Täna, 21. veebruaril kell 16 annab Tartu ülikooli aulas tasuta klaverikontserdi TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktor, Hispaania jazz-pianist Iñaki Sandoval.

Kontserdil tuleb esitusele pianisti enda looming, mis on kirjutatud Viljandis ning saanud inspiratsiooni Eestist, selle inimestest, traditsioonidest, kultuurist, siinse looduse ilust ja maastikest, metsadest, järvedest, jõgedest, siinsest rahust, talvest, üksindusest ja vaikusest.

Kontserdi kaudu soovib Iñaki Sandoval avaldada austust inimestele, kes Eesti iseseisvuse eest võitlesid. „Nüüd, sada aastat hiljem, on meie ülesanne iseseisvust säilitada ning parim viis selleks on edendada haridust ja hoida eesti kultuuri,“ lausus Sandoval.

22. veebruaril kell 16 algab Tartus Dorpati konverentsikeskuses Tartu ülikooli Ideelabori neljas inspiratsiooniüritus Ideede Raju, mis toob kokku üle 250 noore ja 20 esineja, et arendada üheskoos uusi äri- ja projektiideid.

Inspiratsioonipäeva kavas on konverentsi stiilis ettekanded peaesinejatelt, maailmakohviku aruteluring ning küllaldaselt võimalusi vabaks suhtluseks ja kontaktide loomiseks. Ettekande peavad Tartu ülikooli vilistlased Triin Kask ja Mart Salumäe. Triin Kask on motivatsioonikõneleja ja firma Nevercode asutaja. Mart Salumäe on ettevõtte Decomer Technologies tegevjuht, kes on läbinud firma ja toote arendamiseks hulga võistlusi ning jõudnud ka Ajujahi 30 parima hulka. Päeva juhib Harald Lepisk.

Maailmakohviku stiilis arutelu juhivad 22 oma ala asjatundjast lauajuhti, kellest 16 on samuti Tartu ülikoolist. Igal laudkonnal on laiast teemavalikust üks küsimus või probleem, millele üheskoos lahendusi leida ja sel viisil uusi ideid arendada. Osa lauajuhte on osalenud juba eelmistel Ideede Raju üritustel, näiteks sTARTUp Hubi, SPARK Hubi ja sTARTUp Day loomisega seotud Rein Lemberpuu (aruteluteema „Kuidas läheneda ettevõtlikkusele kui enesearengu võimalusele?“). Uute lauajuhtidena on tänavu liitunud näiteks GoWorkaBiti looja Kei Karlson („Kuidas muuta kaugtöö efektiivsemaks kui töö kontoris?“), „Tartu Euroopa kultuuripealinnaks 2024“ meeskond („Kuidas muuta Tartu unistuste linnaks?“) ja TempID riistvaraarendaja Mihkel Tedremaa („Kuidas valmistuda robotite invasiooniks?“). Iga laudkond esitleb ürituse lõpus laval oma kõige uuenduslikumat ideed.

Ideede Raju korraldab Tartu ülikooli Ideelabor ning see on ühtlasi kevadsemestri äriideede eelinkubatsiooni programmi STARTER avaüritus. Sel kevadel algab STARTER Advancedi kõrval ka selle „väikevend“ STARTER Basic, mis on õpilastele ja üliõpilastele mõeldud semestripikkune äriarendusprogramm ärimudeli väljatöötamiseks. STARTER Basicu tipphetk on maikuus toimuv Lõuna-Eesti suurim äriideede konkurss Kaleidoskoop.

Lähemat infot Ideede Raju kohta leiab Ideelabori kodulehelt.

STARTER programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond. 

Lisainfo: Riin Lisett Rei, TÜ Ideelabori turundus- ja kommunikatsioonijuht, 737 4817, riin.lisett.rei [ät] ut.ee

Reedel, 23. veebruaril avaldab Tartu ülikool kontsertaktusega austust saja-aastaseks saavale Eesti Vabariigile. Aktusel saavad silmapaistva töö eest Tartu ülikooli aumärgi 20 ülikooli töötajat. Esmakordselt antakse välja Peeter Tulviste mälestusstipendium ning Tartu, Läti ja Vilniuse ülikoolide rektorite stipendium. Kolmeteistkümnendat korda annab TÜ sihtasutus välja Ernst Jaaksoni mälestusstipendiumi.

Kontsertaktuse, mille otseülekannet saab jälgida UTTV lehel, avab kell 12 Tartu ülikooli rektori kohusetäitja Tõnu Lehtsaar. TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üldkeeleteaduse professor Renate Pajusalu esineb ettekandega teemal „Emakeel, milles me elame“. Omapoolse tervituse edastavad Tartu linnapea Urmas Klaas ning TÜ arstiteaduse eriala 6. kursuse üliõpilane Hendrik Vaaks.

2017. aasta sügisel loodud professor Peeter Tulviste mälestusfondist antakse esmakordselt välja 5000 euro suurune stipendium, mis on mõeldud magistri- või doktorikraadiga Tartu ülikoolis õppivale või töötavale isikule, kes oma teadustööga on andnud olulise panuse inimese kultuurilise olemuse mõistmisesse.

Diplomaat Ernst Jaaksoni mälestusfondi 18 000 euro suuruse stipendiumi eesmärk on toetada välismaal kraadiõppes õpinguid või teadusuuringuid jätkavaid Tartu ülikooli doktorante, teadureid ja õppejõude, et kasvatada tugev akadeemiline järelkasv Tartu ülikooli teadlaskonnale.

Aktusel kuulutatakse välja ka kolme Balti riigi ülikoolide rektorite loodud stipendiumikonkursi võitja. 2000 euro suuruse stipendiumi eesmärk on edendada eesti, läti ja leedu keele ning kultuuri õpetamist ja õppimist.

