22. märtsil Tallinnas KUMUs toimuval konverentsil „Muutused rändepoliitikas ja sisserändajate lõimumine tööturule“ esitlevad Põhja- ja Baltimaade eksperdid värskemaid uurimusi sisserändajate toimetulekust tööturul ning arutlevad muutuste üle rändepoliitikas.

„Tark rändepoliitika võtab arvesse nii tööturu hetkevajadusi, pikaajalisi arenguid kui ka sisserändajate lõimumisvõimekust ja vastuvõtva ühiskonna lõimumisvaldmidust,“ ütles Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan professor Raul Eamets, kes on tänavuse rändekonverentsi peaesineja.

Põhjala piirkonnas elab praegu ligi 26 miljonit elanikku, viimase 30 aasta jooksul on regiooni elanikkonna koguarv kasvanud ligi 15 protsenti. Oodatavalt tõuseb Põhjamaade elanike arv 2030. aastaks 30 miljoni inimeseni. Suur osa sellest kasvust on seotud sisserändega.

Ka Eesti on muutumas väljaränderiigist suureneva sisserändega riigiks – Statistikaameti andmetel on Eesti rändesaldo alates 2015. aastast positiivne ning alates 2004. aastast positiivne Euroopa Liidust väljapoole jäävate riikidega.

Uppsala Ülikooli professor, Rootsi tööturu- ja hariduspoliitika hindamise instituudi peadirektor Olof Åslund tutvustab Rootsi kogemusi sisserändajate esimese töökoha leidmisel. OECD esindaja Jonathan Chaloff ning ILO esindaja Christiane Kuptsch arutlevad, kuidas lõimumise abil ohjata ebaseaduslikku töötamist.

Konverents lõpeb aruteluga võimalike muudatuste üle rändepoliitikas, kus osalevad Riigikogu liikmed Maris Lauri ja Helir-Valdor Seeder, majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja siseminister Andres Anvelt.

Konverents toimub koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Tartu Ülikooli, Euroopa Rändevõrgustiku Eesti Kontaktpunkti, Siseministeeriumi, Rootsi Saatkonna ning Malmö Migratsiooni, Mitmekesisuse ja Heaolu Uuringute Instituudi, Soome Migratsiooni Instituudi, Nordregio ja paljude teiste partneritega.

Konverentsi päevakava ja lisainfo. Konverentsist teeb otseülekande Postimees.

Pressiinfo: Carmen Illak, 56457815, Carmen [ät] amarela.ee

Konverentsi info: Madis Kanarbik, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse Tartu filiaali juhataja, 5046570, madis.kanarbik [ät] norden.ee

Tartu Ülikool ootab kuni 28. märtsini kõigi oma liikmete küsimusi rektorikandidaatidele Toomas Asserile ja Margit Sutropile.

Küsimusi saavad esitada kõik ülikooli töötajad ja Tartu Ülikooli üliõpilased spetsiaalse vormi kaudu anonüümselt või saates küsimus e-kirjaga aadressile siseinfo [ät] ut.ee.

See on hea võimalus kuulda rektorikandidaatide arvamusi ülikooli käekäigu ja just Teid huvitava valdkonna arengu kohta Tartu Ülikoolis.

Kommunikatsioonitalitus kogub küsimused kokku, toimetab need vajadusel keeleliselt ja sisuliselt arusaadavasse vormi ning edastab rektorikandidaatidele. Küsimusi saab esitada 28. märtsini. Rektorikandidaatidedele esitatud küsimused koos vastustega avaldatakse sise- ja välisveebis jooksvalt alates 4. aprillist.

5. aprilli õhtul kell 16.15 peavad kandidaadid Tartu Ülikooli aulas avaliku väitluskoosoleku. Väitluskoosolekul on sünkroontõlge inglise keelde.

TÜ rektorikandidaatidena registreeris valimiskomisjon 15. märtsil 2018 TÜ praktilise filoosoofia professori Margit Sutropi ja TÜ neurokirurgia professori Toomas Asseri. Rektori valimiskoosolek toimub Tartu Ülikooli aulas 26. aprillil kell 12.

Lisainfo: Viivika Eljand-Kärp, sisekommunikatsiooni peaspetsialist, 737 5683, siseinfo [ät] ut.ee

Ühiskonnateaduste instituudi teadlased koolitavad laste esindajaid

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlased viivad sel aastal läbi koolitusi laste esindajatele, mis keskenduvad lapse toetamisele perest eraldamise menetluses. Esindajate all mõeldakse ennekõike juriste, lastekaitsetöötajad ning ka õigusteaduskonna üliõpilasi, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika üliõpilasi ning teemast huvitatud ametnikke. 

20. aprill–​ 27. august Tallinnas ja Tartus, laste esindajate professionaalsuse tõstmine - lapse osalemise toetamine perest eraldamise menetluses.

Toimumiskoht: Kaarli pst 3, Tallinn; Lossi 36, Tartu
Maht: 2 EAP
Hind: koolitus on osalejatele tasuta (koolitust rahastatakse Euroopa Komisjoni poolt grandilepinguga JUST/2O15IRCHI/AGIPROF/9582)
Täpsem info.
Registreerumise tähtaeg: 06. aprill 2018
Registreeri siin.

