaaluks tavapärasele arvamusele, et doktorid on ainult ülikooli jaoks, näitas uuringus toodud karjäärianalüüs siiski oluliselt suuremat variatiivsust nii karjäärimustrites kui ka töökohtade lõikes. Kindsiko sõnul jääb õhku küll küsimus kuivõrd on doktorikraadiga inimese karjääriteed mõjutanud tema enda teadlikkus ja isiklikud eelistused.

Nimelt on akadeemilisel suunal toonud granditaotlejatele edu sageli rajasõltuvus: ühel kitsal teemal konkurentsieelise loomine. Selline spetsialiseerumine võimaldab tagada teadusartiklite rohkuse ja seega täita tavapärase nõude grantide taotlemisel. Ent nagu tippteadlased akadeemilises sfääris ka ise tunnistavad, kipuvad grandid koonduma väheste kätte ja isegi kui need vähesed tahaksid proovida uusi ideid ja uurimisteemasid, on nendele rahastuse saamine liiga suure riskiga. Seega tuleb olude sunnil jätkata harjumuspäraste suundadega.

Ilmnes ka, et pärast järeldoktorantuuri on teadlastel pigem raske end kodumaal teostada. Nii võib järeldoktor olla kohaliku akadeemilise üksuse jaoks ülekvalifitseeritud ja ei sobitu oma ideedega olemasoleva uurimisrühma tegemistesse.

Kõige enam jääb akadeemilisse sfääri just loodusteaduste valdkonna doktoreid (75%), kõige vähem arsti- ja terviseteaduste. Kui loodusteaduste valdav suund – noorelt ja lineaarselt doktorikraadini välja – on viinud selleni, et väga väike osa selle valdkonna doktoritest suundub mitteakadeemilisse sfääri tööle, siis mitmed teised valdkonnad näitavad üsnagi selgelt just mitte-akadeemilise karjääri kerkimist ja ülikoolidel on oht pigem silmitsi seista järelkasvu nappusega.

Uuringu autoreiks on TÜ majandusteaduskonna juhtimise professor Maaja Vadi ja kvalitatiivuuringute teadur Eneli Kindsiko. Uuringu tellis SA Eesti Teadusagentuur ja rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Loe täismahus uuringut: „Eesti doktorite karjääritee ja seda mõjutavad tegurid“.

Lisainfo: Eneli Kindsiko, TÜ majandusteaduskonna kvalitatiivuuringute teadur Eneli Kindsiko, +372 55 62 1335, eneli.kindsiko [ät] ut.ee

Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid. 40 000 euro suuruse elutööpreemiaga tunnustati pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest Tartu ülikooli akadeemikut ja emeriitprofessorit Agu Laiska. Lisaks pälvisid neli projekti parima teadustöö preemia.

Minister Mailis Repsõnnitles kõiki preemiate saajaid ja tänas neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Laureaadid on pühendunud teadlased ja sihikindlad teerajajad oma alal,“ sõnas Reps.

Agu Laisk on väljapaistev taimede fotosünteesi uurija, kelle teadustööd on läbi aastate saatnud küsimus „Mis määrab fotosünteesi kiiruse?”. Sellele vastamiseks on Agu Laisa juhtimisel konstrueeritud maailma kõige kiirem fotosünteesi mõõtmissüsteem, koostatud kõige keerulisem fotosünteesimudel ja saadud hulgaliselt fotosünteesiprotsessi valgustavaid teadustulemusi, mille kohta võib öelda “maailmas esimene”.

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Tartu ülikoolis saavad preemia järgmised teadlased:

Tanel Tenson (kollektiivi juht), Vasili Hauryliuk, Arvi Jõers, Niilo Kaldalu, Karin Kogermann, Ülo Maiväli, Marta Putrinš keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Antibiootikumide toime ja resistentsuse mehhanismid“ eest;

Joel Starkopf, Annika Reintam Blaser arstiteaduse alal teadus-arendustöö „Kõhuõõnesisese rõhu tõus ja seedetrakti puudulikkus intensiivravi haigetel“ eest;

Martin Ehala humanitaarteaduste alal uurimistöö „Identiteedi märgiteooria välja töötamine Eesti keelekeskkonna uuringute põhjal“ eest.

