Tartu ülikooli ja vabariigi valimiskomisjoni koostöös valminud raamat „E-voting in Estonia: Technological Diffusion and Other Developments Over Ten Years (2005–2015)” on ainukene omalaadne, mis analüüsib e-valimistel osalemise muutust kümneaastasel perioodil, e-hääletamise käitumismustreid ning selle ühiskondlikku ja poliitilist mõju.

23. märtsil Tallinnas toimunud raamatu esitlusel rääkis vabariigi valimiskomisjoni juhataja Priit Vinkel, et vabariigi valimiskomisjon ja riigikogu kantselei valimiste osakond võõrustavad sageli välisdelegatsioone, kes on väga huvitatud Eesti e-hääletamisest ja soovivad saada ülevaadet selle toimimisest. „Senini oli seda materjali vähe ning see oli laiali eri allikates, mis tähendas, et ka vabariigi valimiskomisjon pidi viitama reale eri allikatele. Nüüd on 10 aasta olulisemad arengud kokku võetud ühes teoses, mida on hea väliskülalistele jagada.“

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kirjutas raamatu eessõnas: „Täna teame, et meie avatus tehnoloogilistele muudatustele on aidanud meie riigil edukas olla. Nii digiretsept, digiallkiri kui ka e-valimised võiksid olla kasutusel üle kogu Euroopa ja mujalgi.“

„Mul on hea meel, et selle raamatuga täiendab Eesti maailma e-valimiste ajalugu olulise peatükiga. Raamat annab empiirilise käsitluse internetis hääletamise käitumismustritest. Lisaks sellele leiavad teised riigid oma valimiste kaasajastamise kavandamisel väärtuslikku tõendusmaterjali selle kohta, kuidas kaasajastamise mõju sõltub riigi poliitilisest, tehnoloogilisest ja sotsiaalsest kontekstist.“

2005. aastal sai Eestist esimene riik, kus kodanikud said üleriigilistel kohalikel valimistel hääletada internetis. Sellele maailmas esmakordsele ettevõtmisele järgnes e-hääletamise edukas rakendamine kõigil valimistasanditel: kohalikud, riiklikud ja Euroopa tasandi valimised. 2016. aastaks on Eestis kümne aasta jooksul toimunud kaheksa valimist, kus inimesed saavad hääletada internetis.

Eduka e-valimise kõrval kasutavad Eesti elanikud laialdaselt ka paljusid teisi veebipõhiseid avalikke teenuseid, mida riigiasutused pakuvad, sh näiteks digitaalne isiku tuvastamine kui moodsa digitaalse demokraatia nurgakivi.

Raamatu üks koostajatest, Tartu ülikooli J. Skytte poliitikauuringute instituudi tehnoloogiauuringute vanemteadur Kristjan Vassil tõi näite, et 2014. aastal kasutati digitaalset identiteeti tuvastamiseks enam kui 80 miljonit korda ja 35 miljonit korda digitaalsete tehingute tegemiseks: „Need on märkimisväärsed arvud riigi kohta, mille elanike arv on vaid 1,3 miljonit.“

10 viimase aasta uuringutulemusi koondav raamat on 244 leheküljeline. Raamatu koostajad on TÜ J. Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadurid Kristjan Vassil ja Mihkel Solvak. Raamat avaldati koostöös vabariigi valimiskomisjoniga.

Tutvu raamatuga.

Lisainfo
Mihkel Solvak
Tartu ülikooli tehnoloogiauuringute vanemteadur
tel 56670611
e-post mihkel [dot] solvak [ät] ut [dot] ee

Kolmapäeval, 30. märtsil kell 16.15 peab Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor Anu Realo ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Kes on õige eestlane?“. Realo peegeldab loengus praegu ühiskonnas toimuvat ning küsib, kas eestlaseks vaid sünnitakse või on eestlaseks võimalik ka saada. Otseülekande loengust teeb www.uttv.ee.

Anu Realo kirjeldab, et Eesti meedias ning avalikus ruumis arutletakse tõsimeeli ja kirglikult selle üle, kes on õige eestlane. „Küsimus on ammu väljunud algsest vastandusest eestlased vs. mitte-eestlased, kus viimaste all peeti peamiselt silmas Eesti venekeelset elanikkonda,“ arutles Realo.

Ta rääkis, et Euroopa pagulaskriisi ja kooseluseaduse ümber esile kerkinud arutelu valguses on eestluse ja eestlaseks olemise tuum saanud hoopis laiema tähenduse. „Kes siis on see õige eestlane? Kas eestlaseks vaid sünnitakse või on eestlaseks võimalik ka saada? Kuivõrd eestlaste isiksuse seadumused ja väärtused ühiskondlikule sallivusele ja avatusele kaasa aitavad või seda pigem takistavad?“ küsib professor Realo.

Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professoriks valiti Anu Realo 2014. aastal. Viimasel kolmel aastal oli ta Eesti teaduste akadeemia uurija-professor Tartu ülikooli psühholoogia instituudis, alates 2016. aastast töötab lisaks Tartu ülikoolile professorina ka Warwicki ülikoolis Inglismaal.

Realo peamised uurimisteemad on isiksuse seadumused, emotsioonid, sotsiaalne kapital, väärtused ning subjektiivne heaolu. Tema hiljutised uurimistööd hõlmavad ka kultuuri ja geenide mõju isiksuse kujunemisele. 2010. aastal pälvis Anu Realo Eesti Vabariigi teaduspreemia uurimustesarja „Isiksus ja stereotüübid kultuuridevahelises perspektiivis“ eest.

Vaata otseülekannet või salvestust www.uttv.ee.

Lisainfo
Anu Realo, TÜ isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor
e-post anu [dot] realo [ät] ut [dot] ee

Levinud ütlus „Ülikooli aeg oli parim aeg minu elus“ paneb tahtma ülikooli naasta ja end taas üliõpilasvaimust kanda lasta. Sel kevadel, 21. mail 2016 on see võimalik, sest Tartu ülikool ootab edumeelseid vilistlasi üle Eesti läbi aegade suurimale vilistlaste kokkutulekule „Möödaläinud ajad“.

Suur vilistlaste kokkutulek on kõigile, kes peavad alma mater´it, ülikooliaegseid sõpru ning ülikooliaega omaks ja oluliseks. See on päev täis legendaarseid õppejõude, uusi ja vanu õppehooneid, meenutusi, muusikat (sh Singer Vinger, Jäääär, Vennaskond, Inboil), sporti ja loenguid – kaetud on kõik olulised eeldused, et vilistlased tunneksid taaskord tugevat sidet oma ülikooli, kursusekaaslaste ja tuttavatega.

