Eesti advokatuur ja Tartu ülikooli IT-õiguse programm kuulutasid välja konkursi IT-lahenduste loomiseks, mis lihtsustaksid vastuste leidmist õigust puudutavatele küsimustele nii spetsialistide kui ka tavainimeste jaoks. Õigusrobootika konkursi auhinnafond on 10 000 eurot.

Eesti advokatuuri esimees Hannes Vallikivi loodab, et konkursiks loodavad lahendused lihtsustavad tulevikus kohtute tööd, parandavad õigusteenuse kättesaadavust ning kokkuvõttes tugevdavad Eestit kui õigusriiki. 

„Juristid kulutavad kümneid tunde aastas seadustest ja teistest õigusallikatest keerulistele õigusküsimustele vastuseid otsides,“ rääkis Tartu ülikooli IT-õiguse programmi juht Helen Eenmaa-Dimitrieva.

„Õiguse tõlgendamiseks tuleb läbi kaevata kohtulahendeid, haldusorganite otsuseid, seletuskirju, Euroopa Liidu õigusakte, juhendmaterjale, õigusteaduslikku kirjandust ja mitmeid teisi allikaid. Taolise materjali hulk aina kasvab. Püüame selle innovatsioonikonkursi kaudu leida lahendusi, mis aitaksid taolist otsimistööd vähendada ning oluliselt lihtsustada. Samuti soovime, et loodaks töövahendid ,mis muudaksid tavakodanike jaoks õigusteenused kättesaadavamaks ning õigussüsteemi arusaadavamaks.”  

Hannes Vallikivi lisas: „Eestis on piiratud ressurss e-teenuste loomiseks ja täiustamiseks ning seetõttu toetab advokatuur ideekonkurssi, mille eesmärk on muuta juristidele õiguslike argumentide leidmine kiiremaks ja lihtsamaks. Samuti võiksid ühest „õigusrobotist“ kasu saada kodanikud, kes otsivad vastuseid igapäevaelus kerkivatele õiguslikele küsimustele. Oleme riigina tugevamad, kui meie erinevate ühiskonnagruppide ligipääs õigusteenusele on ühtlane. Loodame, et sarnaselt muude Eestis loodud e-teenustega, võiksid konkursi tulemusel tekkinud lahendused leida kunagi tee Eestist välja teistesse riikidesse.” 

„Tegutseme ülikoolis aktiivselt selle nimel, et õigussüsteemid ja juristide oskused toetaksid uute tehnoloogiate kasutuselevõttu,“ lisas Eenmaa-Dimitrieva. IT-õiguse programmi jaoks on õigusrobootika konkursi väljakuulutamine hea viis aidata kaasa õigusteaduse ja infotehnoloogia spetsialistide koostööle ning panustada seeläbi infoühiskonna arengusse.

Konkursi auhinnafond on 10 000 eurot ja tulemused kuulutatakse välja IKT-nädala raames 2017. aasta mais. Täiendav teave konkursi kohta http://www.oi.ut.ee/et/it-oigus/oigusrobootika-konkurss.

Tartu ülikooli IT-õiguse programm on 2014. aastal loodud õppe- ja teadusprogramm, mis valmistab ette kõrgelt kvalifitseeritud juriste IKT ja küberjulgeoleku valdkonna õiguse ja õigusmeetodite üksikasjalikku tundmist ja rakendamist nõudvaks tööks. Programmi lõpetajate näol on tegemist IT-õiguse spetsialistidega, kes on omandanud kõik vajalikud oskused, et teha IKT valdkonnas kvaliteetset õigusloome-, analüüsi- ja eksperttööd.

Lisainfo
Helen Eenmaa-Dimitrieva, Tartu ülikooli IT-õiguse programmi juht, helen [dot] eenmaa [ät] ut [dot] ee  
Hannes Vallikivi, Eesti advokatuuri esimees, hannes [dot] vallikivi [ät] derling [dot] ee, 5116811

Sotsiaalne talupidamine on Eestis suhteliselt uus, kuigi Euroopa Liidu liikmesriikides pööratakse sellele üha suuremat tähelepanu, sest järjest enam märgatakse põllumajanduse ja maaelu positiivseid mõjusid inimese sotsiaalsele, psüühilisele ja vaimsele heaolule. Kerli Varik leidis Tartu ülikoolis kaitstud bakalaureusetöös, et Eestis võiks sotsiaalseid talupidamisi luua mitmete valdkondade spetsialistid koos, ent nende arendamiseks on ennekõike vaja riigi toetust.

Tartu ülikooli majandusteaduskonna lõputööst „Sotsiaalne talupidamine Euroopas ja Eestis“ selgus, et Eestis tegelevad sotsiaalse talupidamisega praegu veel mõned üksikud talud, kuna inimesed kas ei tea või teavad sellest veel liiga vähe.

Variku uurimuses jagasid oma kogemusi kuus Eesti sotsiaalset talupidamist, kes nimetasid oma põhilisteks sihtrühmadeks intellektipuudega inimesi, erivajadustega lapsi, noori ja täiskasvanuid, vaimupuudega inimesi, perekondi ning kooli- ja lasteaialapsi. Kliendid aitavad talude juures tegeleda kariloomade eest hoolitsemisega või pakutakse neile loomateraapiat.

Tartu ülikooli juhtimise lektor, bakalaureusetöö juhendaja Merike Kaseorg rääkis, et mitmed sotsiaalsed talupidajad tõid teraapia tulemusena välja klientide enesehinnangu tõusu ja vaimse rahulolu. „See aitab omakorda kaasa sotsiaalsele kaasatusele, kuna nii tunneb inimene, et ta kuulub ühiskonda.”

Eesti sotsiaalsete talupidamiste arengut pärsib puudulik rahastus ja toetus. „Riigipoolsed toetused puuduvad, seega enamus rahastust tuleb kas erasponsoritelt või läbi projektide,“ ütles Kaseorg, tuues näiteks, et kui Eestis sotsiaalse talupidamise rahastamissüsteem on nö „lapsekingades“, siis näiteks Holland, Norra ja Belgia on vägagi huvitatud, et maapiirkondades seda valdkonda arendatakse. „Nad on selle jaoks loonud ka otsetoetusi. Itaalias ja Suurbritannias on talude toetuseks rajatud erinevad fondid, mis rahastavad lisaehitiste rajamist,” lisas Kaseorg.

Lõputöös seisab, et maaeluministeeriumi hinnangul on Eestis asjaosalised valdkonna arendamisest vähe huvitatud, kuid kahe antud alal kõige edukama riigi, Hollandi ja Norra näitel võib öelda, et seal hakkas sotsiaalsete talupidamiste arvukus kasvama peale seda, kui ministeerium valdkonda tutvustas ning toetama hakkas.

Eesti sotsiaalsed talupidajad leiavad, et riik võiks eraldada ressursse antud valdkonna toetamiseks ning luua programme, mis tutvustavad sotsiaalset talupidamist riiklikul ja kohalike omavalitsuste tasemel ning selle kaudu kogu elanikkonna hulgas, kuna sotsiaalne talupidamine panustab maapiirkondade arengusse.

