Tartu ülikooli e-õppe ajakirja e-TÜ 2016. aasta kevadnumbris räägitakse ümberpööratud õppekavaarendusest, e-toe osast õppetöös, e-õppest füüsika instituudis ja Darmstadti tehnikaülikoolis. Ajakirjast leiab ka meelelahutusliku testi internetikasutajate tüüpide määramiseks ning palju muud huvitavat e-õppe kohta.

E-õppe ajakirja intervjuu on õppeprorektor Mart Noormaga, kes tutvustab uudset lähenemist õppekava arendamisele – õppekava planeeritakse e-õppena ning lisatakse kontakttunnid, kui see on õpiväljundite saavutamiseks vältimatult vajalik.

Ajakirjas tuleb juttu ka õpetamise headest tavadest ning sellest, kuidas õigusteaduskonna kogukonna õppejõud jagavad omavahel Moodle’i kasutamise kogemusi. Samuti saab ajakirjast pikemalt lugeda, mida arvavad õppimisest üliõpilased, milliseid õppevorme nad eelistavad ning millised õppematerjalid on nende arvates õppimiseks kõige paremad.

„Haridustehnoloog soovitab“ sarjas tutvustatakse seekord kahte uut Tartu ülikooli Moodle’i testi küsimusetüüpi ning ParticiPoll tarkvara õppijatelt tagasiside kogumiseks loengus.

Lugejal on võimalik ka sel korral läbida mini-e-kursusi. Valida saab kursuste “Kosmilisest kiirgusest tuumajaamani”, “Ümberpööratud klassiruum” ja „Lein vanemas eas“ vahel. Minikursuse eduka sooritamise korral saab osaleja nimelise elektroonilise tõendi, mis saadetakse e-postiga.

E-õppe ajakirja väljaandjaks on Tartu ülikooli elukestva õppe keskuse haridustehnoloogiakeskus koostöös akadeemiliste üksustega. Haridustehnoloogiakeskuses nõustatakse õppejõude e-kursuste loomisel ja läbiviimisel, pakutakse haridustehnoloogilisi teenuseid ning korraldatakse ja arendatakse e-õpet.

E-õppe ajakiri e-TÜ: http://etu.ut.ee

Lisainfo
Lehti Pilt, Tartu ülikooli haridustehnoloogiakeskuse juhataja
737 6306
lehti [dot] pilt [ät] ut [dot] ee

Neljapäeval, 28. aprillil kell 16 peab Tartu ülikooli haridusuuenduskeskuses (Lossi 38-229) avaliku loengu „Uuenduslik õpianalüütika tööriist andmete automaatseks, objektiivseks ja reaalajas mõõtmiseks” Cambridge’i ülikooli taustaga Suurbritannia, Kanada, Araabia Ühendemiraatide ja Pakistani ülikoolides töötanud professor Izhar Haq.Oma osalemise palume registreerida 27. aprilliks lingid.ee/loeng_opianalyytika.

Professor Izhar Haq kirjeldab, et me kõik püüdleme kvaliteetse hariduse poole – õpilased näevad aastaid vaeva, et omandada tulevaseks karjääriks vajalikke teadmisi ja oskusi, lapsevanemad investeerivad oma laste haridusse, ettevõtted kulutavad suuri summasid, et töötada välja uusi haridusotstarbelisi tooteid ja teenuseid.

Kvaliteetne haridus on indiviidi ja riigi pikaajalise edu pant. Kahjuks on aga haridusstandardid pidevas languses ning see on saanud probleemiks kogu maailmas. Õpetamisest on paraku saanud võistlus populaarsuse pärast – õpetajad, kes on õpilaste seas populaarsed, on tihti sunnitud seda olema õpetamise kvaliteedi arvelt. Probleemiks on ka puhtalt testide ja eksamite edukale sooritamisele suunatud õpetamine. Esimest tüüpi õpetajad saavad õpilastelt hea tagasiside. Nõudlikud, ranged ja põhjalikud õpetajad seevastu peavad leppima kehvema hinnanguga. Praegu ei ole ühtegi objektiivset moodust õpetamise efektiivsuse mõõtmiseks. 

Loengus tutvustab Haq uuenduslikku meetodit õpetamise efektiivsuse mõõtmiseks uue TLS-tööriista („Teaching and Learning Slides“) abil.

TLS-tööriist on lihtsalt kasutatav, soodne, ei vaja rakendamiseks mingeid eriseadmeid ning sobib seega nii jõukatele kui vaesematele riikidele. TLS ei ole järjekordne Moodle, vaid täielikult analüütiline mootor, mis genereerib automaatselt, objektiivselt ja reaalajas andmeid õpetamise ja õppimise kohta.

Professor Izhar Haq on 25 aastat tegelenud nii õpetamise, teaduse, innovatsiooni kui ka sotsiaalteemadega, saanud mitmeid auhindu ning asutanud uurimiskeskusi.

Hiljuti pani ta Araabia Ühendemiraatide Ameerika ülikoolis aluse tehnoloogiainkubatsiooni keskusele, mille eesmärk on edendada sotsiaal- ja tehnoloogiasfääri ettevõtlust. Ta tegutseb Suurbritannias asuva ettevõtte Smart Education System tegevjuhina.

Haq on spetsialiseerunud optimeerimise ja juhuslike protsesside arvutusmudelitele ning välja töötanud mitmeid algoritmilisi meetodeid õpetamise ja õppimise tulemuslikkuse põhinäitajate (KPI-de) mõõtmiseks.

Lisainfo
Margus Pedaste, TÜ haridustehnoloogia professor
margus [dot] pedaste [ät] ut [dot] ee

Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi videokonkursi „Kui ma oleksin õpetaja…” eesmärk on ergutada gümnaasiumiõpilasi proovima õpetajaametit ning andma tehtud tööle professionaalset tagasisidet. Konkursi peaauhind on GoPro Hero HD seikluskaamera.

Konkursitööna oodatakse 3–5-minutilist videoklippi, mis näitaks õpetamisprotsessi. Õpetatava aine, klassi ja tunniosa (sissejuhatus, uue materjali esitlus, kinnistamine) saab osaleja ise valida.

Samuti on osaleja enda otsustada, kas ta õpetab konkreetseid õpilasi klassiruumis või huvilisi videokaamera taga. Kindlasti võiks küsida abi ja nõu ka mõnelt õpetajalt.

