Tartu ülikooli Pärnu kolledž tutvustab sel kevadel enda tegemisi tudengite, õppejõudude, tugipersonali ja vilistlaste kaudu. Inimesed jagavad oma mõtteid Pärnu kolledžis õppimisest ja inimestest enda ümber fotogaleriisja videos.

„Pärnu kolledži süda on siin õppivad ja töötavad inimesed. Kuna nemad on ehe peegelpilt kolledžist, tutvustamegi sel aastal Pärnus õppimist, praktikavõimalusi ja mõtteid seoses Pärnuga meie inimeste kaudu,“ rääkis TÜ Pärnu kolledži turundusspetsialist Sander Sillavee.

Videos näitavad end ja räägivad ülikoolis õppimisest tudengid ja vilistlased kõikidelt Pärnu kolledži õppekavadelt. Oma sõnumit jagavad nii edumeelsed vilistlased, inspireerivad tudengid kui ka pärast tööaastaid tee tagasi ülikooli leidnud avatud ülikooli üliõpilased, sh staažikas politsei ja riigikogu liige.

„Kui videotes palusime inimestel rääkida, mis neile Pärnu kolledži juures meeldib, siis fotode puhul andsime veelgi vabamad käed – inimesed said rohelise tahvli, kuhu kirjutada häid mõtteid, mida nad maailmaga jagada soovivad – tulemused räägivad enda eest,“ kirjeldas Sillavee.

Pärnu kolledži Facebooki lehel on album, kuhu lisatakse pilte 1. juulini, mil lõppeb kolledžisse sisseastumisavalduste vastuvõtt. Rohkem infot vastuvõtu kohta leiab www.ut.ee/et/sisseastumine.

Tartu ülikooli Pärnu kolledž on Eestis teenuste juhtimise alase hariduse lipulaev juba mitu kümnendit. Pärnu kolledž pakub TÜ kvaliteedimärgiga kõrgharidust, edendab Eesti teenustemajandust turismi-, sotsiaal- ja spordivaldkonnas ning hoiab ja arendab akadeemilisi traditsioone Lääne-Eestis.

Vaata fotosid https://goo.gl/lhCWsm
Vaata videot https://youtu.be/FfIlVzhjm-w

Lisainfo

Sander Sillavee, Tartu ülikooli Pärnu kolledži turundusspetsialist
55750 3031
sander [dot] sillavee [ät] ut [dot] ee

Tartu ülikooli eripedagoogid, logopeedid ja psühholoogid kohandasid ja töötasid välja 1-7aastaste laste arengutaseme hindamiseks viis vahendit.

Kõne arengu hindamiseks kohandati 2aastastele lastele MacArthur-Bates’i suhtlemise arengu testi lühiversioon ja loodi 3-4aastaste laste kõnetest. Mõlemad võimaldavad eristada kõnepuude riskiga lapsi eakohase kõnearenguga lastest.

3-4–aastaste laste sotsiaalsete oskuste hindamiseks koostati lasteaiaõpetajatele küsimustik, mille abil saab eristada sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste poolest eagrupist eristuvaid lapsi.

Kognitiivsete protsesside esmaseks hindamiseks kohandati Strebeleva metoodika, mis on Eestis autori loal juba pikemat aega levinud, kuid siiani puudus ülevaade siinsete laste normikohase soorituse kohta.

PEP-3 test on projekti raames välja valitud hindamisvahenditest kõige mahukam ning hõlmab nii kognitiivseid, sotsiaalseid, verbaalseid kui ka motoorseid oskusi. Test kohandati ja see võimaldab planeerida õpetust lastele, kes eagrupist oluliselt eristuvad ning tavalise õppekavaga toime ei tule.

Projektijuhi, Tartu ülikooli eripedagoogika lektori Pille Häidkindi sõnul nõuab hindamisvahendite tegemine tublisti aega ja ressursse. „Tehtud töö on aga hädavajalik, et kindlustada vahendite usaldusväärsus igale inimesele, kes neid igapäevatöös otstarbekohaselt kasutama hakkab,“ tõdes Häidkind.

Lisaks viidi projekti raames läbi kaks infopäeva ja seitse koolituspäeva lasteaiaõpetajatele, et teavitada tulevasi vahendite kasutajaid, erialaliitude esindajaid, ministeeriumite ametnikke ja koolitajaid.

Täpsem projektiinfo on TÜ haridusteaduste instituudi kodulehel. Arendusprojekti rahastati Euroopa majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis“.

Lisainfo
Pille Häidkind, eripedagoogika lektor
737 6151
pille [dot] haidkind [ät] ut [dot] ee

27. mail olid Tartu ülikoolis külas Swedbanki karjäärikeskuse juht Grete Kotkas ja personalijuht Ülle Matt, et arutada koostöövõimalusi ettevõtlusvaldkonnas.

Swedbanki ja Tartu ülikooli koostöö on juba edukalt käivitunud majandusteaduskonnaga matemaatilise majandusteaduse magistriõppekava raames. „Swedbanki esindajad osalevad magistritööde kaitsmiskomisjonis ning parima magistritöö autorile on igal aastal välja pandud 1000 euro suurune stipendium. Koostööleping hõlmab ka praktikakohti ettevõttes ja Swedbankile huvipakkuvate praktiliste teemade uurimist. Kõik see suurendab õppetöö praktilist väärtust,“ tõdeb Krista Jaakson, majandusteaduskonna asejuhataja õppe alal.

Ettevõtetele suunatud partnerlusprogrammi projektijuht Kristel Reim tutvustas Swedbanki esindajatele partnerlusprogrammi võimalusi. Kristel Reimi sõnul on pangaga jutuks olnud näiteks koostöö sügisel käivituvate värbamissimulatsioonide korraldamisel.

Ka kohtumisel õppeprorektor Mart Noormaga jäid pinnale õppe arendamise teemad. Nii näiteks arutati, milline võiks olla Swedbanki roll praktika osakaalu suurendamisel Tartu ülikooli õppes. Lisaks leiti ühishuve eestikeelse teadussõnavara arendamisel.

Kuna Swedbank tundis huvi ka võimalike arendusprojektide vastu, tutvuti lähemalt arvutiteaduste instituudi arenduskoostöö pakkumistega. Satish Srirama tutvustas värkvõrgu laborit, Marlon Dumas andis ülevaate äriprotsesside juhtimise ja ärianalüüsi temaatikast, Raul Sirel rääkis andmekaevest ja kliendikaebuste monitoorimisest ning Mark Fišel masintõlkimisest.