„Ülikooliaegne võrgustik on reeglina üks tugevamaid, mis jääb kestma ka pärast ülikooli, vilistlaspõlves. Loodan, et see päev tugevdab veel enam vilistlaste omavahelist sidet ja sidet ülikooliga ning tuletab meelde, et ootame neid ikka ja jälle tagasi,“ rääkis Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm.

Kalm rõhutas, et üle-ülikooliline vilistlaste kokkutulek on hea võimalus haarata initsiatiiv ja korraldada suure ürituse sees ka kauaoodatud kursuste kokkutulekuid: „Tartu ülikooli poolt on programm – vilistlaste poolt kohaletulek.“

Aktiivse Tartu ülikooli vilistlaskogukonna ehitamiseks on loodud ka vilistlasvõrgustik utalumni.ee, kus saab taaselustada oma ülikooliaegset võrgustikku, võtta ühendust kursusekaaslastega ning tulla üheskoos 21. mail 2016 Tartu ülikooli vilistlaste kokkutulekule.

Tartu ülikoolil on Eesti suurim vilistlaste kogukond – hinnanguliselt 70 000 vilistlast.Tunnustamaks kõiki kohaletulnud vilistlasi, kingib ülikool osalejatele uue olulise meene – Tartu ülikooli vilistlasmärgi.

Pileti hind on 35 €, vilistlasvõrgustikuga liitunule 30. aprillini 25 €, hiljem 30 €. Pilet tuleb kokkutuleku päeval vahetada ülikooli peahoones käepaela vastu, mis tagab mugava ja muretu ligipääsu igale üritusele. Pileti saab soetada Piletilevist.

Rohkem infot ürituse ja esinejate kohta leiab utalumni.ee/kokkutulek. Liitu üritusega Facebookis.

Lisainfo
Teele Arak, TÜ turunduse peaspetsialist
tel 737 6121, 5343 3773

e-post teele [dot] arak [ät] ut [dot] ee

31. märtsil ja 1. aprillil Tallinnas Kumu kunstimuuseumis toimuval rändekonverentsil selgitavad eksperdid Põhjamaadest ja Balti riikidest, kuidas piirkonnas on korraldatud uussisserändajate vastuvõtmine, nende lõimimine tööturule, keeleõppe korraldamine ja eluaseme leidmine. Eksperdid pakuvad terviklikku ja faktidele toetuvat vaadet olukorrale ning võimalikke lahendusi väljakutsetele. Tartu ülikoolist esinevad konverentsil professor Raul Eamets ja professor Tiit Tammaru.

Vaata otseülekannet Postimehest. 

Rändekriis on tänase Euroopa üks suurimad väljakutseid, mis kipub inimesi jagama sisserände tuliste vastaste ja pooldajate leeri. Proovile on pandud Euroopa riikide solidaarsus ja ühtsus. Eesti annab koos teiste Euroopa riikidega oma panuse rändekriisi lahenduste leidmisesse, sellel nädalal jõudsid siia esimesed ümberpaigutatavad inimesed.

"Rändekriis mõjutab teravalt Põhjamaade koostöö alustala: vaba inimeste, teenuste ja teadmiste liikumist. Seni on kõigil viiel Põhjamaal olnud erinev rände- ja pagulaspoliitika, kuid ulatuslik rändekriis tõukab riike ühiseid lahendusi otsima," tõdes Christer Haglund, Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse direktor.

Konverentsi "Sisserände uued suundumused ning lõimimise väljakutsed Põhja- ja Baltimaades" esimesel päeval uurivad teadlased ja eksperdid üldisemalt, kuidas mõjutavad elukoha valik, töö ja pereelu lõimumist. Senised kogemused Euroopas näitavad, et rahvusvahelise kaitse saanud isikutel kulub rohkem aega tööturule sisenemiseks – kuidas seda kiirendada? Sisserändajad koonduvad peamiselt suurlinnadesse, kus moodustavad oma kogukonnad, mis ei pruugi soodustada lõimumist. Kuidas mõjutab rändekriis Põhjamaade heaolumudelit, mida iseloomustab inimeste võrdne kohtlemine?

Konverentsi teine päev keskendub riigi ja kohalike omavalitsuste rollile rahvusvahelise kaitse saanud isikute vastuvõtmisel. Taani Vejle omavalitsuse esindajad tutvustavad uut lähenemist, kus uussisserändajad suunatakse võimalikult kiiresti tööpraktikale, kus nad õpivad samal ajal keelt ja ühiskonda tundma. Eesti, Läti ja Leedu esindajad jagavad värskeid kogemusi rahvusvahelise kaitse saanud inimeste vastuvõtmisel.

Konverentsi avavad Eesti Vabariigi välisminister Marina Kaljurand ja Norra Kuningriigi Euroopa majanduspiirkonna ja Euroopa Liidu asjade ning Põhjamaade koostööminister Elisabeth Aspaker. Rändekonverentside sarja kutsus 2013. aastal ellu Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis koostöös Tartu ülikooliga. Sellel aastal aitab konverentsi korraldada lisaks Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt.

Konverentsi täpsema tutvustuse, päevakava ja esinejate tutvustuse leiab aadressilt www.norden.ee.

30. märtsil kell 16.15 pidas Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor Anu Realo ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Kes on õige eestlane?“. Realo peegeldab loengus praegu ühiskonnas toimuvat ning küsib, kas eestlaseks vaid sünnitakse või on eestlaseks võimalik ka saada. Loengut saab järele vaadata UTTV'st.

Anu Realo kirjeldab, et Eesti meedias ning avalikus ruumis arutletakse tõsimeeli ja kirglikult selle üle, kes on õige eestlane. „Küsimus on ammu väljunud algsest vastandusest eestlased vs. mitte-eestlased, kus viimaste all peeti peamiselt silmas Eesti venekeelset elanikkonda,“ arutles Realo.

Ta rääkis, et Euroopa pagulaskriisi ja kooseluseaduse ümber esile kerkinud arutelu valguses on eestluse ja eestlaseks olemise tuum saanud hoopis laiema tähenduse. „Kes siis on see õige eestlane? Kas eestlaseks vaid sünnitakse või on eestlaseks võimalik ka saada? Kuivõrd eestlaste isiksuse seadumused ja väärtused ühiskondlikule sallivusele ja avatusele kaasa aitavad või seda pigem takistavad?“ küsib professor Realo.