Valmis videoklipp tuleb hiljemalt 16. maiks üles laadida Youtube´i keskkonda ning saata link koos nime, kooli ja klassiga aadressile tuuli [dot] hiiesalu [ät] ut [dot] ee.

Laekunud töid hindab žürii ning välja valitakse ka rahva lemmik. Konkursi tulemused tehakse teatavaks ja auhinnad antakse üle 30. mail pidulikul lõpuüritusel.

Kuna õpetamine on paras seiklus, siis on konkursi peaauhinnaks GoPro Hero HD seikluskaamera, lisaks jagatakse välja ka eriauhindu.

Kuidas konkursil osaleda?

• Mõtle välja, mida tahad õpetada. Küsi nõu õpetajalt ja valmista ette üks tunniosa (sissejuhatus, teema õpetamine, kinnistamine …).
• Filmi õpetamisprotsess üles videoklipina, mille pikkus on 3-5 minutit. Kas õpetad päris õpilasi klassis (sel juhul on kindlasti vajalik nende nõusolek) või õpilasi videokaamera taga, on Sinu otsustada.
• Lae video üles Youtube´i keskkonda ja saada video link koos nime, kooli ja klassiga hiljemalt 16. mail aadressil tuuli [dot] hiiesalu [ät] gmail [dot] com

Videokonkursi “Kui ma oleksin õpetaja ... “ reeglid:

1. Videokonkursi korraldab TÜ haridusteaduste instituut.
2. Videokonkurss toimub vahemikus 19. aprill - 16. mai 2016. Konkursi läbiviimise kord on kehtestatud nendes reeglites. Kõik korraldaja otsused ideekonkursi läbiviimisel on lõplikud ning kõigile osalejatele kohustuslikud.
3. Videokonkursil saavad osaleda kõik Eesti gümnaasiumiklassides õppivad õpilased. Konkursil osalemisega nõustub osaleja konkursi reeglitega. Korraldajal on õigus jätta vastu võtmata videod, mis on ebatsensuursed, Tartu Ülikooli kuvandit kahjustavad, solvavad või muul moel ebasobivad.
4. Konkursil osalemiseks tuleb esitada kolme kuni viie minuti pikkune videoklipp, kus midagi õpetatakse. Kas õpetatakse päris õpilasi klassis või õpilasi videokaamera taga, on osaleja otsustada.
5. Konkursi võitja valib välja TÜ haridusteaduste instituudi moodustatud žürii, kelle otsus on lõplik ega kuulu muutmisele. Ühtlasi valitakse rahvahääletusel TÜ haridusteaduste instituudi Facebook´i lehel välja rahva lemmik. Facebook´i üleslaetava video puhul on vajalik kõigi videos esinevate inimeste nõusolek.
6. Rahvahääletus lõpeb 30. mail 2016. Samal päeval kuulutab ka žürii pidulikul kokkuvõtval üritusel välja oma otsuse. Žürii poolt parimateks tunnistatud videod pannakse autori loal inspiratsiooniks üles TÜ haridusteaduste instituudi kodulehele.
7. Žürii poolt valitud videokonkursi võitja saab auhinnaks seikluskaamera GoPro Hero HD. Lisaks antakse välja eriauhinnad, sealhulgas ka rahva lemmikule.
8. Korraldajal on õigus teha muudatusi videokonkursi ajakavas.
9. Korraldajal on ühepoolne õigus videokonkurss vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel katkestada. Vastaval juhul antakse sellest kohe teada veebilehel www.ht.ut.ee.

Lisainfo
Tuuli Hiiesalu, TÜ haridusteaduste instituudi kommunikatsiooni spetsialist
tuuli [dot] hiiesalu [ät] gmail [dot] com

Teisipäeval, 3. mail kell 16–18 toimuval infopäeval tutvustatakse Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi avatud ülikooli õppe korraldust ja õppekavasid.

Avatud ülikooli õpe sobib eelkõige neile, kes eelistavad õppida töö ja pere kõrvalt. Õpe toimub üks või kaks korda kuus 3-4 päevaste õppesessioonidena ja on õppijale tasuta.

Infopäeval räägitakse sisseastumistingimustest, avatud ülikooli õppe korraldusest ja tutvustatakse kolme bakalaureuseõppe õppekava

• koolieelse lasteasutuse õpetaja
• kutseõpetaja
• eripedagoogika

ning viit magistriõppe õppekava

• põhikooli mitme aine õpetaja
• koolieelse lasteasutuse pedagoog
• eripedagoogika ja logopeedia
• kasvatusteadus
• hariduskorraldus

Avatud ülikooli tudengitele laienevad kõik Tartu ülikooli üliõpilaste õigused ja sotsiaalsed garantiid.

Infopäev toimub Tartu ülikooli haridusteaduste instituudis (Salme 1 a) teisipäeval, 3. mail kell 16–18. Õppekavade kohta leiab ka lähemat infot instituudi kodulehelt www.ht.ut.ee.

Boonusena saab infopäeval osaleja panna enda teadmised proovile lõbusalt harivas mängus „Mina tean, aga sina?”

Lisainfo
Marvi Remmik, haridusteaduste instituudi asejuhataja õppe alal
737 6460
marvi [dot] remmik [ät] ut [dot] ee

Eesti Haridusteaduste Ajakirja kuues number koondab artikleid, mis avavad Eesti haridust nii organisatsiooni tasandilt kui ka õpilase vaatenurgast lähtuvalt. Lisaks uurimisvaldkondade mitmekülgsusele on esitatud ka erineva metodoloogilise lähenemisviisiga uurimused.

Temaatiliselt jaotuvad artiklid kaheks. Esiteks on artiklid, mis tegelevad haridusasutuse kui organisatsiooni juhtimise mõtestamise ja õppekavade arendamise temaatikaga õpetaja vaatenurgast.

Teiseks on esindatud uurimused, mille keskmes on õppimise ja õpetamise küsimused nii üldhariduses kui ka kõrghariduses. Ühelt poolt analüüsitakse õpetaja rolli läbi keele- ja suhtluseeskuju ning juhendamispraktika. Lisaks õpetaja vaatenurgale on analüüsitud ka õppijate hoiakuid, hinnanguid õppetegevustele, keeleõppestrateegiaid ja praktilisi kogemusi õppesituatsioonis.