Ülikoolis arutatud plaanid jõuavad loodetavasti koostööleppeni 2016.  aasta sügiseks.

Tartu ülikooli eestvedamisel toimub 9. detsembril 2016 Eestis esimest korda rahvusvaheline ärikonverents sTARTUp Day. Kohale oodatakse tuhatkond külalist nii Eestist kui ka välismaalt, kellele pakuvad sisukat päeva mainekad esinejad üle kogu maailma. Avatud on registreerimine ja sooduspiletite müük.

Tartus Eesti rahva muuseumis toimuv uus ja suuremahuline konverentsipäev sTARTUp Day tutvustab end esimest korda 31. mail Latitude 59 konverentsil, kus koostöös konkursi „Ajujaht 2016“ võitja, sTARTUp Day esineja SprayPrinteriga toimub häppening, kus kõik konverentsi külastajad saavad SprayPrinterit ise proovida.

Detsembris toimuv sTARTUp Day sõnumiga „How to earn if there is nothing to burn?” võtab fookusesse ärimudelid. „Räägime sellest, millised ärimudelid töötavad eri valdkondades täna ja tulevikus ning millised mitte. Me näeme, et ettevõtetel on probleeme jätkusuutlike ärimudelite loomisel,“ sõnas TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juht Andres Kuusik.

Kavas on ettekanded ja paneeldiskussioonid kahel suurel laval, üliõpilaste äriideede konkurss „Kaleidoskoop“, Tartu ülikooli spin-off-ettevõtete ja Builditi kiirendi esitlused. Lisaks toimuvad terve päeva Garage 48 Tartu Hub’i, Tartu teaduspargi ja Tartu biotehnoloogiapargi hackathonid. Ka on võimalik osaleda koolitustel ja töömessil.

Pealaval võetakse vaatluse alla nii biotehnoloogia, virtuaalreaalsus, fintantstehnoloogia kui ka loomemajandus. Kõrvallaval keskendub diskussioon majavälisele tootearendusele, e-kanalite kasutuselevõtule, nutikatele lahendustele tööstuses, kosmosetehnoloogiate rakendamisele ning ettevõtlikkuse õpetamisele.

Atraktiivseid esinejaid oodatakse kogu maailmast, nii USA-st, Rootsist, Suurbritanniast, Saksamaalt kui ka Eestist. Konverentsil esinevad teiste seas biotehnoloogiaettevõtte Salinator looja Eskil Söderlind, Sprayprinteri tegevjuht Richard Murutar, Quente kaaslooja Thomas Lans, peaminister Taavi Rõivas, Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu ülikooli rektor Volli Kalm. Üritust juhib Comedy Estonia tegevjuht Louis Zezeran, kellel on seljataga aastatepikkune ettevõtluskogemus.

Esinejate nimekiri täieneb pidevalt ning sellega saab end kursis hoida sTARTUp Day veebilehel www.startupday.ee.

sTARTUp Day konverentsile on oodatud osalema kõik huvilised: ettevõtjad, investorid, tudengid, teadlased, aktiivsed kodanikud. Registreerimine ja piletiinfo www.startupday.ee.

sTARTUp Day konverentsi korraldavad Tartu ülikooli eestvedamisel Tartu teaduspark, Garage 48 Tartu Hub, Tartu biotehnoloogiapark, Tartu loomemajanduskeskus, Tartu ärinõuandla ja Tartu linnavalitsus. Sündmust toetavad Startup Estonia, EAS, Startup Leaders Club, EstBan, BuildIT ning erinevate riikide saatkonnad. Esinejaid USAst aitab kohale tuua Baltic-American Freedom Foundation.

Lisainfo
Lauri Sokk, sTARTUp Day korraldaja, TÜ ideelabori projektijuht
526 0865        
lauri [dot] sokk [ät] ut [dot] ee

Tartu ülikooli äri- ja projektiideede võistluse „Kaleidoskoop“ võitis meeskond Konku, kelle veebirakendusest (www.konku.ee) leiab vahendustasuta üürikuulutused. Võitjatiim on mõelnud nii koduotsija kui ka korteriomaniku peale ning kasutab mõlemal juhul väga personaalset lähenemist.

Tartu ülikooli geenitehnoloogia eriala tudengi Karl-Sander Erssi ja õigusteaduse üliõpilase Joonas Põdra loodud rakenduses leiab oma tulevase kodu kas hinna, asukoha, tubade arvu või muude tingimuste järgi.

„Eduka tehingu korral palume inimesel korteriomanikule oma hinnang anda – kas kokkulepitust peeti kinni, kas korter vastas piltidele ja kirjeldusele. Nii teavad järgmised üürnikud korteriomaniku usaldada või vältida,” kirjeldasid noormehed teenuse personaalset külge.

Konku testperioodil on oma üüripinna rakendusse lisamine tasuta. Noormehed on kindlad, et korteri omanik saab Konku rakenduse abil tutvuda oma tulevase üürnikuga paremini kui ühegi maakleri vahendusel. „Meie lehelt saab potentsiaalsete üürnike kohta lugeda soovitusi ja hoiatusi – kes jättis korteri nii nagu see talle anti, kellest jäi tuppa suitsuhais ja kriibitud tööpinnad,” kirjeldasid ettevõtlikud Tartu ülikooli üliõpilased, olles kindlad, et personaalse tagasisidega leiab korteriomanik endale kõige meelepärasema üürniku.

Tartu ülikooli ideelabori juht, „Kaleidoskoobi“ korraldaja Maret Ahonen rääkis, et peaauhinna saajad alustasid ideelabori eelinkubatsiooniprogrammis idee tasandilt: „Visa töö tulemusel, mis tähendab pidevat tööd oma idee testimisel ja potentsiaalsete kasutajate ning klientidega suhtlemist, selgines arusaam ärimudelist ja pakutavast teenusest, mis oli lõpuks ka nende tugevuseks.“

„Kaleidoskoobi“ võitjad, Konku eestvedajad Karl-Sander Erss ja Joonas Põder sõidavad Helsingis toimuvale auhinnareisile Põhjamaade suurimale idufirmade konverentsile SLUSH ning saavad idee edasiarendamiseks ideelabori poolt arengunõustaja.

Jagati ka mitmeid eriauhindu. Näiteks sai Tartu linnavalituse ja ökoinnovatsiooni auhinna meeskond Gleather, kuhu kuulusid TÜ materjaliteaduse, ettevõtlus- ja tehnoloogiajuhtimise üliõpilased ja Eesti kunstiakadeemia disain ja rakenduskunsti tudeng. Meeskond töötab välja alternatiivset nahka, mis on valmistatud želatiinist. Seega tulevikus võib igas teises kodus olla diivan, mille nn nahkkate on želatiinist.

