Tartu ülikooli rände- ja linnauuringute keskuse uus direktor on New Yorgi Buffalo ülikooli professor ja Tartu ülikooli linnaplaneerimise teadur Daniel B. Hess. Hess näeb, et tänu Eesti riigi väiksusele on keskuses tehtav teadustöö ühiskonna jaoks märkimisväärselt oluline.

Keskus uurib tänapäeva linnapiirkondade probleeme, sh rännet, elukohamobiilsust, elamu- ja naabruskondade muutuseid, aga ka sisserändajate ja etniliste vähemuste lõimumist erinevates valdkondades, nt elu- ja töökohad, aga ka segaabielud.

„Me oleme Danieliga juba mitu aastat edukalt koostööd teinud,“ ütles senine keskuse direktor professor Tiit Tammaru. „Meil oli väga hea meel, kui ta sai Tartu ülikoolis teadustöö tegemiseks Euroopa Komisjonilt prestiižse Marie Skłodowska-Curie stipendiumi, mis on võimaldanud meil teaduskoostöö viia kõrgemale ja konkurentsivõimelisemale tasemele.“

Hess otsustas keskusega liituda tänu selle väga heale rahvusvahelisele mainele. „Mulle teeb head meelt keskuse teadustöö suurepärane kvaliteet,“ ütles Hess. „Meie meeskond on noor ja energiline. Praegu on käimas viis suurt Euroopa Liidu rahastatavat projekti, mis tegelevad mobiilsuse, eraldatuse ja planeeringu erinevate külgedega. Eesti on väike riik ning tänu sellele on teadlased tihedalt seotud otsuste tegijatega, muutes nii teadustöö ühiskonna jaoks märkimisväärselt oluliseks.“

Tartu ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan professor Raul Eamets on Daniel Hessi ametisse määramisega väga rahul. „Tartu ülikooli üks olulisemaid arengueesmärke on suurendada rahvusvahelist nähtavust. Hess on esimene Marie Skłodowska-Curie stipendiaat Tartu ülikoolis, kes on siia tulnud väljastpoolt Euroopa Liitu. Tervitame teda rände- ja linnauuringute keskuse uue direktori ametikohal ja soovime, et tema Tartus veedetud aeg oleks tulemusrikas.“

Hess on New Yorgi Buffalo ülikooli arhitektuuri ja linnaplaneeringu osakonna professor. Tema teadustöö Eestis keskendub suurte korterelamurajoonide kujunemisele, arendamisele ja planeerimisega seotud probleemidele. Hessi uurimistöö eesmärk on leida lahendusi, kuidas nõukogude-aegseid elamupiirkondi ümber kujundada ja planeerida.

Lisainfo
Daniel B. Hess, TÜ rände- ja linnauuringute keskuse direktor
daniel.baldwin.hess [ät] ut.ee

4. oktoobril uksed avama pidanud TÜ raamatukogu jääb suletuks vähemalt 12. detsembrini, kuna AS YIT Ehituse teostatavad ehitustööd ei saa ettenähtud ajal valmis. Alates oktoobrist võimaldab raamatukogu olukorra leevendamiseks oma lugejatele tasuta Eesti-sisest raamatukogudevahelise laenutuse teenust ning valdkondades paiknevad erialaraamatukogud hoiavad kasutajatele uksed kauem avatud.

TÜ kinnisvaraosakonna teatel on ehitusfirma poolt teostatavad renoveerimistööd ajagraafikust mitu kuud maas. Raamatukogu direktori Martin Halliku sõnul on kahetsusväärne, et selle tõttu ei pääse lugejad raamatukokku. „Raamatukogu teeb omalt poolt kõik, et tagada lugejatele parimad võimalused raamatute kätte saamiseks ja lugemiseks,“ rõhutas Hallik.

Alates oktoobrist võimaldab TÜ raamatukogu oma lugejatele raamatukogudevahelise laenutuse ehk RVL-i teenust raamatutele, mis on renoveerimistööde tõttu ära pakitud ning seetõttu ei saa neid e-kataloog ESTER-i kaudu tellida. Kuni raamatukogu avamiseni saavad lugejad selliseid raamatuid tellida teistest Eesti raamatukogudest RVL-i kaudu tasuta. Lisaks pakub raamatukogu ülikooli valdkondadele võimalust kasutada õppehoonetes paiknevate erialaraamatukogude pikemaks lahtihoidmiseks oma tööjõudu.

Raamatukogu teenindusosakonna töötajate sõnul tunnevad tudengid hetkel kõige rohkem puudust füüsilisest keskkonnast, kus saab raamatukogu allikaid kasutades süvenenult õppida või teha kursusekaaslastega rühmatööd. Erialaraamatukogude pikem lahtiolekuaeg on vajalik eelkõige selleks, et pakkuda keskkonda õppimiseks ning tingimusi raamatukogudevahelise laenutuse kaudu tulnud raamatute hoidmiseks ja lugemiseks.

Sarnaselt varasemaga jätkab raamatukogu personal lugejate teenindamist Akadeemia tänava sissepääsu kaudu, võimaldades avakogude raamatute kojulaenutust. Alates 1. oktoobrist saavad tudengid oma raamatutele järgi tulla ka laupäeval, mis mõnevõrra lihtsustab avatud ülikooli ja magistriastme üliõpilastel kätte saada õppetööks vajaliku kirjandust. Tartu ülikooli peahoones jääb avatuks raamatukogu infopunkt, kus saab end lugejaks registreerida, laenutustega seotud muresid lahendada ja vajadusel viiviseid maksta.