Välisautori artikkel pärineb maailmas tunnustatud haridusteadlaselt, Oxfordi ülikooli ja McGilli ülikooli professorilt Lynn McAlpine´lt, kes tutvustab lugejale narratiivi erinevaid kasutusvõimalusi kvalitatiivses uurimuses. Ühtlasi jagab ta oma pikaajalisi kogemusi narratiiviuuringust äsja doktorikraadi omandanud noorteadlaste edasise karjääriga seotud kogemuste uurimisel.

Ajakirja raamatututvustuse fookuses on Eesti päritolu haridusteadlase Hilda Taba doktoritöö (publitseeritud 1932. aastal) ainetel valminud raamat „Kasvatus ja haridus“, mis ilmus esimest korda eesti keelde tõlgituna 2015. aastal. Autor tutvustab raamatus oma vaateid haridusele ja õpilaste arengule, seades muuhulgas kahtluse alla loodusteadustest pärit meetodite ülevõtmise humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas õppimise ja õpilase arengu uurimiseks.

Eesti Haridusteaduste Ajakiri on eelretsenseeritav ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga avatud juurdepääsuga ajakiri, mis avaldab eestikeelseid akadeemilisi originaaluurimusi ja teaduspõhiseid kaastöid kasvatusteadustest, haridusest ja õpetajakoolitusest kogu selle mitmekülgsuses.

Ajakirja antakse välja Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli koostöös. Kuuenda numbri toimetajad olid Tartu ülikooli haridusteaduste dotsent Marvi Remmik, Tallinna ülikooli eelkoolipedagoogika dotsent Tiia Õun ja Helsingi ülikooli dotsent Erika Löfström.

Loe ajakirjast lähemalt http://eha.ut.ee/.

Lisainfo
Marvi Remmik, Tartu ülikooli haridusteaduste dotsent
737 6460
marvi [dot] remmik [ät] ut [dot] ee

Tartu ülikooli teadlaste töörühm analüüsis suhtumisi sisserändajatesse Eestis ja veel 14 Euroopa riigis. Eelkõige sooviti teada, mis kujundab inimeste suhtumist sisserändajatesse.

Tulemused näitasid, et 33% eestimaalastest tajub sisserännet Eestile pigem kasulikuna, 29% kahjulikuna ning 38% jääb kuhugi sinna vahepeale. Eestis on Euroopa suurimad erinevused suhtumises sisserändajatesse nende päritolu, rassi ja etnilise rühma põhjal.

„Eestis suhtutakse väljastpoolt Euroopat tulevatesse sisserändajatesse tunduvalt suurema ettevaatusega kui paljudes teistes Euroopa riikides, eriti teisest rassist ja rahvusest inimeste saabumisse,“ tõdes TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur, uuringu üks autoreid Mare Ainsaar.

Ta lisas, et 30% eestimaalasi ei lubaks vaestest riikidest väljastpoolt Euroopat inimestel Eestisse elama asuda: „Ka üldine suhtumine sisserändesse on Eestis pigem ettevaatlik: ligi 5% eestlastest ei lubaks endaga sama nahavärviga ja samast rahvusest inimestel Eestisse sisse rännata.“

Kui Euroopas on üldiselt suurimad erinevused sisserändesse suhtumise osas erineva haridustasemega inimeste vahel, siis Eestis eakate ja noorte inimeste vahel. Vanemad inimesed suhtuvad võrreldes nooremate põlvkondadega sisserändesse oluliselt negatiivsemalt.

Sisserände suhtes on sallivamad välismaal elamise kogemusega ning sisserändajatega positiivse kontakti kogemusega inimesed ja need, kes ei poolda monokultuurset riiki. Suhtumine sisserändesse on seotud ka mitmete üldiste inimlike omadustega nagu sallivus eri vähemusrühmade suhtes, usaldus oma riigi vastu ja inimestevaheline usaldus ning võrdse kohtlemise väärtustamine.

Eestis ollakse võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega sisserändajate suhtes nõudlikud. Eestimaalased peavad oluliseks, et siia elama asuv inimene võtaks omaks Eestile omase elulaadi, tal oleksid Eestile vajalikud tööoskused ning hea haridus. Üsna oluline on ka eesti keele oskus.

Paljud teooriad seletavad sisserändajate ja kohalike suhteid läbi konkurentsi tööturul. „Eestis mõjutab võimalik konkurents tööturul eelkõige vaid kutseharidusega inimeste hoiakuid,“ lisas üks uuringu autoritest, TÜ tööturupoliitika teadur Ave Roots.

Analüüs põhineb Euroopa Sotsiaaluuringu 2014. aasta andmetel. Euroopa Sotsiaaluuring (www.ess.ut.ee) on rahvusvaheline teadusuuring, mis on esinduslik Eestis elava 15+ rahvastiku suhtes. Uuringu aruande valmimist kaasrahastasid Euroopa Liit varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi kaudu ning Eesti Vabariigi siseministeerium.

Tutvu raportiga.

Lisainfo
Mare Ainsaar, TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur, 737 5936, 517 8132, mare [dot] ainsaar [ät] ut [dot] ee
Mai Beilmann, TÜ sotsiaalpoliitika õppetooli nooremteadur, 737 6156, mai [dot] beilmann [ät] ut [dot] ee

Neljapäeval, 5. mail kell 15-17 toimub Tartus Garage 48 HUB seminariruumis (Raekoja plats 16) vestlusring „Räägime rahvuskaaslastest”, kus antakse ülevaade rahvuskaaslaste programmi mõju-uuringu tulemustest ja kodumaale naasnud eestlased jagavad isiklikke kogemusi, tagasitulekuga seotud rõõme ja muresid.

Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) analüütik Merli Aksen räägib esmalt, mida saadi uuringust teada Eestisse naasvate rahvuskaaslaste kohta.

Kõigi välismaal elanute lugu on erinev, aga kui palju on seal ühist? Oma isiklikke kogemusi jagavad emeriitprofessor Rein Taagepera, start-up haridust edendav Caroline Rute, paralleelkeelsust uuriv Merike Jürna ning Lähis-Ida piirkonna kultuuridest huvituv Dan Prits.

Arutelu juhib Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi võrdleva poliitika professor Vello Pettai.

Tegemist on seminaride sarjaga „RAKE arutleb“, kus tutvustatakse juba valminud aga ka käimasolevate uuringute ning analüüside tulemusi.

Kõik on oodatud kuulama ja kaasa mõtlema. Osalemiseks palume ennast võimalusel eelnevalt registreerida.

