Eesti suurimale kõrgkoolide ja ettevõtete koostööfestivalile Tartusse kogunes enam kui 600 ettevõtete, avaliku sektori organisatsioonide ja ülikoolide esindajat, et leida koostööpunkte ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks. Esimest korda avalikult tutvustatud teaduse ja ettevõtluse koostööväravas ADAPTER nägid ettevõtjad potentsiaali ülikoolide ja ettevõtete vahelise suhtlus- ja koostööbarjääri ületamisel.

Kuue avalik-õigusliku ülikooli korraldatud koostööfestivalil „Õigel ajal õiges kohas!“ osalenud Bestra Engineering AS esindaja Andero Väljaots tõdes, et siiani on ettevõtted tajunud ülikoole pigem kui kättesaamatuid teadusasutusi ehk ettevõtted ei ole piisavalt teadlikud, milliseid koostöövõimalusi ülikoolid pakuvad.

„Tuleviku perspektiivis on ADAPTER ettevõtete jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamise osas kindlasti vajalik ettevõtmine. Järgmise sammuna on oluline viia platvormi olemasolu ja võimalused ettevõtjate teadvusesse. Selle platvormi eelis ettevõtjale on kindlasti kompaktsus, et seal on ühes keskkonnas koos kuus ülikooli, kelle poole saab pöörduda sisuliselt ühe päringuga. Siiani on takistuseks olnud ehk see, et tihti ei teagi, kelle ja millise ülikooli poole pöörduda, kuid see keskkond teeb ettevõtte ja ülikoolide vahelise barjääri tunduvalt väiksemaks.“

Koostööfestivalil esitlesid Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Tallinna ülikooli, Eesti maaülikooli, Eesti kunstiakadeemia ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia teadlased esimest korda liftikõnede vormis oma ideid ja koostöökohti, millega ettevõtte või avaliku sektori organisatsiooni konkurentsivõimet tõsta või arengut toetada.

Festivali külastanud Veskimeister OÜ esindaja Andres Hellenurme ettevõte pakub loomakasvatajale loomade söötmisalast koostööd. Ta tuli festivalile, et leida uusi lahendusi oma ettevõtte arendamiseks ja ülikoolidega kontakti saamiseks. Kuulatud liftikõnedest leidis ta endale mõtlemisainet ja kõige praktilisemat väärtust kahest ettekandest.

Oma tegevusvaldkonnast lähtuvalt oli tema jaoks väärtuslik info, et Eesti maaülikoolis on loodud piimatootmise majanduslikku olukorda peegeldav töölaud, mis annab ülevaate tootmise tulemuslikkusest, lubab võrrelda seda anonüümselt kolleegide tulemustega ning seeläbi reageerida muudatustele turul.

Teisena tõstis ta esile Tartu ülikooli turunduse õppetooli neuroturunduse teenuse, kus kasutatava pilgujälgija ja emotsioonimõõtja abil saab luua turundusmaterjale, mis on klientide jaoks atraktiivsemad ja märgatavamad.

6. oktoobril 2016 Eesti rahva muuseumis toimunud koostööfestivali korraldasid Tartu ülikool, Tallinna tehnikaülikool, Tallinna ülikool, Eesti maaülikool, Eesti kunstiakadeemia ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia. 

Vaata koostööfestivali salvestust, sh kõiki liftikõnesid UTTVst

Lisainfo
Aitel Käpp, Tartu ülikooli poolne koostööfestivali korraldaja
737 6531, 5086478
aitel.kapp [ät] ut.ee

Läbi aegade suurim arv õigusteadlasi koguneb 13. ja 14. oktoobril Tartusse õigusteadlaste päevadele, mis keskendub tänavu Euroopale aktuaalsetele teemadele – rahvusvahelisele õigusele ja inimõigusele. Sündmusel osaleb ka Euroopa inimõiguste kohtu president, kes kõneleb oma ettekandes Euroopa inimõiguste kohtu lahendite õiguslikust väärtusest. Ettekannetest teeb otseülekande www.uttv.ee.

Tartu ülikooli õigusteaduskonna direktor Peep Pruks avaldas heameelt, et 34. õigusteadlaste päevad toovad Tartusse, enamike Eesti juristide professionaalse teekonna alguspunkti, tagasi oma valdkonna tipud Eestis, kelle tööalasest kogemusest ja teema käsitlemise pädevusest on õppida nii noorel kui ka juba ametialaselt staažikal kolleegil.

Pruksi sõnul mõjutas esinejate ja teema valikut ennekõike olukord maailmas, kus tähelepanu keskpunkti on tõusnud rahvusvaheline õiguskord ja julgeolek. Teemavalikuga tähistatakse ka 20. aasta möödumist Eesti ühinemisest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ja Eesti eesistumist Euroopa nõukogus.

Kahel päeval peetakse enam kui 50 ettekannet järgmistes valdkondades ja teemadel: rahvusvaheline õigus ja inimõigused, julgeolek ja põhiõigused, rahvusvaheline humanitaar- ja kriminaalõigus, töötamine ja ettevõtlus, jagamismajandus, õigusajalugu, julgeolek – riigikaitse, menetluste piirid julgeoleku kontekstis, küberruum, inimõiguste universaalsus.

13. oktoobril Vanemuise kontserdimajas peetava plenaaristungi avadiskussiooni „Kas rahvusvaheline õigus loeb?“ juhatab Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor akadeemik Lauri Mälksoo.

14. oktoobril Dorpati konverentsikeskuses arutletakse inimõiguste seisu Eestis ja Euroopas ning arengut tulevikus. Diskussioonis osalevad Euroopa inimõiguste kohtu president Guido Raimondi, Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa inimõiguste kohtus Maris Kuurberg, Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik, teise sektsiooni asepresident, TÜ külalisprofessor Julia Laffranque, riigikogu liige Andres Herkel, riigikohtu esimees Priit Pikamäe ja Eesti advokatuuri esimees Hannes Vallikivi.