Lisainfo
Martin Hallik, TÜ raamatukogu direktor
515 3853
martin.hallik [ät] ut.ee

Tartu ülikooli ühiskonnaalaste uurimistööde konkursi võitis Tallinna Kuristiku gümnaasiumi abituriendi Natalia Homenko töö, mis analüüsis nelja erineva gümnaasiumi õpilaste suhtumist pagulaskriisi ning pagulaste Eestisse tulemist. Teised auhinnalised kohad jagunesid Tallinna ja Tartu õpilaste vahel.

Konkursi korraldaja, Tartu ülikooli lektori Kadri Rootalu hinnangul oli konkursi võidutöö lähenemine silmapaistvalt süsteemne, kajastades teema erinevaid tahke sisutihedalt ning arvestades Eesti kontekstiga: „Samuti tuleb esile tuua noorte julgust valida oma uurimistöö jaoks keerulisi, ühiskonnas vaidlusi tekitavaid teemasid.“

Võidutöö uurimuse tulemused näitasid, et uuritud gümnaasiumiõpilaste teadlikkus pagulaskriisist on suur ning nende suhtumine, vastupidiselt püsitatud hüpoteesile, on pigem neutraalne ja nende tulekus nähakse nii head kui halba.

Teise koha sai Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilane Trine Tamm laste õigusi käsitleva töö eest, mille tulemustes väidetakse, et kahe uuringus osalenud kooli noorte teadlikkus neile kehtivatest õigustest ja kohustustest on tasakaalus ning õpilased oskavad neid endale teadvustada. Sellegipoolest ei olnud teadmised lapse õiguste konventsioonist kui konkreetsest dokumendist noorte hulgas märkimisväärsed.

Kolmandat kohta jagasid Audentese spordigümnaasiumi õpilane Kertu Laak ja Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Ilmar Uduste vastavalt noorte väärtusi ja religioossust puudutavate töödega. Noorte väärtuste uuring tõstatas hüpoteesi, et Y-põlvkond väärtustab teistest põlvkondadest enam saavutust, kuid see ei leidnud uuringu käigus tõestust ning tulemustes järeldati, et ka vanem põlvkond väärtustab saavutust sama kõrgelt.

Hugo Treffneri gümnaasiumi noorte seas läbi viidud uuring otsis vastust küsimusele, kust on noorte uskumused pärit ning mis neid kõige rohkem mõjutavad. Vastupidiselt eeldustele andis uuring tulemuseks, et noored avastavad oma religioossuse ise ning esmane kokkupuude tekib iseseisvalt meedia ja kirjanduse vahendusel mitte pere ja sõprade mõjutusel. Uuringu tulemuste põhjal järeldas autor ka seda, et usundiõpetuse kursuse läbimine mõjutab noori pigem positiivselt, muutes neid usundite suhtes tolerantsemaks.

Ühiskonnaalaste uurimistööde konkursi võitjad saavad lisaks preemiale võimaluse osaleda videokoolitusel, kus TÜ ühiskonnateaduste instituudi õppejõud õpetavad noori end videos esitlema.

Hindamiskomisjoni kuulusid sotsiaalse analüüsi meetodite lektor Kadri Rootalu, võrdleva poliitika lektor Alar Kilp, sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann ja sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel

TÜ ühiskonnateaduste ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudi eestvedamisel korraldati konkurssi esimest korda ning kindlasti kaalutakse konkursi korraldamist ka järgmisel aastal.

Korraldajad tänavad kõiki konkursil osalenud õpilasi ja nende juhendajaid.

Lisainfo
Kadri Rootalu
TÜ ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia õppetooli lektor
kadri.rootalu [ät] ut.ee

TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut ootab huvilisi ingliskeelsele e-kursusele „E-valimiste levik ja mõju“, mis toimub 17. oktoobrist 11. detsembrini 2016. Arvestades e-riigi ja e-valitsemise edasist kasvu on kursus abiks e-riigi arhitektuuri mõistmisel ja ühe keskse e-teenuse arengu- ja kasutusmustrite tundmaõppimisel, mis muutub järjest olulisemaks oskuseks tööturul.

Kursus on mõeldud IKT eriala välistele tudengitele ja tööturul aktiivsetele professionaalidele, kes õpivad või töötavad Eestis ja soovivad täiendada oma teadmisi e-riigist üldisemalt ja e-valimistes spetsiifilisemalt. Samas on osalemine avatud ka IKT taustaga inimestele.

Kursusel käsitletakse Eesti e-riigi toimimise printsiipe ja arengut seni; e-valimiste levikut ajas ja kasutusmustreid tänapäeval; e-valimiste mõju valimisosalusele ja valimistulemustele ning huvitavaid käitumuslikke aspekte e-valimiste juures ning selle valimisviisi arenguid tulevikus.

Kursus kasutab unikaalset ja rikkalikku empiirilist materjali e-valimiste kohta nagu näiteks 10 aastat katvad küsitlusandmed, e-valimiste sessioonide anonümiseeritud logid ja ametlikud valimistulemused.

Kursus on ülesehitatud iganädalaste videoloengute ja õppematerjalide põhiselt. Osalejad, kes läbivalt edukalt iganädalased testid saavad Tartu ülikoolilt vastava sertifikaadi.

Registreeru tasuta online-kursusele „E-valimiste levik ja mõju“ hiljemalt 14. oktoobril aadressil https://goo.gl/5VVDan.

Lisainfo
Anna Beitane
TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi projektijuht
anna.beitane [ät] ut.ee

Kõik suured asjad saavad alguse ideest. Sageli annab ühe inimese peas kasvama läinud ideele arenguhüppe ühtse visiooniga toetav meeskond. 22. septembril kogunevad ideedest tulvil üliõpilased Athena keskusesse TÜ ideelabori ja Ajujahi koostöös sündinud inspiratsiooniüritusele „Ideede Raju. 100 ideed, mis muudavad maailma“, mida möödunud hooajal saatis suur menu ja tänaseks praktikas rakendatud ideede sünd. Kõik huvilised on oodatud osalema, registreerudes ideelabori lehel.