Lisainfo

Silver Bohl, TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi turundusspetsialist
56472286
silver [dot] bohl [ät] ut [dot] ee

Kevadhooaja viimases karjäärikohvikus räägib õppimisest Tartu ülikoolis, erialasest tööst, karjäärist ja diplomaatiast õigusteaduse vilistlane, välisminister ja presidendikandidaat Marina Kaljurand. Huvilistele avatud karjäärikohvik toimub 6. mail kell 12.30–14 Ülikooli 17 fuajees.

Auditooriumist tulnud parima küsimuse esitajale annab välisminister kingituseks raamatu.

Tartu ülikooli karjäärikohvik toetab üliõpilaste karjääriplaneerimise teadlikkust, avardab arusaamist karjäärivõimalustest ning innustab olema ettevõtlik.

Inspireerivate karjäärikohvikute külalisteks on mitmekülgse õpi- ja töökogemusega ülikooli vilistlased.

Varem on kohvikus esinenud näiteks ajakirjanik ja saatejuht Indrek Treufeldt, stsenarist, režissöör ja filmikriitik Ilmar Raag, europarlamendi saadik Kaja Kallas ja peaminister Taavi Rõivas. Vaata varem toimunud karjäärikohvikuid www.ut.ee/et/karjaarikohvik.

Marina Kaljuranna karjäärikohviku salvestust vaata järele www.uttv.ee.

Kõik huvilised on oodatud. Registreeru karjäärikohvikusse.

Tänavuses infotehnoloogiast pakatavas metsaülikoolis on fookuses infotehnoloogia haridus Eestis, Eesti küberjulgeolek, infotehnoloogia mõju koolisüsteemile, igapäevasele toidulauale jpm. Avatud on registreerimine, üritus toimub 24.–28. augustini Käärikul.

„Elame InfoEestis, tänased lapsed sünnivad kiires tempos kihutavasse infoühiskonda – seega tuleb meil aina enam mõtestada, kuidas see lai infoväli ja aina lisanduvad tehnoloogilised võimalused inimest mõjutavad. Oluline on teadvustada erinevaid võimalusi ja ohte, mida infotehnoloogia pidev imbumine meie igapäevellu kaasa toob,“ arutles metsaülikooli juhataja Triin Käpp.

Metsaülikooli avaloengu peab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler ja e-residentsuse programmi eestvedaja Taavi Kotka.

Lektoritena jagavad oma mõtteid teiste seas visionäär Sten Tamkivi, TÜ bioinformaatika professor akadeemik Jaak Vilo, küberkaitse spetsialist Heli Tiirmaa-Klaar, ZeroTurnaroundi asutaja Jevgeni Kabanov, noor IT-teadlane ja matemaatika populariseerija Kristjan Korjus, riigikohtunik Nele Parrest jpt.

Lisaks päevastele loengutele ja aruteludele saavad metsatudengid jagada mõtteid hommikustes mõttekodades ning tulla välja uudsete ideede ja lahendustega avatud ruumis. Õhtud pakuvad lisaks jätkuvatele aruteludele seltsielu, Kekkose sauna ja Kääriku järve. Metsaülikooli lõpeb pidulikult traditsioonilise metsaballiga.

Tänavuse metsaülikooli programmijuht on Tartu ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro. Programm ja registreerimine on avatud metsaülikooli kodulehel www.metsaylikool.ee.

Nelja augustipäeva kestel Käärikul võtab 12. metsaülikool arutluse alla Eesti jaoks olulised teemad. Metsaülikool toob kokku oma ala spetsialistid, üliõpilased, teadlased, lektorid ning kodanikuühiskonna aktiivsed kaasamõtlejad. Metsaülikool on koht, kus usaldusel põhinevas õhkkonnas on kõigil võimalus kaasa rääkida ning igaühe arvamust respekteeritakse. Metsaülikool kannab endas ligi 40-aastast traditsiooni, mis sai alguse Kanadas, Kotkajärvel 1967. aastal. Eestis toimus esimene metsaülikool 1989. aastal Käärikul.

Lisainfo
Triin Käpp, metsaülikooli juhataja
5690 9272
triin [ät] metsaylikool [dot] ee

12. ja 13. mail toimub Tartu ülikoolis Eesti–Soome alushariduse juhtimiskonverents „Juhtimine tulevikus – väljakutse juhtide ja õpetajate professionaalsusele“.Konverentsi esimese päeva peaettekannetest teeb ülekande ja salvestuse www.uttv.ee.

Konverents käsitleb alushariduse õpetajate ja juhtide professionaalsust võrdlevalt Eestis ja Soomes nii riigi, ülikooli, kohaliku omavalitsuse kui ka lasteaia tasandil laste ning lastevanemate huve arvestavalt.

Konverentsi teemad toetavad nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist ning arvestavad laste heaoluga. „Käsitleme teemasid võrdlevalt riikide vahel, mis toetab Eesti ja Soome koostööd alushariduse valdkonna teaduspõhisel arendamisel ning arendab Eesti ja Soome alushariduse ühenduste ja ülikoolide omavahelist koostööd,“ rääkis TÜ Pedacogicumi koordinaator, haridustehnoloogia peaspetsialist Pille Villems.

UTTVs ülekantava peaettekande teemal „Hetkeolukord ja väljakutsed alushariduses Eestis ja Soomes“ teevad üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets ja Soome haridus- ja kultuuriministeeriumi haridusnõunik Kirsi Alila Soome. Teemal „Hetkeolukord ja väljakutsed alushariduses ja juhtimises kohaliku omavalitsuse tasandil Eestis ja Soomes“ kõnelevad Tartu abilinnapea Tiia Teppan ja Turu linnavalitsuse osakonna juhataja Maija-Liisa Rantanen.

Peaettekanded lõpetab Northamptoni ülikooli vanemlektor Jane Murray teemal „Juhtimine ja eestvedamine alushariduses. Juhi ja õpetaja professionaalsus. Alushariduse kvaliteet.“

Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi juhtimisel korraldavad konverentsi ministeeriumid, kohalikud omavalitsused ja ülikoolid nii Eestist kui ka Soomest. Nii on ka esinejate hulgas inimesed haridus- ja teadusministeeriumist, Soome haridus- ja kultuuriministeeriumist, Tartu linnavalitsusest, Espoo linnavalitsusest, Tallinna ülikoolist, Ida-Soome ja Tampere ülikoolidest.