Töö autor Kerli Varik arvas, et kuna praegu on Eestis väga vähe inimesi, kes defineerivad oma tegevust kui sotsiaalset talupidamist, on kindlasti siinsel maastikul ruumi uutele algatustele: „Sarnaselt Euroopa riikide näidetele, võiks ka Eesti hoolekande- ja haridusasutuste töötajad teha koostööd tavaliste taludega. Seda eriti juhul, kui selline töötaja on mõne talupidaja pereliige ning aitaks oma tegevusega panustada pere talupidamise mitmekesistamisse.“

Varik lisas, et nii võiksid näiteks eripedagoogid, füsioterapeudid, meditsiiniõed ja mitmed muud oma ala professionaalid teha koostööd talupidamistega ning luua Eestisse sotsiaalseid talupidamisi juurde.

Lisainfo
Kerli Varik, bakalaureusetöö autor
5596 8223
kerlivarik [ät] live [dot] com

TÜ rektor ootab kõiki mänguilu hindavaid golfimängijaid 21. augustil 2016 Lõuna-Eesti kuppelmaastike vahel Otepää golfikeskuses toimuvale traditsioonilisele Tartu ülikooli rektori karika golfiturniirile.

Mõõtu võetakse individuaalses võistlusklassis ning esmakordselt ka valdkondadevahelises võistlusklassis. Tegu on lahtise turniiriga, kuhu lisaks vilistlastele, üliõpilastele ja õppejõududele oodatakse kõiki võistlushimulisi golfisõpru.

Individuaalarvestuses osalevad kõik võistlusele registreerunud võistlejad. Võistkondlikus arvestuses saavad paralleelselt individuaalarvestuses osalemisega võistelda ainult need võistkonnad, mille osalejad esindavad ühte kindlat TÜ valdkonda. Võistkondliku arvestuse võistkonnad loosib võistluskomitee. Lõplikuks võitjaks osutub valdkond, mida esindab vähemalt kaks võistkonda ja mille punktitulemuste kokkuliitmisel saadakse parim punktiskoor.

Registreeri end enne 18. augustit Otepää golfikeskuse veebilehel www.otepaagolf.com süsteemis Golfbox või e-posti teel caddiemaster [ät] otepaagolf [dot] com. Osavõtutasu on 59 eurot, Otepää golfikeskuse mänguõigusega mängijale ja üliõpilasele 35 € (tasumine IN golfi ja turismi toetuse MTÜ pangakontole Swedbankis IBAN: EE432200221057809240).

Osavõtutasu sisaldab kõike vajalikku mõnusaks võistluspäevaks: green-fee’d, käru, harjutuspalle, võistlusjärgset õhtusööki, sauna ja saunalinade kasutust. 

Osalema on oodatud kõik golfimängijad, kellel on aktiivne HCP ja osavõtutasu registreerumisel tasutud. 

Ajakava
10.30 Registreerimine võistlejatele avatud
12.30 TÜ rektori avakõne ja kohtuniku ülevaade võistlusreeglitest
13.00 Ühisstart
15.00 Golfidemo
17.30 Saunad ja õhtusöök
18.45 Autasustamine

Võistluspäev lõpetatakse pidusöögi, parimate autasustamise ja rändkarika üleandmisega Otepää golfikeskuse restoranis Mr Jakob. Autasu antakse iga võistlusklassi kahele paremale mängijale, valdkondadevahelise võistluse võitjavõistkonnale ja erivõistluste võitjatele. 

Tartu ülikooli tugevuseks on tema teadlased, kõrgelt on hinnatud vilistlaste võidetud teadusauhindade saamist ning üldist mõjukust.

Tartu ülikool kuulub ainsa Baltimaade ülikoolina maailma 3% parimate ülikoolide hulka, paiknedes kahes maailma mainekamate hulka kuuluvas ülikoolide edetabelis esimese 400 seas (QS World University Rankings, Times Higher Education World University Rankings)

2012. aastast ülikoolide edetabelit esitav Centre of World University Rankings (CWUR) avaldas 11. juulil 2016 tänavused tulemused ning parima Baltimaade ülikoolina võib Tartu ülikooli leida tabelis 506. kohal, Konstanzi (Saksamaa) ja Brescia (Itaalia) ülikoolide vahel. Lisaks Tartule on balti ülikoolidest tabelis veel Vilniuse ülikool, kes jõudis 739. kohale. Mullu oli Tartu ülikool 537. kohal ja aasta varem 556. kohal.

CWUR võtab tabeli koostamisel arvesse seda, kui palju ülikooli vilistlasi on vastavalt ülikooli suurusele võitnud rahvusvahelisi teaduspreemiaid; kui mõjukad on ülikooli töötajad; kui palju ülikooli vilistlasi töötab juhtival kohal mõnes maailma olulises firmas; kui palju ülikooli töötajate poolt kirjutatud teadusartikleid on ilmunud mainekates teadusajakirjades; kui palju ülikooli teadlasi tsiteeritakse; ülikooli üldist mõjukust ning ülikoolile antud patente. Loe metoodika kohta täpsemalt. 

Tartu ülikooli tugevuseks on tema teadlased, kõrgelt on hinnatud vilistlaste võidetud teadusauhindade saamist ning üldist mõjukust. Tartu ülikool sai väikseima skoori vilistlaste palkamise ja teadusartiklite valdkonnas. Vaata lisa http://cwur.org/2016.php. 

Maailma kõige edukam ülikool on tabeli järgi Harvardi ülikool, seejärel Stanfordi ülikool ja Massachussetsi tehnikaülikool. Kokku on esikümnes kaheksa USA ja kaks Suurbritannia ülikooli. 

Allikas: Postimees 

Tartu ülikooli psühholoogia instituudis tehtud uurimus näitas, et Eesti lapsevanemad on passiivsed oma lapse tegevuse suhtes nutitelefonides. Vanemad tõdesid, et lapsed võiksid nutitelefonides vähem aega veeta. Sama arvasid ka lapsed oma vanemate kohta, mis näitab, et vanemate harjumused nutitelefoni kasutuses peegeldavad laste harjumusi ning nende muutmiseks peaks lapsevanemad näitama eeskuju.

eMarketer´i andmetel on käesolevaks aastaks ennustatud, et nutitelefonide kasutajate ülemaailmne arv on umbes 2.16 miljardit inimest. Uurimustöö autor Rine Pent on arvamusel, et kuna nutitelefonide areng on olnud kiire, nende soetamine järjest odavam ning lapsevanemad soovivad lastega kiiresti kontakti saada, siis mobiiltelefonide soetamise iga muutub järjest nooremaks.

See omakorda tähendab, et üha nooremad lapsed veedavad aina enam nn ekraaniaega nutitelefonis. Pent kirjeldas, et Ameerika lastearstide assotsiatsioon soovitas aastaid tagasi üle kahe aasta vanadele lastele ekraaniaega 1-2 tundi päevas, alla 2-aastased ei tohtinud aga üldse ekraani ees aega veeta. Tänapäeva kiire tehnoloogia ja rakenduste areng on soovitusi aga muutnud, sest täielik ekraaniaja välistamine ei ole enam võimalik.