Ahonen lisas, et kõik finaalis osalenud 14 ettevõtlikku tiimi paistsid silma julge esinemise ja enesekindluse poolest: „Nad on eeskujuks kaasüliõpilastele ja toetavad ettevõtliku ülikooli kujunemist nii õppetöös kui õppetöö väliselt. Kõik osalejad on tulevikus väga head partnerid mõnele ettevõttele või ise ettevõtjad, kes julgevad katsetada ja tuua turule uusi ideid, mis teevad inimeste igapäevaelu mugavamaks ja rutiinsed toimingud muretumaks.”

Uute ideedega ettevõtlikud noored on 22. septembril 2016 oodatud sügisesele ideelabori avaüritusele „Ideede raju“. Tutvu kõikide eripreemiate saajate ja žürii liikmetega ideelabor.ut.ee. „Kaleidoskoopi“ rahastab Euroopa sotsiaalfond.

Lisainfo
Maret Ahonen, TÜ ideelabori juht, 5225910, maret [dot] ahonen [ät] ut [dot] ee
Joonas Põder, Konku eestvedaja, 55548279, poder [dot] joonas [ät] gmail [dot] com

Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi emeriitprofessor Rein Taagepera sai rahvusvahelise politoloogia assotsiatsiooni (IPSA) maineka Karl Deutschi auhinna. Karl Deutschi auhind on üks kõrgemaid preemiaid, mida võrdleva poliitika valdkonnas tänasel päeval välja antakse.

Preemiaga tunnustatakse silmapaistvaid teadlasi, kes on tegelenud erinevaid distsipliine hõlmavate teadusuuringutega, mille poolest oli tuntud ka Karl Deutsch (1912–1992), keda peetakse üheks 20. sajandi juhtivaks politoloogiks ja sotsiaalteadlaseks.

TÜ Johan Skytte politoloogiauuringute instituudi asejuhataja Piret Ehini sõnul on Karl Deutschi ja Rein Taagepera elukäigus ja teaduslikus tegevuses mitmeid ühisjooni: „Mõlemad on idaeurooplased, kes pagesid totalitaarsete režiimide eest USAsse: Rein Taagepera 1944. aastal Eestist, Karl Deutsch 1938. aastal Tšehhoslovakkiast. Mõlemast said Ameerikas politoloogiaprofessorid. Mõlemad on tegelenud sotsiaalteaduste metodoloogiaga ning olnud teerajajaks kvantitatiivsete meetodite rakendamisel ning mudeli-põhise lähenemise juurutamisel. Mõlema teadustöö on olnud laiahaardeline ning distsipliinideülese tähendusega.“

Rahvusvahelise politoloogia assotsiatsioon annab auhinna välja vaid aastatel, kui toimub üleilmne IPSA kongress. Tänavu toimub maailmakongress 27. juulil, kuhu kutsuti avalikku loengut pidama ka tunnustuse saanud Rein Taagepera.

Auhinna saaja valib IPSA komisjoni poolt tehtud soovituste põhjal ja selle väljaandmist toetab Karl Deutschi fond.

Rein Taagepera huvitub kvantitatiivsete ennustuslike mudelite loomisest sotsiaalteadustes. Tema viimased raamatud keskenduvad parteide arvu ja suuruse ennustamisele valimissüsteemide alusel ja loogiliste mudelite loomisele üldisemalt. Professor Taagepera on loonud ja testinud mudeleid võidurelvastumise, maailma rahvastiku kasvu ja ajalooliste impeeriumite kasvu kohta. Ta on kirjutanud raamatuid Baltimaade ajaloost ja soome-ugri rahvaste vabariikidest Vene Föderatsioonis. Tema praegune uurimistöö puudutab osiste suuruse mõju sotsiaalsetele nähtustele, samuti on ta lõpetamas loogiliste mudelite loomise õpikut algajale.

Aastal 2008 pälvis Rein Taagepera Uppsala ülikooli Skytte sihtasutuse Skytte medali demokraatlike valimissüsteemide uurimise eest.

Lisainfo
Piret Ehin, TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi asejuhataja teaduse alal
737 5938
piret [dot] ehin [ät] ut [dot] ee

Tartu ülikooli eripedagoogika osakonna logopeedia magistriõppe tudengid said uudse õppe käigus teoreetilised teadmised kohe praktikasse rakendada.

Täpsemalt lõimiti kõne uurimise seminar praktilise koolieelse kõnearenduse ainega. Tudengitel said kaheksa tunni vältel hinnata ja arendada alakõnega laste kõnet. Nende tegevust jälgisid kõrvalasuvast peegelvaheseinaga eraldatud vaatlusruumist vanemad ja õppejõud Merit Hallap, Marika Padrik või Signe Raudik, kes kohe pärast tunde nii tudengitele kui ka vanematele tagasisidet andsid.

Tartu ülikooli logopeedia ja õpiraskuste teooria lektori Merit Hallapi sõnul oli uudsel õppel mitu positiivset külge. „Esiteks, tudengitel oli võimalus praktiseerida peaaegu ideaalses keskkonnas, see tähendab õppevahenditega hästi varustatud, eneserefleksiooni soodustavas keskkonnas,“ rääkis Hallap.

Hallap kirjeldas, et teiseks oli võimalik kohe saada õppejõududelt, kaasüliõpilastelt ja lapsevanemalt tehtud tööle põhjalikku ning asjatundlikku tagasisidet. Lastevanematel oli aga võimalus koguda häid nippe, kuidas oma last kodus edasi aidata. „Logopeedi tööst üksi ei piisa, et lapse kõne hästi areneks, on vaja ka kodust tuge ja harjutamist,” märkis Hallap. Üliõpilased said ka esmased kogemused lapsevanema nõustamises.

Õppejõudude arvates võiks tulevikus sellisesse õppesse kaasata ka teisi lähedaste erialade tudengeid (näiteks tulevasi psühholooge, õpetajaid), kellega tehakse koostööd ka reaalses töökeskkonnas. Lapsi, kes kõne arendamist vajaksid, on palju, seega plaanitakse ka tulevikus anda magistriõppe tudengitele võimalus oma teoreetilised teadmised praktikasse rakendada.