Ideede Raju on maailmakohviku formaadis toimuv inspiratsiooniüritus, kus enam kui kahekümnes teemalauas toimuvaid arutelusid veavad eest ettevõtjad ning start-up-maailmas kogenud mentorid. Inspireerivate lugudega astuvad üles Contriberi asutaja ja Tartu start-up-kommuuni üks eestvedajatest Rein Lemberpuu ning idufirma Shipitwise turundusjuht Sander Gansen. Arutelusid juhivad SportID, MediHubi, 3D Creationisti, Tebo jt idufirmade loojad.

Ürituse eesmärk on luua inspireeriv keskkond, kus noored saavad turvalises õhkkonnas oma ideede üle arutleda ning mõelda erinevaid arendusvõimalusi nende teostamiseks. „Sündmuse parim võimalik tulem on see, et iga osaleja tunnetab, et tal on olemas kõik ressursid maailma muutmiseks, et ükski idee pole algfaasis hea ega halb, kõige olulisem on ettevõtlik vaim: leida endale mõttekaaslaseid, panna end proovile ja idee ellu viia,” selgitas TÜ ideelabori juht Maret Ahonen.

Veebruaris esimest korda toimunud Ideede Raju üks säravamaid edulugusid on üürikuulutuste portaal KONKU, mille taga seisavad Tartu ülikooli üliõpilased Joonas Põder ja Karl-Sander Erss. Peale Ideede Rajul osalemist läbisid noormehed TÜ ideelabori eelinkubatsiooni programmi, saavutasid esikoha äriideede võistlusel Kaleidoskoop ning osalesid rahvusvahelises projektis „Network Globally, Act Locally“, kus võitsid teise koha ning 2000 dollarit oma idee arendamiseks.

„Ideede Rajul oli palju entusiastlikke inimesi erinevate põnevate ideedega,“ kiitis Põder. „Kõnelejad suutsid rahvast tegutsema inspireerida, kõik osalejaid said kaasa rääkida ja hiljem oma ideid suurele auditooriumile esitleda. Saime sealt start-up-vaimsuse ja motivatsiooni midagi ära teha – kuulatud esinejad olid inspireerivad ja tekkinud ideed kinnistasid usku, et kõik polegi veel ära tehtud.“

Ideede Raju on avaüritus TÜ ideelabori STARTER eelinkubatsiooni programmile, kus tudengid arendavad oma äriideed ühe semestri jooksul reaalseks ärimudeliks. Programmi on kaasatud mentorid ja ettevõtjad, kes korraldavad praktilisi töötube ning pakuvad tiimidele individuaalset nõustamist. Parimad meeskonnad saavad autasustatud projekti- ja äriideede võistlusel Kaleidoskoop, mis sel aastal toimub suurejoonelise sTARTUp Dayärifestivali raames.

Ideede Raju toimub 22. septembril kell 16 Athena keskuses. Üritus on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine ideelabori kodulehel http://ideelabor.ut.ee/kalender/ideede-raju

Ideede Raju läbiviimist toetab Euroopa sotsiaalfond.

Vaata inspiratsiooniks möödunud hooaja sündmust.

Lisainfo
Maret Ahonen, TÜ ideelabori juht
5225910
maret.ahonen [ät] ut.ee

Alates 3. oktoobrist pakutakse kuues Tartu ülikooli erialaraamatukogu ligi 160 kohaga õpikeskkonnas tavapärasest pikemaid lahtiolekuaegu ning erialast infoabiteenust, kuna Tartu ülikooli raamatukogu jääb renoveerimistööde tõttu suletuks vähemalt 12. detsembrini.

Tartu ülikooli matemaatika ja informaatika, sotsiaalteaduste, maailma keelte ja kultuuride kolledži, Iuridicumi teabekeskuse raamatukogud, sh füüsika instituudi ja biomeedikumi raamatukogud oma tööjõul on sel perioodil avatud esmaspäevast reedeni kell 9.00-20.00.

TÜ raamatukogu direktori Martin Halliku sõnul tähendab see enamuse erialaraamatukogude puhul lahtiolekuaegade pikendamist kolme tunni võrra, mida praeguses olukorras saab korraldada pearaamatukogu töötajate abiga. „Harukogude toetamise eesmärk on katta raamatukoguteenusega ülikooli neli valdkonda, kus lisaks kirjanduse laenutamisele saab pakkuda õhtusel ajal töökohti õppimiseks ning infootsingualast nõustamist,“ rääkis Hallik.

Alates oktoobrist toimuvad eriala infospetsialistide konsultatsioonid kaks korda nädalas teisipäeviti ja neljapäeviti kell 17.00-20.00 neljas TÜ valdkonda esindavas harukogus: loodus- ja täppisteaduste valdkonda esindab matemaatika ja informaatika raamatukogu (J. Liivi 2-521), sotsiaalteaduste valdkonda sotsiaalteaduste raamatukogu (Lossi 36-316), humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda maailma keelte ja kultuuride kolledži raamatukogu (Lossi 3-213) ja meditsiiniteaduste valdkonda biomeedikumi raamatukogu (Ravila 19-1023). TÜ erialareferentide poole võib pöörduda kõikide infootsingu ja teadusandmebaaside kasutamisega seotud küsimustega.

TÜ raamatukogu peaspetsialisti erialaraamatukogude alal Lilia Külvi sõnul on harukogude võrk loodud 1999. aasta sügisel TÜ raamatukogude töötajate ja õppejõudude ühisel jõul eesmärgiga teha erialast informatsiooni kasutajatele kättesaadavaks võimalikult lähedal.