Tähelepanu soovitatakse pöörata hoopis ekraaniaja õigele kasutusele ja lapsevanemate suuremale rollile näidata nutitelefonide kasutamisega eeskuju.

Uurimaks, kuidas Eesti lapsevanemad ja lapsed nutitelefone kasutavad ja sellesse suhtuvad, kaasas Pent uuringusse 244 Eesti inimest, sh 122 2. klassi last neljast erinevast koolist vanuses 8-10 ning 122 lapsevanemat vanuses 25-59. Laste ja nende vanemate sõnul kasutavad nad nutitelefone peamiselt suhtluse eesmärgil. Kui lapsed kinnitasid, et vanemate peamiseks tegevuseks nutitelefonis on suhtlus, siis vanemate hinnangul on laste peamiseks tegevuseks aga mängimine.

Andmete analüüsist selgus, et lapsevanemate nutiseadme kasutus on seotud laste nutiseadme kasutamisega ehk laste nutiseadme kasutamine sõltub suurel määral lapsevanema eeskujust.

Töö tulemused peegeldavad, et kuigi on ka erandeid, ei ole Eesti lapsevanemad oma lastele nutitelefonide kasutamise osas oluliselt positiivseks eeskujuks. Eesti lapsevanemate poolne juhendamine ja piirangute või reeglite kehtestamine on pigem passiivne. „Seda on näha sellest, kui vähe veedetakse ühist aega ekraaniseadme taga või kui vähese loovusega on lähenetud lapse nutiseadme taga veedetava aja reguleerimisele,“ tõdes Pent.

Uuringu autor ütles, et kõige tähtsam on lastega näost-näkku suhtlus ja osalus nende tegevustes: „Tähtsam kui aja piiramine on tegevuse sisu jälgimine. Selle asemel, et piirata aega, mis laps seadme taga veedab, tuleks hoopis mõelda selle peale, mida laps selle ajaga teeb. On ju palju suunavaid tegevusi, nagu näiteks huviringid, kohustused või ühised lõbusad ja mängulised tegevused, mis lapse tähelepanu teistel asjadel hoiavad.”

Lisainfo
Rine Pent, Tartu ülikoolis tehtud uurimustöö autor
5134361
pent [dot] rine [ät] gmail [dot] com

Täna avalikustati Tartu ülikooli vastuvõetute nimekirjad 2342 bakalaureuse- ja 1417 magistriõppekohale. Eesti tugevaimatest koolilõpetajatest, kuld- ja hõbemedalistidest leiab end nimekirjast 425 inimest, sh 350 tänavu lõpetanud noort. Õppimatuleku kinnitamise esimene tähtaeg on esmaspäev, 18. juuli. Sealt edasi täidetakse vabu kohti 19. augustini.

Tänaseks on avalduse esitanud üliõpilaskandidaadid saanud esimese tagasiside Tartu ülikooli sissepääsemise osas. Kõigile, kes ületasid lävendi, on õppekoht garanteeritud.

Viimastel aastatel on vähemalt pooled gümnaasiumi medaliga lõpetanud noortest valinud edasiõppimiseks Tartu ülikooli. Täna avaldatud nimekirjast leiab 49.6% ehk 350 kõigist sel aastal medaliga lõpetanud isikutest*, kes pärast õppimatuleku kinnitamist on Tartu ülikooli tudengid. Üheskoos varasemate lõpetajatega nimetati vastuvõetuks 425 medaliga lõpetanud isikut.

Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma ütles, et Tartu ülikool jätkab sügisel üheskoos Eesti tugevaimate üliõpilastega. „Ülikool pingutab kogu aeg selle nimel, et pakkuda oma üliõpilaste arengule võimalikult head tuge. Vastuvõetute nimekirju vaadates on väga hea meel näha noorte usku Tartu ülikooli maailmatasemel õppekvaliteeti. Eesti kõige andekamate noorte õppimisvalikutes oleme ju kõrvuti suurte Euroopa ja maailma tippülikoolidega.“

Tartu ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo lisas, et õppimatuleku kinnitamise esimene tähtaeg on 18. juuli, millest tuleb kindlasti kinni pidada. „18. juulist alates täidame vabu kohti kuni 19. augustini ehk tegelikult selle ajani säilib ka pingereas olevale kandidaadile võimalus sisse saada. Pärast 18. juulit hakatakse pingeridu täitma jooksvalt ning õppimatuleku kinnitamiseks on aega kaks päeva.“

Tartu ülikooli sisseastumisperioodil esitati pärast andmete lõplikku kontrolli eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kokku 11 201 avaldust, mis on 272 avaldust rohkem kui möödunud aastal.

Vastuvõetute nimekirjad on avaldatud www.sais.ee.

Olulisemad kuupäevad
15. juuli – avaldatakse vastuvõetute esmased nimekirjad. Vastuvõtu käigus vabaks jäänud õppekohti täidetakse 19. augustini
18. juuli – õppimatuleku kinnitamise esimene tähtaeg. Alates 18. juulist vastuvõetud üliõpilaskandidaadid peavad õppimatuleku kinnitama kahe päeva jooksul
29. august – õppeaasta avaaktus

*Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel oli tänavu kuld- ja hõbemedaliga lõpetanuid kokku 706 (20. juuni 2016 seisuga).

Lisainfo: Mart Noorma, TÜ õppeprorektor, 523 9159, mart [dot] noorma [ät] ut [dot] ee
Kaja Karo, Tartu ülikooli vastuvõtu peaspetsialist, 737 6391, 505 3468, kaja [dot] karo [ät] ut [dot] ee

25.–29. juulini 2016 toimub Pärnus viies Martensi rahvusvahelise õiguse suveülikool, kus õppejõududena astuvad üles mitmed rahvusvahelise õiguse teaduse ja praktika tipud. Suveülikoolis osaleb 30 tudengit 11 riigist.

Lisaks kohalikele üliõpilastele tulevad Pärnusse tudengid Gruusiast, Hispaaniast, Iirimaalt, Rootsist, Saksamaalt, Suurbritanniast, Tšehhist, USAst, Valgevenest ja Venemaalt.

Martensi suveülikooli asutaja ja juhataja, Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professori Lauri Mälksoo sõnul on oluline, et Eesti tudengid, kel puudub võimalus rahvusvahelist õigust välismaal õppida, saaksid suveülikooli tulevate välisüliõpilaste keskel ja rahvusvaheliste tippude käe all kõrgeimal tasemel rahvusvahelise õiguse õpingute kogemuse. Teiselt poolt on hea meel tutvustada välisülikoolide esindajatele Tartu ülikooli õppekvaliteeti, meie pädevust selles valdkonnas ning Eestit ja siinseid võimalusi. Suveülikoolist võivad alguse saada mitmed elukestvad kontaktid.”

Mälksoo ütles, et suveülikooli keskseks teljeks on algusest peale olnud võrdlev pilk rahvusvahelisele õigusele.

Nii juhendavadki üliõpilasi õppejõududena tunnustatud teadlased ja praktikud, nagu endine ÜRO Rahvusvahelise Kohtu kohtunik ja praegune Iraani-USA nõuete tribunali kohtunik Bruno Simma Saksamaalt ja USAst Georgetowni ülikooli juuraprofessor David P. Stewart. Venemaalt on õppejõuks Vladislav Starzhenetskiy kõrgemast majanduskoolist Moskvas ja Soomest Jarna Petman Helsinki ülikoolist.