Tartu ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professoriks valiti Anu Realo 2014. aastal. Viimasel kolmel aastal oli ta Eesti teaduste akadeemia uurija-professor Tartu ülikooli psühholoogia instituudis, alates 2016. aastast töötab lisaks Tartu ülikoolile professorina ka Warwicki ülikoolis Inglismaal.

Realo peamised uurimisteemad on isiksuse seadumused, emotsioonid, sotsiaalne kapital, väärtused ning subjektiivne heaolu. Tema hiljutised uurimistööd hõlmavad ka kultuuri ja geenide mõju isiksuse kujunemisele. 2010. aastal pälvis Anu Realo Eesti Vabariigi teaduspreemia uurimustesarja „Isiksus ja stereotüübid kultuuridevahelises perspektiivis“ eest.

Vaata otseülekannet või salvestust www.uttv.ee.

Lisainfo
Anu Realo, TÜ isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor
e-post anu [dot] realo [ät] ut [dot] ee

4.–8. aprillini tutvustab Tartu ülikool Tallinnas elukestva õppe võimalusi, pakkudes tasuta loenguid ja seminare tervise, keeleideoloogia, sotsiaalmeedia, targa elukeskkonna, digipädevuse ja teistel teemadel. Traditsioonilisel majandusseminaril käsitletakse seekord Eesti maksusüsteemi ettevõtja vaatenurgast lähtudes.

Tartu ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja Tiia Ristolaineni sõnul näitab juba seitsmendat aastat toimuv Tartu ülikooli Tallinna nädal inimeste huvi järjepideva enesetäiendamise vastu: „Elukestva õppe võimalused kohanevad üha enam muutuva ühiskonna ja inimeste vajadustega. Seda kinnitavad nii uued koolitused aktuaalsetel teemadel kui ka asjaolu, et üha enam kolivad paindlikud täiendusõppe vormid e-kursuste ja MOOCide kujul veebikeskkonda. See annab täiendusõppijale veel suurema vabaduse enesetäienduseks töö, kooli või pere kõrvalt endale sobival ajal.“

Tartu ülikooli Tallinna nädala avapäeval, 4. aprillil saab koos emakeeleõpetuse professori Martin Ehalaga arutada, mismoodi luuakse keelevahenditega erinevaid ideoloogiaid.

Teisipäevane majandusseminar keskendub Eesti maksusüsteemile ettevõtja vaatevinklist. Teemat avavad finantsõiguse dotsent Lasse Lehis ning Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni president, Kermon OÜ juhataja Kersti Kracht. Seminari juhib rahanduse dotsent Priit Sander. Tervisehuvilised on samal päeval oodatud suu- ja hambahaiguste lektori Riina Runneli avalikule loengule hammaste ja suu tervise teemadel.

Kolmapäevasel personalijuhtide hommikukohvil keskendutakse Tartu ülikooli eetikakeskuse toel eetilistele dilemmadele ning analüüsitakse neid väärtuste, lojaalsuse ja eetiliste valikute lõikes. Õhtuses osas saab koos 2015. aasta Vabariigi Presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia laureaadi, meediauuringute vanemteaduri Andra Siibakuga arutleda sotsiaalmeedia rolli üle osalusühiskonna loomisel ja säilitamisel.

Neljapäeval, 7. aprillil räägib judaistika lektor Anu Põldsam mitmenäolisest Lähis-Idast, kus mh kohtuvad ilmalik kultuur ja religioosne äärmuslus ning demokraatia ja teokraatia. Päeva teises pooles annab professor Rein Ahas ülevaate targa ja nutika linna kujunemisest, sh räägib, kuidas mobiilpositsioneerimine toetab linna planeerimist.

Tartu ülikooli Tallinna nädala viimasel päeval, reedel arutletakse hommikukohvi kõrval koos professor Margus Pedaste, haridustehnoloogiakeskuse juhataja Lehti Pildi ja arvutiteaduse instituudi spetsialisti Mari Krusteniga digipädevuste üle: kuidas lisaks erialastele pädevustele oma digipädevusi arendada ja mil moel need karjääri toetavad.

Loengud ja seminarid toimuvad Tartu ülikooli Tallinna esinduses Teatri väljak 3 ning on osalejatele tasuta. Rohkem infot TÜ Tallinna nädala kohta leiab www.ut.ee/tallinn.

Lisainfo
Tiia Ristolainen, TÜ elukestva õppe keskuse juhataja
tel 737 6203, 501 5584
e-post tiia [dot] ristolainen [ät] ut [dot] ee

Mis on perekond ja kuidas seda uuritakse? Kuidas inimesed tänapäeval kokku saavad ja miks nad lahku lähevad? Kuidas pääsevad uurijad koduseinte vahel toimuvale ligi? Kuidas mõjutavad uuringute tulemused Eesti perepoliitika kujunemist?

Nende küsimuste üle arutlevad Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi webinaril kolmapäeval, 6. aprillil kell 16 sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar, sotsiaalse analüüsi meetodite lektor Kadri Rootalu, soouuringu lektor Kadri Soo ja üldsotsioloogia dotsent Kairi Kasearu. Arutelu juhib interpersonaalse ja hariduskommunikatsiooni lektor Kadri Ugur.

Webinar on otseülekandena vaadatav TÜ ühiskonnateaduste instituudi Youtube’i kanalil.

Reaalajas vaadates on võimalik oma küsimuste ja kommentaaridega osaleda. Võimalik on ka hilisem järelvaatamine ÜTI kanalil.

Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituut korraldab webinare ehk veebiseminare paljudel erinevatel teemadel. Instituudis tegutseb sotsiaaltöö, ajakirjanduse, meediauuringute, sotsiaalse kommunikatsiooni, infoteaduste, sotsioloogia ning sotsiaalpoliitika õppetool, kus tegeletakse väga erinevate ühiskondlike teemade uurimisega. Sotsiaaltööd ja –poliitikat, sotsioloogiat, ajakirjandust, kommunikatsioonijuhtimist ning infoteadusi saab ühiskonnateaduste instituudis õppida nii rakenduskõrghariduse-, bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriastmes.

Ühiskonnateaduste instituudi webinarid on suurepärane võimalus heita pilku nende teemade sügavusse ja ühiskonna tippteadlase igapäevatöösse.

Juba on toimunud (ja on järelvaadatav) webinar teemal „Privaatsuse ja avalikkuse tajumine sotsiaalmeedia ajastul“, plaanis on webinarid andmeajakirjanduse ja big data teemadel. Vaata toimunud webinare.