Erialaraamatukogu on oma instituudi, kolledži või osakonna keskpunktiks, kus lugejaid teenindavad oma ala asjatundjad. Ülikooli raamatukogu poolt korraldatakse neile täiendkoolitusi, abistatakse õppematerjalidega ning antakse professionaalset nõu. „Tänu vastastikusel usaldusel põhineva pikaajalisele koostööle erialaraamatukogudega oli meil võimalik kiiresti leida lahendust lugejate toetamiseks,“ märkis Külv.

Lisainfo
Martin Hallik, TÜ raamatukogu direktor
515 3853
martin.hallik [ät] ut.ee

Eile õhtul avaldatud ajakirja Times Higher Education (THE) maailma ülikoolide pingereas on Tartu ülikool tõusnud seni kõrgeimale kohale – vahemikku 301–350.

2004. aastast ilmuvat THE tabelit peetakse maailma mainekaimaks ja objektiivseimaks ülikoolide pingereaks, mis kõrvutab maailma teadusülikoole kõigi peamiste tegevusalade lõikes. Pingerea koostamisel võetakse arvesse 13 tulemusnäitajat, mis on koondatud viide rühma: õpikeskkond (30% üldhindest), teadus (30%), teadustulemuste mõjukus (30%), tulu ettevõtetega sõlmitud lepingutest (2,5%) ja rahvusvahelisus (7,5%).

Võrreldes edetabeli läinudaastase väljaandega on Tartu ülikool parandanud oma tulemust THE viiest indikaatorite rühmast neljas, sealhulgas eriti tuntavalt teadustöö mõjukuse osas (viitamiste arv publikatsiooni kohta), kus TÜ paigutus 2. detsiili. Bibliomeetrilises analüüsis võttis THE tänavu lisaks 12 miljonile teadusartiklile arvesse enam kui poolt miljonit raamatut ja raamatupeatükki, mis tagab kunstide ja humanitaarteaduste valdkonna varasemast parema esindatuse.

Edetabeli tänavuaastase väljaannet koostades hindas THE 1313 ülikooli ning reastas neist 980. Tabel ei arvesta väga kitsalt spetsialiseerunud ülikoole, ega neid, mille teadusproduktsioon viimasel viiel aastal (2011–2015) on olnud väiksem kui 150 artiklit aastas. Teise Eesti ülikoolina on pingereas esindatud ka Tallinna tehnikaülikool, mis paikneb positsioonil 601-800.

Edetabeli koostamise metoodikaga on võimalik lähemalt tutvuda THE kodulehel.

Septembris avalikustati ka maailma 800 parimat ülikooli reastava edetabeli QS World University Rankings selleaastane väljaanne, kus Tartu ülikool saavutas samuti oma seni parima tulemuse, jõudes 347. kohale.

Lisainfo
Lauri Randveer
TÜ rahvusvahelise koostöö peaspetsialist
737 5510
lauri.randveer [ät] ut.ee

Teisipäeval, 27. septembril kell 16.15 peab Tartu ülikooli deliktiõiguse professor Janno Lahe ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Mittevaralise kahju hüvitamise alused ja ulatus“, kus arutletakse, millistel juhtudel on kannatanul õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist ja millistest asjaoludest sõltub väljamõistetava hüvitise suurus.

Eestis reguleerib mittevaralise kahju hüvitamist eelkõige võlaõigusseadus. Professor Janno Lahe kirjeldas, et mittevaraline (moraalne) kahju erineb varalisest kahjust selle poolest, et selle tekkimine ei vii kannatanu vara vähenemiseni.

„Võlaõigusseaduse järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kannatanu füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kõigis Euroopa riikides ollakse ühel meelel, et vähemalt teatud juhtudel tuleb kannatanule tekitatud mittevaralist kahju rahaliselt hüvitada. Samas lähevad nägemused kohati märkimisväärselt lahku küsimuses, millistel juhtudel on see põhjendatud,“ arutles Lahe.

Professor tõdes, et ka Eesti õiguse järgi ei kuulu sugugi igasugune valu ja kannatus rahalisele kompenseerimisele.

Professor Janno Lahe lõpetas Tartu ülikoolis õigusteaduse eriala 2000. aastal. Doktoritöö, milles uuriti süüd kui üht deliktiõigusliku üldvastutuse eeldust, kaitses ta 2005. aastal samuti Tartu ülikoolis. Janno Lahe on töötanud Tartu ülikoolis 2000. aastast. Aastal 2015 valiti ta deliktiõiguse professoriks ning ta töötab sellel ametikohal alates veebruarist 2016. Lisaks akadeemilistele ametikohtadele on ta 2006. aastast töötanud riigikohtu tsiviilkolleegiumi nõunikuna.

Kõik huvilised on loengule kohapeale oodatud. Veebiülekannet inauguratsiooniloengust saab jälgida www.uttv.ee vahendusel.

Lisainfo
Janno Lahe, Tartu ülikooli deliktiõiguse professor
737 5992
janno.lahe [ät] ut.ee

Tartu ülikooli ideelabor laienes STARTERlab programmi raames Võrumaale ning tõi esimesele kohtumisele kokku üle 30 ettevõtliku Võru noore, kes alustasid juba äriideede otsimise ja meeskondade moodustamisega. Reaalseid ideid esitletakse detsembris, mil osaletakse TÜ äriideede ja -projektide konkursil Kaleidoskoop.

„Meil on hea meel, et Võru noored programmi nii hästi vastu võtsid. Me näeme, et ettevõtlike õpilaste arv kutse- ja üldhariduskoolides on väga suur, seda näitavad kasvõi juba tänaseks loodud õpilasfirmad. Usume, et õigete meeskonnaliikmete ja inspireerivate mentorite juhendamisel saame veel suuremale hulgale Võrumaa noortele süstida ettevõtlikku meelt ja mõtlemist, mis on edasisi õpinguid või karjäärivalikuid arvestades üks oluline komponent nende oskustepagasis,“ rääkis STARTER Estonia programmijuht Piret Arusaar, lisades, et uusi teadmisi saavad noored rakendada näiteks oma õpilasfirma arendamisel või loomisel.