20. aprill 2018 Tallinnas, inglise keeles, läbiviija David Shemmings

David Shemmings on Kenti Ülikooli lastekaitse keskuse kaasdirektor, Londoni Ülikooli Kuningliku Holloway Kolledži lastekaitseuuringute külalisprofessor ning Kiindumussuhetel põhineva praktika programmi juht.

- Mis on (ja mis ei ole) kiindumussuhe? Kesksed müüdid ja valearusaamad kiindumussuhtest.
- Tänapäeva kiindumussuhte põhiteemad ja nende tähtsus lapse heaolu hindamisel ja lastekaitse otsustes. Trauma mõju kiindumussuhtele.
- Kuidas teadmine kiindumussuhtest võib aidata mõista kontaktide keerukust, k.a. õdede-vendade paigutamist (pärast perest eraldamist). Kuidas spetsialistid kalduvad kirjutama kiindumussuhtest. - Mida tähendab "kiindumussuhtepõhine sekkumine"?

31. mai Tartus ja 14. juuni Tallinnas, eesti keeles, läbiviijad Judit Strömpl, Katre Luhamaa, Merle Linno
Judit Strömpl on TÜ ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltöö uuringute dotsent.
Katre Luhamaa on TÜ õigusteaduskonna Euroopa õiguse ja rahvusvahelise õiguse lektor.
Merle Linno on TÜ ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltöö assistent, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistriõppekava programmijuht, infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu bakalaureuseõppekava programmijuht.

- Lapsesõbralik õigusemõistmine - mida ütlevad seadused ja EL suunitlused? (ÜRO LÕK, EV LasteKS, muud seadused).
- Hea praktika Eestis ja mujal - arutelu ekspertide osalemisega.
- Suhtlemine lapsega: lapse informeerimise ja intervjueerimise iseärasused. Lapsesõbralik keel kõnes ja kirjas.
- Kogemused ja oma tegevuse analüüs. Abivahend oma tegevuse analüüsiks.

27. august Tartus, eesti keeles, läbiviijad Judit Strömpl, Katre Luhamaa, Merle Linno

- Töö emotsionaalselt raskete teemadega - tuge ja läbipõlemise ohud.
- Erinevate spetsialistide hea omavaheline koostöö olulisus lapse õiguste tagamisel perest eraldamise menetlemises. Kogemuste jagamine ja arutelu.
- Emotsionaalselt raske teemade menetlemine: suhted lapse ja temale oluliste täiskasvanute vahel: kuidas vähendada traumasid.
- Spetsialisti heaolu tagamise vahendid.

Lisainfo: Regina Lapp, ühiskonnateaduste instituudi teadus-arenduskorralduse spetsialist, 737 6596, regina.lapp [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut viib Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi uuringut „Aastatel 2006–2016 enesetapu sooritanute epidemioloogiline ülevaade“.

Uuringu eesmärk on välja tuua enesetapuni viivad asjaolud ja põhjused ning välja töötada soovitused enesetappude ennetamiseks. Uuring toimub 2018. a kevadel.

Uuringusse ootame 2016. aastal enesetapu läbi hukkunute täisealisi lähedasi (pereliikmeid, lähedasi sõpru), kellega soovime viia läbi individuaalsed vestlused. Vestluse eesmärk on uurida inimestelt nende mõtteid ja tähelepanekuid seoses lähedase elu ja enesetapuga. Vestlus-intervjuus osalemine on vabatahtlik ja anonüümne. Intervjuusid viivad läbi kogenud Tartu Ülikooli teadlased.

Uuringus osalemise soovi ja tekkinud küsimuste korral palun kontakteeruda märtsist-maini 2018. aastal e-posti aadressil uuring2018 [ät] ut.ee või telefonil 737 4200 tööpäeviti kl 9–16.

Teist aastat järjest oli Tartu Ülikoolis õppimisest huvitatutel võimalus teha akadeemiline test juba märtsis. Oma teadmised otsustas proovile panna 1466 inimest, kellest 389 ületas ülikooli vastuvõtuks vajaliku 65 punkti piiri ja kindlustas sellega endale ülikoolikoha.

Akadeemilise testi sooritamine nõutud tulemusele on üks võimalus astuda Tartu Ülikooli. Seda võimalust kasutasid nii abituriendid kui ka varem keskhariduse omandanud inimesed aktiivsemalt kui mullu: sooritanute arv oli tänavu 500 võrra suurem. Eelmisel aastal tegi märtsis testi 966 inimest ja neist 190 tagas selle tulemusega endale koha Tartu Ülikoolis.

„Akadeemiline test on kolmetunnine intensiivne eksam. Ülikoolil on hea meel, et nii abituriendid kui ka vanemad sisseastujad on võtnud testi selle uuendatud vormis ja ajal nii hästi vastu. Akadeemilist testi lahendas sel aastal peaaegu viiendik abiturientidest,“ sõnas Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma. „Testiga 65-punktise tulemuse ületanul on nüüd võimalik juuni lõpuni otsustada, kuidas ta kasutab oma õigust asuda Tartu Ülikooli õppima ja millise eriala ta siin valib. Tartu Ülikooli uks ei ole aga kinni ka neile, kes kogusid testiga vähem punkte – neil on võimalik tudengikohale kandideerida riigieksamite ja/või erialaste sisseastumiseksamite tulemuste alusel.“

Vähemalt 65-punktise tulemuse saanud kandidaadid on oodatud õppima enamikule Tartu Ülikooli bakalaureuseõppekavadele. Peale selle on akadeemiline test kohustuslik sisseastumiseksam hambaarstiteaduse ja psühholoogia õppekaval. Nende õppekavade alusel õppima kandideerimiseks peab testi tulemus olema vähemalt 51 punkti. Kui nendest kahest õppekavast huvitatud sisseastuja ei sooritanud akadeemilist testi märtsis, saab ta selle teha suvise sisseastumisperioodi ajal 4. juulil.