Rohkem infot saab lugeda konverentsi kodulehelt: bit.ly/ECE_conference_Tartu

Konverentsi sihtrühmad on Eesti ja Soome alushariduse õpetajad ja juhid, ülikoolide üliõpilased ja õppejõud ning alushariduse asjatundjad.

Lisainfo
Pille Villems, TÜ Pedagogicumi koordinaator, haridustehnoloogia peaspetsialist
737 6022
pille [dot] villems [ät] ut [dot] ee

TNS Emori ülikoolide maineuuring kinnitas, et juba kaheksandat aastat on Eesti mainekaim ülikool Tartu ülikool. 15–19-aastased noored, praegused ja tulevased sisseastujad, hindasid kõrgelt ülikooli edukust ja pakutava hariduse kvaliteeti.

Kõige mainekamaks ülikooliks peavad 15–74-aastased Eesti elanikud 2016. aastal Tartu ülikooli (84%). Kui sellel vanusegrupil paluti nimetada spontaanselt üks Eesti ülikool, siis kõige sagedamini kõlas Tartu ülikooli nimi (90%).

Tartu ülikooli maine on tõusnud potentsiaalsete sisseastujate vanuserühmas. Uuringust selgus, et 15–19-aastaste noorte hulgas tagavad ülikooli hea maine kõrgetasemeline haridus, erialal töötamiseks vajalikud teadmised ja oskused, hariduse usaldusväärsus, head elukestva õppe võimalused ning rahvusvahelisus. Ülikoolile on väga tähtsad ka ettevõtliku vaimu, praktilise hariduse, edukate vilistlaste ja uuenduslikkuse näitajad. Keskmiselt hindasid vastajad Tartu ülikooli nende näitajate lõikes 9 palliga 10 palli skaalal.

Tartu ülikooli õppeprorektori Mart Noorma sõnul juhib Tartu ülikooli soov teenida võimalikult hästi Eesti riigi ja rahva huve: „Õppekvaliteedi fookuses on meil õppija arengu toetamine ning sellest lähtuvalt tehakse ka õppetööd puudutavad otsused. Järjest leviv õppijakeskne lähenemine toob kaasa õppekvaliteedi jätkuva arengu. Mul on väga hea meel, et 15–19-aastased noored, kellest varsti saavad üliõpilased, hindavad Tartu ülikooli kui oma potentsiaalset alma mater´it. Praegune tööturg vajab kõrge kvalifikatsiooni ja mitmekülgse silmaringiga oma eriala eksperte. Meie vilistlaste töökus ja edulood näitavad, et just sellise hariduse ja kogemuse Tartu ülikoolist saab.“

Õppesuundade pingerea esikohal püsivad kuuendat aastat arvutiteadused. Arvutiteaduse suunda soovitaks oma tuttaval käesoleval aastal õppima minna 32% elanikest. Järgmised neli õppesuunda – tehnikaalad, arstiteadus, ärindus/majandus ja õigusteadus – on sama kaua esiviisikus püsinud.

TNS Emori maineuuring on ülikoolide poolt oodatuim uuring, mis kajastab juba kaheksandat aastat usaldusväärselt elanikkonna arvamust Eesti ülikoolide kohta. Küsitlus viidi läbi ajavahemikus 9.–16. märts ja 23.–30. märts. Uuringus osales 1021 inimest vanuses 15–74 aastat.

Lisainfo: Jaan Rosental, TÜ turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja, 737 6540, 511 8593, jaan [dot] rosental [ät] ut [dot] ee
Jaanika Hämmal, TNS Emori uuringuekspert, 6268 531, jaanika [dot] hammal [ät] emor [dot] ee

Kolmapäeval, 18. mail kell 14 avatakse Tartu ülikooli muuseumi ees neljale silmapaistvale Tartu ülikooli professorile heade mõtete pingid. Ajaloolise toomkiriku ette paigaldatakse pingid Johann Wilhelm Krause, Johann Philipp Gustav Ewersi, Johannes Voldemar Veski ja Juri Lotmani auks.

Tartu ülikooli muuseumi direktori kohusetäitja Mairo Rääsk rääkis, et need isikud on Tartu ülikoolile kõik väga tähtsad. Tema sõnul peaks Toomemäele pinke tulema kuuskümmend ehk kõik looduskauni Toomemäe vanad pingid asendatakse ajapikku uuematega.

Nimeline tool pühendatakse Tartu ülikooli arhitekt Johann Wilhem Krausele (1757-1828), kes rajas enesele arhitekti väärilise monumendi juba oma eluajal. Kõik ülikooli sümbolhooned, millele hiljuti omistati Euroopa kultuuripärandi märgis, on Krause projekteeritud – anatoomiateater, raamatukogu toomkiriku varemeis, ülikooli peahoone ja tähetorn.

Teine tool pühendatakse õigusajaloolasele Johann Philipp Gustav Ewersile (1779-1830), kes oli üks Tartu ülikooli tähendusrikkamaid rektoreid, olles ametisse valitud 13 korral järjest. Koostöös kuraator Karl Lieveniga viis Ewers Tartu ülikooli tema esimese teadusliku ja materiaalse õitsenguni, mil iga kolmas professor sai Venemaa akadeemikuks, Tartus koolitati professoreid Vene riigi teistele ülikoolidele ja Tartu tähetornis oli maailma parim teleskoop.

Kolmas pink avatakse Johannes Voldemar Veskile (1873-1968). Tema hakkas juba tsaariajal tegelema keelekorraldusega ning töötas Tartu ülikooli eesti keele lektorina aastail 1920–1938, eesti keele professorina aastail 1944–1955, ENSV teaduste akadeemias aastast 1946 ning 1914. aastast alates oli ta Eesti kirjanduse seltsi teadussekretär. Tema koostatud on eesti keele õigekeelsussõnaraamat (esimene ilmus 1918) ja ta tegi koostööd peaaegu kõikide erialadega, et töötada välja eesti keele teaduslikku sõnavara.

Neljas auväärne pink pühendatakse Juri Lotmanile (1922 –1993). Teda on nimetatud 20. sajandi tuntuimaks tartlaseks. 1954. aastast kuni elu lõpuni töötas ta Tartu ülikoolis, kujundades ajapikku siinse vene kirjanduse kateedri üle maailma tuntuks. Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, kirjutades monograafiad Andrei Kaissarovist, Aleksandr Puškinist ja Nikolai Karamzinist. Soov kultuuri sügavamalt mõista viis semiootika väljaarendamiseni ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna kujunemiseni.