Lisainfo
Merit Hallap, logopeedia ja õpiraskuste teooria lektor
737 6147
merit [dot] hallap [ät] ut [dot] ee

Kolm Tartu ülikooli ideelabori meeskonda valiti oma äriideid arendama rahvusvahelisse programmi „Network Globally, Act Locally“. Programm alustab täna Tartus, kuhu on kohale sõitnud ka kahe USA ülikooli ettevõtlikud noored, ning lõpeb 24. juunil USAs Nebraskas, kus tiimid esitlevad oma äriideid kohalikule äriringkonnale.

TÜ ideelabori juht Maret Ahonen sõnas, et kui osalevad Eesti meeskonnad on end juba kodumaal tutvustanud ja ka tunnustust saanud, siis võimalus osaleda USA-Eesti koostööprogrammis paneb nad ehk veel suuremalt, piirideüleselt mõtlema, sest iga Eesti tiimi idee taga on suur potentsiaal: „Vaadates, kui erinevate erialade esindajad nendes tiimides esindatud on, siis nad on tõestuseks, et ettevõtlikkus peitub igas üliõpilases. Peamine on vaid initsiatiiv ja motivatsioon pikemaajaliselt pühenduda millelegi, mis tulevikus võib olla peamine sissetulekuallikas.“

Eestit esindavad TÜ äri- ja projektiideede konkursi „Kaleidoskoop“ võitjad, vahendustasuta üürikuulutuste lehe Konku loojad, konkursil „Ajujaht“ osalenud parkimise haldamise tarkvara arendanud Need2Park ning möödunud aasta „Kaleidoskoobil“ maavalitsuse eripreemia saanud TÜ ettevõttemajanduse ukraina päritolu tudengite veebiplatvorm Hire Young, mis aitab üliõpilastel edukalt tööturule siseneda ja ettevõtetel enda tingimustele parima töötaja leida.

Konku üks eestvedaja, Tartu ülikooli õigusteaduse üliõpilane Joonas Põder ütles, et nende soov on programmi käigus ammutada mõtteid ja inspiratsiooni teistelt meeskondadelt. „Ameerikasse minnes tahame tutvuda kohaliku kinnisvaraturuga, et hinnata Konku laienemisvõimalusi ja leida potentsiaalseid lisafunktsioone,“ rääkis Põder, avaldades lootust, et nad kohtuvad Ameerikas ka tulevaste investoritega ja saavad endale nime teha.

Programmis osalevad lisaks Tartu ülikooli üliõpilastele USA Charlestoni kolledž ja Nebraska Wesleyan ülikool. Kolme nädala jooksul kohtutakse juba edu ja tunnustust saavutanud start-up-ettevõtete asutajate ja juhtidega, kes jagavad oma kogemusi ja annavad ettevõtlike üliõpilaste arendustele tagasisidet.

Eestist jagavad parimaid praktikaid näiteks riistavarakiirendi üks asutajatest Aleksander Tõnnisson, Garage48 eestvedaja ja üks Mooncascade kaasasutajatest Priit Salumaa. Samuti külastatakse Startup Estonia, Tranferwise´i ning Pipedrive´i kontoreid.

Projekti rahastavad osalevad ülikoolid ning Harry ja Reba Huge’i sihtasutus, mis toetab ka üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsust Tartu ülikooli partnerite Nebraska Wesleyani ülikooli ja Charlestoni kolledžiga.

Lisainfo
Maret Ahonen, TÜ ideelabori juht
5225910
maret [dot] ahonen [ät] ut [dot] ee

Tartu ülikooli õppekomisjon otsustas, keda arengufondi rahade eest 2016. aastal hea õpetamise grandiga premeerida. Grandid toel alustavad oma õpetamise teaduslikku uurimist Andrus Org, Riina Oruaas ja Natalja Zagura humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast; Stefano Braghiroli, Aet Kiisla ja Tiiu Taur sotsiaalteaduste valdkonnast; Marje Oona, Oivi Uibo ja Daisy Volmer meditsiiniteaduste valdkonnast ning Svetlana Ganina, Natalja Lepik ja Raivo Raid loodus- ja täppisteaduste valdkonnast.

Eile alanud ja 14. juunini toimuv Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute konverents toob Tartusse ligi 200 teadlast ja eksperti üle kogu maailma, et tutvustada valdkonna uusimaid teadustöid ning arutleda ühiskonnas aktuaalsete teemade üle, nagu Ida-Euroopa poliitilised ja majanduslikud arengud, kultuur ja ühiskond.

Tartu ülikooli Euroopa Liidu-Venemaa uuringute keskuse (CEURUS) eestvedamisel toimuv akadeemiline konverents on esimene omataoline Eestis ning laiemalt kogu Kesk- ja Ida-Euroopas. Korraldajate eesmärk on muuta konverents Tartus iga-aastaseks sündmuseks ja kujundada Tartust hinnatud sihtkoht teadlastele ja haritlastele, keda huvitab Ida-Euroopaga seotud teemade uurimine.

Konverentsi juhtteema on „Europe under stress: the end of a common dream?“ (Pinged Euroopas: kas ühise unistuse lõpp?), mida konverentsi peakorraldaja, TÜ Euroopa Liidu-Venemaa uuringute professor Vjatšeslav Morozov põhjendab järgmiselt: „Me oleme tänapäeval harjunud rääkima kriisidest Euroopas ja selle naabruses. Valitud teema ja peaesinejad aitavad panna need laiemasse konteksti – kui oskame juba läbitud kriise analüüsida ja nende tekkepõhjusi mõista, suudame ka uusi kriise paremini hinnata.“

Arutlusele tulevate teemade ring on lai, ulatudes rahvusvahelistest suhetest ja majandusest inimgeograafia, lingvistika ja kultuuriteooriani. Konverentsi avapäeval räägib Oxfordi ülikooli emeriitprofessor, tuntud ajaloolane Archie Brown, kuidas külma sõja lõpp on sillutanud tee tänasesse päeva ja mõjutab meie regiooni arengut veel 25 aastat hiljem. Täna, 13. juunil toimub ümarlaud, kus politoloogid, majandusteadlased, geograafid ja rahvusluse uurijad arutelevad Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute valdkonna hetkeseisu ja käekäigu üle viimastel kümnenditel.

Konverentsi ühe korraldaja, TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteaduri Piret Ehini sõnul on teema aktuaalne, kuna valdkonnale on läbi aegade heidetud ette võimetust näha ette olulisi sündmusi: „Kui külma sõja järgsetel kümnenditel Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute tähtsus vähenes, on viimaste aastate arengud toonud kaasa kõrgendatud huvi selle valdkonna vastu.“

Huvi konverentsi vastu oli korraldajate jaoks ootamatult suur. Osalejaid on paljudest Euroopa ja endise Nõukogude Liidu riikidest, aga ka USA-st, Kanadast, Austraaliast, Uus-Meremaalt ja Indiast.