Täpseid sisseastumistingimusi saab kontrollida Tartu Ülikooli kodulehelt.

Lisainfo: Tuuli Kaldma, TÜ vastuvõtutalituse juhataja, 737 6391, tuuli.kaldma [ät] ut.ee

Et muuta teadusraha jagamine selgemaks ja avatumaks, on Tartu Ülikool otsustanud hakata jaotama teadusuuringute tarbeks eraldatud summasid teadlaste vahel loosiga. Lahenduse pakkus ülikoolile välja meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadusprodekaan Külli Kingo ütles, et ülikool on olukorras, kus terviseuuringute alarahastamine on hakanud takistama meditsiini teaduspõhist arendamist. See on ajanud hulga uurimisrühmi tõsisesse kitsikusse: „Selleks et kõikidel teadlastel oleksid võrdsed võimalused saada lisaraha ja et rahajagamisprotsess oleks võimalikult läbipaistev, oleme tõesti otsustanud hakata teadusraha jagama televisiooni otse-eetris loosiratta abil. Hea meel on tõdeda, et ülikooli juhtkond tuli algatusega kaasa,“ lisas Kingo.

Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja Tõnu Lehtsaar avaldas heameelt, et Eesti teaduse rahastamise küsimusele on ülikoolis lõpuks lahendus leitud: „See teema on teinud ülikoolis palju muret, kuid eks kõige paremad lahendused on ju ikka need kõige lihtsamad. Suur tänu ka minu poolt meditsiinivaldkonna helgematele peadele, kes tegid rektoraadile selle ettepaneku.“

Lehtsaar lisas: „Ülikool hakkab just sõlmima koostöölepingut telesaatega „Suur lotokolmapäev“, kus igal nädalal on ühel meie teadlasel võimalus saada otse-eetris endale SuperSummi loosirattaga hea õnne korral teadustöö tarbeks raha juurde.“

Tartu Ülikooli teadlase, riikliku teadustöö preemia laureaadi Joel Starkopfi sõnul on see suurepärane plaan: „Teadlaste olukord on praegu väga ebakindel. Loosiratas on justkui õlekõrs igale teadlasele ja annab väikese lootuskiire oma teadustööga julgemalt edasi liikumiseks.“

Teadusraha jagamise uus kord hakkab rahvusülikoolis kehtima selle aasta 1. septembril. Kord kuus toimuvatel valdkondade nõukogude koosolekutel valitakse loosiga igast valdkonnast üks teadlane, kes saab võimaluse minna järgmise nelja nädala jooksul telesaatesse. Nii saates kui ka valdkondade nõukogudes on kohal ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad, kes tagavad, et kõik oleks korrektne ja õiguspärane.

Samal teemal lisalugemist leidub Novaatori teadusportaalis.

Lisainfo: Kristina Kurm, Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuht, kristina.kurm [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli muuseumi sünnipäevakuul avatakse muuseumi hoonetes kolm uut näitust, mis tutvustavad igas vanuses külastajatele nii kriminalistika ja õigussüsteemi arengut kui ka ülikooli ajaloolist kartserit. Lisaks ilmub mahukas raamat Tartu toomkiriku kuulsusrikkast ajaloost.

Alates 4. aprillist muuseumi peamajas ajaloolises toomkirikus avatud uus aastanäitus „Kuritöö ja karistus“ seab keskmesse kriminalistika ning Eesti õigussüsteemi arengu kahe tõestisündinud mõrvamüsteeriumi näitel. Esimene neist viib külastaja 1934. aasta Elvasse, kus segastel asjaoludel leiab oma lõpu proua Liisa. Teine lugu aga toimub 1959. aastal Kohtla-Järve lähistel, kus mängufilmiliku röövi käigus langeb varaste saagiks ligi pool miljonit rubla. „Mõlemad lood aitavad paremini mõista Eesti viimase saja aasta olulisemaid arenguid kriminalistika ja õigussüsteemi vallas ning Tartu Ülikooli rolli selle keskkonna kujundamisel,“ rääkis näituse kuraator Mairo Rääsk. Näitusesaalis on nii põnevat video-, pildi- ja tekstimaterjali kui ka arvukalt võimalusi ise eeluurimisruumis- või analüüsikeskuses uurimistööd teha.

Aastateemast lähtuvad uued näitused ka ülikooli muuseumi teistes majades. 19. aprillil avatava Tartu Ülikooli kunstimuuseum näitusega „Kuritöö ja karistus: ülikooli kartser“ satub külastaja ülikooli peahoone pööningul asuvasse väiksesse salapärasesse ruumi, mis annab tunnistust ajast, kui ülikoolil oli omaette kohtusüsteem. Näitusel saab teada, mille eest tudengeid Tartu Ülikoolis 19. sajandi lõpukümnenditel kõige sagedamini karistati ning kui karmid need karistused olid. Kas tõesti pidi raamatu tagastamisega hilinenud tudeng suisa kaks päeva pisikeses ruumis elu üle järele mõtlema? „Toome külastajateni ka paeluvad lood üliõpilastest, kes ühel või teisel põhjusel kartseris aega veetma pidid ning loome võimaluse tutvuda kartseri seintele jäetud joonistuste ja kirjutistega,“ tutvustas näitust kuraator Kristiina Tiideberg.