Kontsertaktusel tunnustatakse Tartu ülikooli aumärgiga järgmisi ülikooli töötajaid:

Ruth Jürjo, filosoofia ja semiootika instituudi koordinaator
Merili Metsvahi, kultuuriteaduste instituudi eesti ja võrdleva rahvaluule vanemteadur
Sirli Zupping, eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele väljendusõpetuse keskuse juhataja, eesti keele lektor, üldkeeleteaduse teadur
Janar Paeglis, Viljandi kultuuriakadeemia helistuudio juhataja, muusikaosakonna muusikatehnoloogia lektor
Eiki Berg, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi rahvusvaheliste suhete teooria professor
Andres Kuusik, majandusteaduskonna turunduse õppetooli juhataja, turunduse dotsent
Age Värv, õigusteaduskonna asedirektor, eraõiguse osakonna võlaõiguse dotsent
Mare Lintrop, kliinilise meditsiini instituudi radioloogiakliiniku radioloogia assistent
Helvi Parksepp, kliinilise meditsiini instituudi sisekliiniku sekretär
Daisy Volmer, farmaatsia instituudi sotsiaalfarmaatsia dotsent
Ede Kärner, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õppekorralduse spetsialist
Mart Ustav, tehnoloogiainstituudi biomeditsiinitehnoloogia professor, akadeemik
Margus Leppik, molekulaar- ja rakubioloogia instituudi asedirektor, molekulaarbioloogia teadur
Markus Vetemaa, Eesti mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juhataja, kalanduse ja ihtüoloogia vanemteadur
Age Poom, ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia osakonna keskkonnakaitse lektor
Ella Puman, matemaatika ja statistika instituudi teoreetilise mehaanika dotsent
Liivia Sildos, füüsika instituudi vastutav sekretär
Reet Marits, õppeosakonna õppekorraldus- ja kvaliteeditalituse doktoriõppe peaspetsialist
Tuuli Kaldma, õppeosakonna vastuvõtutalituse juhataja
Maire Leitu, kinnisvaraosakonna administraator

Muusikaliste vahepaladega astub üles Tartu ülikooli akadeemiline naiskoor dirigent Triin Kochi juhtimisel. Tervituste järel esineb Cätlin Mägi kontserdiga „Mu pill parmupill“.

Lisainfo: Kady Sõstar, TÜ rahvusvahelise koostöö talituse protokolli peaspetsialist, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee

Tartu ülikooli tänasel Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kontsertaktusel kuulutati pidulikult välja kolme stipendiumi laureaadid. Ernst Jaaksoni stipendiumi pälvis Sander Pajusalu, esimest korda välja antud Peeter Tulviste mälestusstipendium anti üle Ester Orasele ja Balti riikide keelte stipendium Milda Dailidėnaitėle.

Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaadi Sander Pajusalu uurimistöö fookuses on haruldaste geneetiliste haiguste molekulaardiagnostika. Pajusalu on pannud aluse uute geneetiliste haiguste leidmisele ja selgitamisele ning võimaldanud oma uurimistööga täpsustada sadade patsientide diagnoosi. See on andnud tuge patsientide ja nende lähedaste nõustamisele ning otsesele ravile. Stipendium, mille suurus on 18 000 eurot, võimaldab noorel teadlasel rahastada järeldoktorantuuri projekti alustamist USA-s Yale’i ülikoolis. Sander Pajusalu soovib seal arendada uusi bioinformaatilisi analüüsimetoodikaid, mis aitaksid muu hulgas mõista pärilike haiguste molekulaarpatoloogilisi mehhanisme.

Sander Pajusalu soovitaja professor Joel Starkopfi sõnul on värske stipendiaat näidanud ennast sihikindla ja võimeka kolleegina. Seda tõestab ka tema erakordne saavutus, kui ta pärast arstiõppe cum laude lõpetamist kaitses nii doktoriväitekirja kui ka lõpetas residentuuri vanuses alla 30 aasta.

Ernst Jaaksoni stipendium on Eesti üks suurimaid üliõpilasele või teadurile antavaid erastipendiume. Mälestusstipendiumiga soovitakse toetada välismaal kraadiõppes õpinguid või teadusuuringuid jätkavaid Tartu ülikooli doktorante, teadureid ja õppejõude.

Peeter Tulviste 5000 euro suuruse stipendiumi laureaadi Ester Orase teadustöö peamine suund on muistne toidukultuur. Analüütilise keemia meetodeid kasutades saab iidsetesse toidunõudesse ladestunud biomolekulide kaudu tuvastada neis kunagi valmistatud toite. Saadud tulemused kõnelevad ühest küljest muinasaegsest toidumenüüst, kuid nende põhjal on võimalik teha järeldusi ka tollaste majandamisviiside ja nende muutuste, sotsiaalsete normide ja käitumistavade, aga ka väliskontaktide kohta.

Professor Ivo Leito sõnul on Ester Oras suurepärane näide uue aja teadlasest, keda ei saa lahterdada konkreetsesse teadusvaldkonda ega liigitada isegi mitte reaal- või humanitaarteadlaseks. Ta uurib objekte, nähtusi ja seoseid valdkonnaüleselt, kasutades vajadust mööda nii humanitaar-, ühiskonna- kui ka reaalteadustest pärit meetodeid.

Balti riikide keelte stipendiumi laureaat kuulutati viie finalisti hulgast välja alles tänasel aktusel. 2000-eurone stipendium anti üle Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistrandile Milda Dailidėnaitėle. Laureaat uurib oma magistritöös kohafunktsiooni väljendamise võimalusi eesti ja leedu keeles. Ta on eesti keele oskuse omandanud Vilniuse ülikoolis, läbides eesti ja leedu keele bakalaureuseprogrammi, ning jätkas eesti keele ja keeleteaduse õpinguid Tartu ülikoolis. Dailidėnaitė andekus ja sihikindlus on teinud temast kolme Balti riigikeele suurepärase valdaja.

Konkursi ühe korraldaja, Tartu ülikooli eesti ja leedu keele õppejõu Tiina Katteli sõnul on Milda Dailidėnaitė äärmiselt motiveeritud tudeng, kes eristus oma sihikindluse poolest juba Vilniuse ülikoolis õpinguid alustades. Dailidėnaitė oli sõnastanud kindla eesmärgi õppida esmalt ära eesti keel ning seejärel läti keel, et neid teadmisi edaspidi oma elus rakendada. Kattel kinnitas, et stipendium on laureaadi pika ja tulemusrikka töö väärikas tunnustus ning igati ära teenitud.

Balti riikide keelte stipendiumi (nn kolme rektori stipendiumi) on 2017. aastal asutanud Tartu, Läti ja Vilniuse ülikooli rektorid ning seda antakse välja kordamööda: tänavu Eestis, järgmisel aastal Lätis ja seejärel Leedus. Stipendiumile saavad kandideerida nende kolme ülikooli kõikidel õppekavadel ja -astmetel täiskoormusel õppivad üliõpilased, kes valdavad ühte Balti riikide keelt tasemel C1 ning teisi keeli vähemalt tasemel A2. Konkursil pööratakse erilist tähelepanu kandidaatide suulise ja kirjaliku väljenduse oskusele.