Riigi teaduspreemiad antakse laureaatidele üle 20. veebruaril Läänemaa ühisgümnaasiumis, millele järgneb pidulik vastuvõtt Haapsalu kultuurikeskuses.

Tartu ülikooli teadlased osalevad projektis, mis uurib, kuidas Läänemere ümber rajatavate avamere tuuleparkide keskkonnariske vähendatakse.

Projektis on hõlmatud esindajaid kõikidest Läänemeremaadest, nende hulgas põhiliselt ülikoolid ja muud teadusasutused. Projektis osalevad mitmete erialade esindajad, uurides tuuleparkide rajamise ja toimimisega seotud tehnilisi, majanduslikke ja õiguslikke aspekte. Projekti suur eesmärk on kaasa aidata ühtse Euroopa energiaturu loomisele ja selles osas edendada riikide koostööd avamere tuuleparkide rajamisel.

Tartu ülikooli esindajate tööd juhib dotsent Hannes Veinla. Uurimusega võrdlevad teadlased, kuidas Läänemeremaades avamere tuuleparkide rajamisega seotud keskkonnariske õiguslike mehhanismidega vähendatakse. Projektiga loodetakse kaasa aidata Euroopa Liidu energiapoliitika elluviimisele, taastuvenergia osakaalu suurendamisele ja Euroopa ühtse energiaturu loomisele.

„Avamere tuuleparkide puhul on tegemist keerulise juriidilise raamistikuga, kus liituvad riigisisene õigus, Euroopa Liidu õigus, lisaks veel rahvusvaheline õigus. Õiguslik raamistik on väga mitmekesine ja omavahel põimunud,“ selgitas projekti eestvedaja, TÜ keskkonnaõiguse dotsent Hannes Veinla teema keerukust.

Projekti „Läänemere avamere integreeritud tuuleenergia võrgustiku arendamine“ rahastab Euroopa Liidu INTERREG Balti mere regiooni programm veidi enam kui 54 000 euroga. 2016. aasta märtsis alganud projekt lõppeb 2019. aasta 28. veebruaril.

Lisainfo: Hannes Veinla, keskkonnaõiguse dotsent, 5263824, hannes.veinla [ät] ut.ee" moz-do-not-send="true">hannes.veinla [ät] ut.ee

Tartu ülikooli õigusteaduskond, Eesti advokatuur ja Notarite koda kuulutavad täna välja vikiartiklite konkursi, et täiendada Vikipeediat eestikeelsete õigusalaste artiklitega.

Selle aasta 20. augustini kestva konkursiga soovitakse kasvatada õigusteemaliste artiklite hulka eestikeelses Vikipeedias ja muuta õigusmõistete selgitused hõlpsamini kättesaadavaks. „Emakeelse õigusteadusliku terminivara arendamine on rahvusülikooli õigusteaduskonna jaoks väga oluline ülesanne,” rõhutas TÜ õigusteaduskonna direktor Peep Pruks. “Lisaks aga annab vikiartikli kirjutamine tudengitele väärt kogemuse, millest võib sügavama huvi ja pühendumuse korral jõuda näiteks pikema käsitluseni õigusajakirja Juridica veergudel.”

„Meil on väga hea meel, et inglise keele pealetungi ajal on rahvusülikool võtnud vedada Miljon+ projekti. Seadusetegu ja kohtupidamine käivad Eestis ikka eesti keeles ja omakeelse õigusterminoloogia vaba kättesaadavus veebientsüklopeedias on väga tähtis,” selgitas konkursi olulisust Eesti advokatuuri esimees Hannes Vallikivi.