Sarja kolmas näitus „Kuritöö ja karistus: spekter paljastab saladusi“ avatakse Tartu tähetorni õuel 27. aprillil. „Kõik jätab endast maha mingi jälje. Nii päikesesüsteemi sünd kui plahvatav täht, nii murtud luu kui ka kõige osavam kunstiteose võltsija. Mõningaid jälgi on meil võimalik palja silmaga tabada, kuid teiste avastamiseks tuleb abiks võtta spektroskoopia,“ juhatas näituse sisse kuraator Janet Laidla.

Kõigi kolme näitusega kaasnevad ka haridusprogrammid erinevatele kooliastmetele ning 13. aprillil toimub aastateemast ajendatuna Toomemäel mõrvamüsteerium.

Sünnipäevakuul näeb ilmavalgust ka üle 300-leheküljeline rikkaliku pildimaterjaliga raamat „Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum“. TÜ muuseumi direktori Mariann Raisma ja TÜ kunstiajaloo teaduri Krista Andresoni koostatud raamat võtab mitmete tuntud kunstiajaloolaste ja kultuuriloolaste abil kokku hoone 800 aasta pikkuse ajaloo.  Mariann Raisma avaldas heameelt, et muuseum saab just oma sünnipäevakuul esitleda esimest ülevaateteost, mis Tartu toomkirikust on kirjutatud. „Sellel hoonel on väga värvikas lugu, kuid siit iga päev mööda jalutades ei pruugi me sellele mälestusmärgile alati piisavalt tähelepanu pöörata. Arvestades toomkiriku tähendust Eesti kultuuriloos, võime vaid ette kujutada, mida kõike need seinad on näinud ning missuguste aegade tunnistajaks olnud,“ sõnas ta.

Raamat pakub sissevaadet Eesti ühe kõige vanema ja huvitavama looga hoone ehitus- ja tegevusloosse. „Usun, et see raamat on väärikas austusavaldus ühele Tartu linna sümbolile ning võiks põnevaid tahke avada nii linnakodanikele kui ka külalistele,“ lisas Raisma. Raamatut on võimalik soetada Tartu Ülikooli muuseumi Toompoest alates 20. aprillist.

Lisainfo: Kadri Kasterpalu, TÜ muuseumi kommunikatsiooniosakonna juhataja, 5663 9524,  kadri.kasterpalu [ät] ut.ee, muuseum.ut.ee

Võistlusele „Minu välismaa“ esitatud Tartu Ülikooli üliõpilaste fotode ja videote seast selgitati välja võidutööd. Võistluse võitis Aadam Kaivo foto „Jääkuul“, mis on tehtud 2014/2015. õppeaastal Kirde-Venemaa Föderaalses Ülikoolis Jakutskis.

Publiku lemmikuks valiti Kristiina Kangro foto „Võta kraanist“. Žürii märkis ära veel Jari Matsi foto „Virmalised külmal talveööl“, Silvia Stangarone foto Berliinist, Elizaveta Lebedeva foto Mannheimi Ülikoolist ja Lilian Alice Laanepere foto „Ääretu silmaring“. Eraldi tõi žürii esile Laura Maria Kulli foto, mis juhib tähelepanu keskkonnahoiu olulisusele.

Peale fotode hinnati ka videoid, mille seast pälvis tunnustuse Liina Malva video Utrechtist.

Võistluse võitjal Aadam Kaivol on võimalus avastada Eestimaad pilvepiirilt, tehes kaasa huvilennu Tartu linna kohal. Kõigi esiletoodud tööde autoreid tunnustatakse ülikooli ja „EV 100“ meenetega. Võitjatega võetakse ühendust.

Foto- ja videovõistluse eesmärk on tutvustada väliskõrgkoolis õpingute või praktika läbimise võimalusi. Tartu Ülikool pakub üliõpilastele arvukalt väljaspool Eestit õppimise võimalusi, mille kohta saab täpsemat teavet selleteemaliselt veebilehelt.

Foto- ja videovõistlus „Minu välismaa“ näitus on üleval konkursi veebilehel.

Lisainfo: Jaanika Haljasmäe, Tartu Ülikooli Erasmuse programmi üliõpilasvahetuse koordinaator, rahvusvahelise õpirände keskus, 737 5151, jaanika.haljasmae [ät] ut.ee

Neljapäeval, 5. aprillil kell 16.15 kohtuvad Tartu Ülikooli rektorikandidaadid professor Toomas Asser ja professor Margit Sutrop avalikul väitluskoosolekul, kus neil on võimalus tutvustada oma programmi põhiseisukohti ja vastata ülikoolipere küsimustele.

Väitluskoosolekut ülikooli peahoone aulas juhib TÜ riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja, teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski. “Väitlema asuvad väga tugevad rektorikandidaadid, kes on mõlemad ennast tõestanud ülikooli juhtimiskogudes ja kellel on selja taga ka valdkondade tugev toetus. Tuleb põnev arutelu,” sõnas Ukrainski.