Konverentsi kaaskorraldajad on Uppsala ülikooli Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute keskus ning Kenti ülikooli politoloogia ja rahvusvahelise suhete instituut.

Esimestel aastatel toetatakse konverentsi toimumist Euroopa Liidu Horisont 2020 programmist rahastatud projekti UPTAKE raames. Projekti eesmärk on arendada Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute alast teadustegevust koostöös Uppsala ülikooli Venemaa ja Euraasia uuringute keskuse ja Kenti ülikooliga Suurbritannias.

Konverentsi koduleht www.tartuconference.ut.ee

Lisainfo:
Maili Vilson, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teaduskommunikatsiooni spetsialist
737 6584
maili [dot] vilson [ät] ut [dot] ee

Airbnb, PayPal ja Bitcoin on vaid mõned enamkasutatavad näited, kuhu suunas liigub tänapäeva turg. Praegune turg on üles ehitatud hoopis uutele, platvormipõhistele lepingutele, mille kasutamine toob endaga kaasa küsimusi nii lepingute vormistamises kui ka tarbijaõigustes.

Tartu ülikooli tsiviilõiguse professor Irene Kull tõi näite: „Paljud meist broneerivad internetis ööbimiskoha Airbnb kaudu ja maksavad kaupade eest kasutades PayPali, aga me ei mõtle selle peale, kellega me tegelikult lepingu sõlmime ning kes meie õigusi siis kaitseb, kui näiteks hotellitrepil jala vääname või minu raha müüjani ei jõua.“

Sama on ka e-poes poodlemisega. Üha vähem on neid inimesi, kes loevad lepingutingimusi. Inimeste eesmärk on valida endale toode ning vajutada „accept“, et oma kaup võimalikult kiirelt kätte saada, süvenemata sellesse, kellega leping sõlmitakse ning kes vastutab ja kes kaitseb kliendi õigusi.

Eesti kui e-riik ja Tartu ülikool kui valdkonna juhtiv ülikool valiti rahvusvahelise õigusühingu poolt välja, et korraldada tippkonverents aktuaalsel teemal – digilepingud. 17. ja 18. juunil toimubki Tartus konverents „European Contract Law in the Digital Age“, kus lepinguõiguse tipud räägivad turu ülesehitamise platvormidest.

„Tartus toimuval konverentsil on kohal moodsa lepinguõiguse tipud, aga ei pea kartma, et diskussioon jääb väga õigusteaduslikuks. Tarbijalepingud puudutavad meid kõiki,“ sõnas Kull.

Esinejate seas on veel näiteks Hugh Collins (University of Oxford), Roger Bronsword (London School of Economics), Gerald Spindler (University of Göttingen), Stefan Grundmann (European University Institute) ja Vanessa Mak (Tilburg University).

TÜ õigusteaduskond korraldab konverentsi koostöös rahvusvahelise Euroopa lepinguõiguse ühinguga (SECOLA). SECOLA on eraõigusega tegelevaid akadeemikuid ja praktikuid liitev organisatsioon, kuhu kuulub üle 300 liikme. Igal aastal korraldab ühing rahvusvahelise konverentsi aktuaalsel teemal. Sel aastal valiti Eesti kui e-riik ja Tartu ülikool kui juhtiv ülikool valdkonnas.

Konverents toimub Dorpati konverentsikeskuses. Konverentsile on oodatud õigusvaldkonna praktikud, akadeemikud ja huvilised laiemalt. Info registreerimise, programmi ja esinejate kohta: www.secola.voog.com.

Lisainfo
Irene Kull, Tartu ülikooli tsiviilõiguse professor
502 2342
irene [dot] kull [ät] ut [dot] ee

16.–18. juunini toimub Tallinnas rahvusvaheline konverents, mille eesmärk on mõtestada usu- ja veendumusvabadus migratsiooni ja pagulaskriisi kontekstis ning konfliktikolletes.

TÜ rahvusvahelise õiguse vanemteadur Merilin Kiviorg rääkis, et Euroopa seisab silmitsi ühe suurima rahvaste rändega alates Teisest maailmasõjast ning sellega seotud mured ja hirmud ei ole jätnud puutumata ka Eestit.

Usu- ja veendumusvabadus on üks rahvusvaheliselt ja Eestis kaitstud põhiõigustest, mis sellises olukorras on taas sattunud kõrgendatud tähelepanu alla. „Just usu- ja veendumusvabaduse sisu ning piiride ja piiranguvajaduste erialadevaheline ja rahvusvaheline lahtimõtestamine on oluline tänases kontekstis, et vältida ülereageerimisi ning vääritimõistmist,“ tõdes Kiviorg.

Konverentsil esinevad eksperdid idast ja läänest, kokku 30 erinevast riigist. Loe täpsemalt konverentsi kodulehelt http://www.forbinsituationsofcrisis.org.

Konverentsi korraldab Tartu ülikooli õigusteaduskond koostöös välispartneritega. Konverents toimub Tallinnas Nordic hotellis.

Lisainfo
Merilin Kiviorg, TÜ rahvusvahelise õiguse vanemteadur
737 5988, 5178689
Merilin [dot] kiviorg [ät] ut [dot] ee

17. ja 18. juunil toimub Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudis konverents, mille fookuses on meedia- ja kommunikatsiooniuuringud, mis loovad silda erinevate distsipliinide ja riikide vahele. Esimest korda koguneb nii suur hulk meedia- ja kommunikatsiooniuurijaid Tartusse. Jälgi konverentsi otseülekannet instituudi Youtube'i kanalil või Google+ keskkonnas.

Üheksandat korda toimuva rahvusvahelisel CEECOM2016 konverentsil arutatakse meedia- ja kommunikatsioonivaldkonna muutusi ja arenguperspektiive.

Konverentsil astuvad üles ajakirjandussotsioloogia lektor Ragne Kõuts-Klemm, ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit, kultuurisemiootika professor Peeter Torop, kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm, sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur Margit Keller, mitmed välismaa ülikoolide ning teadusajakirjanduse esindajad.

Tutvu konverentsi kavaga.

CEECOM on Euroopa kommunikatsiooniuurijate liidu (ECREA) alaorganisatsioon, mis koondab Kesk- ja Ida-Euroopa meedia- ja kommunikatsiooniuurijaid. Võrgustik loodi eesmärgiga tõhustada piirkonna uurijate kommunikatsiooni teiste riikide teadlastega.