Sama sarja esimene pink paigaldati mullu sügisel riigikohtu maja ette professor Peeter Tulvistele.

Lisainfo
Mairo Rääsk, TÜ muuseumi direktori kohusetäitja
737 5676
mairo [dot] raask [ät] ut [dot] ee

Tartu ülikooli Pärnu kolledž avab uuest õppeaastast ettevõtluse ja projektijuhtimise õppekaval uue praktikarohke spetsialiseerumissuuna, milleks on tootmiskorraldus. Spetsialiseerumissuuna vajalikkust on väljendanud mitmed tootmisettevõtjad, kuna valdkonnas on puudu pädevatest spetsialistides.

„Tartu ülikooli Pärnu kolledž on Eestis teenuste alase hariduse lipulaev juba mitu kümnendit, millest tulenevalt peame oluliseks reageerida tööturu vajadustele ja arendada seeläbi oma õppekavasid ja õppesuundi, sest meie suurim eesmärk on tööturul aktiivsed ja lisaväärtust pakkuvad vilistlased,“ rääkis TÜ Pärnu kolledži ettevõtluse osakonna juhataja Arvi Kuura, lisades, et uue õppesuuna loomine avab kindlasti nii piirkonnas kui ka Eestis laiemalt kvaliteetse võimaluse end selles valdkonnas harida või täiendada.

Spetsialiseerumissuuna vajalikkust on väljendanud mitmed Pärnumaa tootmisettevõtjad ning mõtet kinnitanud erinevate organisatsioonide esindajad, sh Eesti kaubandus-tööstuskoda, Pärnu linnavalitsus ja Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus.

Tootmiskorralduse õppesuund käivitub rakenduskõrgharidusõppena, mistõttu on oluline osa ka praktikal. Suund on arendatud välja koostöös Pärnumaa tootmisettevõtjate ja teiste huvigruppide esindajatega, et luua suurima praktilise väärtusega spetsialiseerumise suund.

„Meie eesmärk on, et õppijad saaksid tootmisvaldkonnas piisavad teoreetilised teadmised, praktilised oskused ja hoiakud ning oleksid võimelised töötama tootmisjuhina. Muidugi on üks meie suurimaid ootusi, et vähemalt osa lõpetanuid looks ise uued tootmisettevõtted ning saavutada nendega edu,“ rääkis Kuura.

Koostöö ettevõtluspartneritega jätkub ka edaspidi, et võimaldada õppijatele tugevat erialast haridust ja praktikakogemust.

Õppima on oodatud ettevõtlusest, tootmiskorraldusest, infotehnoloogiast, protsessi- ja projektijuhtimisest huvitatud isikud.

Ettevõtluse ja projektijuhtimise õppekava on Pärnu kolledži populaarseim õppekava, kuhu asub igal-aastal õppima 60 üliõpilast. Viimastel aastatel on õppekavale kandideerijate arv ületanud õppekohtade arvu 4-5 kordselt. Kui paljud neist spetsialiseeruvad tootmiskorraldusele või spordikorraldusele, selgub õpingute käigus.

Lisainfo
Arvi Kuura, TÜ Pärnu kolledži ettevõtluse osakonna juhataja
528 7321
arvi [dot] kuura [ät] ut [dot] ee

23. maist on ülikooli raamatukogu koostöös Tartu ülikooli üliõpilaskonna sihtasutusega avatud kahel nädalal esmaspäevast neljapäevani tavapärasest kolm tundi kauem: 23.–26. maini kell 9–01 ja 30. maist 2. juunini kell 9–01.

Kuni kella üheni öösel on tudengite kasutuses kõik valdkonnasaalide avakogud, rühmatööruumid, kojulaenutus, arvutitöökohad, 2. korruse suur saal ja mõnus õpikeskkond.

Füüsiliseks tegevuseks ja meeleolu tõstmiseks saab mängida palli siseruumidesse mõeldud Cubey-seadmes. Pallimängupuur on leiutis, mis on tehtud tudengitelt tudengitele ning mille peamine eesmärk on pakkuda positiivset emotsiooni aktiivse mängu kaudu.

Lisaks korraldatakse tudengitele raamatukogus 30. maist 2. juunini infootsingumäng, kus võitjat ootab auhind.

Sel ajal kui raamatukogu tagab tudengitele „vaimset toitu“, hoolitseb üliõpilaskonna sihtasutus kehakinnituse eest öistel tundidel, pakkudes raamatukogu fuajees kohvi ja snäkke. Meele ja keha lõõgastuseks on kohal massöörid, toimub zumba tantsutund ning Improteater Ruutu 10 etendus.

Taas on kogu ööraamatukogu ajal 2. korrusel ruumis 186 avatud ka lastetuba Nimmik-Nummik, kuhu lapsevanemad saavad tulla õppima koos lapsega. Esmaspäevast neljapäevani kell 17–20 hoolitsevad laste eest TÜ raamatukogu töötajad ning üliõpilaskonna sihtasutuse liikmed.

Lastetuppa on toodud arendavaid ja lõbusaid mänguasju ning raamatuid, mängida saab erinevaid mänge. Laste soovitatav vanus on 2–7 aastat. Lastetoa teenus on tasuta.

Rohkem infot leiad Facebookist. 

Lisainfo
Olga Einasto, TÜ raamatukogu teenindusosakonna juhataja
737 5774
olga [dot] einasto [ät] ut [dot] ee

Johan Skytte poliitikauuringute instituudi üliõpilane ameeriklane Alina Clay sai AmeerikaÜhendriikide välisministeeriumistipendiumi, et koolitada endast kõrgetasemeline diplomaat. Clay näeb Tartu ülikooli kogemusterohkel õpinguperioodil väga olulist rolli USA ühe mainekaima stipendiumi saamisel.

Washingtoni keskuse Pickeringi stipendiumiprogramm on prestiižne USA kodanikele suunatud USA välisministeeriumi stipendiumiprogramm, mille eesmärk on koolitada tulevasi USA diplomaate. Stipendiumifondiga katab Ameerika Ühendriikide valitsus stipendiaatide magistriõpingute kulud USA parimates kõrgkoolides kahe aasta vältel. Stipendiaatidel on kohustus õpingute läbides asuda tööle USA välisministeeriumis.