Kummalgi kandidaadil on väitluskoosoleku alguses kümme minutit oma olulisimate seisukohtade tutvustamiseks. Sellele järgnev debatt jaguneb kahte teemaplokki: Tartu Ülikooli strateegiline juhtimine ning Tartu Ülikooli roll Eestis ja maailmas. Lõpuks vastavad kandidaadid saalisviibijate küsimustele.

Umbes kaks tundi kestvast debatist teeb otseülekande UTTV. Kohapeal on tagatud sünkroontõlge inglise keelde.

Ülikooli töötajatel ja üliõpilastel oli võimalus esitada rektorikandidaatidele kirjalikult anonüümseid küsimusi juba enne koosolekut. Esitatud saja küsimuse teemadering ulatub ülikooli üldisest arengust ja rahvusvahelistumisest kuni doktoranditoetusteni. Professor Asseri ja professor Sutropi kirjalikud vastused avaldatakse jooksvalt ülikooli kodulehel alates 4. aprillist.

TÜ rektori valimised toimuvad 26. aprillil kell 12 peahoone aulas. Uue rektori ametiaeg algab 1. augustil 2018.

Lisainfo: Kadri Ukrainski, TÜ teadus- ja innovatsioonipoliitika professor, 529 3797, kadri.ukrainski [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus kutsub kõiki huvilisi 12. aprillil kell 18 kuulama vestlusringi teemal „Kas vabaühendused on vaid riigi käepikendus?“.

Sellest, kuidas toimib terviseühingute, spordiliitude, koguduste, külaseltside, keeltekoolide, matkaklubide, ettevõtete liitude ja ravifondide rahastamine, mis selle rahaga tehakse ning teistel vabaühenduste rahastamisega seotud teemadel vestlevad „RAKE arutleb“ seminaril vabaühenduste liidu huvikaitsejuht Alari Rammo, Keskkonnainvesteeringute Keskuse Tartumaa projektispetsialist Indrek Põder ja „Teeme ära!“ talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür. Vestlusringi juhib Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuurinute keskuse (RAKE) analüütik Maie Kiisel.

Üritus toimub 12. aprillil kell 18 kuni 20 Tartu Ülikooli kohvikus (Ülikooli 20, Tartu). Osalemiseks palutakse huvilistel ennast ette registreerida.

Seminarisarjas „RAKE arutleb“ lahatakse Tartu Ülikooli teadlaste tehtud sotsiaalteaduslike rakendusuuringute tulemusi. Seekordse seminari keskmes on Maie Kiiseli, Märten Veskimäe, Alari Rammo ja Kadri Leesi uuring „Vabaühenduste rahastamispõhimõtete hindamine“.

Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin ja ürituse tutvustus on ka Facebookis.

Kõik huvilised on oodatud kuulama ja kaasa mõtlema.

Lisainfo: Elsa Trumm, RAKE projektide assistent, 737 6377, elsa.trumm [ät] ut.ee

Fotokonkursile „Metsik linn“ oodatakse kuni 27. maini fotosid, mis kajastavad nii looduse ilu kui ka valupunkte linnakeskkonnas. Konkurss kuulub Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia korraldatava loodusfestivali programmi.

Linnalooduse fotokonkursiga kutsutakse märkama loodust meie ümber linnas ning küsima, kas loodusel on inimeste kõrval seal hea või hoopis halb. Teist sarnast konkurssi, mis keskenduks just linnalooduse väärtustamisele, Eestis ei ole, ja see muudab konkursi ainulaadseks. „Inimese heaolu sõltub ju sellest, kuidas läheb loodusel. Tegelikult on inimene osake loodusest, kuid linnas elades kipume selle unustama,“ sõnas konkursi korraldaja Veljo Runnel.

Runneli sõnul on oluline otsida linnakeskkonna ja looduse kokkupuutes tekkivaid probleeme. „Selle fotokonkursi puhul ei ole esikohal mitte tehniline teostus, vaid pigem linnalooduse märkamine ja soov seda esile tuua,“ ütles Runnel. „Eelmisel aastal võitis konkursi Remo Savisaare foto luigest, kes oli hukkunud seetõttu, et inimesed toitsid teda. See on märk linnalooduse ja inimese kooseksisteerimisest, millel on ka tagajärjed.“

„Praegune kevadine aeg on kõige parem looduses viibida. Ootame põnevaid ja kõnekaid leide linnaruumist, kus tärkavad esimesed kevadtaimed või kus loomad-linnud oma asju toimetavad. Samuti on oodatud kriitilised tähelepanekud selle kohta, kuidas linnaloodust hoida ja säilitada või aidata linnas elavatel loomadel inimeste kõrval paremini elada,“ lisas Runnel.

Fotokonkursile „Metsik linn“ oodatakse töid kuni 27. maini 2018. Saabunud fotosid hinnatakse kahes vanuserühmas: esiteks lapsed ja noored kuni 15 a (k.a) ning teiseks üldarvestus, kus osavõtjate vanus ei ole piiratud. Konkurss on osa „Loodusfestival 2018“ programmist. Festivali korraldavad Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed 13.–16. juunini 2018 üle Eesti.

Rohkem infot konkursi kohta on loodusfestivali veebilehel.