Reede südaööni, 15. aprillini saavad Eesti üliõpilaskandidaadid veel kandideerida Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna ning sotsiaalteaduste valdkonna ingliskeelsetele magistriõppekavadele, arstiteaduse integreeritud õppekavale ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna bakalaureuseõppekavale „Loodusteadused ja tehnoloogia“.

Vastuvõtt loodus- ja täppisteaduste valdkonna magistriõppekavadele on tänaseks lõppenud.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda kuuluva semiootika ingliskeelse magistriõppe programmijuht Elin Sütiste kirjeldas, et semiootikaharidus annab nii kohaliku kui ka rahvusvahelise tudengi varasematele huvidele-teadmistele juurde lisadimensiooni, mis lubab oma valdkonda mõtestada teistsuguse, nähtuste tähenduslikke seoseid esile toova nurga alt.

„Ingliskeelne semiootika magistriprogramm on koostatud selliselt, et ei eelda varasemat semiootikaharidust ja on mõeldud erineva taustaga inimestele filoloogidest ajaloolasteni ja reklaamiloojatest loodusteadlasteni,“ rääkis Sütiste, lisades, et semiootika eriala vilistlaste seas on praktilisi semiootikaeksperte, kunstnikke-kirjanikke, inimese ja looma suhete uurijaid jpt.

Sotsiaalteaduste valdkonna õppekava „Rahvusvaheline õigus ja inimõigused” programmijuht René Värk toonitas, et rahvusvahelisel õiguse ja inimõigustel on kaalukas roll tänapäeva maailmas, sest nende tundmine aitab mõista ja hinnata rahvusvahelise kogukonna käitumist.

„Õppekava annab alustuseks laialdased alusteadmised rahvusvahelisest õigusest ja inimõigusest ning võimaldab seejärel valikainete abil spetsialiseeruda kitsamale valdkonnale vastavalt üliõpilase huvile. Tänu nende õigusharude globaalsele olemusele on omandatud teadmisi ja oskuski võimalik rakendada nii üliõpilase koduriigis kui ka rahvusvahelisel tasandil,“ ütles Värk.

Kandideerimiseks avatud õppekavadest on kõige enam esitatud avaldusi ettevõttemajanduse õppekavale, 160 avaldust. Järgnevad rahvusvahelised suhted ja regiooni uuringud 144 avaldusega ning arstiteadus 142 avaldusega.

Eestis gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetanud ja sel aastal lõpetavatelt üliõpilaskandidaatidelt oodatakse sisseastumisavaldusi hiljemalt 15. aprillini 2016.

Praktiline info

• Ingliskeelsele õppekavale kandideerimiseks eeldatakse vähemalt B2-tasemel inglise keele oskust, mida tõestatakse enamasti riigieksamiga.
• Ingliskeelsetel õppekavadel pakutakse rohkelt sihtstipendiume, mis võimaldavad õppekava läbida õppetasu maksmata.
• Avaldus tuleb esitada hiljemalt 15. aprillil SAISis.

Tutvu Tartu ülikooli ingliskeelsete õppekavadega ning loe kandideerimise kohta Tartu ülikooli kodulehelt.

Lisainfo
Ülle Tensing, TÜ rahvusvahelise õppe peaspetsialist,
737 5150, 5568 3533
ulle [dot] tensing [ät] ut [dot] ee

14. aprillil algusega kell 16 astuvad TÜ aulas karjäärikohvikus üles neli tänavu presidendi tunnustatud Tartu ülikooli teadlast, kes räägivad oma teadlasekarjääri kujunemisest ja sellega seotud võimalustest. Oma kogemusi jagavad Sulev Kõks, Ergo Nõmmiste, Andra Siibak ja Leho Tedersoo. Kõik huvilised on oodatud kohapeale või vaatama otseülekannet aadressilt www.uttv.ee.

„Tavapärasest rohkemate külalistega karjäärkohviku idee tekkis veebruaris pärast riiklike teaduspreemiate ja presidendi noore teadlase preemia laureaatide ning Valgetähe teenetemärkide kavaleride väljakuulutamist,“ rääkis üks idee autoritest, Tartu ülikooli teaduskommunikatsiooni peaspetsialist Signe Opermann.

Opermann tõdes, et austava tähelepanu keskmesse tõusnute nimekiri oli pikk ja hõlmas väga mitmesuguste uurimisvaldkondadega tegelevaid Tartu ülikooli teadlasi: „Sealt ka mõte tuua ühisesse vestlusringi kokku ühe ülikooli inimesed eri valdkondadest ja põlvkondadest.“

Karjäärikohvikus osalevad patofüsioloogia professor Sulev Kõks, kes sai koos professor Külli Kingoga riikliku teaduspreemia arstiteaduse alal tööde tsükli „Krooniliste põletikuliste nahahaiguste patogenees“ eest, mida kroonib avastus kaasasündinud immuunsuse olulisusest.

Presidendilt Valgetähe III klassi teenetemärgi pälvinud akadeemik, elektronspektroskoopia professori Ergo Nõmmiste uurimistööd võivad juba lähitulevikus viia uute superrakkude ja nanomaterjalide loomiseni.

Uue põlvkonna esindajatena asuvad arutlusringi Vabariigi Presidendi kultuurirahastu poolt noortele Eesti teadlastele antava preemia saanud meediauuringute vanemteadur Andra Siibak, kes uurib laste internetikäitumist ja digitaalse kirjaoskusega kaasnevaid eeliseid ja kitsaskohti ning bioloogiliste interaktsioonide ökoloogia vanemteadur Leho Tedersoo, kellel on koos kolleegidega käsil seente liigirikkuse uuringud üle kogu maailma.

Aprillikuine karjäärikohvik pakub aruteluainest teadlasekarjääri võimalustest: kuidas on seekordsed külalised teaduse juurde ning silmapaistvate saavutusteni jõudnud, mida selleks teinud või tegemata jätnud; millisena tajuvad nad teaduse ja teadlase rolli ühiskonnas ja avalikkuses; mida nad soovitavad alles bakalaureuse- või magistriõppe tudengitele, kelle peas mõlgub mõte akadeemilisest karjäärist ehk kuidas sisimas ära tunda nn teaduse kutse.

Neid ja teisi küsimusi esitab ning arutelu juhib Tartu ülikooli elektrokeemia doktorant Ronald Väli, kes eelmisel aastal pälvis kõrge koha Eesti teaduste akadeemia teaduse populariseerimise konkursil.