Käesoleval aastal kandideerisid kõnealusele stipendiumile 160 ülikooli tudengid. Pickeringi stipendiumi said 10 bakalaureuseõppe ja 20 magistriõppe tudengit.

Alina Clay tõdes, et stipendiumi saamine on suur au: „Ma olen kindel, et see annab mulle võimaluse täita oma ammune unistus, et muuta maailma paremuse poole.“ Clay kirjeldas, et tema aastapikkune aeg vahetusüliõpilasena Tartu ülikoolis oli elumuutev kogemus, mis aitas tal tohutult areneda ja aru saada, kes on tema ja kes on inimesed tema ümber.

Clay sõnul on ta Johann Skytte poliitikauuringute instituudist ning praktikalt EL-Venemaa uuringute keskusest leidnud õppejõud ja mentorid, kes lisaks rohketele teadmistele, mis on laiendanud tema arusaamu rahvusvahelistest suhetest, teda erialases ja isiklikus arengus igati aidanud ja toetanud. „Nende toetus andis tõuke kandideerida Pickeringi stipendiumiprogrammi,“ ütles Clay.

Alina Clay saabus Tartusse 2015. aasta augustis ja on siinviibimise esimestest päevadest peale panustanud instituudi ja Euroopa Liidu–Venemaa uuringute keskuse töösse vabatahtlikuna.

Skytte poliitikauuringute instituudi asejuhataja teadustöö alal, Euroopa Liidu–Venemaa uuringute keskuse juhataja Piret Ehin sõnas, et nad on väga uhked, et instituudi väliskülalisüliõpilasele on avanenud selline erakordne võimalus: „See näitab, kuidas Tartu ülikoolist saadud teadmised ja kogemused aitavad välistudengitel koduriigis edu saavutada – Eestis õppimine ja elamine võib osutuda tulevase tööandja silmis hinnatud eeliseks.“

„Alina on tohutult töökas, taibukas, energiline ja entusiastlik. Ta on olnud suureks abiks konverentside korraldamisel ning mitme Horisont 2020 teadus- ja arendusprojekti elluviimise juures. Usun, et ta on saanud meilt väärtuslikke kogemusi ja küllap oli ka Tartust teele läkitatud soovituskirjal oma roll selles, et Alina Clay väljavalituks osutus,“ kirjeldas Ehin.

Lisainfo
Piret Ehin, TÜ J. Skytte poliitikauuringute instituudi asejuhataja teadustöö alal
+372 737 5938
piret [dot] ehin [ät] ut [dot] ee

Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia avab uuel õppeaastal praktikarohke kunstide ja tehnoloogia õpetaja magistriõppekava. Õppekava pakub ainsana Eestis nii kujutava kunsti, tarbekunsti,pärandtehnoloogia kui ka muusika valdkonnas võimalust omandada kahe aine õpetaja kutse.

Pärimuskultuuri ja nüüdisaegsete tehnoloogiate, muusika ja kunsti põimitus võimaldab lõpetajale suurema paindlikkuse tööturul eelkõige väikestes koolides, kus kunsti- ja tehnoloogiaainete õpetajal on väike koormus.

„Sel aastal saab iga sisseastuja valida kaks eriala järgmisest valikust – kunstiõpetaja, käsitöö ja kodunduse õpetaja, tehnoloogiaõpetuse õpetaja, muusikaõpetaja, nutikate tehnoloogiate õpetaja ja pilliõpetaja,“ rääkis õppekava programmijuht Piret Viirpalu.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppe- ja arendusdirektor Tuulike Kivestu rõhutas eelkõige just Eestis ainulaadset nutikate tehnoloogiate täiendavat eriala, mille õpetamisel tehakse tihedat koostööd Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudiga.

„See võimaldab tulevasel õpetajal omandada teadmised kiirprototüüpimisest, robootikast, graafilisest programmeerimisest, heli- ja visuaaltehnoloogiatest. Need teoreetilised ja praktilised oskused aitavad kunsti, käsitöö ja kodunduse, tehnoloogiaõpetuse või muusikaõpetajal kasutada nüüdisaegseid tehnoloogiaid õppeprotsessis, näiteks integreerides tõhusamalt nutiseadmeid õppesse,“ lisas Kivestu.

Õppetöö toimub sessioonidena Viljandis ja Tartus oma valdkonna tunnustatud spetsialistide käe all. Paralleelselt ülikoolis toimuvate õpingutega algab kohe esimesel semestril ka koolipraktika.

7. juunil kell 16 toimub Viljandi kultuuriakadeemias magistriõppekavade – kunstide ja tehnoloogia õpetaja ning pärandtehnoloogia – infopäev, kuhu kõik huvilised on oodatud.

Avatud ülikooli uuele õppekavale võetakse vastu 15 üliõpilast. Avalduste vastuvõtt toimub 20. juunist 30. juunini www.sais.ee või TÜ Viljandi kultuuriakadeemias, kus juuli keskel toimuvad ka erialakatsed.

Lisainfo
Piret Viirpalu
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kunstide ja tehnoloogia õpetaja programmijuht
5698 5486
piret [dot] viirpalu [ät] ut [dot] ee

26. mail toimub Tallinnas esimest korda rahvusvaheline IT-õiguse konverents, mis vaatleb, kuidas IT on mõjutamas õigusteenuste pakkumist ja õigustehnoloogiate arengut. Teema üle arutlevad õiguskantsler, advokatuuri esimees, mitmed õigusteadlased ning ülikoolide ja IT-firmade esindajad.

Korraldajate sõnul on IKT saanud lahutamatuks osaks meie igapäevast nii isiklikus kui ka tööelus. Tehnoloogia esitab kõigile ärivaldkondadele väljakutseid, aga ka edendab neid.

„Õigusvaldkond ei ole jäänud IKT mõjust puutumata. Küll aga on see mõju tagasihoidlikum kui teistes konsultatsiooniga seotud ärivaldkondades, sest tundub, et juristid ei ole väga varmad muutma oma tunnitasule orienteeritud ärimudeleid,“ arutles konverentsi üks korraldaja, Tartu ülikooli IT-õiguse teadur ja IT-õiguse programmi juht Helen Eenmaa-Dimitrieva.