Avaliku loengu „Hübriidsõda ja rahvusvaheline õigus“ peab Pärnu linnaraamatukogus 25. juulil Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent René Värk.

Mälksoo sõnul oli Pärnus sündinud ja hiljem Venemaa juhtivaks rahvusvahelise õiguse eksperdiks tõusnud Friedrich Martens (1845-1909) tõenäoliselt kõige tuntum Ida-Euroopaga seostatav ekspert rahvusvahelise õiguse ajaloos.

Täpsemat infot loengute ja esinejate kohta vt http://www.oi.ut.ee/et/martensi-suveulikool.

Käesolevast aastast toetab Martensi suveülikooli Eesti Ameerika fond, eesotsas hr Ago Ambrega.

Lisainfo
Lauri Mälksoo, TÜ rahvusvahelise õiguse professor
5037171
lauri [dot] malksoo [ät] ut [dot] ee

Enam kui 40 riigi 700 osavõtja hulgast tõid Tartu ülikooli doktorandid Shanghais toimunud rahvusvaheliselt innovatsioonikonkursilt esikoha ideega, mis käsitles mee keemilise koostise analüüsil põhineva uudse keskkonnaindikaatori loomist ning propageeris ühtlasi linnades mesilaste pidamist.

Võistluse „Youth Innovation Competition on Global Governance“ põhiteema oli säästev areng, millest lähtuvalt pidid konkursil osalenud ainsad eestlased, Tartu ülikooli majandusteaduskonna doktorandid Tõnis Tänav, Kristian Pentus ja Tarmo Puolokainen tihedas konkurentsis esitlema ideed, mis viiks nad 40 võistkonna seas võistluse lõppvooru.

„Idee pidi toetama ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamist, nagu näiteks vaesuse vähendamine, hariduse kättesaadavus, keskkonnatingimused jne,“ rääkis meeskonna nimel Kristian Pentus, kes osales peaaegu samas koosseisus meeskonnaga võistlusel ka 2014. aastal. Seal pandi varakult kõrva taha ka 2016. aasta võistluse info. „Kasutasime seda eelist ning varusime enne projekti esitamise tähtaega endale aega, et projekt võimalikult põhjalikult välja töötada.“

Idee siduda võistlustöö mesilaste ja meega, tuli elust enesest. „Meeskonna liige Tõnis on põgusalt mesilastega tööd teinud ning tema suhtlusringis on mesinikke, kust algidee välja koorus. Sealt edasi mõtlesime juba meeskonnana edasi, kuidas toorest ideest terviklik projekt välja tahuda,“ rääkis Pentus.

Doktorantide idee käsitles uudse kompleks-keskkonnaindikaatori loomist, mis põhineb mee keemilise koostise analüüsil, mesilaste suremusel, mee tootlikkusel ja teistel mõõdikutel, mille alusel saab erinevate linnapiirkondade, linnade ja riikide keskkonnaprobleeme kaardistada ja võrrelda. Süsteem toimiks inimeste enda peetud linnamesitarude andmetel ja ühtaegu propageeriks linnades mesilaste pidamist.

Meeskond kasutas ära iga liikme tugevusi – Kristiani gamification´i (mängu(liste) elementide rakendamine), Tõnise innovatsioon ja kogemused mesilastega ning Tarmo benchmarking (võrdlusuuringute või võrdlevate uuringute tegemine) oskust. Neid tugevusi kombineerides tekkiski sünergia, mis saatis Shanghais edu.

Pentus tõdes, et koos Singapuri esindajatega saadud peavõiduga „Most Innovative Team“ auhinda ei kaasnenud: „Asjaolu, et 40 erineva riigi geniaalsetest projektidest võitsime just meie oli juba omaette väga suur tunnustus.“

„See rahvusvahelises meeskonnas arutlemine ja suhtlus teiste osalejatega andis võimaluse näha probleeme 29 riigi vaatenurgast. Mitmekülgne arvamuste ja lahenduste spekter, kus mõistmine ja koostöö oli väga oluline,“ kirjeldas Pentus.

Paralleelselt võistlusega osaleti Y20 China kohtumisel, mis oli septembris Hangzhous toimuva G20 kohtumise eelüritus.

Võistlusel osalejad said rahvusvahelistes tiimides mõtteid vahetada Foto: kuvatõmmis 

Lisainfo
Kristian Pentus, Tartu ülikooli majandusteaduskonna doktorant
51935615
kristian.pentus [ät] gmail.com

Homme, 23. augustil toimub KUMUs Eesti taasiseseisvumise 25. aastapäevale pühendatud konverents „Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?“. Fookuses on narratiiv Eestist kui Põhjamaast, selle ajaloolised juured ja reaalsed perspektiivid. Konverentsil tunnustatakse ka eelnevalt toimunud samateemalise arvamuslugude ja fotovõistluse parimate tööde autoreid. Konkursside patroon on Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Konverentsi peakorraldaja, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutropi sõnul peaks võrdlus Põhjamaadega aitama eestlastel paremini mõista, millises ühiskonnas me soovime elada, ja kui kaugel me paljude Eesti tipp-poliitikute sõnastatud eesmärgist – saada Põhjala riigiks – täna oleme: „Ettekannetele järgnevas paneeldiskussioonis arutame koos teadlaste ja poliitikutega, mida tuleks teha, et Eesti inimesed oleksid oma kodumaal õnnelikumad. Küsime, mida meil on Põhjamaadelt õppida: mida võtta eeskujuks ning millistest arengutest hoiduda.“

Konverentsil esinevad Eesti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani teadlased. Professor Stein Kuhnle Bergeni ülikoolist räägib Põhjamaade identiteedi kujunemisest ajaloolises kontekstis. Mart Kuldkepp Londoni ülikoolist annab ülevaate, kuidas on küpsenud idee Eestist kui Põhjamaast ning mis on selle ajaloolised juured.

Põhjamaade ja Eesti väärtuste sarnasusi ja erinevusi analüüsivad professor Bi Puranen maailma väärtuste uuringu assotsiatsioonist ja Rootsi tuleviku-uuringute instituudist ning professor Anu Realo Tartu ülikoolist ja Warwicki ülikoolist.

Meik Wiking Taani õnneinstituudist kirjeldab, kuidas saab õnne mõõta ja kuidas kasutatakse õnne kui progressi näitajat poliitikas. Samuti analüüsib ta, miks läheb Põhjamaadel üleilmsetes õnne-edetabelites nii hästi.

Vastvalitud Tartu ülikooli vabade kunstide professor, kirjanik Valdur Mikita käsitleb eestlaste loodustunnetust ning selle eripära võrreldes teiste rahvastega.

Päeva lõpetab paneeldiskussioon, mis keskendub isikliku õnne ja ühiskondliku heaolu küsimusele jagatud Põhjala-Balti ruumis. Poliitilisi otsuseid ja võimalikke tulevikuvisioone sõnastavad välisminister Marina Kaljurand, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, Euroopa Parlamendi saadik, TÜ professor Marju Lauristin ja Åbo akadeemia professor Mikko Lagerspetz. Diskussiooni juhib TÜ eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop.