Tartu ülikooli 23. veebruari kontsertaktus on järelvaadatav UTTV lehel.

Lisainfo: Triin Vakker, Tartu ülikooli sihtasutuse juhataja, 5554 0773, triin.vakker [ät] ut.ee
Kristi Kerge, Tartu ülikooli rahvusvahelise koostöö juht, 529 7677, kristi.kerge [ät] ut.ee

28. veebruaril peab Tartu ülikool traditsioonilist lahtiste uste päeva ning hoiab oma uksed avatud kõigile, kes huvituvad rahvusülikoolis õppimise võimalustest. Sisuka päeva jooksul on võimalus tutvuda kõikide TÜ erialade ja õppekavadega, osaleda ligikaudu 100 töötoas ja infotunnis ning saada vastused küsimustele sisseastumise kohta.

Tartu ülikooli lahtiste uste päev on traditsiooniks saanud suursündmus, mida külastab igal aastal üle 1500 noore kõigist Eesti paigust ja välismaalt. „Lahtiste uste päeval saab osaleda kõige põhjalikumas programmis, mille TÜ aasta jooksul välja pakub. Nii saab potentsiaalne sisseastuja valida just talle huvi pakkuvad loengud ja infotunnid, et saada tulevasest erialast parim ettekujutus,“ selgitas päeva olulisust TÜ Eesti turunduse ja vilistlastegevuse juht Teele Arak.

Arak lisas: „Paljude abiturientide jaoks on üks painavamaid küsimusi edasine haridustee. Meie meelest on teadliku kõrgharidusvaliku tegemisele kaasaaitamine määrava tähtsusega, sest nii saame anda oma panuse tulevaste maailmamuutjate arengule.“

Sel aastal on lahtiste uste päeva kavas esimest korda eraldi programm ingliskeelsesse õppesse astujatele nii Eestist kui ka välismaalt. Veel saab päeva üldises osas tutvuda TÜ uue videolavastusega, osaleda sisseastumise infotunnis ja laiendatud alal toimuval infomessil ning jälgida tudengite väitlust teemal „Kas parem on olla õnnetu progeja või õnnelik filosoof?“.

Ülikooli neli valdkonda pakuvad kokku ligikaudu 100 töötuba, loengukülastust ja seminari, mille vahel saab iga potentsiaalne sisseastuja valida. Sisuka päeva jooksul saab muu hulgas külastada lahangusaali, juhtida nutirobotit, arendada virtuaalreaalsust, tutvuda maapõue sügavustega, proovida kätt diktorina ja joonistada kirjandust. Tartu ainulaadse tudengielu tajumiseks on võimalik külastada ka TÜ ühiselamuid, muuseume ja spordiklubi.

Tartu ülikooli lahtiste uste päeva toetab Swedbank.

Üle Eesti toovad huvilised Tartusse kohale tasuta eribussid. Sinna saab koha broneerida kuni 26. veebruarini ülikooli kodulehel.

Lisainfo: Teele Arak, TÜ eesti turunduse ja vilistlastegevuse juht, 5343 3773, teele.arak [ät] ut.ee

26. veebruarist kuni 2. märtsini on Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna uksed avatud kõigile, kes huvituvad magistriõppest. Magistrinädalal saab külastada arvukaid avatud loenguid ja osaleda paljude õppekavade infotundides.

„Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas on 18 magistriõppekava ja neist 13-le saab õppima tulla mistahes erialalt, seepärast on kõik väga oodatud meie õppekavadega tutvuma. Sisseastumiseks on vaja ainult bakalaureusekraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni ja piisavat tahet edasi õppida,“ sõnas humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna arendus- ja kommunikatsioonijuht Liis Saar.

Eeldusaineteta magistriõppekavad:

• ajalugu
• etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia
• kirjandus- ja teatriteadus
• religiooniuuringud ja teoloogia
• semiootika ja kultuuriteooria
• tõlkeõpetus
• Euroopa keeled ja kultuurid (inglise keeles)
• filosoofia (inglise keeles)
• folkloristika ja pärandirakendused (inglise keeles)
• kultuurikorraldus (avatud ülikool)
• semiootika (inglise keeles)

Eeldusaineteta magistriõppekavad Viljandi kultuuriakadeemias:

• kunstide ja tehnoloogia õpetaja (tehnoloogiaõpetuse õpetaja, käsitöö ja kodunduse õpetaja, nutikate tehnoloogiate õpetaja) (avatud ülikool)
• pärandtehnoloogia

Ingliskeelsetele õppekavadele lõpeb avalduste esitamine 15. märtsil. Eestikeelsetele õppekavadele saab avaldusi esitada 20. juunist 1. juulini.

Magistrinädala programmiga on võimalik tutvuda valdkonna kodulehel. Rohkem infot kõigi õppekavade ja sisseastumistingimuste kohta saab küsida selle õppekava instituudist või uurida Tartu ülikooli kodulehelt.

Lisainfo: Liis Saar, valdkonna arendus- ja kommunikatsioonijuht, 737 6148, liis.saar [ät] ut.ee

Värskelt kogutud statistika andmeil osales 2017. aastal Tartu ülikooli täiendusõppeprogrammides kõigi aegade suurim arv, 47 815 õppijat, mida on võrreldes mullusega ligi 7% rohkem. Nüüdseks on täiendusõppijaid ülikoolis juba 3,7 korda rohkem kui üliõpilasi.

Elukestva õppe keskuse juhataja Tiia Ristolaineni sõnul on täiendusõppe populaarsuse suurenemise taga ülikooli valdkondade, asutuste ja tugiüksuste suur panus, samuti koostöö valdkondade- ja erialadevaheliste programmide loomisel. „Kasvu on kindlustanud ka pidev koostöö ettevõtete ja asutustega ning see, et oleme pakkunud ühiskonna teenimise eesmärgil enesetäiendusvõimalusi, sh vaba juurdepääsuga e-kursusi ehk MOOC-e,“ lisas Ristolainen.