Konverentsiks ilmub TÜ õigusteaduskonna rahvusvahelise eelretsenseeritava ajakirja Juridica International tänavune väljaanne „Law in Europe and Its Vicinity“. Kirjastus Juura esitleb teost „Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne.“

Rohkem infot programmi kohta leiab www.iuridicum.ee. Huvilised saavad ettekandeid jälgida www.uttv.ee.

Lisainfo
Peep Pruks, TÜ õigusteaduskonna direktor, 510 5511, peep.pruks [ät] ut.ee
Priidu Pärna, Eesti juristide liidu volikogu liige, 506 5416

Sügise saabudes ja loomuliku päevavalguse vähenemisega kogevad paljud sesoonse depressiooni ehk sügisdepressiooni sümptomeid. Kuidas ära tunda, et sul on sügisdepressioon ja mida selle ennetamiseks või leevendamiseks teha, jagab nõu Tartu ülikooli kliinilise psühholoogia dotsent Kirsti Akkermann.

Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut Akkermann rääkis, et sesoonse depressiooni ehk rahvakeeli sügisdepressiooni sümptomid võivad individuaalselt varieeruda, ent tüüpilisteks ilminguteks on energia vähenemine, suurenenud unevajadus ja söögiisu, mis väljendub eelkõige tungis süsivesikuterikaste toitude järele. Kaasneda võivad ka alanenud meeleolu, huvi kadumine, vähenenud stressitaluvus ja enesetõhususetunne ning sotsiaalsetest suhetest eemale tõmbumine.

Sümptomid varieeruvad indiviiditi ka oma kulult ja raskusastmelt, kestes paarist kuust kuni poole aastani. „Häire diagnoosimiseks peavad sümptomid olema ilmnenud vähemalt kahel sügistalvisel perioodil, tipnedes detsembris-jaanuaris, taandudes suveperioodil,“ kirjeldas Akkermann, lisades, et sesoonne depressioon ilmneb sagedamini naistel varases täiskasvanueas, ehkki enamus on kogenud sümptomeid juba varasemast eluperioodist.

Akkermanni sõnul ei ole sarnaselt kliinilisele depressioonile hetkel ühtset seletust sesoonse depressiooni tekkemehhanismides, ent tõenäoliselt tekib häire geneetilise haavatavuse ja keskkonna faktorite omavahelises koosmõjus.

„Võimalike häire tekke seletustena on pakutud, et päikesevalguse vähenemine võib mõjutada aju serotoniinisüsteemi talitlust, mis omakorda mõjutab meie meeleolu, und ja söögiisu. Sesoonset depressiooni seostatakse alanenud serotoniinisüsteemi aktiivsusega. Suurenenud melatoniini sekretsioon pimedal ajal tekitab muutusi une-ärkveloleku rütmis väljendudes eelkõige suurenenud unevajaduses ja meeleolu alanemises. Psühholoogilisest riskifaktoritest on suurima mõjuga rumineerimine ehk pidev tähelepanu keskendamine oma depressiooni sümptomitele ning nende tagajärgedele. Rumineerimine ennustab sesoonse depressiooni kestust pikendades märkimisväärselt haigusepisoodi.“

Tartu ülikooli dotsendi sõnul soovitatakse ennetavate sekkumistena ja ka kergematel haigusjuhtudel füüsilise aktiivsuse suurendamist, loodusliku päevavalguse käes viibimist nii palju kui võimalik, elu- ja tööruumide maksimaalset valgustamist ja vajadusel valgusravi seansse: „Valgusravi aitab kaasa melatoniini sekretsiooni vähenemisele, ning seda soovitatakse inimestele, kellel esinevad tüüpilised sesoonse depressiooni sümptomid nagu väsimus, unevajaduse suurenemine ja tung süsivesikute järele“

Akkermann lisas, et kui sümptomid ei taandu ja põhjustavad märkimisväärset töövõime alanemist ja psühhosotsiaalse funktsioneerimise raskusi, siis võiks abi otsida vaimse tervise spetsialistilt.

Sesoonse depressiooni ravis soovitatakse kasutada kliinilise depressiooni ravivõtteid, kus suurimat tõhusust on näidanud kognitiiv-käitumisteraapia vajadusel kombinatsioonis farmakoteraapiaga.

Lisainfo
Kirsti Akkermann, TÜ kliinilise psühholoogia dotsent
kirsti.akkermann [ät] ut.ee

Teisipäeval, 18. oktoobril kell 16.15 peab TÜ teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Konkurents, stiimulid ja ratsionaalsus teaduse rahastamises“. Otseülekande teeb www.uttv.ee.

Kadri Ukrainski kirjeldas, et Eestis arutletakse nii teadlaste kui ka poliitikakujundajate hulgas vajaduse üle tõsta teaduse avalikku rahastamist 1%-ni sisemajanduse kogutoodangust.

„Selle eesmärgiga on raske mitte nõustuda, kuid kas teaduse rahastamise juures on oluline ainult rahastuse maht või määrab teaduse tulemuslikkuse ühiskonna jaoks ka see, kuidas teadust rahastatakse,“ küsib Ukrainski.

Majandusteaduse ja empiirilise teaduspoliitika uuringute vaatepunktist tõstatab Ukrainski veel mitmeid teisi küsimusi, millele loengus vastused annab: kas konkurents teadusgrantide pärast tagab teaduse kõrge kvaliteedi? Miks teadlased konkurentsipõhist rahastamist eelistavad, mis on konkurentsi toimimise eeltingimused ning mis juhtub, kui need ei ole täidetud? Missuguseid stiimuleid pakuvad erinevad rahastamisviisid teadlastele?

Professor Kadri Ukrainski lõpetas 1996. aastal Tartu ülikooli majandusteaduskonna ning kaitses 1998. aastal samas teadusmagistri kraadi. Doktorantuuri ajal, alates 2001. aastast on Ukrainski töötanud TÜ majandusteaduskonnas erinevatel ametikohtadel ning peale doktorikraadi kaitsmist 2008. aastal vanemteadurina. 2015. aastal valiti ta teadus- ja innovatsioonipoliitika professoriks.