Notarite koja esimees Merle Saar-Johanson täiendas: „Juriidilised terminid vajavad senisest selgemat ja üheselt mõistetavamat lahtikirjutust. Igapäevases praktikas näevad notarid, kui sageli jäävad õiguslikud terminid inimestele arusaamatuks ning ka sellest tulenevaid negatiivseid tagajärgi. Seetõttu oleme oma töös eriti põhjalikud selliste terminite selgitamisel. Mugavam ligipääs korrektsele terminoloogiale ja selgitustele annaks inimestele võimaluse langetada informeeritud otsuseid ning vältida eksitusi.“

Parimate vikiartiklite kirjutajaid premeeritakse 1600-eurosest preemiafondist rahaliste auhindadega, mille panevad välja Eesti advokatuur ja Notarite koda. Konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad esindajad Tartu ülikooli õigusteaduskonnast, Notarite kojast, Eesti advokatuurist ja Tartu ülikooli sihtasutusest. Arvesse võetakse nii artiklite kvaliteeti kui ka teema keerukust ja olulisust.

Täpsem info konkursil osalemise kohta on leitav siit.

Vikipeedia konkurss „Eesti õigus“ on üks etapp Tartu ülikooli laiemast projektist Miljon+, mille eesmärk on katta eestikeelses Vikipeedias kõik teemavaldkonnad põhjalike ja kvaliteetsete artiklitega. Miljon+ on kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Lisainfo: Sirli Zupping, Miljon+ projektijuht, 5615 5993, sirli.zupping [ät] ut.ee

15. veebruaril anti Tartu ülikooli nõukogu saalis üle digihariduse konkursi teise vooru auhinnad. Konkursi eesmärk on kasvatada Vikipeedias majandusvaldkonna artiklite hulka ja kvaliteeti ning muuta seeläbi majanduskeele mõistevara hõlpsamini kättesaadavaks.

Parimate väljavalimisel hinnati nii artiklite kvaliteeti kui ka teema keerukust ja olulisust.Tartu ülikooli ja Swedbanki korraldatava digihariduse konkursi 600-eurosed peaauhinnad võitsid Kristjan Kalam ja Andry Arro, ergutusauhinnana 300-eurosed preemiad said Isabel Laiapea ja Mari Kirss. Kõik rahalised preemiad pani välja Swedbank. Võidutööde hulgast, mis on nüüd Vikipeedias lugemiseks ja täiendamiseks kättesaadavad, võib leida näiteks artiklid „Jagamismajandus”, „Finantskirjaoskus", „Eraisiku pankrot”, „Nashi tasakaal”, „Kapitalistliku süsteemi püramiid”, „Kapitalism” ja „Eesti majandus”.

„Digihariduse konkursi stipendiaadid saavad õigusega öelda, et nad on aidanud kaasa eesti keele arengule, sest eestikeelsesse võrguentsüklopeediasse lisati taas väärt teksti, mis seni puudus,“ tunnustas osalejaid Tartu ülikooli õppeprorektor professor Anneli Saro. Lisaks kutsus Saro kõigi valdkondade üliõpilasi osalema digihariduse konkursi III voorus.

„Konkursile esitatud artiklite kvaliteet annab tõestust sellest, et Vikipeedia on üha enam muutumas usaldusväärseks infoallikaks, kust saab hõlpsalt leida esmase info, kuid mis juhatab lugeja edasi ka algallikateni,“ sõnas osalejate kiituseks Swedbanki karjäärikeskuse projektijuht Kadri Leesment.

Hindamiskomisjoni kuulusid Helje Kaldaru, Riina Reinsalu ja  Ivo Kruusamägi Tartu ülikoolist ning Kadri Leesment, Tõnu Mertsina ja Art Lestberg Swedbankist.

Swedbanki preemiaid jagatakse taas suve hakul – kolmas artiklivõistlus toimub Vikipeedia keskkonnas 1. veebruarist kuni 10. maini 2018. Osaleda saavad kõik, kes kirjutavad Vikipeediasse uusi eestikeelseid majandusalaseid artikleid. Vt täpsemalt konkursi lehelt Vikipeedias.

Digihariduse konkurss on osa eestikeelse Vikipeedia arendamise projektist Miljon+, mille eesmärgiks on jõuda miljoni artikliga Vikipeediate hulka. Projekti veab eest Tartu ülikool ning selle näol on tegemist kingitusega Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.

Lisainfo: Sirli Zupping, Miljon+ projektijuht, 5615 5993, sirli.zupping [ät] ut.ee