Lisainfo: Kert Kask, „Loodusfestival 2018“ kommunikatsiooniassistent, 5664 4382, kert.kask [ät] ut.ee

19.–20. aprillini on Tartu Ülikooli Narva kolledži uksed avatud välisülikoolide tudengitele, kes saabuvad Eestisse 18. rahvusvahelisele üliõpilaste teadustööde konverentsile. Andekad üliõpilased jagavad sel aastal oma arvamusi teemal „Piiride eiramine: EL-i ja Venemaa suhete kuus mõõdet“.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi magistrandid korraldavad Eesti üht vanimat tudengikonverentsi üliõpilastele Eestist, Venemaalt, Hongkongist, Gruusiast, Poolast, Moldovast, Kõrgõzstanist, Valgevenest, Itaaliast ja Saksamaalt. Konverentsile pääsemise konkursi edukalt läbinud tudengid tutvustavad teadustöid sellistel teemadel nagu lingvistika ja kultuur, Venemaa ja rahvusvahelised uuringud, haridus, vene keel ja kultuur, piiriülene ettevõtlus ning noorsootöö.

Kahel konverentsipäeval peetakse kaks plenaarsessiooni ja arutatakse teadustöid 11 sektsioonis, mida korraldatakse paralleelselt kahe-kolmekaupa. Konverentsi töökeel on inglise keel, välja arvatud venekeelses sektsioonis „Vene keel ja kultuur“.

Tänavusel konverentsil pööratakse tähelepanu vene kultuurile Euroopas. Kõik on oodatud 19. aprillil kell 16 ümarlauavestlusele teemal „Venekeelne eurooplane: mida see tähendab?“. Sellel Narva kolledži galeriis peetaval arutelul osalevad ajakirjanik Nikolai Karajev ja venekeelne Eesti kirjanik Andrei Ivanov. Üritus on tasuta, huvilistel palutakse eelnevalt registreeruda (registreerimisvorm).

Narva 18. rahvusvahelist üliõpilaste teaduskonverentsi toetab Eesti Hasartmängumaksu Nõukogu. Vaata ka konverentsi ajakava ja Facebooki lehte.

Lisainfo: Nikita Lumijõe, konverentsi korraldaja, 5615 6330, ppcy [ät] narva.ut.ee

Talgulised keeletoimetasid üle 700 Vikipeedia artikli

Laupäeval, 14. aprillil selgusid Vikipeedia keeletoimetamistalgute parimad toimetajad. Tallinnas toimunud Eesti Keeletoimetajate Liidu seminaril võttis 1000-eurose peapreemia vastu Tartu Ülikoolis õppiv Merily Šmidt.

Mullu detsembrist tänavu märtsini kestnud talgute jooksul keeletoimetasid 40 talgulist 735 Vikipeedia artiklit. Parimate väljavalimisel hinnati keeletoimetaja ametiülesannete korrektset täitmist. Tublisid keeletoimetajaid tunnustas Tartu Hansa Rotary Klubi kokku 2000 euroga. Auhinna väärilisteks keeletoimetajateks osutusid lisaks Merily Šmidtile veel Hanna Pook (600 eurot) ja Mariin Pantelejev (400 eurot). Miljon+ eriauhinna sai Svea Tarkin.

Tartu Ülikoolis 2. kursusel eesti ja soome-ugri keeleteadust õppiv Merily Šmidt toimetas talgutel kokku 140 artiklit. „Korrektoritööga olen varem kokku puutunud, aga enne talguid ei teadnud ma, et Vikipeedias keeletoimetada saab,“ rääkis ta. „Mul on väga hea meel, et Vikipeedias õigekeelsusele tähelepanu pööratakse.”

Talgute eesmärk oli keeletoimetaja tööd väärtustada ja Vikipeedia artikleid keeleliselt parandada. “Keeletoimetamistalgutel võisid oma oskusi kinnistada professionaalid ja kätt proovida algajad – võidutsesid just viimased, sest esimene ja teine koht läksid Tartu Ülikooli tudengitele,“ rääkis keeletoimetamistalgute žürii esimees Ann Siiman. „Talgutest tõusis otsene kasu ka Vikipeediale, kus tänu osalejatele kahanes jõudsalt keeletoimetamist ootavate artiklite arv.”

Keeletoimetamistalgute žüriisse kuulusid Maarja Valk ja Marju Randlane Eesti Keeletoimetajate Liidust, Ann Siiman ja Sirli Zupping Tartu Ülikoolist, Annika Hussar Tallinna Ülikoolist ning Sven-Erik Soosaar MTÜ Wikimedia Eesti esindajana.

Talguid korraldasid Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit ja MTÜ Wikimedia Eesti. Talgud on osa eestikeelse Vikipeedia edendamise projektist Miljon+, mille eesmärk on jõuda miljoni artikliga Vikipeediate hulka.

Lisainfo: Ann Siiman, Tartu Ülikooli digihariduse spetsialist, 53 487 608, ann.siiman [ät] ut.ee

Neljapäeval, 19. aprillil avatakse 215. sünnipäeva tähistavas Tartu Ülikooli muuseumis arhitektuurifotode näitus Tartu toomkirikust ja koos sellega esitleb muuseum mahukat ülevaateteost selle hoone ajaloost.