Möödunud aastal korraldas ülikool üle Eesti 1530 täiendusõppekursust ja välja anti ligikaudu 38 000 EAP-d. Viimase nelja aastaga on täiendusõppijate arv kasvanud 53%, tunduvalt just e-täiendusõppe arvelt. Mullu osales 47,2% täiendusõppijatest osaliselt või täielikult veebipõhistel või kaugkoolituskursustel, sealhulgas toimus 27 MOOC-i ligikaudu 12 000 osalejaga.

Ülikoolilt tellisid koolitusi haridus- ja valitsusasutused ning nende hallatavad asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, erialaliidud, ettevõtted ning välispartnerid, nende hulgas sotsiaalkindlustusamet, statistikaamet, riigikohus, Eesti rahvusarhiiv, tervise arengu instituut, Eesti Energia AS, Omniva AS, Finnair, Eesti Pank ja Eesti töötukassa. Enamik programme loodi n-ö rätsepatööna ülikooli ja ettevõtte või asutuse koostöös lähtuvalt tellija vajadustest.

Tartu ülikool on EHIS-esse esitatud täienduskoolitusasutuste 2016. aasta tegevusnäitajate alusel Eesti suurim koolitaja.

Lisainfo: Tiia Ristolainen, TÜ elukestva õppe keskuse juhataja, 501 5584, tiia.ristolainen [ät] ut.ee

22. veebruaril peeti Tartu ülikooli Ideelabori neljas inspiratsiooniüritus Ideede Raju, kuhu tuli kokku paarsada inimest, et mõelda üheskoos välja sadakond uut ideed.

Kohal oli 22 lauajuhti, kes aitasid noortel mõelda välja uuenduslikke lahendusi eri valdkondade probleemidele. Parimaks ideeks hääletati nende seast „Space as a Service“ ehk mõte luua ettevõte, mis ennustab satelliitidelt saadud teabe põhjal toiduainete nõudlust ja jagab seda infot ettevõtjatega. Idee tuli teema „Milline on järgmine kosmose andmetel põhinev enneolematu rakendus?“ arendajatelt, arutelu juhtis Tartu teaduspargi juht Andrus Kurvits.

Üritusel osalenud Sascia Assak Tallinna Arte Gümnaasiumist jäi saadud kogemusega väga rahule: „Ideede Raju oli minu jaoks üks oodatumaid sündmusi, sest eelmisel aastal sain sealt kaasa suurepärase meeleolu. Laudkondade vahel ära jaotatud teemad olid väga huvitavad. Mulle meeldis kõige rohkem see, et kokku oli tulnud palju erineva taustaga inimesi, kellega sain kontakte vahetada ja ka niisama mõnusalt aega veeta. Kindlasti soovitan teistelgi sellisest võimalusterohkest sündmusest osa võtta.“

Kohal olid ka „Tartu Euroopa kultuuripealinnaks 2024“ projekti eestvedajad Kalle Paas ja Erni Kask, kes jäid ürituselt saadud tagasisidega väga rahule. „Minu laudkonna tudengid olid Venemaalt, Ukrainast ja Prantsusmaalt. Nad tõid esile nii palju häid Tartuga seotud asju, näiteks muuseumite, teatrite ja sündmuste rohkuse, toidukohtade suure valiku, puhta õhu ning roheluse. Nad tõdesid, et probleem on see, et Tartut ei tunta maailmas veel nii palju, kui võiks. Meil on suurepärane linn, mida tuleks rohkem turundada ja mujalt maailmast tulnud toredatele inimestele avada, ligipääsetavaks teha,“ sõnas Kalle Paas. Ta kinnitas, et Ideede Rajul arutatud ideed mõjutavad kindlasti ka „Tartu 2024“ visiooni ja osa neist võib jõuda sel aastal valmivasse kandidatuuriraamatusse.

Kõik, kes leidsid endale Ideede Rajult huvitava tiimi või idee või said kaasa ettevõtluspisiku, on oodatud 1. märtsil Harald Lepiski töötuppa „Ideede genereerimine ja meeskondade moodustamine“. See Ideelabori korraldatav üritus on hea võimalus kohtuda taas sarnaste huvidega inimestega, et hakata koos äriideede kallal töötama. Sealjuures võib kohale tulla ka ilma konkreetse ideeta – piisab tahtest muuta maailma ja olla ettevõtlik.

Rohkem infot on Ideelabori kodulehel.

Ideede Raju korraldamist rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo: Riin Lisett Rei, TÜ Ideelabori turundus- ja kommunikatsioonijuht, 737 4817, riin.lisett.rei [ät] ut.ee

Kuni 12. märtsini saavad Tartu ülikooli astumisest huvitatud panna end kirja akadeemilise testi tegemisele. See annab võimaluse tagada endale ülikoolikoht juba kevadel, sest test tehakse 24. märtsil ja tulemused selguvad hiljemalt kuu lõpuks.

Akadeemilist testi saab teha suuremates linnades üle Eesti. Selle sooritamine vähemalt 65-punktisele tulemusele võimaldab asuda õppima enamikule Tartu ülikooli bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele.

„Eelmisel aastal tegi akadeemilise testi 966 inimest ja 190 neist said suvele vastu minna teadmisega, et Tartu ülikool ootab neid õppima. Need, kelle tulemus jäi alla 65 punkti, kandideerisid ülikoolikohale riigi- ja sisseastumiseksamite tulemuste alusel suvel. See põhimõte kehtib ka tänavu,“ rääkis Tartu ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma. „Meie käest uuritakse tihti, kuidas akadeemiliseks testiks valmistuda. Eraldi õppida selleks ei saa, kuid me soovitame lahendada proovitesti, mis on kuni 23. märtsini kättesaadav ülikooli kodulehel. See annab võimaluse tutvuda tüüpülesannetega ja nii peaks kulgema 24. märtsil testi tegemine sujuvamalt.“

Akadeemilise testi saab teha ühe korra aastas. See võimalus on neil, kellel on õigus astuda Tartu ülikooli sel aastal, st abiturientidel ja varem keskhariduse omandanud inimestel. Nooremaid gümnasiste ootab ülikool testi tegema gümnaasiumi lõpuaastal, seni saavad nad kätt harjutada proovitestil.

Akadeemilises testis on 150 valikvastustega küsimust. Testiga ei kontrollita mitte gümnaasiumis omandatud teadmisi, vaid pannakse proovile üliõpilaskandidaadi valmisolek ja oskus kasutada etteantud infot ning leida loogilisi seoseid. Testi saab teha eesti või vene keeles ja selleks on aega kolm tundi. Tulemused avalikustatakse hiljemalt 31. märtsil ja need kehtivad Tartu ülikooli kandideerimisel 2018. aastal.