Arusaar rõhutas, et Võrumaale laienemise eelduseks oli hea partnerlus Võrumaa kutsehariduskeskuse, Parksepa keskkooli, Võru gümnaasiumi ning maakondliku arenduskeskuse ja kompetentsikeskusega Tsenter.

Esimesel kohtumisel osalenud noored lahendasid erinevaid praktilisi ülesandeid, pakkudes välja uudseid ja põnevaid lahendusi. Järgmistes seminarides liigutakse edasi juba meeskondlikult oma idee baasil. Programmi on endiselt oodatud kõik Võrumaa üld- ja kutseharidusõppurid.

STARTERlab Võrumaa programm
29.09 Noorte ettevõtluspäeval seminar „Kuidas oma äriideed testida?“
17.10 Tiimidele tagasiside ja soovituste andmine. Tiimide vaheesitlused. „Kust saab tuge ja finantsabi alustav ettevõtja?“
02.11 Nõuandeid disainiks, turunduseks ja müügiks
22.11 Esitlusoskuste lihvimine
Detsember. Tiimide lõppesitlus. Äriideede konkursi Kaleidoskoop eelvoor
09.12 Äriideede konkursi Kaleidoskoop lõppvoor ja rahvusvaheline ärikonverents sTARTUp Day Tartus.

STARTERlab on TÜ ideelabori eelinkubatsiooniprogramm erinevate haridustasemete õppuritele. Sellel sügisel käivituvad TÜ ideelabori juhtimisel kolm programmi Tartus, Pärnus ja Võrumaal.

Vaata STARTER programmi kohta täpsemalt www.starteridea.ee. STARTERlab´i tegevust toetab Euroopa sotsiaalfond.

Foto: Piret Arusaar

Lisainfo
Piret Arusaar, STARTER Estonia programmijuht
51 62 945
piret.arusaar [ät] ut.ee

Kuni 1. novembrini 2016 saab esitada kandidaate Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinnale. Rahvusmõtte auhinnaga tunnustab Tartu ülikool isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.

Tartu ülikool annab Rahvusmõtte auhinda välja kolmeteistkümnendat korda ning sellele saavad kandidaate esitada TÜ nõukogu ja senati liikmed, valdkondade  ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised palume saata TÜ rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu või e-posti aadressil rektor [ät] ut.ee.

Eelmistel aastatel esitatud isikuid ei arvata automaatselt auhinna saaja kandidaatide hulka, küll aga on sama isikut lubatud esitada korduvalt.

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad TÜ rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli.

Rahvusmõtte auhinna saajale antakse Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taies pidulikult üle rahvusülikooli 97. aastapäeval 1. detsembril 2016 Tartu ülikooli aulas.

Eelnevatel aastatel on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul ning kirjanik Arvo Valton.

Lisainfo
Kady Sõstar, TÜ avalike suhete spetsialist
737 5685, 511 9188
kady.sostar [ät] ut.ee

Tartu ülikooli Vega fond on sel aastal suurem kui varem. Teaduspõhiste äriprojektide arendamiseks mõeldud rahastust on EASi ja Swedbanki toel saanud üks osa Eesti innovatsiooni toetussüsteemist. Fondi kogusuurus on võrreldes varasemaga enam kui kaks korda suurem ning kandideerimissüsteem paindlikum.

Vega fondi projektijuhi, TÜ ettevõtluse- ja innovatsioonikeskuse juhi Andres Kuusiku sõnul on varasemad kandideerimised näidanud, et Vega fondi toetus innustab meeskondi suurelt mõtlema, sh julgustab alustama majandusarengut toetavate uute teadmispõhiste ettevõtetega.

Seekordse fondi kogusuurus on 80 000 eurot. Taotleda saab 5000 euro suurust lihttoetust või kuni 10 000 euro suurust arendusosaku toetust, mida on võimalik taotlejal kasutada omafinantseringu osana EAS-ist arendusosaku taotlemisel. Sinna juurde on Swedbank spetsiaalselt väljatöötanud sildfinantseerimistoote, mis kokku võimaldab taotlejal saada kuni 30 000 euro suurune toetus oma innovatsioonitegevuste elluvimiseks.

„Paljud väiksemad ettevõtted ei ole siiani saanud endale arendusosaku taotlemist lubada, sest selleks peab kandideerijal olema juba eelnevalt 30 000 eurot taskus: 10 000 eurot omafinantseeringuks ning 20 000 eurot kulude tegemiseks, mis hiljem EAS-i poolt Arendusosakuga kompenseeritakse. Vega fond lahendab selle probleemi selliselt, et kuni 10 000 eurot annab fond toetusena omafinantseeringu katmiseks ning sinna juurde annab Swedbank 20 000 eurose laenu, mis on hiljem võimalik EAS-ist tuleva arendusosakuga kustutada. Seega anname Vega fondi konkursi võitjatele sisuliselt võimaluse arendada oma teadusmahukat äriprojekti 30 000 euro väärtuses, ilma et nad kellelegi hiljem midagi võlgu jääks,“ kirjeldas Kuusik.

Kandideerima on oodatud tudengite ja teadlaste meeskonnad kõikidest valdkondadest. Lihttoetuse puhul peab meeskonna komplekteerimisel arvestama, et neljandik meeskonnast peab olema seotud Tartu ülikooliga. Arendusosaku toetuse taotlemisel ei ole seotus ülikooliga oluline. Oodatud on kõik teadusmahukad projektid, mis on omavad laiahaardelist äripotentsiaali.