Sündmus toimub Tartu ülikooli aulas neljapäeval, 14. aprillil algusega kell 16. Tule kohale või vaata otseülekannet www.uttv.ee.

TÜ karjäärikohvik toob kokku noored ning tööturul aktiivsed ja edukad Tartu ülikooli vilistlased. Rohkem infot karjäärikohviku kohta leiab www.ut.ee/et/karjaarikohvik.

Lisainfo
Piia Mäesaar, TÜ karjääritalituse juhataja, 737 6206, 509 7164, piia [dot] maesaar [ät] ut [dot] ee
Signe Opermann, TÜ teaduskommunikatsiooni peaspetsialist, 737 6113, 5647 7951, signe [dot] opermann [ät] ut [dot] ee

Tartu ülikool valis Narva maanteele ehitatavale IT-keskusele kuue võistlustöö seast välja arhitektuurse lahenduse nimegaICONICUM. Ideelahenduse autorid selguvad 19. aprillil 2016 kell 15.00 Ülikooli kohvikus, mil avatakse võidutööde nimekaardi ümbrikud.

Võidutööd ICONICUM premeeritakse 10 000 euroga, teise koha pälvinud tööd TUUM 8000 euroga. Ideekavandid KERNEL ja ASTMELINE saavad žürii soovitusel kumbki ergutuspreemia summas 4000 eurot julgete, iseloomuga ja hea plaaniga lahenduste eest.

Valitud arhitektuurne lahendus koondab hästi kokku IT-erialade, matemaatika ning majandusõppe ühes hoones, soodustades head valdkonnaülest koostööd nii õppetöös kui ka teadustegevuses.

Ideekonkurss korraldati eesmärgiga sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuste hankeleping. Kui kõik tingimused on täidetud kuulutab ülikool järgmise sammuna välja IT-keskuse projekteerimise riigihanke.

Uus IT-keskus hakkab koosnema kahest osast, millest esimeses järjekorras projekteeritakse ja ehitatakse põhikorpus ja hiljem võimalik juurdeehitus pindalaga ca 5000 m². Arhitektuurne lahendus peab võimaldama hilisema etapi väljaehitamisel lihtsa ja loogilise omavahelise ühenduse, tagamaks hoone igapäevase toimimise ning liikumise.

Arhitektuurivõistluse žüriisse kuulusid TÜ kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel, TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus ning arhitektid Andres Kadarik, Jüri Siim ja Andres Lunge.

IT-keskuse passiivmaja elementidega hoone on planeeritud Tartus kinnistutele aadressidel Narva mnt 4, Narva mnt 10, Narva mnt 2b ja 2d. Projekti sujuva kulgemise korral saavad üliõpilased ja õppejõud uutes ruumides õppe- ning teadustööd alustada hiljemalt 2019. aasta sügissemestril.

Lisainfo
Heiki Pagel, TÜ kinnisvaraosakonna juhataja
737 5110
heiki [dot] pagel [ät] ut [dot] ee

Tartu ülikooli teadlased, intellektuaalse omandi dotsent Aleksei Kelli ja teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski korraldasid koostöös Ukraina partneritega 12. aprillil Ukrainas seminari “Research Organizations and Universities Knowledge Transfer in Ukraine: The Improvement of the Policy and Mechanisms in Ukraine, based on EU Experience". Seminari eesmärk oli nõustada Ukraina ministeeriumite ametnikke, ülikoolide ja sealse teaduste akadeemia instituutide liikmeid teadmussiirde korraldamise kogemustest Eestis ja Euroopa Liidus.  

"Seminaril oli huvi just Eesti kogemuse vastu väga suur, kuna meid peetakse seal suureks eeskujuks, kelle kogemuse rakendamine tundub Ukraina tingimustes ka realistlik," kirjeldas Kadri Ukrainski.

TÜ teadlased kirjeldasid, et seminaril jäid kõlama Ukraina teadlaste etteheited, et nende valitsus ei tähtsusta innovatsiooni piisavalt, ei taga teadusele elementaarset rahastust ning nende teadussüsteem on suhteliselt suletud just Euroopa suunal (neil on väga vähe välistudengeid ja -õppejõude Euroopa Liidust). Samas leiti ka sarnaseid probleeme Eestiga, mis väljenduvad riigi madalas võimekuses prioriteete seada ning teadussüsteemi väheses koostöös era- ja avaliku sektoriga. 

Teadmussiirde puhul on Ukraina arengujärgus, kus sarnaselt Eesti 1990ndatele alustatakse teadmussiirde organiseerimisega ülikoolides. Teaduste akadeemia instituutides on vastavad allüksused küll loodud, kuid probleeme on nende finatseerimise ja tulemuslikkusega - Ukraina teadlased esitavad väga palju patenditaotlusi, kuid reaalseid patente saadakse vähe.

Projekti raames peeti loenguid ka Vadym Hetmani nimelises Kiievi riiklikus ülikoolis, kus tudengite huvi oli suur nii sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna teadustulemuste kommertsialiseerimise kui ka Eesti majanduse ja eriti just IKT eduloo suhtes. Tudengite huvi oli sedavõrd suur, et elava keskustelu pidi järsult lõpetama järgmist loengut pidama tulnud professor. "Lepiti kokku seesuguste loengute kordamise suhtes tulevikus, samuti jagati ohtralt infot õppimisvõimaluste kohta Eestis," rääkis Ukrainski.

Seminari ja loengute korraldamist ning sellega seotud teadusprojekti finantseeris Eesti välisministeerium.

Lisainfo
Aleksei Kelli, TÜ intellektuaalse omandi dotsent
aleksi [dot] kellli [ät] ut [dot] ee

Kadri Ukrainski, TÜ teadus- ja innovatsioonipoliitika professor
kadri [dot] ukrainski [ät] ut [dot] ee

Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi videokonkursi „Kui ma oleksin õpetaja…” eesmärk on ergutada gümnaasiumiõpilasi proovima õpetajaametit ning andma tehtud tööle professionaalset tagasisidet. Konkursi peaauhind on GoPro Hero HD seikluskaamera.

Konkursitööna oodatakse 3–5-minutilist videoklippi, mis näitaks õpetamisprotsessi. Õpetatava aine, klassi ja tunniosa (sissejuhatus, uue materjali esitlus, kinnistamine) saab osaleja ise valida.

Samuti on osaleja enda otsustada, kas ta õpetab konkreetseid õpilasi klassiruumis või huvilisi videokaamera taga. Kindlasti võiks küsida abi ja nõu ka mõnelt õpetajalt.