Erandina on neil, kes kandideerivad tänavu Tartu ülikooli psühholoogia või hambaarstiteaduse õppekavadele, võimalik akadeemilist testi teha ka 4. juulil. Nendel õppekavadel on akadeemiline test kohustuslik sisseastumiseksam.

Akadeemilisele testile registreerumine, viide proovitestile ja lisainfo on kättesaadavad Tartu ülikooli kodulehel.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Esmaspäeval, 5. märtsil kell 16.15 peab TÜ Aasia poliitika professor Lisheng Dong Tartu ülikooli aulas ingliskeelse inauguratsiooniloengu teemal „Hiina elamumajandusreform: mis läks viltu?“.

Hiina elamumajanduspoliitika tegi 20. sajandi lõpul läbi põhjaliku muutuse. Kõigepealt keskendus riik sotsiaaleluasemete pakkumisele osaliselt riigiasutuste (näiteks riigi omandis olevate ettevõtete) kaudu. Teiseks hakati järk-järgult avama kommerts-eluasemeturgu ja kolmandaks seati rõhk elamumajanduse turuaspektidele. Seetõttu sattusid sotsiaaleluasemed surve alla ja nende osatähtsus vähenes. Neljandaks on alates 2012. aastast üha rohkem keskendutud sotsiaalsele sidususele, mitte üksnes majanduskasvule.

Vaatlejad on märkinud, et elamumajandusreformide kolmandat etappi iseloomustas ebamäärasus. Reformidel oli ka negatiivseid tagajärgi. Ennekõike ilmnes see eluasemete kallinemises, mistõttu muutusid need vaeste jaoks kättesaamatuks.

Mis põhjustas Hiina eluasemepoliitikas probleeme ja pingeid? Selle uurimiseks saab kasutada kaht laiemat raamistikku: esiteks ratsionaalsete huvide vaatepunkti ja teiseks institutsioonide ülesehitusele keskenduvat instrumentaalset-strukturaalset vaatepunkti.

Esimene lähenemine osutab, et otsustajad seadsid esikohale võimuhuvid, keskendusid kiire tulu saamisele ja jätsid oluliste sotsiaalsete rühmade huvid tähelepanuta. Teine lähenemine täidab selles ülevaates mõne lünga, näidates, kuidas negatiivsete tagajärgede teket soodustasid pinged keskvõimu ja regioonide suhetes ning ebatõhusad mehhanismid, millega eluasemepoliitikat koordineeriti ja kontrolliti. Läbikukkunud poliitika parandamiseks on Hiinas nüüd vaja struktuurseid ja rahandusreforme.

Lisheng Dong on Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi Aasia poliitika professor ja Hiina sotsiaalteaduste akadeemia emeriitprofessor. Juunist 2015 maini 2017 töötas ta Marie Curie stipendiaadina Ühendkuningriigis Glasgow’ ülikoolis. Professor Dong on avaldanud 20 teost, 48 eelretsenseeritud teadusartiklit ja olnud 20 teose kaasautor. 2012. aastal pälvis ta Pierre de Celles’ autasu, mis antakse silmapaistvate saavutuste eest avaliku halduse õpetamisel. Tema uusim monograafia kannab tõlkes pealkirja „Avaliku halduse teooriad: instrumentaalne ja väärtuspõhine ratsionaalsus“. Professor Dong on kogumike „Urban Mobilizations and the New Media in Contemporary China“ ning „China and the European Union“ kaastoimetaja. Ta on avaldanud artikleid ajakirjades Public Administration Review, American Review of Public Administration, International Public Management Journal, International Review of Administrative Sciences ja Journal of Contemporary China.

Professor Dongi Tartus töötamist toetatakse Tartu ülikooli ASTRA projektist „PER ASPERA“, mida rahastab Euroopa liidu regionaalarengu fond.

Tema inauguratsiooniloengu otseülekannet saab jälgida UTTV vahendusel.

Lisainfo: Lisheng Dong, Tartu ülikooli Aasia poliitika professor, lisheng.dong [ät] ut.ee

EstLat-Accelerate, eelkiirendi programm Eesti ja Läti alustavatele ettevõtjatele, ootab enne 11. märtsi kõiki huvilisi kandideerima programmi teisele hooajale.

Programmiga liituma oodatakse inimesi, kes soovivad alustada ettevõtlusega ja vajavad praktilisi teadmisi, oskusi ja kogemusi oma ettevõtlusalaste ideede elluviimiseks. See programm sobib alustavatele ettevõtjatele, kelle jaoks on oluline oma idee valideerimine ja meeskonna arendamine, et oma äriidee edukalt ellu viia. EstLat-Accelerate programm koosneb töötubadest Tartus ja Riias ning personaalsetest kohtumistest mentoritega, kes aitavad meeskonnal jõuda eduka ärimudelini.

„EstLat-Accelerate on motiveeriv eelkiirendi programm, mis aitas arendada meie ideed FoodyCheck. Selle programmi raames kohtusime mitmete mentoritega, kes aitasid meie äristrateegiat arendada ja valmistuda programmi lõpus olevaks finaaliks,“ sõnas eelmises EstLat-Accelerate programmivoorus osalenud ettevõtte FoodyCheck kaasasutaja Mara Lasmane. Lisaks tõi ta välja, et programmi raames saadi väga häid kontakte, sealhulgas nende tegevusvaldkonnast. „Me soovitame seda programmi kõikidele alustavatele ettevõtjatele!“ oli Mara Lasmane kindel.

Programm saab alguse Tartus toimuva Garage48 Hardware&Arts häkatoniga, mis ei ole programmis osalejatele kohustuslik, ent on hea väljakutse ja võimalus arendada ideid, luua käegakatsutavaid tooteid ning kohtuda teotahteliste inimestega. Kõikide programmi vastu võetud meeskondade jaoks algab ametlik programm 23. märtsil Riias ning lõppeb mais demopäevadega Tartus ja Riias.

Registreerimine ja lisainformatsioon EstLat-Accelerate koduleheküljel.

Programmi viivad ühiselt ellu Tartu ülikool, TechHub Riga, Startin.LV, Garage48 ja Baltic Innovation Agency. Projekti elluviimist toetab Eesti-Läti piiriülese koostöö programm 2014-2020. Programmi kaasfinantseerib Euroopa regionaalarengu fond. 