Teaduspõhise idee taotlus tuleb vega.ut.ee lehel esitada hiljemalt 1. novembril 2016. Lõppvoor ja võitjate väljakuulutamine toimub sTARTUp Day’l 9. detsembril Eesti rahva muuseumis.

Vega on teadusmahukate äriprojektide arendamiseks Tartu ülikooli ellu kutsutud rahastu, kuhu on rahaliselt panustanud Tartu ülikool, Harry and Reba Huge Foundation.  Vega fondi toetusi väljastab Tartu ülikooli ideelabor.

Loe Vega fondist lähemalt ja esita taotlus Vega fondi kodulehel.

Lisainfo
Andres Kuusik, Vega fondi projektijuht, TÜ ettevõtluse- ja innovatsioonikeskuse juht
737 4817
andres.kuusik [ät] ut.ee

3.–8. oktoobrini toimub Tartus ettevõtlusnädal, et arendada inimestes ettevõtlikku eluhoiakut ja innustada kasvupotentsiaaliga ettevõtjaid astuma järgmisi samme. Programmiga on väljas ka Tartu ülikooli teadlased ja ettevõtluse arendajad. Kõik huvilised on oodatud osalema.

TEISIPÄEV, 4. oktoober

Kell 10-16 toimub Dorpati konverentsikeskuse Struve saalis Tartu ärinõuandla alustava ettevõtja päev „START või reSTART?“ Tartu ülikooli turunduse lektor Tanel Mehine astub üles ettekandega „Tarbijakäitumine – kas ettevõtja võimalus?“.

Kell 15-16.30 toimub TÜ ideelaboris (Narva mnt 4-B107) ideede genereerimise töötuba noortele. Töötoas saab teada, kuidas leida hea idee ja mida tuleb teha, et see ellu viia!

Töötoa läbiviimisesse on kaasatud õpilas- ja tudengifirmade esindajad, kes jagavad oma kogemusi. Kohale tulles saab kohtuda teiste ettevõtlike noortega ja põnevate ideedega, et üheskoos neid arendama hakata. See on koht, kus on võimalus unistada suurelt ja teha esimene samm tulevase ettevõtjana.

Kell 16-18 toimub Atlantise konverentsikeskuse väikses saalis Tartu ülikooli karjäärikohvik, kus räägitakse, kuidas saada oma tiimi talente ning kuidas panna kõik tööle selliselt, et idee ka päriselt realiseeruks. Kohviku külalised on TÜ vilistlased Greenhouse CI üks kaasasutajaid Triin Kask ning Garage48 HUB Tartu asutaja ja meeskonnatöö veebitarkvara Contriber looja Rein Lemberpuu.

Registreeri end karjäärikohvikusse.

KOLMAPÄEV, 5. oktoober

Kell 10-15 toimub Tartu biotehnoloogia pargis (Tiigi 61B) seminar „Ettevõtlus eluteadustes – vajadused ja võimalused“, kus rahvusvahelise ettevõtluskoostöö ekspert Sven Parkel kõneleb teemal „Teaduspõhiste projektide tehnoloogiasiire“ ja ettevõtluse nõustaja Aivar Pere räägib eluteaduse valdkonna spin-offidest Tartu ülikooli näitel.

Kell 13-15 toimub Dorpati konverentsikeskuse Baeri saalis seminar „3küsimust ja 6 arvu – paneme ärimudelid rääkima“. TÜ ettevõtluse nõustaja Aivar Pere eestvedamisel praktiseeritakse töötoas raha keeles rääkiva ärimudeli koostamist online-äriplaneerimise platvormil iPlanner.net.

NELJAPÄEV, 6. oktoober

Kell 10-16 toimub Eesti rahva muuseumis koostööfestival „Õigel ajal õiges kohas“. Koostööfestival on ettevõtjate ja Eesti ülikoolide teadlaste vaheline iga-aastane kohtumine, mille eesmärk on tutvustada ülikoolide võimalusi ja kaasa aidata ettevõtete ning ühiskonna arengule.

Festivalil tutvustavad ülikoolide teadlased kolmekümne liftikõne vormis ettekandega oma uurimisvaldkonna lahendusi teemal „Koostööidee, mis turgutab Eesti majandust“. Lisaks esitletakse põnevaid edulugusid ning õhutatakse töötubades diskussiooni teadlaste ja ettevõtjate vahel.

Lisainfo ja registreerumine http://www.ut.ee/et/ettevottele/koostoofestival.

Kell 16.15-20 toimub ideelaboris (Narva mnt 4-B107) interaktiivne ingliskeelne töötuba „Business Model Canvas“.

REEDE, 7. oktoober

Kell 10-11 toimub Dorpati konverentsikeskuses Petersoni saalis seminar „Miks on igal ettevõtjal vaja teada riigiabi reegleid?”.

Seminari viib läbi advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat ja Tartu ülikooli konkurentsiõiguse ja õigusloome menetluse õppejõud Katri Paas-Mohando.

Käsitletavad teemad: 
- Karmid õppetunnid saadud toestuste seoses tagasinõuetega (Eesti Pagari jt sarnaste kohtuasjade näitel) 
- Mida peaks silmas pidama dotatsioonide või muude avalike ressursside kasutusse saamisel? 
- Riigiabi reeglid kui võimalus ehk mida teha, kui konkurent on saanud riigiabi tõttu konkurentsieelise? 
 

Kell 13-15.30 annavad Tartu ülikooli IT õiguse programmi külalislektorid Karmen Türk ja Peeter P. Mõtsküla Dorpati konverentsikeskuses Petersoni saalis seminari „Mida peab infoajastu ettevõtja teadma intellektuaalomandist?“.

Seminari eesmärk on anda osalejatele ülevaade aktuaalsetest ohtudest/võimalustest nii autoriõiguse kui tööstusomandiga seonduvalt. Muuhulgas leiavad käsitlust nii intellektuaalomandi kasutusõiguste kehtivuse küsimused kui ka vaba tarkvara ja avatud sisuga seotud küsimused.