Valmis videoklipp tuleb hiljemalt 16. maiks üles laadida Youtube´i keskkonda ning saata link koos nime, kooli ja klassiga aadressile tuuli [dot] hiiesalu [ät] ut [dot] ee.

Laekunud töid hindab žürii ning välja valitakse ka rahva lemmik. Konkursi tulemused tehakse teatavaks ja auhinnad antakse üle 30. mail pidulikul lõpuüritusel.

Kuna õpetamine on paras seiklus, siis on konkursi peaauhinnaks GoPro Hero HD seikluskaamera, lisaks jagatakse välja ka eriauhindu.

Kuidas konkursil osaleda?

• Mõtle välja, mida tahad õpetada. Küsi nõu õpetajalt ja valmista ette üks tunniosa (sissejuhatus, teema õpetamine, kinnistamine …).
• Filmi õpetamisprotsess üles videoklipina, mille pikkus on 3-5 minutit. Kas õpetad päris õpilasi klassis (sel juhul on kindlasti vajalik nende nõusolek) või õpilasi videokaamera taga, on Sinu otsustada.
• Lae video üles Youtube´i keskkonda ja saada video link koos nime, kooli ja klassiga hiljemalt 16. mail aadressil tuuli [dot] hiiesalu [ät] gmail [dot] com

Videokonkursi “Kui ma oleksin õpetaja ... “ reeglid:

1. Videokonkursi korraldab TÜ haridusteaduste instituut.
2. Videokonkurss toimub vahemikus 19. aprill - 16. mai 2016. Konkursi läbiviimise kord on kehtestatud nendes reeglites. Kõik korraldaja otsused ideekonkursi läbiviimisel on lõplikud ning kõigile osalejatele kohustuslikud.
3. Videokonkursil saavad osaleda kõik Eesti gümnaasiumiklassides õppivad õpilased. Konkursil osalemisega nõustub osaleja konkursi reeglitega. Korraldajal on õigus jätta vastu võtmata videod, mis on ebatsensuursed, Tartu Ülikooli kuvandit kahjustavad, solvavad või muul moel ebasobivad.
4. Konkursil osalemiseks tuleb esitada kolme kuni viie minuti pikkune videoklipp, kus midagi õpetatakse. Kas õpetatakse päris õpilasi klassis või õpilasi videokaamera taga, on osaleja otsustada.
5. Konkursi võitja valib välja TÜ haridusteaduste instituudi moodustatud žürii, kelle otsus on lõplik ega kuulu muutmisele. Ühtlasi valitakse rahvahääletusel TÜ haridusteaduste instituudi Facebook´i lehel välja rahva lemmik. Facebook´i üleslaetava video puhul on vajalik kõigi videos esinevate inimeste nõusolek.
6. Rahvahääletus lõpeb 30. mail 2016. Samal päeval kuulutab ka žürii pidulikul kokkuvõtval üritusel välja oma otsuse. Žürii poolt parimateks tunnistatud videod pannakse autori loal inspiratsiooniks üles TÜ haridusteaduste instituudi kodulehele.
7. Žürii poolt valitud videokonkursi võitja saab auhinnaks seikluskaamera GoPro Hero HD. Lisaks antakse välja eriauhinnad, sealhulgas ka rahva lemmikule.
8. Korraldajal on õigus teha muudatusi videokonkursi ajakavas.
9. Korraldajal on ühepoolne õigus videokonkurss vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel katkestada. Vastaval juhul antakse sellest kohe teada veebilehel www.ht.ut.ee.

Lisainfo
Tuuli Hiiesalu, TÜ haridusteaduste instituudi kommunikatsiooni spetsialist
tuuli [dot] hiiesalu [ät] gmail [dot] com

Neljapäeval, 21. aprillil toimub AHHAA keskuses Tartu tudengite karjääripäev „Täna tudeng, aga homme?“, kus mh räägitakse tööturule siirdumisest, töö- ja elustiili disainimisest, saab kogeda ettevõtete igapäevatööd ning näidata end kui potentsiaalset töötajat enam kui 30 ettevõttele.

Tartu kõrgkoolide karjääripäeva eesmärk on anda tudengitele võimalus kohtuda potentsiaalsete töö- ja praktikapakkujatega ning seeläbi saada ülevaade tänasest ja homsest tööturust.

Ajendatuna soovist arendada tudengite silmaringi, löövad lisaks mitmetele ettevõtetele nimetatud ettevõtmises kaasa ka erinevad organisatsioonid. Kohal on näiteks Estiko, Swedbank, Playtech, erinevad apteegiketid, Fortumo, Pipedrive, sotsiaalministeerium, politsei- ja piirivalveamet, Eesti Energia, Nescafe, Eesti töötukassa ja paljud teised.

Lisaks toimub karjääripäeval mitmeid töötube ning sütitav tudengielust tööellu suundumise temaatikat hõlmav paneeldiskussioon. Karjääripäeva peaesineja on GoWorkaBiti asutaja Kei Karlson, kes räägib teemal „Kuidas sünnivad karjäärilood?“.

AHHAA keskuse uksed avatakse karjääripäeval osalejatele (Sadama 1, Tartu) kell 11.30, avasõnad öeldakse kell 12.

Rohkem infot esinejate, päevakava ning töötubade kohta http://olerohkem.ee/karjaaripaev/. Liitu üritusega Facebookis https://goo.gl/672Ccu

Järjekorras neljandat karjääripäeva korraldavad Tartu üliõpilaskonna SA ja Tartu ülikooli karjääritalitus.

Lisainfo
Kelli Kärsna, karjääripäeva meeskonnajuht
50 60 711
kellikodus [ät] gmail [dot] com

Seitse eestlaste koordineeritud teadusprojekti said Horisont 2020 Twinning meetmest kokku enam kui 7 miljonit eurot toetust, et tugevdada Eesti ülikoolide ja teaduskeskuste üldist teadus- ja innovatsioonivõimet teaduspartnerluste ja teadmiste jagamise kaudu koostöös mainekate Euroopa ülikoolidega.

Kokku esitati 553 taotlust, neist rahastati 66 projekti, sh neli projekti Tartu ülikoolist ja üks projekt vastavalt Tallinna tehnikaülikoolist, Eesti maaülikoolist ja Tallinna ülikoolist.

Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm sõnas, et Eesti võib esimese Twinning vooru tulemusega väga rahule jääda, sest meie teadlaste edukus oli kaks korda kõrgem kui Euroopa keskmine. Nimelt oli Eesti 66 rahastatud projekti hulgas oma seitsme teadusprojektiga 3. kohal. Kõige suurema korje tegi 11 projektiga Portugal ning teisel kohal oli üheksa projektiga Rumeenia. Tihedas konkurentsis saavutada teadusrahade jagamisel kolmas positsioon näitab Eesti teaduse kõrget kvaliteeti.

Antud rahastus võimaldab mh arendada ja laiendada teadustöötajate ja doktorantide personaalseid oskusi, täiendada oma pädevusi koostöös juhtivate professoritega ning arendada välja Eesti teadustaristu nähtavust ja kättesaadavust, nii välispartnerite kui ka rahvusvaheliste ettevõtete suunal.

Eestist said rahastuse järgnevad projektid:

Tartu ülikooli Eesti geenivaramu projekt ePerMed summas 999 750 eurot, mille eesmärk on koostöös Lausanne’i ülikooli ja Helsingi ülikooliga tõsta teaduskompetentsi Eestis haigusmehhanismide, genoomika-põhise varase diagnoosimise, usaldusväärse haigusriskide hindamise ning oomikate-põhise ravistrateegia valiku osas, aga ka tuua antud valdkond lähemale praktiseerivatele arstidele tutvustades genoomika saavutuste rakendusvõimalusi meditsiinis.

Tartu ülikooli siirdemeditsiini tippkeskuse projekti CETM(toetus 1 072 438 eurot) kaugem eesmärk on meditsiinivaldkonna alusuuringute parem ja kiirem rakendamine kliinilises meditsiinis. Koos partneritega Karolinska instituudist ja Londoni ülikooli kolledžist (UCL) pööratakse põhitähelepanu immunoloogilistele ja neuroloogilistele haigustele, mis kujutavad endast kogu tervishoiusüsteemile suurt proovikivi nii Euroopas kui ka laiemalt.

Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi projekt WIDENLIFE sai toetust summas 1 064 607,50 eurot. Projekti eesmärk on saada koostöös Oxfordi ülikooli ja Leuveni Katoliku ülikooliga Ida- ja Põhja-Euroopa regiooni juhtivaks teadus- ja õppekeskuseks naiste tervise, viljakusmeditsiini ja looteuuringute ning saadud teadmiste praktilise rakendamise alal.

Enam kui miljoni euro suurune toetus anti Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi projektile UPTAKE Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute alase teadustegevuse arendamiseks koostöös Uppsala ülikooli Venemaa ja Euraasia uuringute keskuse ning Kenti ülikooliga. Kolme aasta jooksul korraldatakse kolm suurt konverentsi ja neli noorteadlastele ja doktorantidele suunatud suve- ja talvekooli. Samuti toetatakse külalisloenguid, konverentsisõite ning teadlaste koostööd Venemaa ja Ida-Euroopa ühiskondade ja poliitika uurimisel.

Tallinna tehnikaülikooli arvutitehnika instituudi projekt TUTORIAL sai 1 miljoni euro suuruse toetuse TTÜ võimekuse tõstmiseks nanoelektroonikal põhinevate usaldusväärsete küberfüüsikaliste süsteemide valdkonnas. Projekti partneriteks on Delfti tehnoloogiaülikool, Torino polütehnikum ning Saksa kosmosekeskus DLR.

Tallinna ülikool sai 1 014 000 euro suuruse rahastuse projektile „Hurmur: inimõigused – tõstame ühiselt tipptaset“, mis laiendab otsustavalt inimõiguste maailmatasemel uurimispiirkonda Euroopas. Projekti partnerid on Kieli ülikool ja Taani inimõiguste instituut. Projektis keskendutakse uute inimõiguste ning inimõiguste suhtelisuse teadusuuringutele. Asutatakse rahvusvahelise levikuga teadusajakiri “East European Yearbook of Human Rights” ning põhiõiguste uurimiskeskus.

Eesti maaülikool koostöös Tartu ülikooli, Kopenhaageni ülikooli ja Sheffieldi ülikooliga said kokku 1 001 250 eurot toetust loomse reproduktiivmeditsiini ja embrüote tehnoloogia valdkonna arendamiseks. SEARMET projekti eesmärk on partnerite abiga arendada Eesti maaülikooli teaduslikku võimekust ning innovaatilist lähenemist antud valdkonnas. Lisaks ühiste kontaktide ning seoste loomisele inimeste siirdemeditsiini uuringute valdkonnas, suurendab EMÜ oma teadusuuringute taset läbi töötajate kogemuste ning asjatundlikkuse arendamise, laiendab oma potentsiaalsete partnerite ringkonda ning suurendab organisatsiooni üldist võimekust antud valdkonnas tegutsemiseks.

Eestis sisuliselt puuduvad teadlased, kes finantsvaldkonna õiguslike probleemidega tegeleksid tasemel, mida teadusülikoolilt eeldatakse. Loodud Euroopa panganduse instituut toetab teadusvaldkonna ja ekspertide arengut Eestis, sest võrgustik toob kokku Euroopa Liidu finants- ja järelevalve institutsioonide probleemidega tegelevad ja teadusuuringuid tegevad institutsioonide pädevused.

Tartu ülikool on õigusteaduskonna kaudu nimetatud Euroopa panganduse instituudi (European Banking Institute, EBI) asutajaliikmeks ning akadeemiliseks liikmeks.

Tartu ülikooli tsiviilõiguse professor, EBI üks asutajaliige ja akadeemilise nõukogu liige Irene Kull rääkis, et Tartu ülikooli roll instituudis on eelkõige tagada teaduslik uurimistöö finantsasutuste tegevuse valdkonnas, koondada valdkonna teadlased nii Tartu ülikoolist kui ka teistest Eesti kõrgkoolidest ning toetada finantsvaldkonnas doktoritööde kirjutamist.