Lisainfo: Marge Seppo, TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse projektijuht marge.seppo [ät] ut.ee

Tartu ülikool peahoone aulas algab 12. märtsil kell 13 Eesti juubeliaastale pühendatud emakeelepäeva konverents „Selle maa keel“, kus arutletakse eesti keele rolli üle minevikus, olevikus ja tulevikus ning räägitakse laiemalt meie emakeele suhtest ümbritsevate keeltega.

Konverentsiga soovitakse eesti keele kõrval tähtsustada ka kõigi nende välismaalaste emakeeli, kes meie riigis elavad, samuti tunnustada neid, kes on eesti keele ära õppinud. Emakeelepäeva on koos ülikooliga tähistama oodatud nii kohalikud kui ka väljastpoolt Eestit pärit keelesõbrad.

„Emakeelepäeva konverents on ühelt poolt kingitus Eesti vabariigile 100. sünnipäeva puhul, teisalt aga meeldetuletus sellest, et kõigi siin maal elavate inimeste emakeel on ühtviisi oluline. Ühtlasi soovime konverentsiga näidata, et meil on väga suur osa välismaalasi, kes on eesti keele ära õppinud, ja selle üle on meil ainult hea meel,“ sõnas humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Margit Sutrop.

Konverentsil räägib professor Martin Ehala eesti keele mänguruumist rahvusjärgses Euroopas, emeriitdotsent Reet Kasik eesti kirjakeele viimasest sajast aastast ning vanemteadur Tiit Hennoste keelest, võimust ja vaimust. Kõik kolm esinejat on sel aastal pälvinud olulise riikliku tunnustuse: Martin Ehala sai Eesti riigi teaduspreemia, Reet Kasik Wiedemanni keeleauhinna ja Tiit Hennoste Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Ettekanded tõlgitakse inglise keelde.

Lisaks saab konverentsil osaleda neljas samal ajal toimuvas töötoas, millest üks – „Kuidas eesti keeles ellu jääda ehk „Vabandage, kus kuskuss on?““ – on mõeldud just eesti keelt õppivatele välismaalastele. Teistes töötubades võetakse vaatluse alla Vikipeedia olulisus keelele, maailma keelte erinevused ja eestikeelse regilaulu loomise põhimõtted.

Konverentsil saab osaleda tasuta, töötubadesse on vajalik eelregistreerimine. Lisainfo programmi kohta ja registreerimisvorm on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna kodulehel.

Rahvusülikooli emakeelepäevakonverentsi on võimalik jälgida otseülekandena Postimehe veebis.

Lisainfo: Liis Saar, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna arendus- ja kommunikatsioonijuht, 737 6148, liis.saar [ät] ut.ee

Kuni 12. märtsini on kõik Tartu ülikooli üliõpilased oodatud saatma oma fotosid ja videoid õpingutest välismaal konkursile „Minu välismaa“.

Fotod ja videod peavad olema tehtud õpingute või praktika ajal välismaal, teisi nõudeid töödele ei ole. Konkursi peaauhind on võimalus avastada Eestimaad pilvepiirilt ehk teha kaasa huvilend Tartu kohal. Lisaks tunnustatakse parimaid töid Tartu ülikooli meenetega.

Fotod ja videod saab üles laadida aadressile http://etu.ut.ee/minuvalismaa. Juurde tuleb märkida autori nimi, e-posti aadress ja selle väliskõrgkooli või organisatsiooni nimi, kus oldi õppimas või praktikal.

Väliskõrgkoolis õppimise võimalusi pakub Tartu ülikool oma üliõpilastele arvukalt. Vaata täpsemalt rubriigist „Vahetusüliõpilaseks välismaale“ Tartu ülikooli kodulehelt.

Foto ja/või video saatmisega kinnitab Tartu ülikooli „Minu välismaa“ konkursil osaleja, et ta on teose autor ning annab ülikoolile õiguse avaldada see ühes või mitmes kogumikus ning ülikooli teistes kanalites, samuti õiguse levitada teost ning liita see kogumikesse ilma autorile selle eest lisatasu maksmata ja sellekohast kokkulepet sõlmimata.

Lisainfo: Jaanika Haljasmäe, Tartu ülikooli Erasmuse programmi üliõpilasvahetuse koordinaator, 737 5151, jaanika.haljasmae [ät] ut.ee

Maailma üks olulisimaid ülikoolide pingeridade koostajaid QS World University Rankings avalikustas veebruari viimasel päeval ülikoolide 2018. aasta edetabelid 48 eriala kohta. Tänavu mahtus neisse Tartu ülikooli 18 eriala, mis on viis eriala rohkem kui aasta tagasi.

Edetabelit koostav rahvusvaheline nõustamisfirma Quacquarelli Symonds (QS) uurib oma edetabelite jaoks 4000 ülikooli üle maailma ja reastab edetabelites neist ainult väikese osa. Edetabelitesse on Tartu ülikooli erialadest uutena jõudnud geograafia (151.–200. koht), õigusteadus (251–300), poliitika ja rahvusvahelised uuringud (151–200), sotsioloogia (201–250) ning ajalugu (151–200). Kõige rohkem sai TÜ valdkondadest sel aastal kohti juurde sotsiaalteaduste valdkond, millel on kolm uut edetabelikohta.

„Skytte instituut on eriti viimastel aastatel muutunud märksa rahvusvahelisemaks: 25% meie töötajatest tuleb väljastpool Eestit ja meie neljast magistriõppekavast kolm on ingliskeelsed. Selle tulemusena on tekkinud keskkond, milles on kombineeritud hästi eesti- ja ingliskeelne õppe- ja teadustöö. Tänu sellele oleme välisrahastuse leidmisel edukad. Selle kõrval peame oluliseks ka noorte Eesti teadlaste naasmist Tartusse, et tagada eriala järelkasv. Kokkuvõttes on see väga hea tunnustus kõigile meie inimestele!“ rõõmustas Mihkel Solvak, sotsiaalteaduste valdkonna kõrgeima asetusega eriala, politoloogia ja rahvusvaheliste uuringute eest vastutava J. Skytte poliitikauuringute instituudi juhataja kohusetäitja.