Võrgustiku liikmed kogunevad igal aastal juuni kolmandal nädalavahetusel teaduskonverentsile, mis toimub erinevates liikmesriikides.

2016. a. konverentsi korraldamise võimalust pakuti Tartu ülikoolile. See on esmakordne nii suur meedia- ja kommunikatsiooniuurijate kogunemine Tartusse. Konverents toimub Lossi 36 õppehoones.

15. juunil kogunesid ligi 100 õpetajat Heino Elleri nimelisse Tartu muusikakooli, et võtta vastu Tartu ülikooli tänu praktikantide juhendamise ja toetamise eest. Samal üritusel autasustati ka videokonkursi “Kui ma oleksin õpetaja…” parimaid.

Tartu ülikoolis läbis sellel õppeaastal pedagoogilise praktika 301 üliõpilast, neid toetasid selle käigus 180 mentorõpetajat ja 120 juhendavat õpetajat. Kokku panustasid mentorid ja juhendajad noorte õpetajate toetamisse ligikaudu 8400 tundi. Seda on päris palju, märkis Tartu ülikooli Pedagogicumi juhataja Margus Pedaste, kes tundis heameelt selle üle, et praktika on andnud tudengitele kindlustunde  - nad on valinud õige eriala.

Pideva pedagoogilise praktika vastutava õppejõu Piret Viirpalu sõnul said tudengid praktikate käigus juurde palju ja väga vajalikke kogemusi. Nii märkas üks tulevane õpetaja, et distsipliini hoidmiseks ei tule kaardikepiga vastu lauda lüüa, vaid tuleb olla soe ja esitada konkreetsed nõudmised, millele järeleandmisi ei tehta.

Õpetajate endi tagasiside praktika-aastale oli valdavalt positiivne. Ühe õpetaja arvates rikastavad üliõpilased igapäevast elu koolis oma sära ja uuenenud vaadetega, teine õpetaja ütles oma tudengitele praktika lõpus, et nad olid tema selle aasta põnevaim asi. Kiideti praktikate sujuvat korraldust ja motiveeritud tudengeid. Kinnitati valmisolekut osaleda veelgi rohkematel ühistel üritustel ning koolitustel.

Kogenud õpetajate kõrval tunnustati ka noori, neid gümnasiste, kes osalesid videokonkursil “Kui ma oleksin õpetaja …”. Seitsmeliikmelise žürii otsusel läks peaauhind Narva Soldino gümnaasiumi õpilasele Anastassia Massalovale, kes õpetas oma videos naerusuiselt ja tantsuliselt lahendama võrrandisüsteemi. Rahvalemmiku tiitli sai haridusteaduste instituudi Facebooki lehel kõige enam vaatajaid kogunud Henri Kahr, kes koos õpilastega arutles, missugune võiks olla hea kuulaja. Kõik konkursil osalenud videod on endiselt järelevaadatavad haridusteaduste instituudi Facebooki lehel.

Tagasiside- ja tänuüritus oli üks Euroopa sotsiaalfondist finantseeritava programmi "Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh õpetajakoolituse koolipraktika", "Kutsehariduse maine tõstmine, õpipoisiõppe laiendamine" ja "Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul" selleaastastest tegevustest. Programmi viib ellu SA Innove hariduse agentuur.

20.–30. juunini saab esitada Tartu ülikooli sisseastumisavaldusi 53 eestikeelsele bakalaureuse- ja 54 magistriõppekavale, sh seitsmele uuele õppekavale.Tartu ülikool võtab uueks õppeaastaks vastu 2342 üliõpilast bakalaureuse- ja 1417 magistriõppekavadele.

Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma rääkis hiljuti avaldatud Emori noorte väärtusuuringu näitel, et noorte arvates on Eestis loodud tulevikutegijatele maailmatasemel võimalused. „Tartu ülikool eristub teistest Eesti kõrgkoolidest kui kvaliteetse hariduse ja ka süvaõppe pakkuja. Oleme ülikoolis loonud kõik tingimused, et anda maailmatasemel haridusega noortele eelis kogu eluks – et ei mõeldaks vaid numbriliste väärtuste peale, vaid osatakse ka hinnata panust ühiskonnale.“

Noorma soovitas tulevastele sisseastujatele ülikooli ja õppekava valides mõelda, mida praktilist ja kasulikku nad saavad oma õpingute vältel ja lõppedes teha enda, Eesti või laiemalt ühiskonna jaoks, sest pärast lõpetamist saadav palk loeb vaid teatud piirini: „Tegelik rahulolu ja õnn sõltub pigem eneseteostusest ja tunnustusest. Seega on oluline ka vaadata, kui palju võimalusi on liituda erinevate uurimusgruppide, üliõpilasprojektide või -organisatsioonidega“.

Tänavusel vastuvõtul on avatud seitse uut või uuendatud tööturu ja ühiskonna vajadustele vastavat õppekava. Bakalaureuseõppes bioloogia ja elustiku kaitse; pärandtehnoloogia; füüsika, keemia ja materjaliteadus; loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis ning magistriõppes matemaatika ja statistika; infotehnoloogia mitteinformaatikutele; kunstide ja tehnoloogia õpetaja.

Tartu ülikooli vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo hinnangul on juba täna näidatud väga suurt huvi üles uue infotehnoloogia mitteinformaatikutele õppekava vastu, millest võib kujuneda sisseastumise hitt: „Selle magistriõppekava eeltingimuseks on informaatikast erineva eriala magistrikraadi olemasolu või bakalaureusekraadi omandanul kaheaastane töökogemus.“

Karo rõhutas, et üliõpilaskandidaadid teeksid endale selgeks sisseastumisega seotud tähtajad ja tingimused: „Vastuvõtuperioodil on tähtis silmas pidada nii avalduse esitamise tähtaega kui ka õppimatuleku kinnitamise kuupäeva. Arvestama peab ka sellega, et väga paljudel õppekavadel toimuvad ülikoolis kohapeal sisseastumiskatsed.“

Olulisemad kuupäevad

20.-30. juunini– avalduste esitamine sisseastumise infosüsteemis SAIS
4.-14. juulini– sisseastumiseksamid, sh 5. juuli akadeemiline test
15. juuli– avaldatakse vastuvõetute esmased nimekirjad. Vastuvõtu käigus vabaks jäänud õppekohti täidetakse 19. augustini
18. juuli– õppimatuleku kinnitamise esimene tähtaeg. Alates 18. juulist vastuvõetud üliõpilaskandidaadid peavad õppimatuleku kinnitama kahe päeva jooksul
29. august– õppeaasta avaaktus

Tutvu õppekavade ja sisseastumistingimustega www.ut.ee/et/sisseastumine.