Konverentsi avavad haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund.

Loe lisa arvamuslugude võistluse, mille peaauhind on osalemine Nobeli rahupreemia üleandmise tseremoonial Oslos, ning fotokonkursi kohta. Jälgi konverentsi otseülekannet www.uttv.ee ja ERR uudiste portaalist ning vaata konverentsi kava www.eetika.ee/et/286171.

Konverentsi, arvamuslugude võistlust ning fotokonkurssi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Vabariigi Presidendi Kantselei, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis, Kuningliku Norra Saatkonna, Rootsi Suursaatkonna, Kuningliku Taani Saatkonna, Soome Suursaatkonna, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Välisministeeriumi ja Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledžiga.

Lisainfo: Mari-Liisa Parder, Tartu ülikooli eetikakeskuse projektijuht, 59 036 319, mari-liisa.parder [ät] ut.ee

Arvamuslugude võistluse „Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?“ võitis soome-rootsi kirjanik Emma Juslin

Täna, 23. augustil kuulutati KUMUs Eesti taasiseseisvumise 25. aastapäevale pühendatud konverentsil „Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?“ välja arvamuslugude ja fotokonkursi võitjad.

Arvamuslugude võistluse võitis Emma Juslin. Parim õpilastöö oli žürii hinnangul Jasmiin Üprausi kirjutis. Fotokonkursi parimaks kuulutati Anne Aaspõllu foto „Päikesemajakas“.

Konkursi patroon on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ning peaauhinna – osalemise Nobeli rahupreemia üleandmise tseremoonial Oslos – pani välja Kuninglik Norra saatkond.

Võidutöö kirjutanud soome-rootsi kirjanik Emma Juslin arutleb Euroopas kujunenud olukorra üle ja selle üle, kuidas see mõjutab nii Eestit kui Põhjamaid. Ta loob oma perekonnaloo kaudu seoseid Stalini-aegse Venemaa ja tänapäeva vahel ning mõtiskleb inimeseks olemise ja inimeseks jäämise üle. Žürii tunnustas tööd nii ajakajalisuse kui ka kirjandusliku stiili eest. Emma Juslin pälvis ka välisministeeriumi eripreemia. Lugu on avaldatud ka tänases Postimehes.

Arvamuslugude teise koha pälvis oma töö „Põhjamaiste väärtuste paradoks ja Eesti“ sotsiaalteadlane Mikko Lagerspetz. Kolmanda koha sai Tui Hirv, perega Islandil elav eestlannast muusik ja lasteaiakasvataja arvamuslooga „Ehitades üles Eesti naist“. Postimehe eripreemia läks Pärtel-Peeter Perele.

Õpilaste kategooria esimese koha saanud Jasmiin Üpraus pälvis ka välisministeeriumi eripreemia. Teise koha sai žürii otsusega Helena Eharand, kes pälvis ka haridus- ja teadusministeeriumi eripreemia. Kolmanda koha saavutas Viktoria Ly Pell, kelle töö pälvis ka Tartu ülikooli rektori eripreemia.

Fotokonkursi teise koha pälvis Anne Aaspõllu fotoga „Ööd on siin valged“ ning kolmas koht läks jagamisele Theodor Kanguri foto „Öine peegel“ ning Rait Tuulase foto „Koos edasi“ vahel.

Fotovõistluse publiku lemmiku tiitli võitis samuti Theodor Kangur konkursitööga „Öine peegel“, õpilase eripreemia pälvis Iti-Marleen Plink konkursitööga „Kvaliteetaeg perega“ ning Tartu ülikooli eetikakeskuse lemmiku tiitli sai Loreida Hein konkursitöö „Vaimu valgus“ eest.

Konkursile „Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa“ laekus 36 arvamuslugu ning 33 fotot ja fotoseeriat. Kirjutajaid oli Eestist, kõigist Põhjamaadest – Taanist, Soomest, Norrast, Rootsist, Islandilt –, ja ka Inglismaalt; kirjutati eesti, inglise, rootsi ja taani keeles.

Arvamuslugude žüriisse kuulusid Madis Kanarbik (Põhjamaade Ministrite Nõukogu), Kristel Engman (välisministeerium), Irene Käosaar (haridus- ja teadusministeerium), Kersti Lepajõe (Tartu ülikool), Merle Maigre (Vabariigi Presidendi kantselei), Erik Puura (Tartu ülikool), Tiia Kõnnussaar (Tartu ülikooli eetikakeskus), Aro Velmet (ajakiri Vikerkaar); Henri Kõiv (Müürileht); Fagira de Morti (vabakutseline ajakirjanik ja luuletaja); Juhani Jaeger (muusik, SA Jaani Kirik juhatuse esimees).

Õpilaste arvamuslugusid hindasid Raivo Juurak (Õpetajate Leht), Liisa Past (mittetulundusühingute võrgustik), Indrek Lillemägi (eesti keele õpetaja), Külli Trummal (kirjastus Hermes), Kristina Ude (Brüsseli Eesti Kool, emakeele ja kirjanduse õpetaja), Madis Arukask (Tartu ülikool), Risto Bakhoff (ökokommuun Väike Jalajälg ), Kadri Simm (Tartu ülikool), Kadri Kunnus (Tartu ülikool) ning Ingrid Rummo (Tartu ülikool).

Fotožüriisse kuulusid Johan Huimerind (fotograaf), Riina Varol (kunstnik/fotograaf), Endla Lõhkivi (filosoof), Mats Volberg (filosoof), Anniki Mikelsaar (õpilaste esindaja).

Auhinnad on välja pannud Vabariigi Presidendi Kantselei, haridus- ja teadusministeerium, Eesti välisministeerium, Kuninglik Norra saatkond, Rootsi suursaatkond, Taani suursaatkond, Tartu ülikool, Tartu ülikooli keelte ja kultuuride kolledž, Tartu ülikooli eetikakeskus, kirjastused Ilmamaa, Varrak, EKSA, Tartu ülikooli kirjastus ning Postimees. Konkursi meediapartner on ajaleht Postimees. Arvamuslugude ja fotovõistlus toimus haridus- ja teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2015-2020“ raames.

Lisainfo: Mari-Liisa Parder, Tartu ülikooli eetikakeskuse projektijuht, 59 036 319, mari-liisa.parder [ät] ut.ee

28. ja 29. augustil toimub Tartu ülikoolis rahvusvaheline teaduskonverents  „Reflective Minds and Communities”, kus tutvustatakse refleksiooni eesmärke ja meetodeid ning esitletakse, kuidas neid rakendada nüüdisaegse hariduselu sõlmküsimuste lahendamiseks.

Refleksioon on süsteemne mõtlemise protsess, mille kaudu õpitakse kogemustest. Refleksioon aitab teadmisi integreerida ning selle kaudu on need paremini kättesaadavad ja kasutatavad. Nii toetab refleksioon ka sügavat õppimist.

Konverentsi korralduskomitee juhi, Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijeni sõnul on refleksioon oluline õppimise osa paljudes valdkondades: „Kui siiani on sagedamini kasutatud individuaalset refleksiooni, siis uudsem lähenemine soodustab grupipõhist refleksiooni, mis aitaks vajadusel kriitilisema vaate kaudu harjumuspärastest mõtlemise ja tegutsemise mallidest lahti murda.“

Leijen lisas, et mõlemad lähenemised seostuvad hästi ka nüüdisaegse õpikäsitusega, kuna ühelt poolt on meil vaja soodustada õppijate aktiivsema rolli võtmist oma õpiprotsessi planeerimises, läbiviimises ja hindamises ning teiselt poolt on järjest olulisemaks muutunud ka koostööoskuste arendamine ja koos õppimine.

Konverentsil on ettekandeid nii individuaalse kui ka grupipõhise refleksiooni kontseptuaalsete aluste ja rakendusvõimaluste kohta. Peaesinejateks on Roger Säljö Göteborgi ülikoolist, Peeter Torop Tartu ülikoolist ja Gill Crozier Roehamptoni ülikoolist.

Roger Säljö ettekanne tutvustab sotsiokultuurilise õppimise põhiprintsiipe, Peeter Torop arutleb oma ettekandes selle üle, kuidas erinevate kultuuripraktikate vahel dialoogi luua ning Gill Crozier keskendub etniliste vähemusgruppide haridusliku ebavõrdsuse problemaatikale multikultuurses ühiskonnas.

Konverentsil osaleb üle 110 inimese 19 riigist. Konverentsi korraldab Tartu ülikooli haridusteaduste instituut koostöös Euroopa haridusteadlasi ühendava organisatsiooni EARLI kolme teemarühmaga.

Rohkem infot leiab konverentsi kodulehelt http://earlisigtartu.ut.ee/

Lisainfo: Äli Leijen, TÜ haridusteaduste instituudi juhataja, 737 6441, ali.leijen [ät] ut.ee

29. augustil kell 10 algab Tartu ülikooli aulas uue akadeemilise õppeaasta avaaktus. Uuel õppeaastal alustab Tartu ülikoolis kõikide õppeastmete peale kokku õpinguid üle 3900 uue tudengi, sh ligi 700 välis(külalis)üliõpilast.

Rektor professor Volli Kalm kinnitas, et Tartu ülikool on sel sügisel läbi aegade parimas vormis: “Ülikooli asub õppima tuhandeid uusi silmapaistvad noori nii Eestist kui väljastpoolt. Ülikooli tervisele on hästi mõjunud ka aasta alguses käivitunud juhtimisuuendused ja järjepidev töö õppekavade uuendamiseks”. Samas viitas rektor, et Tartu ülikooli liikmetel tuleb ära kasutada oma võimalusi ja vastutust Eesti arengu kindlustamisel. “Nii nagu ülikool ei rahuldu olemasolevaga, vaid otsib pidevalt võimalusi enda ja ümbritseva maailma täiustamiseks, soovin sama ka kõikidele ülikoolipere liikmetele. Eesti olulisema ülikoolina ning parimate teadlaste, õppejõudude, üliõpilaste ja vilistlastena saame nii üksikult kui ühiselt mõjutada Eesti ühiskonna positiivseid muutuseid just siis, kui meie mõtteviisis valitsevad professionaalsus, pühendumine ja kriitiline meel,“ rõhutas Kalm.

Rektor prof. Volli Kalmu kõrval esinevad avaaktusel tervitusega haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ning Tartu linnapea Urmas Klaas. Üliõpilaste nimel tervitab uusi tudengeid TÜ üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm ning esmakursuslaste nimel ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala 1. aasta üliõpilane Kristi Kimmel. Avaaktusel esineb Tartu ülikooli kammerkoor dirigent Triin Kochi juhendamisel.

Ülikooli nelja valdkonna, humanitaarteaduste ja kunstide, sotsiaalteaduste, meditsiiniteaduste ning loodus- ja täppisteaduste valdkonna avaaktused toimuvad samal päeval ülikooli eri õppehoonetes ja auditooriumites. Aktuste alguskellaajad ja infotundide ajakavaga leiab ülikooli veebilehelt.

Tartu Ülikooli avaaktuse otseülekannet saad jälgida ka UTTV vahendusel.
 

Lisainfo: Kady Sõstar, TÜ avalike suhete spetsialist, 737 5685, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee.

Tartu ülikooli haridusteaduste instituut ja Eesti õpilasesinduste liit kutsuvad õpilasi märkama imelisi õpetajaid ja üllatama neid õpetajate päeval ühe toreda tänuvideoga.

Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel oli eelmisel õppeaastal Eestis 24 693 õpetajat. „Nende hulgas on kindlasti palju neid, kelle kohta võiks julgelt öelda, et tegu on imeliste õpetajatega. Kahjuks seda aga alati välja ei öelda. On aeg õpetajatele näidata, et neid väärtustatakse, neid hinnatakse ja armastatakse,“ kutsub Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi kommunikatsioonispetsialist Tuuli Hiiesalu kõiki õpilasi üles oma lemmikõpetajaid tunnustama.

Algatuses osalemiseks tuleks mõelda oma lemmikõpetaja peale, leida üles see, mis teeb temast Õpetaja suure algustähega ja haarata videokaamera. Video imelisele õpetajale võiks olla kuni kaks minutit pikk ja jutustada sellest, miks just see õpetaja on eriline ning väärib suurt tunnustust.

Videode tegemiseks on aega terve tarkuse- ehk septembrikuu. Valminud videod tuleks saata aadressil imelineopetaja [ät] gmail.com.  Palume hoida videod 5. oktoobrini saladuses, sest täpselt õpetajate päeval avaldame kõik saabunud videod Facebook´is imelise õpetaja autahvlil: https://www.facebook.com/imelineopetaja. Sellel lehel võib ka juba näha ühte näidisvideot, mis õpetajale tehtud.

Lisainfo: Tuuli Hiiesalu, Tartu ülikooli haridusteaduste instituut, kommunikatsioonispetsialist, 529 7861, tuuli.hiiesalu [ät] ut.ee
Adrianne Kallas, Eesti õpilasesinduste liit, juhatuse esimees, 5647 0251, adrianne.kallas [ät] opilasliit.ee

Eestlaste jäädvustatud kogemusi Nõukogude Liidus reisimisest tuleb otsida tikutulega. Materjali on vähe ja seegi on eri kohtades laiali. Vastvalminud raamat täidab omal moel selle tühimiku ning jutustab Tartu ülikooli inimeste kogemustest Nõukogude Liidus reisimisel.Raamatus jagavad oma reisikogemusi paljud Tartu ülikooli töötajad, nende hulgas professorid Raul Eamets, Tõnu Lehtsaar ja Erich Kukk.

Raamatu idee autor ja toimetaja Kerly Espenberg rääkis, et idee raamatu koostamiseks tuli äkitselt, kui ta kuulas tütrega jalutades ERRi arhiivis olevaid raadiosaateid rännakutest.

„Kuulasin parajasti David Vseviovi mälestusi sellest, kuidas Egiptuses ei tahetud sugugi aru saada, et Nõukogude Liidus on võimalik üks lennupilet anda 30 inimesele, kirjutades sinna vastutaja nime ja märke „ja kakskümmend üheksa grupiliiget“. Need pajatused tõid naeru suule ja viisid mõtetes tagasi juttudele, mida isa mulle Nõukogude Liidus reisimisest jutustanud oli,“ rääkis Espenberg.

Raamatu idee autor mõistis, et taolisi lugusid ei saa lasta unustuste hõlma ning nende kirjapanemine on vajalik, et ka tulevased põlvkonnad, sh autori enda laps, saaksid ettekujutuse, milline oli reisimine aastakümnete tagusel nõukogude ajal ning kui palju see erineb tänapäevast.

Idee aitasid ellu viia Espenbergi kolleegid Tartu ülikoolist, kelle nõukogudeaegsed reisikogemused said kirja enam kui 200 leheküljele. Espenbergi sõnul peitub autorite valik tema loomuses. „On hea, kui teosel on läbiv joon, ühendav niidivõrgustik. Sestap ongi siin ühe pere, alma mater’i pere muljed.“

Näiteks kirjutab Tartu ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan professor Raul Eamets Kuznetski suusamatkast, kus lõke tehti mitme meetri sügavusse lumme, matkakaaslane ära kadus ja varvas ära külmus.

Väljavõtteid professor Raul Eametsa reisikogemusest Siberisse Kuznetskisse aastal 1985.

Tolle matka varustuseks olid meil presentpüksid ja ‑sturma ning villased sokid. Minul polnud isegi korralikke talvejalatseid, vaid tavalised kirsad, sellised lühemad saapad, ning kampsun, hästi suur ja soe kudum. Tol ööl päästiski mind päris ärakülmumisest minu magamiskotikaaslane. Meil olid kõik jagatud paaridesse – poiss ja tüdruk –, sest nii oli soojem magada. Minu kaaslane puges minuga sama kampsuni sisse, see hoidis meid soojas. Nii et päris ära me ei külmunud, aga see oli üsna karm kogemus.

***

Kõige tipuks tuli grupijuhil ühel õhtul „heaˮ idee teha päris külmööbimine. See tähendas seda, et loobuti telgi ülespanemisest ja magati lageda taeva all. Mõned meie matkaseltskonnast olid väga nördinud, et miks, mis mõttes, niigi oleme väsinud ja tahaks välja magada. Matkal aga maksab grupijuhi sõna ja nii tehtigi. Otsisime suured kuivad puud, päris pirakad, sellised peaaegu palkide moodi. Neist tegime hästi suure lõkke ja istusime öösel ümber selle. Üritasime lõkke ääres tukkuda. See oli muidugi päris karm: selg külmetas ja varbad sulasid. Ühel mu sõbral näiteks sulasid matkasaapa tallad natuke ära, sest jalgadel oli nii kuum.

Espenberg ütleb, et raamat on tema kummardus alma mater’ile.

Raamatut „Otsides Spunki. Tartu Ülikooli töötajate mälestusi reisimisest Nõukogude Liidu ajal“ saab osta Tartu ülikooli üliõpilasesindusest või tellida http://reisiraamat.ut.ee/.

Lisainfo
Kerly Espenberg, raamatu idee autor ja toimetaja
53307476
kerly.espenberg [ät] ut.ee

32-leheküljeline eriväljaanne pandi kokku seoses Tartu ülikooli Aasia keskuse avamisega 8. septembril. Erinumbrist saab mh lugeda TÜ teadlaste koostööst Vietnamiga, saada nõuandeid äriajamise kohta Aasias, tutvuda Aasia välistudengite lugudega ning avastada koos ülikooli õppejõududega Indiat.

Ehk kokkuvõttes koondab Universitas Tartuensise erinumber endasse valdkonnad ja teadussuunad, mis ülikoolis Aasia teemadega tegelevad.

TÜ Aasia keskuse juhataja kohusetäitja Elo Süld: „Tänu kasvavale rahvusvahelistumisele ei jää kokkupuude Aasiaga üksnes huviks keele, kultuuri ja religioonide vastu. Vajadus leida uusi turge ja ühiseid uuringuid ühiskondlikes küsimustes, muudavad Aasia uuringud ühtmoodi oluliseks uurimisobjektiks ka majandusteaduses, sotsiaalteadustes, meditsiinis aga ka geograafias.“

„Soovime algatada arutelu nii rändekriisi aga ka Aasia majandusturgudel toimimise teemadel, algatada ühisprojekte ning osaleda nõuandja ja asjatundjate vahendajana nii avaliku sektori, riigistruktuuride kui ettevõtjate vahel,“ lisas Süld.

TÜ Aasia keskuse peaeesmärk on arendada välja kestlik rahvusvaheliselt tunnustatud Aasia-suunaline pädevuskeskus. Aasia keskuse pidulik avaüritus toimub 8. septembril kell 12 Tartu ülikooli senati saalis.

Kogumik on kättesaadav kõigis ülikooli ajakirja levikohtades ja ajakirja veebilehel www.ajakiri.ut.ee.

Lisainfo
Elo Süld, TÜ Aasia keskuse juhataja kohusetäitja
elo.suld [ät] ut.ee

TÜ raamatukogu alustas akadeemilisel õppeaastal lugejate teenindamist uuel tehnoloogial põhineva laenutus- ja tagastussüsteemiga, mille tarbeks märgistati turvaelementidega ligi 220 000 raamatut. Sellega suureneb lugejate jaoks iseteenindusvõimaluste kasutamine.

Raamatukogu direktori Martin Halliku sõnul on raamatukogu renoveerimisprojekt üles ehitatud avatuse põhimõttel ja iseteeninduse suurenemisel. „Raamatute laenutamine peab olema lihtne ja mugav. Kevadsemestril avab raamatukogu lugejatele uue korruse, kust igaüks saab ise raamatuid laenutada. Avakogu suureneb pea kaks korda võrreldes praegusega. Uus raamatukaitsesüsteem võimaldab tehniliselt kordades kiiremat laenutamist kui praegu kasutusel olev süsteem,“ rõhutas Hallik.

Alates augustist on raamatukogutöötajad teinud tõhusat meeskonnatööd, paigaldades ligi 220 000 raamatusse RFID ehk raadiosagedusidentifikaatoriga tuvastuselemente. Lugeja jaoks seisneb RFID süsteemi peamine eelis iseteenindusvõimaluste laienemises, raamatuid saab laenutada kiiremini ehk mitu eksemplari korraga.

Sügissemestril paigaldatakse raamatukogu välisseina külge tagastusautomaat, mis võimaldab tagastada raamatuid ööpäevaringselt. Uudse lahendusena tuleb raamatukogu fuajeesse nn tark riiul, millest saab sarnaselt pakiautomaadi teenusega mugavalt kätte oma järjekorraraamatud.

RFID tehnoloogia võimaldab tuvastada raamatu liikumist kaugemalt, vabaneda kitsastest turvaväravatest ning avardada fuajeed. Tänu raadiosagedusidentifikaatoriga tuvastuselementidele saab teha inventuuri raamatuid riiulist välja võtmata ning kiiresti leida üles ka valesti paigutatud raamatud.