„See on väga meeldiv tunnustus, kuigi me edetabelikohti oma töös eesmärgiks tavaliselt ei sea,“ avaldas geograafia eriala tunnustamise üle heameelt ökoloogia ja maateaduste instituudi juhataja Leho Ainsaar. „Meie instituudi teadus- ja õppetöö tugev külg on eelkõige sügav erialadevahelisus. Meie ala ühendab endas suurepäraselt keskkonnateadused, füüsikalised loodusteadused, sotsiaalteadused ja infotehnoloogia. Kindlasti tahan ära märkida meie varalahkunud professori Rein Ahase hindamatud teened selles, et meie geograafiateadus on maailmas nii nähtav.“

Sel aastal koostas QS esimest korda eraldi edetabeli ajaloo eriala kohta, mis oli varem ühendatud arheoloogia erialaga. TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja Anti Selarti sõnul on julgustav, et QS tunnustab Tartu ülikooli võrdselt mõlemas (151.–200. koht). „See on loomulikult meeldiv uudis ja innustav tunnustus instituudi kogu töötajaskonna jaoks. Meil on hea meel, et Tartu ülikoolis on kõige kiuste välja arendatud nüüdisaegne erialane teaduslik potentsiaal ning et meie tööd ja tegemised pole ka väljaspool oma ülikooli ja kodumaad märkamata jäänud,“ sõnas Selart.

Erialade edetabelites noppis taas kõige rohkem esikohti Harvardi ülikool, teisel kohal oli ka sel aastal Massachusettsi tehnoloogiaülikool. Edetabelid asuvad QS World University Rankingsi kodulehel.
 

Lisainfo: Lauri Randveer, TÜ rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 737 5510, lauri.randveer [ät] ut.ee

Seoses juba alanud raamatute lahtipakkimise ja riiulitesse panemisega ootab TÜ raamatukogu kõiki ülikooliga seotud inimesi ning heasoovijaid vabatahtlikena raamatute puhastustöödel kaasa lööma.

„Oleme juba alustanud suure tööga, et tuhanded kastid lahti pakkida ja nendes olevad raamatud korralikult riiulitesse saada,“ rääkis TÜ raamatukogu direktor Martin Hallik. Enne aga on vaja kõik raamatud remondi käigus kogunenud tolmust puhtaks teha. „Sadade tuhandete raamatute puhastamine võtab tohutu aja ja selleks, et saaksime pärast avamist teha võimalikult kiiresti kõigile lugejatele kättesaadavaks ka meie uue avakogu, vajame lisatööjõudu. Nii tekkiski mõte kutsuda inimesi, kes tahaks meie maja peatsele avamisele kaasa aidata, mõnel päeval appi raamatuid puhastama.“

Puhastustöödele oodatakse tudengeid, ülikooli töötajaid, aga ka vilistlasi ning heasoovlikke tartlasi, kes saaksid ühe päeva jooksul töötada vähemalt 1,5 tundi ja selliseid tööpäevi koguneks nädala jagu. „Väiksema perioodi puhul kaob lihtsalt efektiivsus ära,“ selgitas raamatute puhastustööde korraldust juhtiv säilitus- ja konserveerimisosakonna juhataja Kristina Virro. „Igale vabatahtlikule pühendame piisavalt aega, et teda juhendada, ning seetõttu oleks hea, kui meie poolt vajaliku väljaõppe saanud inimene saaks meile appi tulla mitmel päeval.“

Kõik töövahendid, nende hulgas ka kaitsekitlid, -maskid ja -kindad, tagab raamatukogu. Soovijatel tuleb vaid oma heast tahtest registreerimisvormi kaudu teada anda ning raamatukoguga koos lepitakse kokku päevad, millal inimesed saavad tulla appi raamatuid puhastama.

Raamatukogu on juba ette tänulik kõigile, kellel on aega ja tahtmist puhastustöödele kaasa aidata!

Link registreerimisvormile: https://survey.ut.ee/index.php/969481?lang=et

Lisainfo: Herdis Olmaru, TÜ raamatukogu kommunikatsioonijuht, 737 5749, herdis.olmaru [ät] ut.ee 

Reedel, 9. märtsil kell 18 esitlevad autorid TÜ ühiskonnateaduste instituudis (Lossi 36–204) vast ilmunud käsiraamatut „The Routledge International Handbook of European Social Transformations“.

322-leheküljeline kogumik annab teoreetilise ülevaate poliitilistest, majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest murrangutest Euroopas ning postkommunistlikes riikides. Veel käsitletakse üleilmseid transformatsiooniprotsesse majanduses, poliitikas ja transpordis, kommunikatsiooni ja meedia valdkonnas, samuti ruumisuhetes ja väärtuste struktuuris. Teoreetiliste käsitluste kõrval leiavad lugejad kogumikust empiiriliste uuringute näiteid ja uudseid lähenemisi uurimismeetoditele.

Teose on toimetanud Tartu ülikooli meediauuringute emeriitprofessor Peeter Vihalemm, andmeuuringute vanemteadur ja Zürichi tehnikaülikooli külalisteadur Anu Masso ning meediasotsioloogia teadur Signe Opermann. Autorite seas on üle 30 teadlase seitsmest Euroopa riigist ja USA-st, kes paistavad silma sotsioloogias, riigiteadustes, majanduses, geograafias ja haridusteaduses.

Esitlusel tutvustavad oma peatükke Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooliga seotud autorid Marju Lauristin, Veronika Kalmus, Rain Mikser jt.

Raamatut saab nii paberkujul kui ka e-raamatuna tellida Routledge’i kirjastuse kodulehelt.

Esitlusele tuleku eel palutakse end registreerida.

Lisainfo: Signe Opermann, TÜ meediasotsioloogia teadur ja teose toimetaja, 737 6592, signe.opermann [ät] ut.ee

EV sünnipäevanädalal algatati kampaania "Sajast kasvab miljon!", ehk sajale teadlasele ning ühiskonnategelasele tehti ettepanek kinkida Vikipeediale emakeelepäevaks entsüklopeediaartikkel. Kampaania raames on juba 164 autorit tänaseks kokku panustanud 235 vikiartikliga ning Miljon+ algatuse eestvedajad kinnitavad, et ootavad „kingitusi“ kuni uue nädala alguseni.