Tutvu ettevõtlusnädala kavaga http://ettevotlus.tartu.ee/koolitused.

Tartu ülikooli ideelabori eestvedamisel said esimesel STARTERlab programmi kohtumisel kokku 14 ettevõtlikku Pärnu noort. Pärnu meeskondade tööpõld on lai – võideldakse prügi vastu ja tervete hammaste eest, luuakse nutigiide, moodulmööblit ja hea une lahendusi.

Kui esimene kohtumine oli meeskondade loomiseks ja ideede genereerimiseks, siis detsembri lõpus oodatakse ettevõtlikelt noortelt juba reaalseid äriprojekte, ideid nende elluviimiseks ning võimalusel ka mõtteid prototüüpide osas.

Pärnu STARTERlab programmijuhi Taavi Tamme sõnul oli noortel väga palju põnevaid ideid ning osadest loobumine ei olnud lihtne, kuid heade mõtete liitmise ja lahutamise tulemusel tekkis õhtu lõpuks viis meeskonda. „Pärnu meeskondade tööpõld on lai – võideldakse prügi vastu ja tervete hammaste eest, luuakse nutigiide, moodulmööblit ja hea une lahendusi,“ kirjeldas Tamm.

Starter Estonia programmijuht Piret Arusaar sõnas, et ettevõtlik hoiak ja initsiatiivikus aitab noorel leida oma karjäärivalikul parimad lahendused ning Pärnul on ettevõtlikele noortele pakkuda palju põnevaid väljakutseid. Ta lisas, et kuigi sügissemestril osalevad programmis peamiselt TÜ Pärnu kolledži tudengid, loodetakse järgmisel aastal kaasata ka Pärnumaa kutsehariduskeskuse ja gümnaasiumide õpilased.

Pärnus jätkub programm 5. oktoobril ärimudeli töötoaga ning lõppeb detsembri algul Tartu ülikooli äriideede konkursiga Kaleidoskoop.

Rohkem infot Ideelabori leheküljel www.ideelabor.ut.ee ja www.starteridea.ee

Pärnumaa programmi käivitumisel oluline väga hea koostöö Pärnu linnavalitsusega. Äriideede programmi Starter toetab Euroopa sotsiaalfond.

Lisainfo
Piret Arusaar, STARTER Estonia programmijuht
51 62 945
piret.arusaar [ät] ut.ee

Tartu ülikooli eestvedamisel ühendavad sel aastal jõud kõik kuus Eesti avalik-õiguslikku ülikooli, et tuua 6. oktoobril Tartus toimuvale koostööfestivalile „Õigel ajal õiges kohas“ üle Eesti kokku enam kui 500 teadlast ja ettevõtjat.Teadlased esitlevad ettevõtjatele majandust muutvaid ideid esimest korda liftikõnede vormis ning esmakordselt esitletakse avalikult ka teaduse ja ettevõtluse koostööväravat ADAPTER.

Tartu ülikooli rektori Volli Kalmu sõnul on ülikoolide kui arenduspartnerite soov üha enam tegeleda ettevõtete ja avaliku sektori uuendustega: „Meie tänane praktika on näidanud, et vajalikud rakendusuuringud sünnivad eelkõige seal, kus tegijateks on tugevad teadlased või nende juhitavad töörühmad. Koostööfestivalil esindatud teadlased kuuluvad kindlasti nende hulka, kellega koos otsida innovaatilisi lahendusi oma toote või teenuse konkurentsivõime tõstmiseks ja sellega Eesti majandusarengu toetamiseks.”

Juba teist aastat toimuval festivalil saab ettevõtja ülevaate Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Tallinna ülikooli, Eesti maaülikooli, Eesti kunstiakadeemia ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia teenustest ning uutest koostööideedest. Toimuvad aruteluseminarid ja isiklikud kohtumised, kus pakutakse praktilisi lahendusi ettevõtete küsimustele.

Ürituse teevad eriliseks kuue ülikooli 36 teadlase kolmeminutilised liftikõned „Idee, mis turgutab Eesti majandust“. Lühiettekande vormis antakse ettevõtjatele edasi, kuidas teadlased võiksid olla kasulikud ettevõtete arenguks. Teemade ringi mahub tehnoloogilisi lahendusi, uusi avastusi, meditsiinisaavutusi ja ühiskondlikke visioone.

Esimest korda tutvustatakse festivalil avalikult ka koostööplatvormi ADAPTER, mis on kantud kuue ülikooli ühisest nägemusest ja soovist panustada aktiivselt Eesti majanduse edusse. Platvorm on kiire ja tõhus ühenduslüli koostööks ettevõtete ja ülikoolide vahel, sest ühte keskkonda on kokku toodud kuue ülikooli teenused, teadus- ja arenduskoostöö ning tootearenduse ja täiendkoolituse võimalused.

„Ma olen kindel, et pärast koostööfestivalil osalemist on ettevõtjate käsutuses veel rohkem ideid ja inimesi, et oma tööd targalt teha,“ lisas Kalm.

Koostööfestival toimub Eesti rahva muuseumi uues hoones 6. oktoobril algusega kell 10. Tervitustega esinevad ettevõtlusminister Liisa Oviir, Tartu linnapea Urmas Klaas ning kuue Eesti avalik-õigusliku ülikooli prorektorid.

Päevakava ja registreerimine http://www.ut.ee/et/koostoofestival.

Lisainfo
Aitel Käpp, Tartu ülikooli poolne koostööfestivali korraldaja
737 6531, 5086478
aitel.kapp [ät] ut.ee

3. oktoobril 2016 valis Riigikogu Eesti Vabariigi esimeseks naispresidendiks Kersti Kaljulaidi. Kersti Kaljulaidi poolt hääletas 81 Riigikogu liiget.