Vastuvõtt ingliskeelsetele õppekavadele lõppes aprillis. 19 ingliskeelsele õppekavale laekus kokku 2279 avaldust, neist 194 Eesti päritolu kandidaatide poolt.

Lisainfo
Mart Noorma, TÜ õppeprorektor, 523 9159, mart [dot] noorma [ät] ut [dot] ee
Kaja Karo, TÜ vastuvõtu peaspetsialist, 737 6391, 505 3468, sisseastumine [ät] ut [dot] ee

Rahvusvahelise jazzkoolide võrgustiku peaassambleel Ameerika Ühendriikides kinnitati, et 2018. aastal võõrustab maailma tunnustatumaid jazzkoole Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia.

Igal aastal kogunevad rahvusvahelise jazzikoolide võrgustiku (IASJ) liikmed üle maailma, et arutleda jazzmuusika õpetamise üle, võtta vastu valdkonda puudutavaid otsuseid, luua kontakte, õppida ja musitseerida üheskoos. Tänavu kohtuti 26. juunist kuni 1. juulini Bostonis Berklee muusikakolledžis.

„Võrgustik on üks edukaimaid jazzmuusika hariduse edendajaid maailmas ja meil on suur au neid siin ülejärgmisel suvel vastu võtta. Oleme läbirääkimisi pidanud selleks juba mitu aastat,“ ütles TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppe- ja arendusdirektor Tuulike Kivestu, kes muuhulgas esines aastakohtumisel ka ettekandega.

 „Sel kevadel oli Viljandis kolmandat korda pärimusmuusika kõrgkoolide võrgustiku Nordtrad aastakohtumine, kui külas käis 150 pärimusmuusika eriala tudengit ja õppejõudu 17 muusikakõrgkoolist Põhja- ja Baltimaades, seega on meil ka kogemus suurürituse korraldusliku poole pealt olemas,“ lisas Kivestu.

Rahvusvahelise jazzkoolide võrgustik IASJ loodi 1989. aastal ja esimene kohtumine peeti samal aastal Hollandis, Haagis. See on suurepärane platvorm õpilastele, õppejõududele ning kooli esindajatele ülemaailmsete sidemete tugevdamiseks ning ideede vahetamiseks. Võrgustikul on praegu liikmeid rohkem kui 80 koolist 40 erinevast riigist.

Igal aastal korraldab IASJ kohtumist üks võrgustiku liige. Järgmise aasta kohtumine leiab aset Sienas Itaalias.

Sisseastumisavalduste järgi on muusika tänavu kultuuriakadeemia populaarseim õppekava, mis jaguneb omakorda neljaks erialaks: pärimusmuusika, rütmimuusika, helitehnoloogia ja koolimuusika. Erialade peale on kokku 32 kohta ja neile astumiseks esitati 117 avaldust.

Rohkem infot vaata http://www.iasj.com/.

Lisainfo
Tuulike Kivestu, Viljandi kultuuriakadeemia õppe- ja arendusdirektor
525 8231
tuulike [dot] kivestu [ät] ut [dot] ee

4.–8. juulini toimub Tallinnas rahvusvaheline küberjulgeoleku suvekool doktorantidele „Küberkriminalistika – tehnoloogia ja õigus“. Teist aastat toimuva suvekooli eesmärk on õppida ja jagada teadmisi selle nimel, et saaksime tuleviku infoühiskonnas turvaliselt elada, ütles HITSA juhatuse esimees Erki Urva.

Ta lisas, et suvekool aitab tõsta Eesti tuntust küberjulgeoleku valdkonna kõrgharidust ja teadust arendava riigina.

Sellaastane küberjulgeoleku suvekool toob kokku poolsada õigusteaduse ja infotehnoloogia valdkonna doktoranti ja uurijat, keda juhendab rahvusvaheline IT-õiguse valdkonnas tegutsevate juristide ning arvutiteadlaste meeskond.

Ürituse peakorraldajate, Tartu ülikooli IT-õiguse programmijuhi Helen Eenmaa-Dimitrieva ja küberjulgeoleku professori Olaf Maenneli sõnul aitavad intensiivne õpe, diskussioonid ja nädalapikkune tehniline harjutus osalejatel omandada oskused mõista digitõendeid ja küberkriminalistikat puudutavaid küsimusi seostatult nii õiguslikust kui tehnilisest vaatepunktist.

„Tegutseme IT-õiguse programmis aktiivselt selle nimel, et õigussüsteemid ja juristide oskused toetaksid uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning konstruktiivset lähenemist infoühiskonna arengutele. Küberjulgeoleku suvekool, mis aitab kaasa õigusteaduse ja infotehnoloogia valdkonna spetsialistide koostööle, annab tugeva panuse infoühiskonna arengusse,“ ütles Helen Eenmaa-Dimitrieva. Arutluse alla tulevad teemad nagu digitõendid, identifitseerimine, autentimine, turvalisus, riskide juhtimine ja palju muud.

Suvekooli üks peaesinejaid, maailma juhtivaid eksperte küberkriminalistika valdkonnas Stephen Mason räägib lähemalt digitaalsetest tõenditest ning autentimisest. „Me elame ajastul, mida kontrollib inimeste poolt loodud tarkvara. Õhusõidukite, autode, satelliitide, kaamerate, haiglate jm töös loodame me sageli tarkvarale, kus võib mõnikord ka vigu olla ning on mitmeid näiteid, kus vigase tarkvara pärast on inimesed hukkunud, viga saanud või raha kaotanud. Just seetõttu peavad ka kohtunikud ja advokaadid mõistma tarkvara puudutavaid teemasid,“ selgitas Stephen Mason.

Jeffrey Moulton Louisiana ülikoolist Ameerika Ühendriikides tutvustab suvekooli raames riskide juhtimise raamistikku, aidates luua baasteadmised selleks, et analüüsida, hinnata ja kontrollida riske tundlikku informatsiooni haldavates ning töötlevates infosüsteemides. Moulton räägib, kuidas tehnoloogilised arengud meid haavatavaks muudavad ning mil moel koos eksisteerida asjade internetis, kus ka meie personaalsed seadmed võivad meie järele luurata.

Nädalapikkune intensiivne koostöö- ja õppeprojekt saab teoks HITSA, Tartu ülikooli IT-õiguse programmi, Tallinna tehnikaülikooli ja Austraalia Adelaide ülikooli koostöös. Selle toimumist toetab haridus- ja teadusministeerium.