Tehnoloogia muudab kiiresti seda, kuidas õigusmaastikul toimitakse, õigusteenuseid pakutakse ning kuidas advokaadibürood oma igapäevatööd korraldavad. Enamik muudatusi kipub tulema teiste valdkondade ekspertidelt, näiteks tarkvarainsenerid või ettevõtjad, kes kasutavad õigusteenuseid ja tahavad valdkonda muuta.

Eenmaa-Dimitrieva tõdes, et sellele lisandub tohutu ja üha suurenev hulk maailma ülikoolides tehtavat teadustööd erinevate tehnoloogiate kohta, millel võib õigusvaldkonnale ja juristiametile olla märkimisväärne mõju.

Konverentsil tutvustatakse uusi õigustehnoloogia lahendusi, arutletakse selle üle, milliseid lahendusi oleks võimalik tulevikus välja arendada, ning püütakse hinnata, kuidas IKT mõjutab õigust ja õigusteenuste korraldust üldiselt.

„Tutvustame ka unikaalseid IT Law Lab’i projekte, mis on välja arendatud Tartu ülikooli IT-õiguse programmi, Eesti advokatuuri ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös,“ lisas Eenmaa-Dimitrieva.

Konverents toimub 2016. aasta Eesti IKT nädala raames.

Lisainfo
Konverentsi veebileht, www.ut.ee/itlawconference
Helen Eenmaa-Dimitrieva, IT-õiguse programmi juht, helen [dot] eenmaa [ät] ut [dot] ee
Anette Aav, IT-õiguse projektijuht, 737 6048, anette [dot] aav [ät] ut [dot] ee

27. mail võistlevad 15 meeskonda Tartu ülikooli äri- ja projektiideede võistlusel „Kaleidoskoop“, et selgitada välja kõige suurema potentsiaaliga äriideed, mida arengunõustajate toel ellu viia.Finaalis võistlevad ideed toitlustusest, arvutimängude ja uute materjalideni.

15 finalisti valiti välja 28 tiimi hulgast, kes esindasid Tartu ülikooli, Tartu kutsehariduskeskust, TTÜ Tartu kolledžit, Tartu kunstikooli ja Hugo Treffneri gümnaasiumit.

TÜ ideelabori juht Maret Ahonen ütles, et noorte äriideed on iga konkursiga aina läbimõeldumad ja suurema ühiskondliku väärtusega: “Ettevõtlike üliõpilaste potentsiaal nii ülikoolides kui ka üldhariduskoolides on väga suur – nad märkavad ühiskonna vajadusi, arenguvõimalusi ja võimalust uuenduslikkusele hoopis teisest vaatenurgast kui juba aastaid tööturul olnud inimesed.”

Ahonen lisas, et need aktiivsed ja ettevõtlikud üliõpilased ja üldhariduskoolide õpilased, kes läbi ideelabori hooaja on oma äri- ja projektiideid arendanud, on tulevikus väga head partnerid mõnele ettevõttele või ise ettevõtjad, kes julgevad katsetada ja tuua turule uusi ideid, mis teevad inimeste igapäevaelu mugavamaks ja rutiinsed toimingud muretumaks.

Eelvoorude žürii hinnangul oli igas tänavu poolfinaalides esitatud äri- ja projektiidees midagi uuenduslikku, mis annab tootele või teenusele lisaväärtust ja konkurentsieelise teiste omataoliste hulgas. Finaalis oodatakse meeskondadelt aga konkreetsemat nägemust, kuidas äriidee end majanduslikult ära elatab.

Finaalis võistlevad ideed nagu želatiinist naha arendamine ja kasutamine, uudne parkimise tarkvara, vitamiinide tootmine, eelarveäpp oma rahaasjade haldamiseks, disain-postkaardid ja magnetid, ergonoomilised tooted muusikutele jpm. Tutvu kõikide ideedega http://goo.gl/prxFBq.

„Kaleidoskoobi“ peaauhind on osalus Helsingis toimuval Põhjamaade suurimal idufirmade konverentsil SLUSH. Parim tiim saab enda meeskonna idee arendamiseks arengunõustaja. Välja antakse mitmeid eriauhindu.

Finaal toimub 27. mail Dorpati konverentsikeskuses (Soola 6) algusega kell 12.

„Kaleidoskoobi“ võistluseks hakati ideid korjama veebruaris toimunud ideelabori hooaja avaüritusel “Ideede raju”, millest sai alguse eelinkubatsiooniprogramm. „Kaleidoskoopi“ rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo
Maret Ahonen, TÜ ideelabori juht
522 5910
maret [dot] ahonen [ät] ut [dot] ee

TÜ haridusteaduste instituudi videokonkurss „Kui ma oleksin õpetaja…“ andis gümnasistidele põhjuse astuda õpetaja rolli.Konkursile saabunud videod on tänasest rahvahääletuseks üleval TÜ haridusteaduste instituudi Facebooki lehel.

Videokonkursil osalesid Tartu, Tallinna, Narva ja Luunja koolide õpilased, kellelt laekus kokku üheksa konkursivideot.

Videokonkursi ülesandele läheneti väga loominguliselt ja erinevalt. Väiksematele õpilastele õpetati näiteks joogitopsidega jagamist, suurematele räägiti eksistentsialismist, paljunemisest ja võrrandisüsteemidest.

Ühe konkursil osaleja, Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilase Stiina Salumetsa arvates tuleb koolis õpetada seda, mida õpilasel ka tegelikult vaja läheb, näiteks patsi punumist. Samuti tuleks Stiina arvates teha palju tunde õues, sest siis harjuvad õpilased väljas olema ja looduses ringi käima. Õuesõpet propageerisid ka Anastassia Massalova Narva Soldino gümnaasiumist ja Tallinna Järveotsa gümnaasiumi õpilased.

Tartu Hugo Treffneri gümnasist Silver Taavet Kollom lõpetas oma prantsuse keele tundi näitava video tõdemusega, et kui ta oleks õpetaja, teeks ta tööd kirega ega kahetseks oma karjäärivalikut.

Konkursivideosid hakkab vaatama ja hindama haridus- ning filmiinimestest koosnev žürii. Esimese pilgu videotele saab heita juba täna, 25. mail TÜ haridusteaduste instituudi Facebooki lehel, kus on avatud rahvahääletus. Auhinnad antakse üle juunis toimuval pidulikul lõpuüritusel.

Lisainfo
Tuuli Hiiesalu, TÜ haridusteaduste instituudi kommunikatsioonispetsialist
737 6472
tuuli [dot] hiiesalu [ät] ut [dot] ee