Tunnustatud arhitektuurifotograaf Arne Maasik on pannud ajaloolises toomkirikus avatavale näitusele välja parima osa rohketest fotodest, mis valmisid tal ülevaateteose „Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum“ jaoks.

Arne Maasik tõdes, et võib küsida, miks peaks näitama kunagises kirikus pilte sellest, mida igaüks saab ka ise praegu kohapeal näha. „Ise vaadates ei pruugi tervikut hoomata ja mõista. Fotograafia võlu ongi selles, et sellega antakse edasi asju, mida silmaga ei näe,“ rääkis Maasik. „Teine põhjus, miks see näitus on oluline, peitub toomkirikus kui ehitises endas: see on tervikuna fotograafile ülimalt inspireeriv. Ehkki Tartu toomkirik on Eesti suurim keskaegne kirik, on see arhitektuurimaailmas siiski üsna vähetuntud pärl.“

Trükisoe raamat „Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum“ jõuab muuseumipoe letile näituse avamisega samal päeval. Mariann Raisma ja Krista Andresoni koostatud teoses võetakse tuntud kunstiajaloolaste ja kultuuriloolaste abil kokku toomkiriku 800 aasta pikkune ajalugu. Üle 300-leheküljeline rikkaliku pildimaterjaliga kogumik pakub sissevaate Eesti ühe kõige vanema ja huvitavama looga hoone ehitus- ja kujunemisloosse.

19. aprillil on esimest päeva avatud ka Tartu Ülikooli kunstimuuseumi uus näitus „Kuritöö ja karistus: ülikooli kartser“. Näituse külastaja sattub ülikooli peahoone pööningul asuvasse väiksesse salapärasesse ruumi, mis annab tunnistust ajast, kui ülikoolil oli omaette kohtusüsteem. Kartserinäitus toob päevavalgele lood 19. sajandi lõpukümnendite tudengielust ning annab võimaluse tutvuda kambri seintele jäetud paeluvate joonistuste ja tekstidega.

Tartu Ülikooli tudeng kartseris 1880. aastal (foto: Reinhold Sachker, Tartu Ülikooli muuseumi kogu).

Muuseumi sünnipäevakuu lõpetab uus näitus „Kuritöö ja karistus: spekter paljastab saladusi“ Tartu tähetornis. See tutvustab vaatajatele põnevat meetodit, millega on võimalik avastada jälgi, mida palja silmaga tabada ei õnnestu.

Lisainfo: Kadri Kasterpalu, TÜ muuseumi kommunikatsiooniosakonna juhataja, 5663 9524, kadri.kasterpalu [ät] ut.ee, muuseum.ut.ee

Reedel, 20. aprillil avatakse Tartu Ülikooli loodusmuuseumis näitus „Tulemägedemaa Kamtšatka“, kus saab novembri lõpuni tutvuda mitmete retkede lugudega, näha mineraalide ja kivimite kollektsiooni ning vaadata videoprogrammi Kamtšatka loodusest.

Kuigi Kamtšatka poolsaar asub 7000 kilomeetri kaugusel Eestist, ei ole see meie geoloogidele ja matkajatele tundmatu paik. Juba 1851. aastal asus Kamtšatka geoloogiat uurima Vändras sündinud baltisakslane Carl von Ditmar (1822–1892), kes kirjeldas seal 17 uut vulkaani ning koostas esimese Kamtšatka etnograafilise ja geoloogilise kaardi.

„Eestil ja Tartu Ülikoolil on selle kauge piirkonna ja unikaalsete loodusobjektidega tegelemisel pikaajalised traditsioonid ja mitmekesised seosed,“ põhjendas näituse olulisust Juho Kirs, kes on näituse üks kuraator ja osales ka ise 2017. aastal toimunud Kamtšatka retkel.

"Näituse avamisel kõnelevad Kamtšatkal käinud geoloogid tuld purskavatest vulkaanidest, maa sisemusest maapinnale valgunud magmast tekkinud laavaväljadest ja maavärinatest. Kuumaveeallikatest, kuuma vett ja auru purskavatest geisritest, lumistest mäetippudest ja nende vahel looklevatest liustikukeeltest,“ kirjeldas näitust kuraator Mare Isakar.

Näituse avamisel esilinastub film „Kamtšatka 2017. aastal“. See on lugu retkest, kus 29-liikmeline grupp rändas nelja nädala jooksul Klutševskaja sopka ja Kuriili järve vahele jääval alal. Meenutuseks vaadatakse ka 1960. aastal toimunud Eesti NSV Teaduste Akadeemia  ekspeditsiooni tutvustavat filmi „Ekspeditsioon Kamtšatkale“ (ekraanil K. Polli, K. Orviku, V. Lepasepp, A. Raukas, A. Raik, H. Roosipuu, B. Piip jt).

Näituse avamine toimub 20. aprillil kell 15.30 Tartu Ülikooli loodusmuuseumis. Oodatud on kõik huvilised.

Lisainfo: Tartu Ülikooli loodusmuuseum, 737 6076, loodusmuuseum [ät] ut.ee

Neljapäeval, 26. aprillil kell 12 koguneb Tartu Ülikooli aulasse 263-liikmeline valimiskogu, et valida ülikoolile järgmiseks viieks aastaks rektor.

Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad praktilise filosoofia professor Margit Sutrop ja neurokirurgia professor Toomas Asser. Margit Sutrop on ülikooli eetikakeskuse juhataja, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, rektoraadi liige ning Academia Europaea liige. Toomas Asser on Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja, ülikooli nõukogu liige ja Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Professor Sutropi esitas rektorikandidaadiks humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna nõukogu ning professor Toomas Asseri kandidatuuri seadis üles meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu. Mõlemat kandidaati toetavad nii loodus- ja täppisteaduste valdkonna kui ka sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu.

„Mulle teeb heameelt, et Margit Sutrop ja Toomas Asser on olnud oma seisukohti tutvustades väga aktiivsed,“ sõnas valimiskomisjoni esimees Hannes Kollist, viidates kandidaatide ülesastumisele meedias ja kohtumistele ülikooliperega. Ta lisas, et rektorikandidaatide tutvustamist kroonib teisipäeva, 24. aprilli õhtul kell 20 Tartu Ülikooli aulast Eesti Televisiooni otse-eetrisse minev väitlussaade „Foorum“.

„Meil on rektori ametikohale kaks väga tugevat kandidaati. Ma olen lootusrikas, et kõik valimiskogu liikmed tunnetavad sündmuse tähtsust ja tulevad neljapäeval valima,“ rääkis Kollist.

263-liikmelisse valimiskogusse kuuluvad Tartu Ülikooli nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning need professorid ja juhtivteadurid, kelle töökoormus ülikoolis on vähemalt 20 tundi nädalas. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt on hääletanud üle poole valimiskogu koosseisust. Seega vajab tulevane rektor vähemalt 132 poolthäält. Valimiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole valimiskogu liikmetest.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat. Kui aga kandidaadid saavad esimeses voorus võrdse arvu hääli, siis järgmisse vooru pääseja loositakse. Kui ka viimases hääletusvoorus ei saa kandidaat vajalikku arvu poolthääli, jääb rektor valimata.

Valimiskogu valib rektori viieks aastaks. Rektori ametiaeg algab 1. augustil 2018.

Otseülekannet rektori valimistest saab vaadata aadressil www.uttv.ee.

Lisainfo: Hannes Kollist, valimiskomisjoni esimees, 737 4814

Lisainfo: Herdis Olmaru, TÜ raamatukogu kommunikatsioonijuht, 5291730, herdis.olmaru [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad professor Margit Sutrop ja professor Toomas Asser peavad täna viimase valimiseelse väitluslahingu. Eesti Televisiooni „Foorumi“ erisaade läheb täna kell 20 otse-eetrisse Tartu Ülikooli aulast.

Erandkorras on „Foorumis“ rektorikandidaatidele kaasa elamas ka publik. Praktilise filosoofia professor Margit Sutropi ja neurokirurgia professor Toomas Asseri väitlust juhib saatejuht Andres Kuusk, kes annab küsimusteks sõna ka pealtvaatajaile. Saate režissöör on Maarika Lauri, juhtoperaator Raul Priks, assistent Margit Ossipova ja produtsent Tiina-Mari Koljak.

VAATA SAADET SIIT.

Täna, 26. aprillil 2018 valis 263-liikmeline valimiskogu 187 häälega Tartu Ülikooli rektoriks neurokirurgia professori Toomas Asseri.

Valimiskogusse kuulusid TÜ nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning professorid ja juhtivteadurid. Täna Tartu Ülikooli aulas toimunud valimiskoosolekul jagati valimiskogu liikmetele välja 218 hääletussedelit. Hääletuskastis oli 218 sedelit. Toomas Asseri poolt hääletas 120 ja tema vastaskandidaadi, praktilise filosoofia professori Margit Sutropi poolt 95 valimiskogu liiget. Märgistamata oli kolm sedelit, rikutud sedeleid ei olnud.

Tartu Ülikooli rektori valimiste reglemendis on sätestatud, et kui esimeses hääletusvoorus ei saa kumbki kandidaat vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat. Seega pääses teise hääletusvooru Toomas Asser.

Teises voorus jagati välja 214 sedelit, hääletuskastis oli 212 sedelit. Valituks saamise eelduseks oli, et kandidaadi poolt hääletab üle poole valimiskogu koosseisust ehk vähemalt 132 valimiskogu liiget. Toomas Asseri poolt hääletas 187 valimiskogu liiget.

Professor Toomas Asser ütles enne valimiskoosoleku algust peetud lühikeses sõnavõtus, et on valmis pühendama järgmised viis aastat Tartu Ülikooli teenimisele. „Olen siinsamas ülikooli aulas andnud arstivande kogu eluks, mida olen nüüdseks ligi neljakümne aasta vältel vääramatult järginud. Olen valmis andma ka rektorivande, et olla rektor teie kõigi jaoks,“ sõnas Asser.

Toomas Asser on sündinud 14. juulil 1954 ja lõpetanud 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Aastal 1987 kaitses ta Moskvas meditsiinikandidaadi kraadi väitekirjaga „Aju verevoolu regulatsiooni küsimused ja stereotaktilised operatsioonid originaalse termokauteri kasutamisega“. Alates 1995. aastast on Toomas Asser Tartu Ülikooli neurokirurgia professor ja alates 1996. aastast Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja. 2011. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.

Täna valitud rektor astub ametisse 1. augustil 2018.

Lisainfo: Hannes Kollist, valimiskomisjoni esimees, hannes.kollist [ät] ut.ee