Kull tõdes, et Eestis ei ole piisavalt finantsõigusalast kompetentsi, mistõttu on EBI tegevuses osalemine järelkasvu tagamiseks äärmisel oluline. „Meil on väga tublisid doktorante, kes on alustanud oma teadustegevust finantsõiguse valdkonnas, kuid kahjuks paljudes kitsamates valdkondades Eestis kompetents puudub. Raske on leida näiteks vajaliku ekspertiisiga juhendajaid, mistõttu on finantsõiguse ja ka finantsmajanduslike uurimistööde osakaal muude teemade hulgas kriitiliselt vähenemas. EBI võimaldab Eesti puuduvat võimekust väga olulisel määral kompenseerida.“

Kull lisas, et EBIs osalemine annab kindlasti tõuke ka vastavate kursuste täiendamisele ja uute loomisele TÜ õigusteaduskonnas ja majandusteaduskonnas, mis oleks jätkuks juba alanud koostööle: „Samuti võimaldab EBI võrgustik leida kõrgetasemelisi partnereid ühiste teadusprojektide algatamiseks.“

EBIs osalemise missioon on koondada kõik Eestis selle valdkonnaga tegelevad teadlased, millest tulenevalt on oodata kasu kogu Eestile. Lisaks finantsinstitutsioonide tegevuse õigusteadusliku uurimisega tegelevatele teadlastele ja uurimiskeskustele on instituut huvitatud ka koostööst majandusteadlaste, sotsiaalteadlaste jt valdkondade esindajatega.

Euroopa panganduse instituudi eesmärk on teadusuuringuid läbiviivate institutsioonide võrgustiku loomine, selle tegevuse korraldamine, teadusuuringute tulemuste levitamine ning diskussioonide algatamine Euroopa teadusringkondades ning praktikute seas.

EBI asutamisega ühinemist on pidanud oluliseks ka finantsinspektsioon ja Eesti Pank. Tartu ülikooli esindab EBIs majanduse dotsent Priit Sander.

Lisainfo
Irene Kull, TÜ tsiviilõiguse professor, EBI akadeemilise nõukogu liige
502 2342
irene [dot] kull [ät] ut [dot] ee

Täna, 22. aprillil autasustatakse teaduskeskuses AHHAA õpilaskonkursi „Märka matemaatikat enda ümber – ilutulestik Eesti Vabariigi aastapäevaks“ parimaid töid. Konkursile laekus tähtajaks 159 tööd 23 koolist.

6.–12. klasside õpilastele suunatud konkursi eesmärk oli panna õpilasi kasutama matemaatikaprogrammi GeoGebra ning tundma rõõmu matemaatikaga tegelemisest.

Konkursi korraldaja, Tartu ülikooli haridusteaduste lektor Sirje Pihlap sõnas, et GeoGebra on Eesti koolides enamkasutatav vabavaraline matemaatikaprogramm, mida kasutatakse paljude matemaatika teemade, nagu algebra, geomeetria ja statistika õpetamisel. „See on väga populaarne kogu maailmas,“ täiendas ta.

Konkursitööks tuli õpilastel programmi abil valmistada dünaamiline slaid, kus on ilutulestik Eesti Vabariigi aastapäevaks.

Võistlustöö tegemisel pidid osaleja kasutama jooni ja nende võrrandeid. „Seega aitas võistlusel osalemine aru saada, kuidas on seotud joon ja selle võrrand. Üheks võistlustöö osaks oli ka tehtud dünaamilise slaidi matemaatiline selgitus. Lisaks õpiti paremini kasutama programmi GeoGebra võimalusi,“ kirjeldas Pihlap.

Tööde hindamisel arvestati töö vastavust konkursi teemale ja nõuetele, idee originaalsust, teostust ning matemaatilist selgitust.

Võitjate autasustamine toimub 22. aprillil teaduskeskuses AHHAA. Lõpuüritusele on kutsutud 21 õpilast koos juhendajatega. Kutsutud õpilased ja juhendajad leiad http://sirjepihlap.weebly.com/2016.html.

Võidutöödega saab tutvuda veebilehel http://sirjepihlap.weebly.com/.

Konkursi korraldasid Nõo reaalgümnaasium, Tartu ülikooli matemaatika ja statistika instituut, Tartu ülikooli arvutiteaduse instituut, teaduskeskus Ahhaa ja Tiigrimatemaatika selts.

Lisainfo
Sirje Pihlap, konkursi korraldaja, haridusteaduste lektor
53416441
sirje [dot] pihlap [ät] ut [dot] ee

Tartu ülikool on olnud asutamishetkest alates kohtumispaigaks erinevatele inimestele, kultuuridele ja ideedele. Sooviga rõhutada, et hindame ülikoolis ja ühiskonnas inimesi, kelle mõtted ja teod on edasiviivad, ligimesi ja akadeemilisi väärtusi austavad, ootame kõiki homme, 26. aprillil kell 11.45 TÜ peahoone sisehoovi väljendama oma toetust sallivale ülikoolile ja ühiskonnale. Ürituse avavad rektor Volli Kalm ja emeriitprofessor Rein Taagepera.

Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm rääkis, et Tartu ülikoolis ja Tartus on meie ümber igapäevaselt üle tuhande rahvusvahelise inimese töötamas, tegemas teadus- või õppetööd: „Siin seob inimesi soov jõuda uute teadmisteni ja seda toetab ülikooli vaimne rikkus ning avatus.“

„Tartu ülikool on avatud teaduse, hariduse ja kultuuri kodu – siin on avatud vaim kogu maailmale. Meie rahvusvahelised sõbrad, kaasüliõpilased ja kolleegid on osa Tartust ja Eesti ühiskonnast, mistõttu peame neisse suhtuma nii, nagu soovime, et meisse suhtutakse – austuse, lugupidamise ja abiga, kui vaja. Toetusavaldusega sallivusele tuletame üheskoos oma kaaslinlastele ja kogu Eestile meelde, et ülikooli akadeemiline mõtteviis on salliva ühiskonna poolt,“ lisas rektor.

Sündmuse eestvedaja, J. Skytte poliitikauuringute instituudi turundusspetsialist Silver Bohl ütles, et sündmusele on oodatud kõik huvilised koos sõpradega, kel avatud meel ja sõbralik suhtumine: „Rõhume sel üritusel veidikene sõnamängule: sall-sallivus. See võib olla päris mõjus vaatepilt, kui mitusada inimest ülikooli kaitsvate seinte vahel üheskoos sallidega taeva poole lehvitab. Jäädvustame toetusavalduse taevakaameraga õhust ja tavakaameraga maa pealt, et meie sõnum sallivusest leviks ülikoolist kaugemale.“

Võimalusel palume kaasa võtta salli. Osalejatele pakutakse korraldajate poolt natuke süüa, sest toetusavaldus kattub ajaliselt lõunase loenguvaheajaga.

Sündmust korraldab TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut koostöös üliõpilasesindusega.

Liitu sündmusega Facebookis.

Lisainfo
Silver Bohl, J. Skytte poliitikauuringute instituudi turundusspetsialist
56472286
silver [dot] bohl [ät] ut [dot] ee