Kersti Kaljulaid on alates 2011. aastast kuni ametisse astumiseni Tartu ülikooli nõukogu esimees. Rektor Volli Kalm ütles 2. oktoobril intervjuus „Aktuaalsele kaamerale“, et Kersti Kaljulaidil on head kogemused inimeste juhtimisel ja oluliste arutelude fookuste hoidmisel. "Ta suudab jääda rahulikuks ja kontrollida olukorda ka siis kui mõnel teisel on pulss 120 juures. See on omaette oskus, jääda rahulikuks ka kohati kuumenenud vaidluste olukordades,"ütles Kalm.

Vabariigi President astub ametisse järgmise ametivande andmisega Eesti rahvale Riigikogu ees. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvile 84 lõpevad ametisse astumisega Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. Seega lõpeb Kersti Kaljulaidi töö ka Tartu ülikooli nõukogu praeguse koosseisu esimehena. Loodetavasti selgub lähipäevadel, kuidas korraldatakse nõukogu töö kuni selle aasta lõpuni – veel pole haridus- ja teadusministriga läbi räägitud, kas nõukogusse saadetakse viimaseks kaheks istungiks asendusliige või korraldatakse tööd muul moel. Ülikooli uus nõukogu asub ametisse 2017. aasta alguses.

Vabariigi Valimiskomisjon registreeris Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks Riigikogu esimesse hääletusvooru Kersti Kaljulaidi 2. oktoobril toimunud koosolekul. Loe 2016. aasta presidendi valimistest valimiskomisjoni kodulehelt.

1992. aastal lõpetas Kersti Kaljulaid Tartu ülikoolis bioloogia eriala ning 2001. aastal kaitses kutsemagistrikraadi ärijuhtimise erialal. Ta on töötanud Hansapangas, peaministri büroos majandusnõunikuna ja Eesti Energias Iru elektrijaama juhina. Aastatel 2004–2016 oli ta Euroopa kontrollikoja liige. Enne ülikooli nõukogu liikmeks saamist kuulus Kaljulaid ka TÜ kuratooriumi kooseisu.

Õigusteadusel on oluline koht Eesti õiguskorra arendamisel. Kuna Eesti riigi väiksuse juures on oluline leida koostöökohti, mis arengut edasi viivad, allkirjastasid Tartu ülikooli rektor Volli Kalm ja justiitsminister Urmas Reinsalu koostööleppe õigushariduse ja õigusalase teadusliku uurimistöö edendamiseks.

Tartu ülikool ja justiitsministeerium näevad koostöökohti nii kvaliteetse eestikeelse õigusalase kraadihariduse pakkumisel, mis tagaks õigusriigi toimimiseks vajalik kõrge kvalifikatsiooniga juristide pealekasvu; Eesti õiguskorra arenguks vajaliku õigusalase teadusliku uurimise, eestikeelse õigusterminoloogia ja õiguskeele edendamist ning juristide kvalifikatsiooni ajakohasuse tagamiseks vajaliku täiendusõppe pakkumist.

„Iga vaba rahvas vajab oma õigusteadust. Seeläbi on õigusteadus ka rahvusteadus. Just rahvusülikoolil on eriline vastutus meie rahvusliku juristkonna õpetamise ja õigusteaduse edendamise vallas. Seda ülesannet tahab justiitsministeerium toetada ja ülikooli teadlaste panust riigi arendamiseks senisest enam tarvitada,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Tartu ülikooli õigusteaduskonna direktor Peep Pruks nõustub justiitsministriga, lisades: „Ühise koostöölepinguga kinnitab justiitsministeerium, et just Tartu ülikooli õigusteaduskond on õigushariduse ja -teaduse rahvuslik keskus, mis tagab kvaliteetse eestikeelse magistriõppe läbi õigusriigi toimimiseks vajaliku juristide järelkasvu ehk on klassikalise juurahariduse garandiks.“

Ühiste eesmärkide saavutamisel arvestab justiitsministeerium Tartu ülikooli esmase partnerina seadusloome kohaldamispraktika analüüside tellimisel, kõrgetasemeliste õigusteaduslike konverentside korraldamisel, aga pakub tudengitele ka praktikakohti.

Volli Kalm ja Urmas Reinsalu allkirjastasid lepingu 4. oktoobril Tartu ülikoolis.

Vaata galeriid koostöölepingu allkirjastamisest. Fotod Andres Tennus / Tartu ülikool.

Lisainfo
Peep Pruks, TÜ õigusteaduskonna direktor
510 5511
peep.pruks [ät] ut.ee

Avatud on registreerimine Tartu ülikooli üliõpilaste õigusbüroo nõustamisele. Õigusteaduse üliõpilaste büroo jagab abivajajatele tasuta õigusnõu 10. oktoobrist 10. detsembrini.

Soovijail tuleb end eelnevalt registreerida telefonil 737 5299 või e-posti teel juuraabi [ät] ut.ee.

Vastuvõtt õigusbüroos toimub alates 10. oktoobrist esmaspäevast reedeni kell 16–19 ja laupäeval kell 10–13 Tartus Näituse 20 ruumis 115.

Õigusnõu hakkavad andma Tartu ülikooli õigusteaduse bakalaureuseastme viimase aasta üliõpilased ja magistrandid.

Õigusbüroo juhendaja, kriminaalprotsessi lektori Andreas Kanguri sõnul nõustasid üliõpilased möödunud õppeaastal ligi 400 klienti. „Küsimusi oli pea igast õigusvaldkonnast. Kõige levinumad olid erinevad perekonna- ja tsiviilõiguslikud küsimused.“

Samuti olid üliõpilased klientidele toeks erinevate ametiasutustega, eelkõige kohalike omavalitsuste ja politseiga suhtlemisel.