Tänaseks on kõik lugemissaalides paiknevad väljaanded varustatud RFID-ga ja suurem osa nendest lugejatele laenutatavad. Kuigi raamatukoguhoone on külastajatele 4. oktoobrini suletud, saab lugemissaalide raamatuid endiselt koju laenutada kojulaenutuspunktist, kuhu pääseb Akadeemia tänava sissepääsu kaudu.

Hoidlas asuvaid raamatuid remondi tõttu veel kasutada ei saa. Hetkel jätkatakse RFID tuvastuselementide paigaldamist avahoidla raamatutele, et uus korrus külastajate kasutusse anda kevadsemestril.

Lisainfo
Martin Hallik, TÜ raamatukogu direktor
515 3853
martin.hallik [ät] ut.ee

Tartu ülikool tõusis maailma ülikoolide pingereas „QS World University Rankings“ 347. positsioonile – see on kõrgeim koht, kuhu Eesti ülikool on edetabeli ajaloos jõudnud.

Möödunud aastal oli Tartu ülikool edetabeli 400. kohal. Võrreldes läinudaastase edetabeliga parandas TÜ oma kohta QS-i kuuest näitajate rühmast viies, tõustes indikaatori “akadeemiline maine” lõikes 22 ja näitaja “maine tööandjate seas” lõikes rohkem kui 50 kohta. Teadustöö kvaliteedi näitaja “viitamiste arv ühe akadeemilise töötaja kohta” osas paranes TÜ positsioon kahe koha võrra. 

TÜ parandas oma kohta ka välisüliõpilaste osakaalu lõikes. See näitab, et Tartu ülikool muutub üha rahvusvahelisemaks ning lõimub üleilmastuva kõrgharidussüsteemiga.

Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm tõdes, et rahvusülikooli läbi aegade kõrgeim positsioon mainekas edetabelis kinnitab Tartu ülikooli kõrghariduse ja siin tehtava teadustöö üha kasvavat rahvusvahelist konkurentsivõimet.

„Tartu ülikooli rahvusvaheline maine ja nähtavus paranevad pidevalt tänu meie liikmete pühendunud igapäevatööle. Ülikooli rahvusvahelistumise üha suuremat haaret tõestavad tõusutrendis olevad välisüliõpilaste arvud, ingliskeelsete õppekavade valiku laienemine ning Tartu ülikooli teadlaste üha suurem kaasatus rahvusvahelistesse projektidesse,“ rääkis rektor, lisades, et see positsioon kinnitab ka ülikooli hiljutiste juhtimis- ja õppekavaarenduse reformide asjakohasust.

„Eri edetabeleid ei ole põhjust üle tähtsustada, ent nende mõju nii ülikooli nähtavusele kui ka suhtevõrgustike haardele maailmas on ometi tuntav. Selle eest tänan ja tunnustan kõiki ülikoolipere liikmeid, kes pingutavad ülikooli pideva uuenemise ja ühiskondliku mõju suurendamise nimel,” rõhutas Kalm.

Teise Eesti ülikoolina on edetabelis ka Tallinna tehnikaülikool, mis jääb vahemikku 601–650. Massachusettsi tehnoloogiainstituut (MIT) on QS edetabeli järgi maailma parim ülikool juba viiendat aastat.

QS on üks kahest tähtsamast maailma ülikoole ritta seadvast edetabelist. Tartu ülikool on ainsa Baltimaade ülikoolina 200 Euroopa parima ülikooli hulgas, positsioonil 181-190 (Times Higher Education (THE) 2016). THE 400 maailma parima ülikooli pingereas paigutus Tartu ülikool 2015. aastal positsioonile 351-400.

Täieliku edetabeli QS World University Rankings 2016/17 leiate siit. Loe metoodika kohta QS kodulehelt.

Lisainfo
Volli Kalm, Tartu ülikooli rektor, 501 0866, volli.kalm [ät] ut.ee
Lauri Randveer, TÜ rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 737 5510, lauri.randveer [ät] ut.ee

Kohalikku keelt ja kultuuri tundmata on Aasias äärmiselt keeruline hakkama saada. Tartu ülikooli Aasia keskus koondab seni Eestis pigem hajutatud Aasia ekspertiisi, jagab oma kogemusi ja kasutabrahvusvaheliste koostöövõrgustike kontakte, et aidata era- ja avalikku sektorit, organisatsioone või eraisikuid Aasiaga seotud küsimustes.

Keskuse tegevus ei ole piiratud üksnes Hiina, Jaapani, Korea või Indiaga, vaid hõlmab ka Lähis-Ida maid ja Türgit.

Tartu ülikooli Aasia keskuse juhataja kohusetäitja Elo Süld ütles, et nende soov on keskuse kaudu algatada arutelu ühiskonnas nii rändekriisi kui ka Aasia majandusturgudel toimimise teemadel, alustada ühisprojekte ning osaleda nõuandja ja asjatundjate vahendajana nii avaliku sektori, riigistruktuuride kui ka ettevõtjate vahel.

„Keskus saab efektiivsemalt vahendada vajalikku ekspertiisi, näiteks araabia keele ja kultuuri ning islami religiooni tundvate teadlaste kompetentsi, mis muidu laiali hajuma kipub. Nii ei pea asjatundlike inimeste leidmiseks tegema erilisi pingutusi, vaid see teadmine on paremini nähtav ja kättesaadav,“ selgitas Süld.

Süld lisas, et juba praegu on huvi tuntud erinevate koolituste ja konsultatsioonide vastu: „Need küsimused on tähtsad nii riigiasutuste jaoks, aga ka välissuhtluse tasemel,“ ütles ta, viidates Eesti saatkonna avamisele Pekingis. Hiina mängib Eesti jaoks tähtsat rolli mitmes valdkonnas, sealhulgas ekspordis ja logistikas.

Elo Süld rõhutas, et kohalikku keelt ja kultuuri tundmata on Aasias äärmiselt keeruline hakkama saada, rääkimata koostöösuhete (teaduskoostöö või ettevõtluse arendamine) või esinduste (sh turismi eesmärgil) loomisest. „Rahast üksi ei piisa sealses keskkonnas tegutsemiseks, sest Aasiat inglise keel veel ei valitse,” ütles ta.

Kestliku ja rahvusvaheliselt tunnustatud Aasia pädevuskeskuse loomisele Eestis on õla alla pannud kõik Tartu ülikooli neli valdkonda. Aasia keskuse idee initsiaatoriteks on teiste teadlaste seas rahvusvahelise ettevõtluse professor ja akadeemik Urmas Varblane ning patofüsioloogia professor Sulev Kõks, keda seob, nagu ka mitmeid teisi Tartu teadlasi, pikemaajaline teaduskoostöö Saudi Araabia, Korea, Hiina ja Vietnamiga.

Tartu ülikooli Aasia keskus avati pidulikult 8. septembril Tartu ülikooli senati saalis. Tartu ülikool eraldas Aasia keskuse käivitamiseks sada viiskümmend tuhat eurot.

Lisainfo
Elo Süld, Tartu ülikooli Aasia keskuse juhataja kohusetäitja
5284922
elo.suld [ät] ut.ee