Küberjulgeoleku suvekool viiakse läbi Eesti infotehnoloogia kolledžis 4.–8. juulini. Selle pidulik lõpetamine toimub 7. juulil kell 19 Õpetajate majas, kus osalejaid tervitab ka Läti kaitseministeeriumi küberjulgeolekupoliitika juht Ieva Ilves. Lõpuüritusega liituvad ka TÜ ja TTÜ ühise rahvusvahelise suveülikooli "Secure e-Governance" tudengid ja õppejõud.

Lisainfo leiab http://studyitin.ee/c3s.

Tartu ülikooli akadeemilisele testile registreerunud 949 inimesest sooritas testi 757 tudengiks pürgijat. Üle 80 punkti sai 32 testi tegijat, kes on oodatud õppima Tartu ülikooli enda valitud õppekavale.

Igal aastal saab parim akadeemilise testi sooritaja 100 punkti, nii ka tänavu. Üle 90 punkti said testi eest veel neli inimest.

Kohustusliku sisseastumiseksamina sooritades peab erialakatsele pääsemiseks olema akadeemilise testi tulemus vähemalt 40 punkti. Alla 40 punkti sooritas testi 39 üliõpilaskandidaati.

Akadeemilise testi komisjoni esimehe, Tartu ülikooli psühhomeetria vanemteaduri Olev Musta sõnul on akadeemilise testi rakendamine ülikooli astumiseks alternatiivne võimalus sisseastujale.

Must tõdes, et kuigi avalduste hulk Tartu ülikooli oli sel aastal ligi 11 500 ehk 567 avaldust rohkem kui möödunud aastal, siis mitte kunagi varem ei ole akadeemilise testi sooritajaid olnud nii vähe.

Kui 2015. aastal registreerus akadeemilisele testile 1741 ja testil osales 1199 inimest, siis sel aastal sooritas testi enam kui 400 inimest vähem. „Paratamatult jääb mulje, et tudengite vaimne suutlikkus on nagu kuum kartul, mida üritatakse vältida. Ülikooli sisse saamiseks on ju ka kergemaid lahendusi kui akadeemilise testi sooritamine,“ leidis Must.

Akadeemilise testi tulemuste vaatamiseks on vajalik eksamile registreerimise number. Vaata testi tulemusi.

Olulisemad kuupäevad

kuni 14. juulini– sisseastumiseksamid
15. juuli– avaldatakse vastuvõetute esmased nimekirjad. Vastuvõtu käigus vabaks jäänud õppekohti täidetakse 19. augustini
18. juuli– õppimatuleku kinnitamise esimene tähtaeg. Alates 18. juulist vastuvõetud üliõpilaskandidaadid peavad õppimatuleku kinnitama kahe päeva jooksul
29. august– õppeaasta avaaktus

Lisainfo
Olev Must, akadeemilise testi komisjoni esimees, TÜ vanemteadur
737 6464
olev [dot] must [ät] ut [dot] ee

13. juulini viibib Tartus rahvusvahelisel noorteadlaste konverentsil ligi 350 inimest 160 kõrgkoolist üle maailma. Politoloogia ja sotsiaalteaduste valdkonna teemasid arutatakse 75 paneelsessioonis. Konverentsi üks peaesineja on Saksa politoloog Christian Welzel, keda huvitab kõige enam sõja ja rahu teema ning kes ütleb, et Eestil ei ole vaja Venemaad karta.

Noorte sotsiaalteadlaste konverentsi ECPR Graduate Student Conference 2016 Eesti-poolne peakorraldaja, Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi võrdleva poliitika professori Vello Pettai sõnul on tegemist suurima politoloogia konverentsiga Tartus.

Selle ürituse abil püüavad korraldajad Tartut ja Tartu ülikooli veel enam nähtavaks teha. „Me tahame näidata oma rahvusvahelist ülikooli ja rahvusvahelist haaret,“ sõnas Pettai, lisades, et seetõttu on instituudil suur rõõm ja au võõrustada Tartus nii paljusid tulevasi teadlasi: „Olen kindel, et saame konverentsi abil tutvustada Tartu ülikooli kui väga tugevat sotsiaalteaduste ja politoloogia valdkonna haridus- ja teadusasutust ning äratada huvi Tartu ja Eesti kui ühe võimaliku õpingute, uurimistöö tegemise ning projektiürituste korraldamise koha vastu.“

Konverentsil toimub kokku 75 paneelsessiooni politoloogia ja teiste sotsiaalteaduste valdkondadest, sh arutatakse valimiskäitumise, välispoliitika analüüsi, demokratiseerumise, psühholoogia, sotsioloogia, majanduse ja küberpoliitika teemadel. Lisaks toimuvad ümarlauad, kus edukad teadlased arutavad koos nooremate kolleegidega teadusajakirjades avaldamise, uurimistoetuste taotlemise ja Lääne-Venemaa suhete teemadel.

Konverentsi üheks tipphetkeks peetakse Lüneburgi ülikooli professori Christian Welzeli plenaarettekannet „The Kantian Peace Reinvented: The Emerging Mass Basis of Interstate Pacifism”.

Kõige enam huvitab Welzelit sõja ja rahu teema. Vastuseks küsimusele, mida ta arvab teooriast, et kolmas maailmasõda juba käib, leiab ta, et kuigi meedia väidab vastupidist, siis maailm pole kunagi olnud nii rahulik nagu praegu: „Nende inimeste arv, kes surevad vägivalla tõttu, pole kunagi olnud nii madal.“ Welzel rahustas ka eestlasi, kes kardavad Venemaa kallaletungi. „Balti riigid on NATO liikmed, seega ei pea te muretsema, et Venemaa teile kallale tungib,“ ütles ta.

ECPR (European Consortium for Political Research) on 1970. aastal asutatud sõltumatu politoloogiaassotsiatsioon, mis koondab üle 350 asutuse ligi 50 riigist. Taolist konverentsi korraldatakse iga kahe aasta tagant. Varem on see toimunud Innsbruckis, Bremenis, Dublinis, Barcelonas ja Essexis.

Konverents toimub 10.–13. juulini Tartus ja selle kaaskorraldaja on Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut. Konverentsi toetab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond, Tartu linn ja Tartu ülikool. Tutvu kavaga konverentsi kodulehel.

Vaata UTTVst konverentsi avamist ja Christian Welzeli plenaarettekannet

Lisainfo
Vello Pettai, TÜ võrdleva poliitika professor
737 5335
vello [dot] pettai [ät] ut [dot] ee