Ukrainski uurimisteemad on seotud innovatsiooniga metsa- ja puidusektoris, innovatsioonipoliitikaga ning viimastel aastatel ka teaduspoliitikaga. Täna toetab ta oma uuringutega teaduspoliitika kujundamist nii Eestis kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides TIPS/RITA programmi ja OECD rahastatud teadustöö kaudu.

Alates 2014. aastast on ta Horizon 2020 programmikomitee ekspert ja 2015. aastast Eesti teaduspoliitika komisjoni liige. Kadri Ukrainski on avaldanud üle 80 teaduspublikatsiooni ja uuringuraporti.

Lisainfo
Kadri Ukrainski, TÜ teadus- ja innovatsioonipoliitika professor
737 6360
kadri.ukrainski [ät] ut.ee

18. oktoobril kell 16.00 toimub esimene TÜ infoühiskonna keskuse veebiseminar.

Esimeses vestlusringis arutlevad Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma, meediauuringute professor Andra Siibak ning interpersonaalse ja hariduskommunikatsiooni lektor Kadri Ugur stuudios teemadel:

• Mis on infoühiskond? Kuidas erinevate distsipliinide esindajad infoühiskonna tähendust mõtestavad?
• Miks on infoühiskonna interdistsiplinaarne uurimine kasulik ja vajalik?
• Kuidas on Tartu Ülikooli teadlased panustanud infoühiskonna uurimisse, mida saame paremini teha?
• Mis on Tartu Ülikooli infoühiskonna keskus? Kellele ja miks on sellist keskust vaja?

Väljastpoolt stuudiot edastavad oma mõtteid keeletehnoloogia teadur Kadri Vider arvutiteaduste instituudist, Malmö ülikooli vanemõppejõud Pille Pruulmann-Vengerfeldt ning IT-õiguse lektor, infoühiskonna keskuse idee algataja Helen Eenmaa-Dimitrieva.

Veebiseminar on reaalajas jälgitav TÜ ühiskonnateaduste instituudi Youtube’i kanalil. 

Reaalajas vaataja saab ka ise osalejatele küsimusi esitada. Selleks tuleb end Youtube’i sisse logida ning kasutada live chat akent ekraani paremas servas.
Veebiseminar on järelvaadatav ning kommenteeritav infoühiskonna keskuse Youtube’i kanalil.  

Lisainfo:
Andra Siibak, Tartu ülikooli meediauuringute professor, andra.siibak [ät] ut.ee
Kristel Vits, projekti koordinaator, kristel.vits [ät] ut.ee, 5816 0307

Neljapäeval, 20. oktoobril kl 10.15 peab Tartu ülikoolis avaliku loengu Ingo Mannteufel, kes töötab Saksamaa rahvusvahelises meediakontsernis Deutsche Welle Euroopa ja Venemaa osakonna juhataja ning Vene uudisteteenistuse peatoimetajana.

Loengu teemaks on “Journalism and the “weaponization of information” in the digital age: Some lessons on countering Russian propaganda without counter-propaganda” („Ajakirjandus ja informatsioon kui relv digitaalajastul: Mõned õppetunnid Venemaa propaganda vastu võitlemisest ilma vastupropagandat kasutamata“).

Informatsioon ja desinformatsion on alati olnud konfliktide osaks. Venemaa agressiivset poliitikat Ukraina suunal on saatnud laiaulatuslik propagandakampaania digitaalses meedias. Kuidas saavad rahvusvahelised uudistekanalid nagu Deutsche Welle selle vastu võidelda? Mida tähendab uudiste tasakaalustatud edastamine maailmas, kus faktid pole enam olulised? Kuidas jääda usaldusväärseks meediakanaliks ilma vastupropaganda meetmeid kasutamata? Neid ja teisi küsimusi loeng lahkabki.

Ingo Mannteufel on Saksa rahvusvahelise uudistekanali Deutsche Welle Euroopa ja Venemaa osakonna juhataja ning Vene uudisteteenistuse peatoimetaja. Ta on ajakirjanik ja Saksa meediaekspert, kes on spetsialiseerunud Venemaale ja Ida-Euroopale. Ta on töötanud Deutsche Welles alates 2000. aastast. Hariduse on ta saanud Londoni Ülikooli Kolledži (UCL) Slaavi ja Ida-Euroopa uuringute keskusest (SSEES) ning Kölni Ülikoolist.

Ingliskeelne loeng toimub 20. oktoobril kl 10.15 TÜ sotsiaalteaduste õppehoones Lossi 36-214. Loengut korraldab TÜ Euroopa Liidu-Venemaa uuringute keskus (CEURUS).

Üritus Facebookis.

Lisainfo: Piret Ehin, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur, piret.ehin [ät] ut.ee

Kõik huvilised saavad jälgida Tartu ülikooli e-õppe päeva arutelu „Retsepte heaks videoloenguks“.

E-õppe päeva arutelu tugineb üliõpilaste arvamuslugudel videoloengutest, mida täiendavad Tartu ülikooli õppejõud Anneli Saro, Toomas Plank, Piret Luik, Tauno Palts, tutvustades oma kogemusi videoloengute loomisest ja kasutamisest. Samuti jagavad nad kasulikke nõuandeid hea videoloengu tegemiseks. Arutelu juhib Tartu ülikooli haridusuuenduskeskuse juhataja Anzori Barkalaja.

„Videoloeng tänapäeva õppetöös on väga oluline, mille tervikliku hea tulemuse saavutamiseks on vaja kõikide detailide õnnestunud kokkulangemist alates õppejõu näitlejameisterlikkusest lõpetades video tehnilise kvaliteedi ning õppijate ootustega. Arutelu jooksul vaatame, mis on erinevate põlvkondade jaoks määrav, et loeng pakuks neile pinget,“ ütles Barkalaja.

E-õppe päevaks loodud veebilehelt http://epaev.ut.ee saab infot e-õppe kohta, näiteks lugeda veebipõhise õppega seotud müütidest, läbida tasuta minikursusi, tutvuda õppemoodulitega ning jälgida lühiloenguid, kus professor Tõnu Lehtsaar jagab oma mõtteid taandumistarkusest ja vabade kunstide professor Valdur Mikita maagilisest ökoloogiast.

E-õppe päev on kõigile, kes tunnevad huvi elukestva õppe ja eriti e-õppe vastu.

Vaata arutelu.

Lisainfo: Lehti Pilt, TÜ haridustehnoloogiakeskuse juhataja, 737 6306, lehti.pilt [ät] ut.ee

Neljapäeval, 27. oktoobril toimub Tartu ülikooli haridusteaduste instituudis juba üheksandat korda Peeter Põllu päev, mis on pühendatud haridusteaduse valdkonna üliõpilaste teadustegevusele.

Endise rektori, haridusministri ja õpetaja Peeter Põllu mälestuspäeval esinevad ettekannetega teistmoodi koolist „Lapsed õue“ juhatuse liige Maarja Masing, Tallinna Lilleküla gümnaasiumi haridustehnoloog Meeri Sild, Hansa kooli õpetajad Mario Mäeots ja Stefi Tomp ning aasta koolijuht, Kiviõli I keskkooli direktor Heidi Uustalu. Räägitakse õuelasteaiast, avatud klassiruumist, ettevõtlikkusõppest ja projektõppest, aga ka sellest, kuidas algklasside õpilased õpetavad õpetajaid.

Pärast ettekandeid antakse üle tänavune Peeter Põllu stipendium, millega aidatakse kaasa õpetajakutse tunnustamisele Eesti ühiskonnas ning toetatakse õpetajakoolituse üliõpilasi nende õppe- ja uurimistöös. Stipendiumi väärtus on 1920 eurot.

Lisaks saavad tudengid osaleda töötubades, mille teemad on seotud lõputöö valmimise murede ja rõõmudega. Päeva lõpetab teemalaat, kus tudengitel on võimalus tutvuda õppejõudude poolt väljapakutavate uurimisvaldkondadega ning leida lõputöö teema ja juhendaja.

Terve päeva jooksul on Jüri Parijõe nimelises haridusteaduste instituudi raamatukogus avatud õppejõudude kooliasjade näitus “Teistmoodi kooliaeg”.

Peeter Põllu päeva ja teemalaada ajakava:
11.30 - 12.00   Registreerimine ja tervituskohv (Salme 1a  0 korrusel)
12.00 - 13.40   Plenaarettekanded (Salme 1a aulas)
13.40 - 14.00   Peeter Põllu stipendiumi üleandmine, stipendiaadi esinemine
14.00 - 14.30   Lõuna (Salme kohvikus)
14.30 - 16.00   Töötoad  (III korrusel)
16.00 - 17.00   Teemalaat (aula ees ja II korrusel)

Lisainfo: Tuuli Hiiesalu, haridusteaduste instituudi kommunikatsioonispetsialist, 737 6472, tuuli.hiiesalu [ät] ut.ee  

Täna, 28. oktoobril 2016 nimetas Tartu ülikooli senat viis ülikoolipoolset liiget ülikooli nõukogu järgmisesse koosseisu.

Nõukogu järgmise koosseisu liikmeteks nimetati:

humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang
sotsiaalteaduste valdkonnast majanduspoliitika professor Jüri Sepp. Jüri Sepp on ka praegu ametisoleva Tartu ülikooli nõukogu liige.
meditsiiniteaduste valdkonnast neurokirurgia professor, akadeemik Toomas Asser. Toomas Asser on ka praegu ametisoleva Tartu ülikooli nõukogu liige.
loodus- ja täppisteaduste valdkonnast arheogeneetika professor, akadeemik Richard Villems
senati liikmete poolt esitatud kandidaadina religioonipsühholoogia professori Tõnu Lehtsaar

Senat nimetas nõukogu liikmed salajasel hääletusel. Kõigepealt viidi läbi hääletused nelja valdkonna nõukogude poolt esitatud kandidaatide nimetamiseks. Seejärel toimus hääletamine viienda, senati liikmete poolt esitatud nõukogu liikme nimetamiseks. Nimetamiseks oli vajalik, et kandidaadi poolt hääletaks enam kui pool hääletamisel osalenud senati liikmetest. Senati liige sai iga nõukogu liikme nimetamiseks korraldatavatel hääletustel hääletada korraga vaid ühe kandidaadi poolt.

Tartu ülikooli nõukogusse kuulub üksteist liiget, kellest viis nimetab senat, viis haridus- ja teadusminister ja ühe Eesti Teaduste Akadeemia. Haridus- ja teadusminister ja Eesti Teaduste Akadeemia pole Tartu ülikooli uue nõukogu liikmeid veel nimetanud.

Nõukogu praeguse koosseisu volitused lõppevad 31. detsembril 2016. Vaata TÜ kodulehelt (http://www.ut.ee/et/ulikoolist/struktuur-ja-inimesed/juhtimine/noukogu), kes kuuluvad Tartu ülikooli ametisoleva nõukogu koosseisu.

Lisainfo: Andres Soosaar, akadeemiline sekretär, 737 5605, andres.soosaar [ät] ut.ee
 

1.novembril ilmunud Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) erinumber avab kaasava hariduse ja tõenduspõhise sekkumise teemat, tutvustades näiteid nii Eestist kui välismaalt.

Erinumbri ühe toimetaja, Tartu Ülikooli kasvatusteooria dotsent Kristi Kõivu sõnul pakub ajakiri põnevat lugemist nii uurijatele, õpetajatele kui ka haridus-, noorsöö- ja sotsiaalasutuste spetsialistidele, kuna käsitletavaid teemasid ja uudseid vaatenurki on ajakirjas mitmeid.

Lugejad saavad ülevaate, mida tähendab kaasava kooli mõiste ning kuidas mõistetakse kaasavat haridust Eesti lasteaedades ja esimeses kooliastmes. Samuti vaadeldakse lähemalt, millised on õpetajate väljakutsed ja asutuste võimalused erivajadustega õppijate kaasamisel tavaharidussüsteemi. Juhtartiklis pakub oma valdkonna korüfee Dr David Mitchell meie kodumaisele praktikale võrdluseks ülevaadet Uus-Meremaa kõrgel tasemel kaasavast koolist ja selle tugisüsteemidest.

Lisaks mitmetele Eesti teadlastele on erinumbrisse panuse andnud ka teine välisautor Peter K. Smith, kes räägib koolikiusamisprogrammide arengust. Vastuse sellele, milline mõju on tõenduspõhisel kiusamisvastasel programmil KiVa olnud Eesti koolides, annab Kristiina Treial. Kiusamist kui olenemata valdkonnast null-tolerantsust nõudvat nähtust käsitleb vangla kontekstis Kristi Kõiv. 

Üks olulisi teemasid äsja ilmunud EHAs on väikelaste kõne areng. Uuringu tulemused, mida ajakirjas lähemalt tutvustatakse, lubavad spetsialistidel teha järeldusi eesti laste grammatiliste oskuste kujunemise seaduspärasuste kohta, mis omakorda võimaldavad kõne arengu peetusega lapsi varakult märgata ja nende arengut toetada.

Eesti uus haridusstrateegia rõhutab õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut. Ajakirjast leiab Halliki Põlda ja Katrin Aava artikli, mis vaatleb reaalset olukorda koolis ehk kuidas õppijate erivajadusi, sh eri tüüpi andekust praegu meie haridusasutustest märgatakse ja kuivõrd sellega arvestatakse. Ivar Männamaa, Aurika Komsaare ja Äli Leijen selgitavad akulturatsiooni-alase mudeldusmängu soodsust osalejate hoiakutele.

Erinumbri toimetajad on Tartu Ülikooli kasvatusteooria dotsent Kristi Kõiv ja emeriitprofessor Jaan Kõrgesaar, Tallinna Ülikooli sotsiaalpedagoogika dotsent Mare Leino ning eri- ja sotsiaalpedagoogika lektor Tiiu Tammemäe.

Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös valmiv teadusajakiri EHA on eelretsenseeritav ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga ajakiri, kus avaldatakse eestikeelseid akadeemilisi originaaluurimusi ja teaduspõhiseid kaastöid kasvatusteadustest, haridusest ja õpetajakoolitusest. Ajakirja tsiteeritakse Directory of Open Access Journals (DOAJ) andmebaasis.

Lisainfo

Kristi Kõiv, TÜ kasvatusteaduste dotsent 7376476, kristi.koiv [ät] ut.ee
Tiiu Tammemäe, TLÜ eri- ja sotsiaalpedagoogika lektor 6199752, tiiu.tammemae [ät] tlu.ee

Kuu aja pärast, 9. detsembril toimub Tartu ülikooli eestvedamisel esmakordselt rahvusvaheline ärifestival sTARTUp Day 2016, kuhu on oodatud kõik huvilised ettevõtjatest ja investoritest kuni üliõpilaste ja teadlasteni. Koos 40 esinejaga otsitakse edukaid ärimudeleid ettevõtlusega alustamiseks.

„Me kõik teame kedagi, kes on seotud mõne start-up’iga. Aga kas me päriselt teame, mis imeloom see start-up on? Just sellepärast me sellise ürituse tegime, et see teema üksipulgi lahti võtta ning inspireerida inimesi äriga algust tegema,“ selgitas Tartu ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juht, festivali eesvedaja Andres Kuusik.

„Päeva fookuses on alustamise lood ehk oleme kokku kutsunud üle 40 esineja üle maailma, kes räägivad, mis oli nende edu võti ja kuidas ärimudel jätkusuutlikult üles ehitada,“ lisas Kuusik festivali peateema „How to earn if there is nothing to burn“ täpsustuseks.

Kohalikest staaridest näeb laval olümpiasangar Gerd Kanterit, muusik Sandra Vabarnat ning Taxify kaasasutajat Martin Villigit. Rahvusvahelise mõõtme annavad teiste seas üheks maailma parimaks noorettevõtjaks peetav Jamie Dunn, Youtube-sensatsioon Christian LeBlanc ja virtuaalreaalsuse visualiseerija Keiichi Matsuda.

Lisaks ettekannetele saab osaleda praktilistes töötubades, uudistada virtuaalreaalsuse ruumi, tutvuda ülikooli ja idufirmade uute toodete, teenuste ning tööpakkumistega ning elada kaasa tudengite äriideede konkursile.

Festival toimub vastavatud Eesti Rahva Muuseumis. Üritust juhib Louis Zezeran Comedy Estonia’st.

Jätkupidu peetakse Tartu muusikanädala raames ERMi vanas näitusemajas Kuperjanovi tänaval. Välisesinejaist astuvad üles Soome-Tšaadi päritolu laulja-laulukirjutaja Suad ning Venemaa spirituaalse techno saadik Moa Pillar. Eesti muusikat esindavad mh tundliku noir-räpi meister reket ning käreda kitarriroki supergrupp Dead Furies. Pidu korraldab MusicCase OÜ. Lisaks festivaliõhtule kuuleb linna kohvikutes ja start-up-ettevõtete kontorites tasuta pop-up-kontserte ja muusika- ning tehnoloogiateemalisi vestlusi.

Registreerimine ja piletiinfo: www.startupday.ee.

sTARTUp Day ärifestivali korraldavad Tartu ülikooli eestvedamisel Tartu linnavalitsus, Tartu Teaduspark, Tartu Ärinõuandla, Tartu Biotehnoloogia Park, Tartu Loomemajanduskeskus, Contriber ja sTARTUp community. Sündmust toetavad Startup Estonia, Swedbank, Pipedrive, Mooncascade, A. Le Coq, Fortumo ja Hedman Partners. Esinejaid aitavad kohale tuua EAS, Baltic-American Freedom Foundation, USA, Rootsi ning Hollandi saatkonnad ning Edu Tegu. Jätkupidu korraldab Tallinn Music Week.

Lisainfo: Ermo Tikk, sTARTUp Day turunduspetsialist, ermo.tikk [ät] ut.ee, 5343 2165

Üksteist logopeedi lõpetasid esmaspäeval Tartu ülikooli, Narva kolledži ja Peterburi Herzeni nimelise pedagoogikaülikooli koostöös korraldatud üheaastase ümberõppekursuse. Kursuse jooksul omandasid logopeedid kutse taotlemiseks uusi teadmisi ja kutseoskusi, et tõsta venekeelsetele inimestele mõeldud logopeedilise abi taset.

Eripedagoogika osakonna juhataja ja logopeedia lektori Marika Padriku sõnul napib vene emakeelega inimestega töötavaid logopeede, kelle ettevalmistus vastaks Eestis kehtivale logopeedide kutsestandardile. „Logopeedia on keelespetsiifiline eriala, vajalik on kliendi emakeele perfektne valdamine ning ka teraapias tuleb arvestada keele eripärasid. Samas peab hästi tundma ka Eesti kultuurikonteksti, sealhulgas hariduskontseptsiooni ja seadusandlust. Lõppeva kursuse käigus püüti seda kõike lõimida,“ märkis Padrik.

Kolmandiku  kursuse ulatuses  omandasid õppijad uusi teadmisi Peterburi õppejõudude juhendamisel, kes õpetasid vene keele spetsiifikaga seotud teemasid. Ülejäänud kursus toimus Eesti logopeedia õppejõudude ja praktikute abiga. Lisaks teoreetilisele poolele said kursuslased vaatluspraktikal  ülevaate logopeedilise abi parimast praktikast Eesti haridus- ja meditsiinisüsteemis.

Kursus alustas 4. novembril 2015 ja enamik kursusel õppijaid olid pärit Ida-Virumaalt, Harjumaalt ja Tallinnast. Nende senine ettevalmistus oli eripedagoogiline, hariduse on nad saanud valdavalt Venemaa kõrgkoolides. Kursuse õppekeelteks olid nii vene kui ka eesti keel. Erialase eesti keele oskuse paranemist pidasid oluliseks kõik osavõtjad. Kursuslaste Irina Štšeglova ja Jelena Popova sõnul oli kahes keeles õppimine raske. Ei teatud, mis keeles mõelda, kas tõlkida jutt ümber vene keelde või jätta nii, nagu see on eesti keeles. Kursusele tulemise põhjuseks oli aga soov ennast arendada ja õppida midagi uut. “Kõik areneb ja edeneb, ka logopeedia,” ütles Popova, kellel on nüüd kursuse lõputunnistuse omanikuna kindel plaan taotleda logopeedi kutset nagu Štšeglovalgi.

Kursus toimus Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministeeriumi rahastusel, projekti eestvedaja oli TÜ eripedagoogika osakond.

Lisainfo:
Marika Padrik, kursuse korraldaja, marika.padrik [ät] ut.ee, 5558 0746
Olga Halajeva, osaleja, halajevaolga [ät] gmail.com

3000 küsimustikule vastavat eestimaalast annavad Tartu ülikooli teadlaste abiga panuse kliimamuutuste ohu mõjusid analüüsivasse Euroopa sotsiaaluuringusse. Teadlased tahavad teada, kas inimeste käitumist ja hoiakuid kliimamuutuste suhtes mõjutab pigem teadlikkus, võimalused või mingid muud tegurid.

„Senised andmed näitavad, et looduskeskkonna väärtustamine on muutunud viimasel kümnel aastal tähtsamaks pigem nendes maades, mis on olnud majanduskriisist enam räsitud ja kus on olnud enam sotsiaalseid probleeme. Ilmselt otsivad inimesed majanduslikult keerulistel aegadel rohkem tasakaalu ja loodus võib osutuda väärtuslikuks ning peaaegu et tasuta rahu allikaks,“ selgitab uuringu tagamaid Tartu ülikooli keskkonnasotsioloogia teadur Kati Orru.

Uuring käsitleb inimeste valmisolekut aktsepteerida ressursisäästlikumaid lahendusi oma elus, energia kasutamise temaatikaid ning suhtumist eri tüüpi energiaallikate ja maavarade kasutamisse.

„Meie senised uuringud näitavad, et inimeste praktilised kogemused mõjutavad keskkonnahoiakuid.  Näiteks Vahemeremaades – Itaalias, Hispaanias, Kreekas, kus on enam kliimamuutustest tulenevaid surmasid – on keskkonnateadlikkus oluliselt tõusnud. Inimestele on iseloomulik, et just negatiivsed kogemused juhivad meie tähelepanu looduse ja enda haavatavusele,“ lisab Orru.

Euroopa sotsiaaluuringut (ESS, European Social Survey) rahastatakse Eesti teaduse infrastruktuuri projektina haridus- ja teadusministeeriumi poolt ja seda viiakse läbi koostöös statistikaametiga. Alates 2004. aastast viiakse Euroopa sotsiaaluuringut läbi rahvusvahelises koostöös ligi 20 riigis üheaegselt. Eestis koordineerib uuringu läbiviimist Tartu ülikool.

Lisainfo:
Kati Orru, Tartu ülikooli keskkonnasotsioloogia teadur, 515 8545, kati.orru [ät] ut.ee
Mare Ainsaar, Tartu ülikooli sotsioloogia vanemteadur, Euroopa sotsiaaluuringu koordinaator Eestis, 517 8132, mare.ainsaar [ät] ut.ee

Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE korraldab 24. novembril kell 15 Tartu loodusmaja konverentsisaalis kõigile huvilistele seminari „Rahvusvahelistumine ülikoolis – kellele ja miks?“.

Ürituse raames tutvustatakse RAKE poolt 2016. aastal tehtud uuringu „Sotsiaalteaduste valdkonna õppetöö rahvusvahelistumise eelduste ja takistuste analüüs“ tulemusi. Esinevad RAKE projektijuht-analüütik Veiko Sepp, kes tutvustab uuringu tulemusi. Seejärel toimub kohapeal vestlusring, millest võtavad osa Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg, Tartu ülikoolis ingliskeelse magistriprogrammi läbinud mehhiklane Leonardo Ortega, haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna asejuhataja Sigrid Vaher ning Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi rahvusvahelises magistriprogrammis õppiv Nikita Lumijõe.

Tegemist on seminaride sarjaga „RAKE arutleb“, kus lahatakse Tartu ülikooli teadlaste poolt läbi viidud sotsiaalteaduslike rakendusuuringute tulemusi.

Tartu loodusmaja konverentsisaal asub aadressil Lille 10. Seminar kestab orienteeruvalt kl 16.30ni ning vajalik on eelnev registreerimine. Liitu ka üritusega ka Facebookis!

Uuringuga saab lähemalt tutvuda Skytte instituudi kodulehel.

Lisainfo: Silver Bohl, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi turundusspetsialist, 737 6379, www.skytte.ut.ee

2019. aasta sügisel valmivale majandusteaduskonna, arvutiteaduste instituudi ning matemaatika ja statistika instituudi uuele ühisele õppe- ja teadushoonele valiti konkursi tulemusena nimeks Delta.

Oktoobris toimunud nimekonkursile laekus rekordiliselt 174 nimekavandit 125 erineva autori poolt. Ettepanekute seast tegi valiku selleks kokku kutsutud žürii, kuhu kuulusid Tartu ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel, arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo, majandusteaduskonna juhataja professor Maaja Vadi ja TÜ kommunikatsioonitalituse juhataja Illari Lään. Nimekomisjoni üksmeelse ettepaneku kinnitas ülikooli rektoraat.

Nime põhjendusena kõlasid nii autori kui ka komisjoni liikmete poolt järgmised argumendid:

-          Delta on kolmnurga kujundina hästi seotud uue õppehoone arhitektuurse lahendiga ehk viitab maja kujule ja väljanägemisele;

-          Delta viitab muutusele ja energiale, mis iseloomustab nii õppehoone valdkonnaülest sisu kui ka ülikooli tervikuna;

-          Delta tähendus viitab kolmikule või kolmepoolsele koostööle ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, majandusele ning matemaatikale-statistikale või ka kolmikule teadus-majandus-riik;

-          Delta viitab veesuudmele, mis haakub hästi õppehoone asukohaga Emajõe kaldal;

-          Delta nimi on suupärane, lihtsalt kasutatav, soodustades selle omaksvõttu inimeste poolt.

Nime autor on kinnisvaraosakonna arendustalituse peaspetsialist Erki Tamm. Teiste variantidena pakuti 174 variandi seas nimeks ka nt Iconicum, Innovaatikum, Logicum ja Sigma. Aga ka Pesa, Nurgik, SAMM ja ARMAS (viimased kaks viitavad majja kolivate üksuste esitähtedele).

Delta ehitatakse kesklinna, senise majandusteaduskonna hoone asemele ning seda ümbritsevatele kruntidele aadressidel Narva mnt 4, Narva mnt 10, Narva mnt 2b ja 2d. Hoone kavandatavaks mahuks on 10 966 m² kasulikku pinda, mis vastab ca 16 000 m² üldpinnale ning mahutaks hinnanguliselt rohkem kui 1500 tudengit. Hoone eeldatav maksumus on 27,9 miljonit eurot. Arhitektuurne lahendus ICONICUM (pildil) valiti välja selle aasta aprillikuus kuue võistlustöö seast ning selle autorite kollektiivi juht on Illimar Truverk. Kuni 21. novembrini on hoone projekteerimistingimused Tartu linna kodulehel ka avalikul väljapanekul ning ettepanekuteks avatud. 

Lisainfo: Heiki Pagel, TÜ kinnisvaraosakonna juhataja, 737 5110, 503 2021, heiki.pagel [ät] ut.ee

Esmaspäeval, 21. novembril toimub Brüsselis Euroopa teadusülikoolide uue võrgustiku GUILD avaüritus. 18 Euroopa juhtiva ülikooli kohtumise fookuses on teadus- ja innovatsioonipoliitikate küsimused ning ühiskonna majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete muutuste keskel juhtrolli haaramine.

Ühenduse avaüritus keskendub diskussioonile, et Euroopa Liit on eraldanud sadu miljoneid eurosid lõhe vähendamiseks teaduse tõhususe ja innovatsiooni taseme vahel Euroopa eri paigus, kuid sellegipoolest ei ole seda juhtunud. Rektor Volli Kalm selgitab Tartu ülikooli panust kohtumisel: „Tekib küsimus, miks on nii läinud ja kuidas tuleks edasi tegutseda. Mõned üksikud riigid ja nende ülikoolid on sellega paremini hakkama saanud, näiteks Eesti ja Sloveenia ning seetõttu on Tartu ülikoolil ka olulisi kogemusi, kuidas reformida ja mida arendada ning missuguseid eesmärke seada.“ Ta lisab: „Ülikoolidel on ühiskonnas väga oluline intellektuaalse liidri roll ja üheskoos saame tõesti mõjutada Euroopa teaduspoliitikat.“

Sel suvel loodud ühendusse on Baltimaadest kutsutud vaid Tartu ülikool ning kogu Ida-Euroopa regiooni peale kokku 3 ülikooli. Lisaks GUILD’ile sai Tartu ülikool hiljuti kutse liituda ka Euroopa teadusülikoolide võrgustiku LERU Ida- ja Kesk-Euroopa partnerlusprogrammi, millesse kuulub 21 Euroopa tugevaimat ülikooli. Taas tuli ainus Baltikumi kutse Tartu ülikooli.

Rektor Volli Kalm ütles, et nii GUILD kui LERU koosnevad teadusülikoolide tippudest. „Need kutsed on tunnustus sellele, mida ülikoolis töötavad inimesed on suutnud teha, ja see kõik väljendub ka erinevates rahvusvahelistes edetabelites, aga ka Horisont 2020 rahastustaotluste edukuses,“ ütles Kalm.

Rahvusvahelise koostöö talituse juhi Kristi Kerge sõnul kinnitab see Tartu ülikooli taset teadusülikoolina ja võimaldab meil maailma tipus silma paista. „Kui esialgu ongi oluline kuuluda nii-öelda klubisse, siis edaspidi annab see partnerlus meile ka võimalusi osaleda suuremates ja olulisemates teadusprojektides ning tuua ülikooli rohkem teadusraha,“ selgitas Kerge.

GUILD on uus Euroopa teadusülikoolide organisatsioon, mille eesmärk on teaduspoliitikasse suunatava raha suurendamine, humanitaar- ja sotsiaalteaduste rolli tähtsustamine loodus- ja täppisteaduste kõrval ning ettevõtlussuhete ja innovatsiooni arendamine. Täpsemalt ühendusest saab lugeda kodulehelt.

Lisainfo: Kristi Kerge, Tartu ülikooli rahvusvahelise koostöö talituse juht, 529 7677, 737 6123, kristi.kerge [ät] ut.ee

Tudengid tõstavad 2015/2016 aasta tagasiside põhjal esile Tartu ülikooli nelja õppejõudu, kelle õpetamisoskused on tudengeid enim inspireerinud.

2016. aasta Tartu ülikooli aasta õppejõu auhinna saajad on järgmised:

•  humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas prantsuse keele õpetaja Reet Alas
•  sotsiaalteaduste valdkonnas didaktika lektor Liina Lepp
•  meditsiiniteaduste valdkonnas kirurgia lektor Marko Murruste 
• loodus- ja täppisteaduste valdkonnas analüütilise keemia professor Ivo Leito

Tartu ülikooli üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurme hinnangul on inimeste kiitmine hädavajalik ning õppejõudude tunnustamine seega inimlikult positiivne ja vajalik. „Lihtne on rääkida parandamist vajavatest asjadest ja probleemidest - ja muidugi vajalik ka, sest kuidas me muidu areneksime. Kui aga midagi on tehtud hästi ja seda tunnustatakse, siis annab see inimestele juurde motivatsiooni ja kindlustunnet,“ ütles Alunurm.

Samuti inspireerib õppejõudude tunnustamine ka tudengeid. „Säravad ideed ja mõttesähvatused sünnivad tihti inimeste omavahelisestest aruteludest ning õppejõul on sel viisil võimalik tudengeid suunata suuri tegusid tegema ja maailma muutma. Nende õppejõudude tunnustamine kandub seepärast lainena edasi ka üliõpilastesse, kes temast inspireeritud on,“ lisas Alunurm.

Lisaks tunnustatakse ka iga valdkonna kümmet parimat õppejõudu (vaata neid siit) ning aasta programmijuhte (tutvu nendega siin) tulemusliku õppeprogrammi arendamise eest. 

Aasta õppejõud saavad endale mälestuseks erikujundusega hõbedast kihilise rinnamärgi, mille autor on ehtekunstnik Katrin Veegen. Auhinna märgile lisatakse rahaline preemia Tartu ülikooli professori ühe miinimumkuupalga ulatuses.

Auhinnad antakse üle tunnustamisüritusel 13. detsembril korporatsioon Rotalia saalis.

Lisainfo: Laura Hütt, Tartu ülikooli õppekvaliteedi peaspetsialist, tel: 737 5158, e-post: laura.hutt [ät] ut.ee.

Reedel, 9. detsembril toimub Tartu ülikooli eestvedamisel Eesti Rahva Muuseumis suurim ärifestival, mida Eestis korraldatud. Registreerunuid on juba üle 2200 ning eelmise nädala lõpus tuli piletimüük kinni panna, et kõik huvilised ERMi ära mahuks.

„Tõeliselt hea meel on selle üle, et meid on märgatud ja nii palju inimesi kohale tuleb. Oleme kogu meeskonnaga terve aasta selle päeva nimel tööd teinud ja ootame ka ise kõiki diskussioone põnevusega. Väga hea programm on!“ rõõmustas ürituse üks peakorraldaja, Tartu ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juhataja Andres Kuusik.

Festivali teema „How to earn if there is nothing to burn“ egiidi all räägitakse sellest, kuidas raha teenida ja kuidas jõuda esimese käibeni päris alguses, kui raha, mida põletada, ei olegi veel.

Kohale on meelitatud üle 40 rahvusvahelise esineja eri valdkondadest nagu biotehnoloogia, sport, loomemajandus, virtuaalreaalsus, kosmosetehnoloogiad, smart city jmt.

Kohalikest staaridest näeb laval olümpiasangar Gerd Kanterit, muusik Sandra Vabarnat ning Taxify kaasasutajat Martin Villigit. Rahvusvahelise mõõtme annavad teiste seas üheks maailma parimaks noorettevõtjaks peetav Jamie Dunn, Youtube-sensatsioon Christian LeBlanc ja virtuaalreaalsuse visualiseerija Keiichi Matsuda.

Üritus on ingliskeelne ning programmiga on võimalik tutvuda aadressil www.startupday.ee

sTARTUp Day’ks andis Tartu ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis välja ka erinumbri.

sTARTUp Day ärifestivali korraldavad Tartu ülikooli eestvedamisel Tartu linnavalitsus, Tartu Teaduspark, Tartu Ärinõuandla, Tartu Biotehnoloogia Park, Tartu Loomemajanduskeskus, Contriber ja sTARTUp community. Sündmust toetavad Startup Estonia, Swedbank, Pipedrive, Mooncascade, A. Le Coq, Fortumo ja Hedman Partners. Esinejaid aitavad kohale tuua EAS, Baltic-American Freedom Foundation, USA, Rootsi ning Hollandi saatkonnad ning Edu Tegu. Jätkupidu korraldab Tallinn Music Week.

Lisainfo: Ermo Tikk, sTARTUp Day turunduspetsialist, ermo.tikk [ät] ut.ee, 5343 2165