“Entsüklopeedia on erinevalt sotsiaalmeediast ja uudisportaalidest aeglane meedia,” selgitab kampaania eestvedaja Märt Põder. “Tasakaalustatud, korralike allikaviidetega varustatud ning püsivat väärtust omava entsüklopeedilise teksti koostamine võtab aega, kuid Vikipeedia on kogu aeg avatud ning me ootame rahulikult kõik kingitused ära.”

“On ainult tervitatav, et Vikipeediasse panustada lubanud mainekad teadlased ja ühiskonnategelased oma ülesannet tõsiselt võtavad,” lisab Wikimedia Eesti juhatuse liige Käbi Suvi. “Meie ühine teadmistepank on saanud juurde juba hulga uusi kaasautoreid ja huvitavaid artikleid, kuid ootame juurde veel teist samapalju. Jätkuvalt on kampaaniaga oodatud liituma kõik, kes tahavad, et eesti keelel oleks tulevikku teadmistel põhinevas infoühiskonnas.”

Miljon+ on Tartu Ülikooli ja Wikimedia Eesti koostööprojekt eestikeelse Vikipeedia ja emakeelse oskusõnavara arendamiseks ning selle eesmärk on viia 2020. aasta veebruariks Vikipeedia miljoni eestikeelse artiklini. EV 100 artiklikampaania "Sajast kasvab miljon!" on esimene laiemale avalikkusele suunatud Miljon+ kampaania ning selle eesmärk on populariseerida entsüklopedismi ning tuua Vikipeediasse uusi kaasautoreid, tõsta teaduse ning teadmiste olulisust avalikus debatis ja tagada eesti mõttekultuuri elujõud infoühiskonnas.

Praeguseks „kingikotti“ kogunenud artiklitega saab tutvuda Vikipeedia kodulehel.

Täpsem info: Märt Põder, Wikimedia Eesti, +372 5564 3754, tramm [ät] wikimedia.ee
Sirli Zupping, TÜ Miljon+ projektijuht, +372 5615 5993, sirli.zupping [ät] ut.ee

Täna, 15. märtsil registreeris Tartu Ülikooli (TÜ) rektori valimisteks moodustatud komisjon rektorikandidaatideks professor Toomas Asseri ja professor Margit Sutropi.

Professor Toomas Asseri esitasid TÜ sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu, meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõukogu. Professor Margit Sutropi esitasid humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna nõukogu, sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõukogu.

Valimiskomisjoni esimees, TÜ molekulaarse taimebioloogia professor Hannes Kollist avaldas heameelt, et ülikooli valdkonnad on rektorikandidaatideks esitanud kaks tunnustatud professorit, kellel on mõlemal ka suur juhtimiskogemus. „Nüüd saavad kandidaadid asuda oma valimisplatvormi ülikooliperele tutvustama,“ lisas ta.

Toomas Asser on TÜ neurokirurgia professor, närvikliiniku juhataja, TÜ nõukogu liige ja Eesti teaduste akadeemia liige. Margit Sutrop on TÜ praktilise filosoofia professor, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, eetikakeskuse juhataja, rektoraadi liige ja Academia Europaea liige.

5. aprillil kell 16.15 toimub TÜ aulas rektorikandidaatide väitluskoosolek. 9. aprillil võtavad kandidaatide suhtes seisukoha TÜ nõukogu ja senat.

Rektori valimise koosolek toimub 26. aprillil kell 12 ülikooli aulas. Valimisi reguleerivad Tartu Ülikooli põhikiri ja rektori valimiste reglement.

TÜ uue rektori ametiaeg algab 1. augustil 2018. Seni on TÜ rektori kohusetäitja professor Tõnu Lehtsaar.

Lisainfo: Hannes Kollist, valimiskomisjoni esimees, 5647 0471, hannes.kollist [ät] ut.ee

Fotod ja videod, mille on teinud Tartu ülikooli tudengid oma välismaa õpingutest konkursi „Minu välismaa“ jaoks, ootavad tagasisidet.

Konkursile „Minu välismaa“ esitatud fotosid ja videoid saavad huvilised hinnata kuni 22. märtsini aadressil http://etu.ut.ee/minuvalismaa

Foto- ja videokonkursi eesmärgiks on tutvustada väliskõrgkoolis õpingute või praktika läbimise võimalusi. Tartu ülikool pakub üliõpilastele arvukalt õppimise võimalusi väljaspool Eestit. Vaata täpsemalt vahetusüliõpilaseks välismaale kodulehelt.

Lisainfo: Jaanika Haljasmäe, Tartu ülikooli Erasmuse programmi üliõpilasvahetuse koordinaator, 737 5151, jaanika.haljasmae [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli astujad saavad teist aastat järjest teha akadeemilise testi juba kevadel – tänavu tehakse test laupäeval, 24. märtsil. Veebipõhisele testile on registreerunud 1699 inimest, mis on üle 600 huvilise rohkem kui mullu.

TÜ haridusteaduste instituudi korraldatavat akadeemilist testi plaanib 24. märtsil teha 1699 ülikooliõpingutest huvitatut. Eelmisel aastal oli registreerunuid 1088. Test tehakse veebis ja samal ajal paljudes Eesti paikades: Haapsalus, Jõhvis, Keilas, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Nõos, Põltsamaal, Pärnus, Rakveres, Tallinnas, Tartus, Valgas, Viimsis, Viljandis ja Võrus.

Testi saab teha eesti ja vene keeles. Eestikeelset testi soovib teha 1578 ja venekeelset 121 inimest. Registreerunutest 673 on mehed ja 1026 naised.

Erandina on tänavu hambaarstiteaduse või psühholoogia õppekavale kandideerijatel võimalik teha akadeemiline test 4. juulil juhul, kui nad märtsis toimuval testil ei osale.

Kõiki soovijaid oodatakse kuni 23. märtsini lahendama akadeemilise testi proovitesti.

Lisainfo on kättesaadav Tartu Ülikooli kodulehel.

Eelmisel aastal tegi akadeemilise testi märtsis 966 inimest ja neist 190 sai vähemalt 65 punkti. Akadeemilise testi tulemuse alusel asus Tartu Ülikooli õppima 165 inimest 21 õppekaval. Populaarseimad õppekavad olid informaatika (35 inimest), psühholoogia (32), õigusteadus (21), riigiteadused (14) ning füüsika, keemia ja materjaliteadus (12). Akadeemilise testi alusel vastu võetud üliõpilased moodustasid 7% esimesele astmele immatrikuleerituist.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee